Tere päevast vikerraadio eetris Toompealt riigikogu puhvetist, riigikogu saali on kogunenud 99 rahvasaadikut, puudu on kaks. Just nii näitas värske kohaloleku kontroll ja me oleme siin sellepärast, et Eesti vabariik peaks või võiks saada täna endale uue presidendi presidendivalimisteks. Riigikogus on ette nähtud kolm vooru, nendest esimene toimub täna ja istungit juhatanud Helir-Valdor Seeder on läbi viinud praeguseks olulised protseduurid. Näiteks on läbi viidud kohaloleku kontroll ametivande andnud siis asendusliikmeks saanud reformierakondlane Peep Aru ja üle antud ka üks eelnõu vabaerakonna fraktsiooni liikme Andres Ammase poolt. See puudutas siis riigikogu liikmestaatuse seadust ja tõenäoliselt on seal tegu siis selle kahe tooli seaduse nüansiga. Aga Arp Müller, Mirko ojakivi on täna Toompealt teiega ja me ootame seda hetke, mil riigikogus võiks kõnepulti astuda vabariigi valimis komisjoni esimees Meelis Eerik, et tutvustada riigikogu liikmetele seda protseduuri, mis neil nüüd ees seisab ja kuidas nad järgmise, umbes pooleteist tunni või natukene vähem aja jooksul peaksid käituma. Riigikogu puhvet meie kõrval ja ümber on üsna tühjaks jäänud. Veel hetk tagasi oli siin päris riigi juhtivaid poliitikuid, peaminister, siin oli näha ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal Michali ja, ja tegelikult on, siit ma arvan, selle viimase Aja jooksul jooksul läbi käinud kaks kolmandikku riigikogu liikmetest ainukesed, keda ma väga ei ole näinud, on näiteks vabaerakonna liikmed, sest me palusime ka ju Krista Arul tulla siia Allar Jõksi tutvustama ka vabaerakondlased. Tundub, et on kohal, sest esiteks kohaloleku kontroll näitas seda ja teiseks ka Andres Ammas oli kõnepuldis eelnõu üle andmas, aga ju siis fraktsioonid pidasid viimaste hetkede nii ikkagi nõu ja üritasid seal oma plaani paika seada. Ja nüüd on riigikogu saalis jõudnud järg selleni, et pulti paluti valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik ja kuulame Eerik. Kuulame ka meie. Mailis Reps, Allar Jõks ja Eiki Nestor. Seega on hääletamissedelile kantud vastavalt seadusele tähestikulises järjekorras Allar Jõks, Eiki Nestor ja Mailis Reps. Kohe pähe mäe valimistoimingute juurte, enne seda lubage tutvustada hääletamise korda. Hääletamiseks on aega üks tund. Valimiskomisjon annab riigikogu liikmele hääletamissedelit koos ümbrikuga isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu isikut täiendavaks dokumendiks on näiteks riigikogu liikmetunnistus, isikutunnistus, pass või juhiluba. Hääletamine on salajane. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Igal riigikogu liikmel on üks. Riigikogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb ümbrikule pitsati jäljendi ja seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti. Hääletamissedeli rikkumise korral enne valimiskasti laskmist on äärattal õigus rikutud sedeli tagastamisel saada usadele. Enne häälte lugemist on riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Selle vaatab vabariigi valimiskomisjon läbi, teeb oma motiveeritud otsuse. Pärast seda, kui hääletamine on lõppenud ja võimalikult protestid lahendatud loeb valimiskomisjon hääled avalikult siinsamas saalis. Ja ma kasutan ka võimalust ja selgitan teile hääletamistulemuste kindlakstegemise korda. Komisjon kindlaks valimiskastis olevate sedelite arvu ehk siis hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arvu. Edasi valimiskomisjon kindlaks kehtetute sedelite arvu ja kehtetu on seesaladel, kus on risk märgitud rohkem kui ühte lahtrisse või millel või mille ümbrikul puudub pitsati jäljend. Eraldi tehakse kindlaks sedelit, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse ja loeb komisjon kokku igale kandidaadile antud hääled. Me teeme hääletamistulemuse teatavaks, lugedes õppevabariigi valimiskomisjoni protokolli vaata mis tulemuse kohta. Aga enne valimistulemuste kindlakstegemist on teil õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Valimistulemuse teab ta on lugeda vabariigi valimiskomisjoni otsuse valimistulemuse kohta. