Vikerraadio. Uudis pluss uudis. 13 läbi ja viis minutit on kell sadu Tallinnas on lakanud. Me oleme eetris endiselt riigikogust, kus täna proovitakse Eestile valida järgmist presidenti. Rinbolo ots treima. Ingrid Roosipõld hoolitsevad tehnilise poole pealt. Mirko Ojakivi, Arp Müller. Saatejuhid ja sellesse saatetunnis. Kõigepealt ootame siis seda hetke, mil lõpeb hääletus 13 12 peaks olema see aeg, siis algavad protseduurid hääletuskasti avamiseks ja häälte lugemiseks, aga vahepeal selle aja täidame meeldivate vestlusega. Ja Mart Helme on meie järgmine külaline siin vikerraadio tänases välisstuudios. Tervist. Tere. Kuidas konservatiivne rahvaerakond täna hääletas? Täna hääletasime Mailis Repsi poolt miks nii? Väga lihtsal põhjusel Me kaalusime ja me tegelikult võin veeta, et kohtusime ka Siim Kallasega ja päris tõsiselt kaalusime ka seda, et võib-olla me toetame Siim Kallast. Leidsime siis viimase info kohaselt, et tõenäoliselt Reformierakonna hääled seekord peavad ja sotsiaaldemokraatliku erakonna hääled samuti peavad ja tõenäoliselt Siim Kallas saab niivõrd teisiti kolmandasse vooru. Kuna meie oleme väga skeptiliselt meelestatud Allar Jõksi kandidatuuri suhtes, siis me otsustasime toetada Mailis Repsi. Ehk siis kolmandas voorus on tõenäoliselt Mailis Repsi ja Siim Kallas. No me ei oska praegu öelda, aga see on võimalik. Miks te ei lähe, Mailis Reps. Valimiskogus meeldiks rohkem. No valimiskogusse lähevad tõenäoliselt kõik need inimesed nii või teisiti ka Jõks pannakse valimiskogusse üles, Kallas läheb valimiskogusse. Isegi kui ta ei lähe nüüd automaatselt. No reisi puhul on ju räägitud, et, et võib-olla Keskerakond mõtleb ümber, võib olla ikkagi saadetakse Savisaar, kui läheks läheks otse, siis ümbermõtlemise võimalus kaoks. Keskerakond ei, mõtlesin enam midagi ümber, keskerakonnal on eksistentsiaalne probleem püsida ühtsena, sest ühtsena ei küsita, siis läheb seal tõsiseks kodusõjaks ja seda nad lihtsalt ei saa endale lubada. Ja tegelikult sama probleem oli ju ka reformierakonnas ja nagu üks Reformierakonna juhtfiguure ütles eile õhtul suhteliselt hilja. Meil toimus koolitus ja nüüd peaks asjad korras olema. Miks Jõks. Me oleme lihtsalt ka kampaania ajal näinud seda, mida me arvasime juba enne. Jõks ei ole valmis. Presidendiametiks hakkab Kadriorus õppima poliitikat. Tal ei ole poliitilist kogemust ja tal ei ole tegelikult ka poliitilist seljatagust. Kallasel on ikkagi poliitiline seljatagune olemas. Repsil on poliitiline seljatagune olemas, ka mina lähen valimiskogus üles, ka minul on poliitiline seljatagune olemas ja kõik. Me oleme siiski poliitikasse samuti päris palju kooli. Nii et me ei hakka ametit õppima. Jõks hakkab ametit õppima ja ma arvan, et meiega keerulisel ajal ei ole see hea. Kas te olete otsustanud ka, kuidas vajadusel, kui tekib kolmas voor, see vajadus tõenäoliselt on väga suur, kuidas ta siis käituda? Ta kolmandas voorus on sõltuvalt sellest, kes on kandidaadid. Nagu ma ütlesin, me Jõksi ei toeta. Kallase puhul on üks probleem mulle, Kallas isiklikult väga sümpatiseerib. Me oleme temaga koostööd teinud, kui ta oli välisminister. Suursaadik, ma saatsin teda mitmetel visiitidel ja tähtsatel kohtumistel. Tan haavatud inimene, temaga on väga lihtne asju ajada, ta väga kiiresti tähendab selle, mis sa talle ütled, et nüüd oleks vaja teha nii, nii. Ja, ja selles mõttes ta on tõeliselt kogenud poliitik. Aga, ja meil on üks probleem temaga ja see on see, et me ei taha, et riik oleks tervikuna Kadriorus kuni viimase omavalitsusi Reformierakonna taskus. Nii et siin Kallase persoonist sõltumata, meil on väga tõsiseid kõhklusi. Ma saan aru kõik selleks, et asi läheks valijameeste kogus on peaaegu et korraldatud aidata sellele kaasa, sest ilma selleta, et valijamehed otsustaksid lihtsalt selle nii-öelda presidendivalimiste kuluga leppida ei saa ja ei kavatse. Me oleme algusest peale olnud selle suunaga, et asi läheks valimiskogusse. Esiteks on siin muidugi ja noh, natukenegi rohkem seda kraatia elementi, teiseks ütleme siis niimoodi avameelselt. Haldusreform on väga tõsiselt maapiirkondi ja kohalikke omavalitsusi ärritanud ja see on tekitanud ka selle olukorra, kus parteilise kliinid ja nii hästi, kui nad võib-olla stabiilsemaks olukorras oleks pidanud. Mis tähendab ja et tegelikult on praegusele võimule oponeerivatel kandidaatidel, kellede hulgas oleks sel juhul ka mina tunduvalt suuremad võimalused. Ja isegi kui me valituks ei osutu, siis on meil võimalus tekitada ühiskonnas väga tõsist diskussiooni. Reformierakond on teiega, Mart Helme, hirmutanud lapsi ja oma koalitsioonipartnereid on rääkinud, et on suur oht, et teid valitaksegi valimiskogus järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks. Siis seejärel jälle mõni ajakirjandusväljaanne on sinna arvutusi teinud läbi helistanud valijamehi. Et see on üks Reformierakonna suur spinn lihtsalt olnud. Kui tugevalt, millisena teie oma toetuste valijameeste kogus, kui asi peaks sinna minema praegu tajuta, kellel on õigus, kas õigus on reformierakonnal, kes on siin teiega hirmutanud või on õigus nendel ajakirjanikel, kes teevad analüüse ja ütlevad, et ei, teil pole võimalust? Kui neid ajakirjanikke vaadata, siis mitmedki nendest ajakirjanikest on olnud Marina kaljuranna toetus meeskonnas. Seetõttu see küsitlus ei ole tõenäoliselt kõige objektiivsem. Mis puutub hirm minuga hirmutamisse, siis jah, see on spinn ja see on niisuguse noh, kuidas öelda musta stsenaariumi maalimine, et kui nüüd seda ei nüüd helme valitakse, siis kukub taevas maa peale ja, ja ma ei tea, Eesti läheb Vene Föderatsiooni koosseisu ja ma ei tea, mis totrus isin kõik välja mõelnud. Inimesed, see loomulikult ei vasta absoluutselt tõele. Nii et see on tavaline poliitiline võitlus. Põhimõtteliselt ma ütleks niimoodi, et tõde on ilmselt siin, kuskil vahepeal on toetus, need küsitlused olid kevadised küsitlused, kui me vaatame siin mitmeid netiküsitlusi. Ma olen olnud seal väga populaarne kandidaat. Nii et mina ei hakka spekuleerima, kui mitu häält ma võin saada praegu valimiskogus. Aga valimiskogus üles ma kindlasti lähen. Aga 21 valijamehe potentsiaalse valijamehe ka teil nii-öelda kokkuleppe või kinnitus on, et saate üles kindlasti suusõnalised kokkulepped on olemas. Aitäh, Mart Helme tulemast meie mikrofoni ette täna siin meie välisstuudios, mis on üles seatud riigikogu puhvetis, aga hääletus hakkab lõppema Maal hääletuse lõpuni on veel vaid 20 sekundit ja Virko mikrofoni ka ka läinud siia kohviku peale. Jah, ma vaatan just saali tagumisse otsa, saadikud on rutamas tagasi saali ja vaid kaks minutit on selle hetkeni, mil valimisprotseduurid peaks siin selles mõttes läbi saama, et valimiskast viiakse tagasi siis riigikogu riigikogu ette, ma lähen otsin kiiresti, siit veel mõne sotsiaaldemokraadi, ma vaatan, on sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski söömas. Head isu. Kõigepealt 1000 vabandust, et segan tähtsal hetkel, aga segate siiski ma küsiks kõige viimase olulise infokillu peale kommentaari Mart Helme. Just ütles. Nad otsustasid täna toetada Mailis Repsi, et välistada see, et kolmandasse vooru jõuaks Allar Jõks. Mida see presidendivalimiste seisukohast teie arvates võiks tähendada? Mitte midagi? See tähendab lihtsalt seda, et kolmandas voorus on Kallas ja Reps. Seda saab näha, et kas Reformierakond on jooksul oma oma meeskonda meeskonnavaimu kogunud ja on Siim Kallase taga, et kas, kui palju on Eiki Nestor või Siim Kallasele lisaks sotsiaaldemokraatidele hääliga Reformierakonnast, eks seda me saame näha ja sellest sõltub ka suurel määral see, kes on kolmandas voorus. Vaata kui Siim Kallas kogudena 40, viit häält, kas sellest tuleb probleem? No ma usun, et reformierakonnal on igal juhul juba probleem pärast eilset, eks, eks nad ise, see on küsimus neile, et kuidas nad seda, seda nüüd lahendama hakkavad, kindlasti nende usaldusväärsus. Partnerite silmis on kannatada