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikulise enamus, see tähendab vähemalt 69 riigikogu liiget. Hääletamine toimub riigikogu saali kõrval fuajees. Hääletamise alal tohivad lisaks riigikogu liikmetele viibida ainult valimiskomisjoni liikmed, valimiskomisjonid teenindavad isikud. Täna aitäh. Kas riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamiseni hääletamise ja valimistulemuste kindlakstegemise korra kohta? Ei ole küsimusi. Aitäh. Vabariigi valimiskomisjon on valmis läbi viima hääletamist vabariigi presidendi valimisel. Palun valimiskomisjonil kontrollida valimiskasti ja sulgeda see turvaplommiga. Valimisprotseduurid siin riigikogu saalis võtavad aega, praegu siis veendutakse, et kast kuhu või urn, kuhu hakatakse hääletussedeleid laskma oleks ikka tühi ja see pitseeritakse ning viiakse nüüd saali ees asuvasse ruumi, kust siis riigikogu liikmed järgneva tunni aja jooksul peaksid läbi käima ja 14 12 peaks olema aeg, mil hääletusprotseduur peaks läbi olema ning saalis viibisid ka oma saadikukohtadel kaks presidendikandidaati, Mailis Reps, Eiki Nestor. Mõlemad on siis riigikogu liikmed ja kohal on siin ka kolmas riigikogu. Riigikogus kandideeriv presidendikandidaat Allar Jõks. Tema oma ameti tõtt või ameti puudumise tõttu riigikogu saalis ei olnud, küll jälgis seda kõike rõdult külaliste rõdult. Ja valimisprotseduurid riigikogu saalis. Selles mõttes kestavad, et praegu fikseeritakse veel valimiskasti, see on plastmassist ning see fitseeritakse kinni selliste asjadega, mida ei ole võimalik vahepeal avada või vähemasti, kui need avada, siis oleks koheselt näha, et need on avastatud üks tund ja hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil riigikogu liikmetel koguneda istungisaali. Ja see kell on 14 13. Kuulutan välja hääletamise vabariigi presidendivalimistel. Niisiis, nagu äsja kuulsite, Riigikogu asejuhataja Helir-Valdor Seeder kuulutas hääletamise lõppu kellaajaks kell 14 13, ehk siis ta on tund aega selleks, et riigikogu liikmed saavad anda oma hääle. Meil on nüüd stuudios ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Mart nutt ja kui Eiki Nestor ei kandideeriks täna, siis oleks tema teine inimene, kes saaks anda ka meile sarnase intervjuu, selles mõttes, et teie vist Mart nutt olete. Te olete küll kuulunud kõikidesse ütleme siis sõjajärgse Eesti riigikogudesse, aga vist ühel korral ainult ei ole osalenud presidendivalimistel. 11, siis kui see ainus kord oli, kus president tõesti riigikogus 60 rohkem kui 68 häälega ära valiti, et seekord ma ei saanud kahjuks hääletada. Teistel kordadel olen hääletanud nii Riigikogus kui ka valimiskogus. Riigikogu on presidendi ära valinud kahel korral aastal 1992, kui presidendiks sai Lennart Meri. Aga 192. aasta situatsioon oli veidi erandlik ja siis teist korda aastal 2006, kui riigikogu valis teiseks ametiajaks Toomast 2011 ja vabandust, kui tavalisse Toomas Hendrik Ilvese. Millise varasema presidendivalimiste põlluga Riigikogus sarnaneb meie tänane olukord kõige enam. Ma arvan, et tänane olukord on võrdlemisi sarnane esmalt nii 1996 valimistega kui võib-olla mingil määral ka 2006 valimistega. Ehk tegelikult võiks ju 2001 ka siia loetellu tuua, aga 2001. Täiesti ootamatult valiti presidendiks Arnold Rüütel aga valimiskogus, aga noh, kui me vaatame nüüd neid võimalusi, et riigikogu valiks presidendi kas siis tänasel või homsel istungil ära, siis tõenäosus väga suur ei ole. Eeldaks, et Keskerakond tuleks ühe nendest kandidaatidest. Kui palju üldse selle