saanud. Suur tänu ja head isu. Saadikud kogunevad saali, mõningad on endiselt veel riigikogu puhvetis. Mart nutt, Mart Helme. Just hetk tagasi ütles viker otse-eetris, et EKRE hääletas täna Mailis Repsi poolt. Nendel ei ole küll seitset saadikutena kohale ka kuus. See tõenäoliselt tähendab seda, et kolmandasse valimisvooru jõuavad Siim Kallas ja Mailis Reps või olete mingisugusel muul seisukohal? Ma ei oska seda öelda, eks me seda saame varsti teada, aga kindlasti tähendab see seda, et helmed on teinud korrektiivi suhtumises kooseluseadus. Suur tänu, Mart nutt ja Ma vaatan, pilk riigikogu saali näitab seda, et valimisurn on viidud saali ette, see on juba Blummidest avatud. Valimiskomisjoni liikmed kallavad selle sisu praegu riigikogu kogu kõnetooli kõrval olevale lauale ja algab häältelugemise protseduur. Neid hääli loetakse umbes kolm-neli korda erinevatesse virnades seal üle ja siis hakkab see avalik häälega häälte ülelugemine ja see võtab mõnevõrra aega ja ma arvan, et aeg oleks pika jutu peale teha ka üks pisikene muusikaline paus, teeme nõnda, jah, Vaiko Eplik ja Eliit, palun. 13 ja 17 minutit näitab kell riigikogu saalis. Praegu võetakse ümbrikest välja valimissedeleid, mis täna teist värvi kui eile. Mirko, sa näed lähemalt. Ma näen vähemalt seda, et härrad on endiselt kolmes virnas. Niimoodi. Üks firmadest on teistest nõksa paksema ausalt öeldes väga keeruline on kosid raadio rõdult eristada seda, et kui palju ühes või teises hääletushäältepakis täpselt hääli on. Aga esimese hooga paistab, et. Kahes pakis on neitsi alguses kell 20 30 vahel ja ühes pakis on nüüd natukene rohkem, aga kuna neid ei ole ühekaupa hakatud üle lugema, siis hetkel on võimatu versaalist öelda, et, et milline see täpne skoor on. Ma võtan riigikogu liikmed tõlgivad seda häälte lugemist üpris pingsalt, et loetakse ka neid pakke kaasa. Ja ma arvan, et siin võtab veel üks kolm-neli minutit häälte lugemine aega, et ma arvan, endiselt muusikalisel. Vahepeal oleks praegu eetris väga õige koht just, aga sinu märkuse kohta, et riigikogu liikmed jälgivad pingsalt neid pakke just videopilt, käis ka saalist ülevetele, et mitte kõik ei jälgi pingsalt neid häältepakke, vaid mõni mõnigi jälgib pingsalt hoopis oma nutitelefonilt värskemaid sõnumeid loeb hoopis näiteks Twitterist kuulama apelsini. 13 ja 22 minutit näitab kell 13 ja 23 aga riigikogu saalis valimiskomisjoni liikmed endiselt jagavad hääletussedeleid hunnikutesse. Me ootame, kuni nad hakkavad sedeleid avalikult häälega üle lugema. Sõnnik, veel muusikat praegu. Tuleme eetrisse korrasid riigikogu rõdult veel ja ma ootan, häälte lugemine endiselt jätkub. Täna on rikutud sedelite virn erakordselt õhukene, neid tundub olevat seal ainult üks. No ma proovisin küll kokku lugeda kõikvõimalike kandidaatide hääli, aga kuna neid loetakse erinevate komisjoniliikmete poolt ja korduvalt üle, siis siit rõdu pealt on tegelikult ka hästi keeruline hinnata, millisesse kasti täpselt see rist on tehtud ja sellepärast ma vaatan küll, mitmed riigikogu liikmed on ka käinud uurimas, et kas on rõdu pealt õnnestunud kokku lugedase sedelit pakkida jaotus, aga selles mõttes on ütlema, et mul on küll väga hea koht siin sedelite lugemiseks, aga valimiskomisjoni liikmed on üllatavalt osavad ka selles mõttes, et nad teevad seda tööd mitmekesi pundis, mis tähendab seda, et keeruline on hinnata, kelle hääli täpselt loetakse ja kattuvad, aga õige pea algab siin siis selline häälte lugemine, kus pannakse sedelid virnadesse, öeldakse kandidaadi nimi ja siis hakatakse neid sedeleid lugema ükshaaval üle nagu üks vaks ja nagu see on meile korduvalt juba riigikogust kostnud. Aga pakid on selles mõttes tasavägised, et kui ma olen siin proovinud Mailis Repsi Allar Jõksi hääli kokku lugeda, mis on võib-olla ütleme ju poliitiliselt võib-olla kõige huvitavam, et kes võiks olla see kolmas kandidaat siis see ei ole tulemust andnud ja selles mõttes pinge püsib, et kuni lõpuni. On põhjust meil olla kuuldel ja oodata siis häältelugemise tulemust ja nüüd on siis Urmas see hetk, mil hakatakse neid sedeleid lugema kõva häälega. Ja kõigepealt peaks olema siis Allar Jõksi häälte kord, sest valimissedelile on kantud nimed tähestiku järjekorras Allar Jõks ja Mailis Reps. Et üks on kindel, praegu paistab ainult üks rikutud sedel selline sellel, kuhu pole tehtud mitte ühtegi märget. Aga nüüd siis hääled otse saalist. Tähelepanu tähelepanu. Palun vabariigi valimiskomisjonil lugeda hääleke avalikult palun. Komisjoni aseesimees Airi Miki. Austatud riigikogu. Ma kontrollin siin teie ees avalikult. Kas esialgne hääletustulemus on õige? See tähendab, ma loen ette kandidaadid vastavalt sellele järjekorrale, nagu nad on sedelile kantud ja nimetan nende poolt antud hääled. Kaks. Kolm. Neli. Viis. Kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10. 11 12 13 14 15. 16 17 18 19 20 21. Ja Allar Jõks sai siis 21 häält, mis tähendab seda, et tema esitajate arv saalis ei tõusnud. Ja nüüd loetakse Siim Kallase hääli. Kolm. Neli. Viis. Kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10. 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20. Kakskümmend üks. Kakskümmend kaks. Kakskümmend kolm. Kakskümmend neli. Kakskümmend viis. Kakskümmend kuus. Kakskümmend seitse. Kakskümmend kaheksa. Kaks. Oli. 35 36. 37 38 39 40. 41 42 43 44 45. Pidades. Reformierakonna kokkulepe Töötas 45 häält Siim Kallasele ja nüüdismailis Maili hääled ja see peaks olema lihtne matemaatiline tehe. 99. tuleks lahutada 21 45 ja üks ja see kolm arvutage nüüd välja, ongi maitsiaalse arv. Misse. Kaheksa. Üheksa. 10. 11 12. 13 14 15 16 17 18 19 20 Ma olen. 21. Kaks, kaks, 23 24 25 26 27 28, kaks üheksa. 30. 31 32. Nagu ma ütlesin, see lihtne matemaatiline tehe. See 99 miinus 21 45. Ja eks seal on selline märgitud rikki, mitte rikkumist ei tuvastatud, et neid oli üks ja nüüd palun, ma arvan, on põhjust minna stuudiosse gaasi, sest president jäi teises hääletusvoorus riigikogus valimata. See tähendab seda, et mitte ükski kandidaat ei saanud vajalikku kuutekümmend kaheksat häält. Kõige lähemal oli sellele Põlvas oma 45 häälega ja vastavalt presidendivalimiste seadusele austatud toimub riigikogus on tarvis lai valimisi, osa ei ole, sinna pääseb kaks enim. Tei. Palus voorus hääli saanud kandidaadi ja need on Mailis Reps 32 häälega ja Siim Kallas 45 häälega. Meie stuudios siin riigikogu puhvet, palun. Tallinna Ülikooli politoloog. Suur tänu, härra esimees, loen ette vabariigi valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuste vabariigi presidendi valimisel teises hääletusvoorus riigikogus. Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel lisaks järgmised arvu. Esiteks valijate nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101. Teiseks hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 99. Kolmandaks hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 99, neljandaks kehtetud hääletamissedelite arv. Null. Viiendaks ristita ristiga märgistamata hääletamissedelite arv üks. Kuuendaks vabariigi presidendikandidaatidele antud häälte arv. Allar Jõks 21, Siim Kallas taas 45, Mailis Reps 32. Protokoll on koostatud 30. augustil 2016 kell 13 35 alla kirjutanud meeliseeriga mariga valimiskomisjoni esikas riigikogu liikmetel proteste hääletamistulemuste kindlakstegemisega rikkumise kohta ei ole. Palun siis vormistada valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta. Nii, ja nüüd võime Taali tõmmata, see info läks need meie Tallinna stuudios meie raadiostuudiosse ja siit riigikogu üles pandud stuudiost, puhvetist saame edasi minna tulemuste analüüsiga, siin on Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Kas siin oli midagi üllatavat ka erinev siin esitajate hulgast oli siis Mailis Repsile antud häälte hulka, mis, nagu ka siin enne juba läbi käis, tuli EKRE saadikutel. Ma arvan, et kõige suurem üllatus või Impiik praeguse vooru puhul ongi see, et EKA saadikuna on läinud