aja jooksul, mil on Eestis jälle saanud presidenti valida, on presidendivalimiste seadust ja seda riigikogu protseduuri muudetud, et kas üldjoontes on kõik sarnane 1996. või 92. aastaga või vahepeal on siin üht-teist muutunud ka. 1992 oli protseduur teineteistsugune vastavalt põhiseaduse rakendusotsusele esimene voor oli ju otsevalimine, otsene rahvahääletus. Kui oleks keegi tolleaegsetest kandidaatidest, neid oli siis nimelt neli osutunud äravalituks otse siis oleks ka president valitud otse, aga kuna ükski kandidaat ei saanud häälteenamust otsevalimistel, siis valitsusele riigikogu valis äras 60 häälega Lennart Mere. Aga see, mis puudutab praeguse presidendi valimise korda, siis aastast 2000 aastast 1996 on see toimunud põhimõtteliselt samamoodi. Ja see, mis puudutab presidendi valimise seadust, siis ega see ei kehtesta presidendi valimise korda vaid selle läbiviimise tehnilised protseduurid, nii et presidendi valimise kord tuleb ikkagi riigi põhiseadusest. Kas situatsioon, kuhu me tänaseks oleme jõudnud, võib reaalselt kaasa tuua ka presidendivalimiste korra muutmise riigikogus, seda tegelikult arutleti ka seda, mis selles koosseisus ma ei tea, kas saalis, aga igatahes poliitikud vahel on seda seda arutanud kas nüüd võib see taas tulla teemaks korra muutus, mis võimaldaks kandidaate esitada varem, mis jätaks esimese ja teise vooru vahele piisavalt aega nii avalikes debattides kui ka erakondadevahelise ühisosa leidmiseks ja teisedki. Täpsustame siin seda, et presidendi valimise kord põhimõtteliselt tuleneb põhiseadusest ka põhiseadust, on võimalik riigikogu lammuta. Jah, ka põhiseadust on võimalik muuta, see on väga pikk protseduur. Kas seda algatatakse või mitte, täna ma öelda ei oska, sellepärast et otseselt ei ole ükski poliitiline jõud ju välja öelnud, et nad lähevad põhiseaduse muutmisele. Jah, tõepoolest nii Keskerakond kui ka EKRE on rõhutanud. Nad pooldavad otseselt presidendivalimisi, aga täna sellist eelnõu menetluses ei ole. Mis puudutab aga presidendi valimise seadus, siis see saab tõesti tähtaega muuta. Ta aga ei saa muuta põhipresidendi valimise korda. Aga siin nagu kuluaarides kas või nüüd täna peale suvepuhkust kokku saada, kas ei ole seda juttu saadikutel omavahel olnud, et, et seekord on ikka nadi küll ja sel aastal eriti kas või seoses nende debattide ka kasvõi eileõhtuse ERR-i ETV debatiga pääsesid sinna, kes ei pääse, ehk vajaks seekord just tähtaegade mõttes muutmist saadikute omavahel? Ei räägi sellest. Eraviisiliselt on seda räägitud ja tegelikult järgmises koosseisus arutati seda tähtaegade küsimus ka päris tõsiselt. Justiitsministeerium on koostanud ühe eelnõu, mida ei ole küll riigikogusse üle antud, mis puudutab neid tähtaegu, aga mis ajagraafikus seda menetlema hakatakse ja kui üldse hakatakse, seda ma hetkel öelda ei oska. Kui rääkida poliitika telgitagustest, siis millega täna poliitikud tegelevad, õhtul ja öösel, kui presidenti ära ei valita, et noh, armastatakse rõhutada seda, et seal toimuvad kõrgetasemelised kohtumised ja võib-olla õnnestub järgmine president kokku panna, et või paika panna, et kui lootusrikkalt teie sellesse suhtute ja kuidas see kuluaaritöö käib. No ma arvan, et erakondade esimehed ja fraktsiooni esimehed peavad selles küsimuses nõu kindlasti. Ja kas need terve öö sellele pühendatakse, aga aga kuidas ta kohtutakse, arutatakse võimalusi, kas riigikogus on presidenti võimalik valida või mitte, aga praeguses seisus midagi ei ole teha, matemaatika paneb asjad paika, vaja on Riigikogus kuutekümmend, kaheksat vähemalt kuutekümmend, kaheksat häält, et president oleks valitud ja kui me siis praegusel matemaatika järgi siis hindame, et millal seda saaks valituks, millal saaks president valituks, siis see eeldab paraku vähemalt ühe