Keskerakonna vaninaadi mailis repsi taha. Eks näeb, kuidas kolmas voor tuleb, aga Ma ei usu, et siin väga suuri muutusi ilmselt ilmselt tulemus on. Ja seetõttu tundub taastava Madonaline Kallase Reps on need, kes lähevad otse valimiskokku, kui just tõesti ei tule niisugust üllatavat tulemust sellest kolmandast voorust, et Kallas saab kaks kolmandikku häältest kätte, aga aga kuna prepsi toetus on praegu üsna üsna märkimisväärne ja selles mõttes Keskerakond on näidanud, et ta suudab oma inimesed oma kandidaadi kandidaadi taha tuua pluss veel mujalt erakondadest, siis Ekrest see, see annab märku sellele, et nad on praegu pigem pigem oma tõusuvees kui. Kui tahaksin mingisuguseid erilisi kompromisse teha või, või järeleandmis kuhu võiksid need kolmandas voorus, mis tuleb täna kell 16, kuhu kolmandas voorus siis võiksid liikuda Allar Jõksile teises voorus toetuse andnud saadikute hääled. No seda me näeme, mis, mis siin saab, et kuidas vabaerakonna IRL-i saadikud käituvad. Iga tegelikult mõlema, kumbki erakond ei ole ju ülemäära huvitatud sellest, et president saaks ära valitud riigikogus. Et nemad ikkagi sihivad valimiskogu, kus nähakse Jõksil päris häid võimalusi ja, ja IRL-i jaoks on eluliselt oluline on see, et see protsess võimalikult pikalt veniks nemad saavad oma kandidaati rohkem esile, tõsta sellega oma erakonda. Ja kui Jõksil läheb valimiskogus suhteliselt testi, isegi kui ta ei võida seal aga läheb suhteliselt hästi. See kindlasti mõjub positiivselt ka IRL-i imagole. Erakond saab näidata, et, et nad on taas tegijad Eesti Eesti poliitikamaastikul. Nii et väga suurt niisugusta kompromissi ei, ei ootaks, et IRL-i hääled läheksid Kallase tahad, neil ei ole suurt midagi sealt saada, lihtsalt. Me jätkame Tõnis Saarts hetke pärast, aga Mirka on leidnud riigikogu saali uksest väljuvaid saadikuid, kellelt ka pärida selle tulemuse kohta. Me oleme kinni püüdnud vabaerakonna esimehe Andres Herkeli. Kui me liiguks ühe sammu siiapoole, siis me segaks kolleegide töötaja, mida see teine valimisvoor näitas. Allar Jõksi hääled küll pidasid, aga ta ei jõudnud kolmandasse vooru. NASA näitas seda, et ilmselt see vaba mõtte klubi, mis neile korraks avaldused 100 ja ei olnud erakonnad üldiselt hääletasid ennustuspäraselt ja teises voorus, kolmandas voorus, tähendab, on kaks kandidaate, jääks nende avalik, siis tehakse. Priit Sibul Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees. Mida kavatseb IRL teha kolmandas voorus, aga ma arvan, et need 99 piires rehkendada, nii nagu täna, Tarvi, seal neile on selge, et presidenti kolmandas voorus ei valita ja Eesti vabariigi valitakse president valijameeste kogus. Mida tähendab EKRE liitus Mailis Repsi valijate seltskonnaga hommikul, kui ka mina veel EKRE fraktsiooni esimehega rääkisin, siis nad ütlesid, et nende jaoks Allar Jõks on kõige ebamugavam kandidaatidest. Allar Jõks võib kõige rohkem markerid ütleme hääli ära võtta nii et ju sellest lähtuvalt tähendab otsuse tegid ja mailist Allari asemel oleksid aga suur tänu. Me liigume korra siin veel mikrofoniga edasi ning minu mikrofoni ette on jäänud Märt Sults, Märt Sults, Mailis Reps, kolmandas voorus, kui tõenäoline on see, et täna võiks selguda näiteks Hermen, Eesti vabariigi president? Igatahes tõenäoliselt päris null ei ole tõenäosus täitsa olemas. Loodame, et Raivo kokkulepped hakkavad sündima selle poole tunni jooksul. Teile teadaolevalt, millised kohtumised ja kelle vahel nüüd selle pooleteist tunni jooksul pihta hakkavad. Kõik, ma arvan, et kõik partei fraktsioonid omavahel praegu lepivad kokku ja püüavad leida mingit ühist nimetajat. Ma arvan nii, mis võiks olla ühisnimetajat? Kandidaate veelgi mailis repsi taha või hääletajaid? Tähendab praegu, kui nüüd spekuleerida, siis põhimõtteliselt osa Reformierakonda nagu pole nõus Kallase poolt hääletama, nii et sealt võib juhtuda midagi. Teine hääletus näitas, et hääled siiski pidasid. See küll, aga loodame õhtut. Okei, ma lähen proovin kiiresti veel. Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni kiire kommentaar sellele teisele voorule. Teine voor kinnitas seda, et fraktsioonid suudavad ühtselt hääletada, kui nad seda soovivad. Seda me praegu nägime oma silmadega. Kas teoreetiline võimalus, et kolmandas voorus selgub president on olemas? Õrn teoreetiline võimalus on, aga ma loodan, et Mailis Repsile jääb sama palju toetust ja püüame leida siis need puudujäävad hääled ära valitaks. Suur tänu, Kadri Simsonile ja kui siin vabaneb ka Siim Kallas, kes on praegu ajakirjanike ees, ma katsun ka tema kätte saada, aga praegu tagasi sõna orbile ja Tõnissaar. Jah, jätkame siit stuudiost riigikogu puhvetis, Tõnis Saartsi ka. Te kuulsite ka praegu neid poliitikute kommentaare ja hääletooniga, millel, millega neid kommentaare poliitikud jagasid. Mis peaks juhtuma, et president tänasel riigikogus kolmandas voorus ära valitaks? Ma arvan, tõenäosus väga suur ei ole, et kui need me kuulasime Keskerakonna saadikute ja fraktsiooni esinaise kommentaare, siis tundus hätta sinnapoole need hääled küll ei liigu, et, et Eesti vabariigi uueks presidendiks saab Siim Kallas. Pigem nad ikkagi jäävad väga selgelt oma kandidaadi taha. Tahavad, et need hääled tulevad teistest erakondadest juurde just toetamaks repsi. Aga see hirm võib-olla Reformierakonna poolt, kas sealt ei võiks olla seda hirmu, et et võib-olla tõesti valimiskogus saab presidendiks Allar Jõks, kes on ju Reformierakonnale nagu härjale punane rätik, või Mart Helme, Mart Helmet muidugi niivõrd vist enam ei kardeta tema saamist presidendiks reformierakondlased ei pea tõenäoliseks, kas selles hirmus võiksid hoopis näiteks nii Reformierakonna, kuidas ka sotsiaaldemokraatide hääleta kolmandas voorus tulla hoopis Mailis Repsi taha. Ma ei tea, mida oleks nii sotsiaaldemokraatidel kui Reformierakonna sellest võita, sellepärast võib ka seda, et ja Allar Jõks ei see teoreetiline võimalused Jõksil läheb valimiskogus hästi. Aga see on ka puhtalt spekulatsioon. Ma arvan, et meil ei ole praegu ühtegi väga selgelt kinnitust, et üks võiks olla tõesti väga suurfavoriit valimiskogus. Jah, see õrn võimalus on. No ma arvan, et poliitikas niisuguste väga õrnalt õrnade võimalustega võimsaid kompromisse, järeleandmisi ei tehta reeglina 100 protsenti ei saa muidugi välistada kunagi midagi, aga ma ei pea seda väga tänaseks. Nii. Mirko on ka leidnud järgmise riigikogu liikme, kelle käest küsida prognoose, mis siis saab kolmandas voorus. Ma ei ole veel leidnud järgmist riigikogu liiget, õigemini ma püüan enda mikrofoni juurde meelitada Siim Kallast, kes on siin olnud kogu selle aja intervjuusid, aga ka praegu on andmas intervjuusid ning ta on praegu venekeelsele raadio neljale andmas venekeelset intervjuud, mis tähendab, et eriti tulemuslik ei oleks ka see, kui me liituksime selle intervjuuga veel selliseid hästi populaarsed inimesed, kelle käest kogutakse või proovitakse intervjuusid saada ja saadakse ka edukalt, on Mart Helme, kes peab selgitama seda käitumist, millega ta siis hakkama sai koos oma fraktsiooniga, ja Martin Helme on samamoodi andmas intervjuusid, ma küsin, Martin Helme, oleme vikerraadio otse-eetrisse see tulemus, kuivõrd planeeritud, see oli selles mõttes, et ainukesena vist liikusid teie fraktsioonialad. No ei saa nii-öelda siis ütleme eilsed hulkuma läinud hääled Reformierakonnast, muidugi täna jäid koju. Aga meie, meie otsustasime, me oleme kogu aeg ühte ja sama asja rääkinud, et me tahame valijameeste kogusse jõuda. See suunab meie taktikalist käitumist riigikogu valimiste voorudes ja eile oli see käitumine siis ütleme meie jaoks eesmärgi saavutamine tähendab seda, et me otsustasime mitte kedagi toetada. Selle eesmärgi nimel vaja saavutada seda, et nii-öelda Keskerakonna hääled kolmandaks vooruks ei jääks kuhugi rippuma. Sotsiaalmeedias juba öeldakse, et Keskerakonna ja vanarahvaliidu pakt on üles soojendatud kui põld siin on tõe põhjal. Noh, ja eks seda