opositseenersiooni erakonna osalust või toetust siis võimalikule presidendi kandidaadi kandidaadile Keskerakonna toetust, aga hetkel Keskerakond on rõhutanud, et nad toetavad oma kandidaati ja ei anna hääli valitsuskoalitsiooni poolt esitatud kandidaatidele. Suur tänu, Mart nutt saatesse tulemast õige pea juba. Me jätkame peale pisikest instrumentaalpala haldusreformi teemal, sest täna oli riigikogus teemasid lisaks presidendivalimistele veel. 13 ja 23 minutit näitab kell siin riigikogu puhvetis on jälle rahva rohkem saadikuid, tuleb saalist välja, saadikud järjest on täitnud ka siis oma saadikukohust ja ja valinud siis ühe või teise presidendikandidaadi. Aga me lubasime, et me ei räägi ainult presidendivalimistest, elasin Uudisplussi saates Toompea lossis sest teemasid on ka teisimisel, õlu õhus ja mis on väga olulised. Ja täna oli erakorraliselt koos riigikogu põhiseaduskomisjon arvamus riigikohtule. Kas haldusreformi seadus vastab põhiseadusele? Taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele esitas riigikohtule tänavu juulis. Kõpu vald ja, ja neid valdasid, kes on selle taotlusega liitunud on vist kogunenud lausa kümmekond, kes siis kahtlevad, kas haldusreform ikka on põhiseaduspärane. Ja nüüd on meie mikrofonide juures põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet Reformierakonnast ja põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams Vabaerakonnast siia pidi tulema Keskerakonna saadik Mihhail Stalnuhhin, aga tal meeltesegadushoos ununes iseendale antud lubadus, et ta ei anna meile inter. Jah, ma eile leppisin kokku Mihhail Stalnuhhini ka, et räägime täna praegu siin haldusreformist, aga praegu ta siis andis teada jah, et tal läks eile lihtsalt meelest ära lubaduse, et ta Eesti rahvusringhäälingule intervjuusid ei anna. Tõota ekslikult lubas mulle täna intervjuu anda, aga Kalle Laanet, kas põhiseaduskomisjon jõudis täna otsuseni, et kas see seitsmendal juunil vastu võetud seadus vastab põhiseadusele, sest teatavasti on siis riigikogu palunud riigikohtult vastamiseks ajapikendust 15. septembrini? Tere päevast, et ma pean kõigepealt saatejuhte parandama, et Jüri Adams ei ole lihtsalt põhiseaduskomisjoni liige, võtt on suisa aseesimees. Et paguneid juurde. Veel täpsustus selle kohta, et riigikohus küsis meilt tegelikult kolmepunkti või ütleme, paragrahvi osas, et kas need on põhiseadusega vastavuses, mitte kogu haldusreformi seadus. Ja, ja meil olid väga sisukad arutelud ja me jõudsime seisukohale, et me tänaseks ei kujundama lõplikku arvamust vaid jätkame homme hommikul kell üheksa 30, järgmise erakorralise põhiseaduskomisjoni istungiga. Küsime opositsiooni esindajalt ka Jüri Adams, milline see diskussioon oli, mille üle arutelu siis käis? Ja mul on väga raske öelda kõike nüüd juriidilisest terminina loogia saba püüda lihtsas keeles seletada on see, et praegune valitsuskoalitsioon võttis vastu ja noh, ütleme teerulli meetodil või oluliselt ei muutunud see esitatud Arto aasa poolt koostatud ja esitatud eelnõu tekst ei muutunud riigikogus haldusreformi seaduse, mille järgi siis kõik praegused väiksemad omavalitsused tuleb tähendada üsna suurteks ja selle vastu on praegu Eestis protestimas terve rida valdasid nende valdade protestimotiivid on natukene erinevad, mõned vallad tahavadki jääda sellisteks, nagu nad on. Mõned jälle võib-olla oleksid ka nõus liituma kellegagi, aga mitte täpselt sellistel tingimustel, nagu praegu seaduses on, seadusetingimused on küllaltki jäigad ja siis on tekkinud veel koha peal terve rida nisukesi probleeme, nagu näiteks Setumaa nii-ütelda ühendamise katsete suhtes ütles, et kas ja kuidas ja mis määral ja, ja nii edasi. Aga need, need kohtuasjad, ma ei tea, meid on praegu esitatud Riigikohtusse. Et mere praeguses kehtivas seaduses igav. Vallal