võis ju arvata, et hakatakse rääkima ja mingist kerabaktist. Arvan, et vahepeal on rohkem kui 10 aastat mööda läinud kumbki partei ei ole enam see, nagu ta tol ajal oli. Aga. Ei ole ju varjanud seda, me oleme teinud ju opositsioonis koostööd Keskerakonnaga taktikalistel tasandil varem ka. Me oleme teinud taktikalistel tasandil koostööd vabaerakonnaga ka. Ja noh, Eesti presidendivalimised loogika ütleb, et erakonnad peavad omavahel tegema koostööd ja selle jaoks, et jõuda sinna valijameeste kogusse oli täna selline taktikaline taktikaline manööver. Suur tänu, Martin Helmele, ma püüan siin endiselt kätte saada Siim Kallast, kes on nüüd järgmis ta ajakirjanike piiramisrõngas ja andmas praegu intervjuud soomekeelsele üle raadiole. Ma vahepeal saan siin kätega riigikogu esimehe Eiki Nestori, Eiki Nestor. Me oleme vikerraadio otse-eetrisse. Kuidas teie kommenteerite täna seda tulemust, kus Siim Kallas sai 45 häält teie eile sama kombinatsiooni peale 40 Alt? Meie täitsime kokkulepet, mille me oleme sõlminud riigikogu valimisteks. See 45 häält näitab seda, et reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid pidasid sõna täpselt nii ja näitab ka seda ja kust need hääled eile ära läksid, see, et EKRE saadikud tulevad mailis repsi taha, nad oleks võinud seda juba eile teha. Ju nad siis otsustasin seda. No niivõrd üllatav see oli, EKRE läks mailis repsi taha, kas vanakera pakt on üles soojendatud? Ei ole, üllatav on, ega nad ka siin töötavad niimoodi sõbralikult koos, et midagi mingit üllatust ei olnud. Mis te prognoosite, mis nüüd selle tunni ja 30 minuti jooksul sündima hakkab, kes kellega läbi hakkab rääkima ja milline see tõenäosus on, et parlament võiks täna saada oma tööga hakkama? Kõik räägivad kõigiga läbi, ma arvan. Aga juba eilne tulemus näitas, et 61 saadikut soovivad siiski valimised, läheks valijameeste kokku, et jõuda nii lähedale. Eiki Nestorile, endiselt. Piirlen Siim Kallast, aga mul ei ole nii-öelda võimalik Soome ajakirjanike siit lihtsalt ära trügida. Siim Kallas, te olete vikerraadio otse-eetris, kuidas oma jälle, kuidas kommenteerite? Ette nähtud, et niimoodi niimoodi see oli nagu plaanis ja see asi nii et ega ma muud ei oska öelda. Kokkulepped pidasid ja ja see on tähtis. Kell, mis nüüd selle tunni ja 20 minuti jooksul juhtuma hakkab? Ei tea, tähendab, selles mõttes, et. Et asi selles, et et. Mis praegu toimub, hakkab, eks, eks veel saab siin inimestega kõneldud, võib-olla saab mõned hääled juurde, võib-olla ei saa. Nii et noh, aga ma arvan, et lõunat peaks sööma ja natuke võtma niimoodi rahulik viimane küsimus. Tõenäosus, et täna teist saab Eesti vabariigi president, on see olemas või on see kadunud? See on üsna väike. Aitäh Siim Kallasele tagasi stuudiosse. Jah, Tõnis Saarts, me ennist siin rääkisime väljaspool eetrit ka sellest kui suureks tänavu aastal 2016 need presidendivalimised on läinud ja kui palju tähelepanu ühiskondlikult nendele pööratakse. See on ju kõik. Ma härra pärast, keda me häisaga eetris kuulsime Siim. Kallas no osaliselt kindlasti, sest Kallas alustas oma kampaaniat üsna varakult ja lükkas selle kampaaniaga käima mõnes mõttes ka teiste kandidaatide jaoks, et teised erakonnad olid lihtsalt sunnitud oma kandidaadid välja käima ja, ja ka niisugune meedia surve oli, et kui on juba üks kandidaat, siis peab olema rohkem ja konkurents, et oleks, oleks selge, mis, mis hakkab tulema. Aga kas see on hea, kas EFI kutsus ühiskonnas esile hoopis selliste liigseid ootusi ja nüüd ka liigset pettumust, et tegelikult see presidendi valimine, nagu põhiseadus paljude arvates ette näeb, peakski olema selline poliitikute omavaheline kokkulepe? Selline madalaim ühine nimetaja valitakse selline persoon ära, aga nüüd on järsku sellest saanud selline suur asi, inimesed omavahel räägivad, justkui oleks üldrahvalik see valimine. Tunnetus on just nagu rahvas valiks presidenti, kuigi tegelikult ei voli. Ehk ehk kõik, see on hoopis midagi halba meie riigiehituse jaoks ja. Konnatasakaalu jaoks kaasa toonud? Ei ma arvan, et see halb ei ole. Ootamatu, et presidendi institutsioon on oluline kahtlemata tema kaal võrreldes peaministriga ja, ja mõningate teiste institutsioonidega, mis tegelevad otse poliitika kujundamisega, on väiksem. Aga tavainimeste jaoks kindlasti president on väga oluline institutsioon ja, ja väga nähtav. Ja rahvusvahelisel areenil. Nii et selle institutsiooni tähendust ei tasuks kindlasti mitte alahinnata. Aga osaliselt see kriitika on õigustatud, sellepärast et kui me meenutame presidendivalimisi 2001 kus oli väga sarnane situatsioon kõik erakonnad jäid suuresti oma kandidaatide taha, kandidaate oli palju olid teatud favoriidid, keelast loodeti, lõpptulemus oli see, et pole, et Arnold Rüütel keda paljud arvasid, et tõenäoliselt ta presidendiks ei saa, aga ometi sai, see oli väga suur šokk ja üllatus paljudele nii positiivses kui ka negatiivses võtmes. Ja kukkus meediakära, mis seal ümber toimus, need avalik arvamusuuringud ja edasi 100. testi selle protsessi väga niisuguseks suureks laiaks ja inimesed hakkasid tunnetama, et nemad on ka kuidagi selles osalised kuigi tegelikult nagu ei olnud. Nii et mõnes mõttes jah, teatud niisugust osaluse tunneta tekitab inimestes, kuigi see on niisugune pseudoosalustunne ja mingil määral võib-olla see mõjutab. Kui nüüd tänasin kolmandas voorus presidenti ära ei valita. Huvitav, kas me näeme sel aastal ka valimiskogu eel Tammsaare pargis ja Tallinna kesklinnas suuri lavasid telke, kultuuritegelasi, laulmas, kes on seal siis Marina kaljuranna poolt, ütleb, et Kallas ei tohi saada presidendiks, on seal, lase lava ja, ja vastupidi ja siis on repsi lava ja Mart Helme lava. Kas näeme taas sellist ühiskonna ärritust? Ma arvan, et sellel korral kujust erakonnad, oma toetajad ei organiseeri siis niisugust rohujuuretasandi mobiliseeritust ma hästi ei ei kujuta ette, sellepärast et need kandidaadid, kes praegu ja tõenäoliselt on favoriidid valimiskogus Nende hulgas on väga vähe neid, kes võtma tõsiselt nagu ärritaksid inimesi või kelle vastu tingimata kohe protestida. Et juhul, kui näiteks Reformierakond ei peaks tulema Marina kaljuranna, tahab kas see või mingisuguseid ühiskonnagruppe motiveerida just nimelt suurele lavale. Ka ja rahvasurvega sinna valimiskogu hoone Estonia hoone ette tulema. Selleks peavad olema eestvedajad ja need peavad olema olulised arvamusliidrid. Praegu ma küll ei oska öelda, kes need inimesed oleks, kes nii tugevalt oleks kaljuranna taga, suudaksid Mass mobiliseerida. Kell 14 on raadiouudiste aeg, sinna on veel neli ja pool minutit. Tõnis Saarts, kas võib öelda, et selle teise valimisvooru kõige tähtsam nii-öelda liikumine või uudis oli see, et EKRE valis kandidaadi ja muus osas sündmused olid muutusteta välja arvatud see, et Reformierakonna ja sotside hääled pidasid? Jah, niiviisi võib küll anda. Selle teadmisega me siit Toompealt lõpetame, aga see ei ole täna vikerraadio poolt kõik, sest me kajastame ka seda, mis toimub riigikogu presidendivalimiste kolmandas voorus. Arp Müller. Kivi Rein Palo Hats treima tänavad kuulamast. Me tuleme taas eetris, niisiis kell 16 ime orienteeruvalt, kui on ära kuulatud uudised ja kultuurisõnumeid. Ehk siis, kui on käimas kolmas voor ja kindlasti toome teieni ka kolmanda vooru häältelugemise, mis orienteeruvalt kell 17 15 või 17 20 võiks toimuda kuulmiseni. Lähed? Lähed? Lähed? Lähed? Ja et ma ja oli Ja ta ja. Ta ei tee ja, ja ta jääb. Ja ta oli koos. Ja ta ja. Ta. On ta on ta ja rolle. Ja tol ajal Ma arvan ka, et on ka maas ja lähevad. Ka noorestandaapa ja talle vaata. Ma võtan ka Kaasa. No on ka kaasa ja tolle Aasta. Jaanuari päeva. Teatrielamusi igale vanusele nukuteatrisügishooaja piletid esimesest 11. septembrini kuni 40 protsenti soodsamad. Sügishooajaetendused toimuvad nukuauna teatrimajas ja lukku uuenenud. Tallinna vanalinnas piletid saadaval piletilevis lugu kassas ja kodulehelt vaata lähemalt nukku.