on õigus vallavolikogu otsusega esitada mingisugune nii-ütelda pöördumine või kaebus riigikohtule. Nüüd on hakatud kasutama, aga praegu on siis antud üle kahe või kolme dokumendid, aga ilmselt tuleb neid veel. Ja mis on väga oluline, on see, et mitmed Eesti juhtivamad advokaadibürood on juba koostanud või koostamas. Juriidilisi arvamusi. Mis ei meeldi või mida nad põhjendavad, mis ei ole selles haldusreformi seaduse põhiseadusega kooskõlas minu arvates asi ei ole mitte küsimuses põhiseadusega kooskõlas, vaid küsimus selles, et ei taheta sellistel tingimustel Ühinemisi teie arvate, et on poliitilised põhjused, Kalle Laanet kas täna oli laual ka õiguskantsleri nägemus toimuvast, et kuivõrd leiab tema erinevalt siin näiteks mitmetest rahvasaadikutest, kes on öelnud, et ei ole põhiseadusega probleeme, mida tema arvab? Noh, meil ei ole õiguskantsleri arvamust laual ja võimude lahususe printsiibist tulenevalt riigikogu annab oma arvamuse ja õiguskantsler annab oma arvamuse ja riigikohus siis päeva lõpuks, siis kaalub erinevaid arvamusi, kindlasti tuleb ka valitsus oma arvamuse andma. Nii et, et selles mõttes tuleb siin arvamusi riigikohtule lauale väga paljusid ja, ja üheksa riigikohtu põhiseaduskolleegiumi liiget siis peavadki kaaluma seda. Kas need kolm punkti on põhiseadusega kooskõlas või mitte, kuid Ühtegi reformi riigis ei saanud ka ju läbi viia selliselt, et kõik oleksid nõus. Ja kui me räägime õigusriigi printsiipidest tulenevalt, siis ei peaks väga muretsema selle üle, et keegi pöördub kohtusse, see on minu arvates positiivne, et küsitakse ka kohtu arvamust. Kuidas need kujuneb, see põhiseaduskomisjoni arvamus, kas on oodata mingisuguseid üllatusi või on häälte tasakaal seal ka selline, et kuna koalitsioon saab seal arvamuse üle hääletada opositsioonist, siis põhiseaduskomisjon ikkagi ütleb riigikohtule, et kõik on korras. No tavaliselt kujunevad ju otsused kas konsensuslikult või hääletamise teel hääletamise teel kokku kokkulepitud otsused saavad olema ka protokollis, kindlasti me plaanime ka homme kirjutada sinna siis arvamus ja siis kui on olemas eriarvamused, mida on ka täna juba esitatud, nii et, et see saab olema sisuline dokument. Noh, mina ei ole nagu väga selle arvamusega nõus, ma arvan, et see vastus saab olema nii-ütelda parteipoliitiline. Põhiseaduskomisjonis on loomulikult liikmete elamus praegusest valitsuskoalitsioonist uskuda, et nemad nüüd ütleksid, et haldusreform on koostatud eelnõu või seadus täiesti valesti, et et seda oleks nagu natuke palju lood. Ta on küll võimalik, et mõned praeguse valitsuskoalitsiooni esindajad püüaksid võtta niisugust vahepealsed seisukohta, aga päris kindlasti Reformierakonna saadikud hääletavad selle arvamuse tagant, et kõik on kõige paremas korras. Ja ma arvan, et üldine hääletustulemus kujuneb täpselt opositsiooni-koalitsiooniliini pidi. Kas need valitsuskoalitsiooni sees toimuvad viimase öö ja homme hommiku vahepeal mingisuguseid oma vahelised arutamised ja leitakse, leitakse mingisugune muu vormel hetkel. Meil täna laual olnud nõuniku koostatud projekt oli küll selles, et mingeid probleeme ei ole, kõik on kõige paremas korras ja ärgu ükski Kõpu vald midagi siin kobiseda. Mis juhtub siis, kui nüüd riigikohus ikkagi peaks ütlema, et haldusreformi seaduses esineb mingisuguseid puudusi kuivõrd kiiresti on riigikogu võimeline ja valmis neid kõrvaldama ja ka suhtuda või ohtu võib sattuda? Haldusreformi toimumine Kalle Laanet kindlasti mitte ei peaks, sest tegelikult me räägime ikka veel kord selle üle, et, et kogu haldusreformi seadus, keegi pole vaidlustanud tema põhiseaduspärasust, vaid kolm punkti praegusel hetkel ja juhul, kui, mis need kolm on hästi kiiresti lühidalt lühidalt öeldes on, et valitsusse papp sundliitmise teel teatud omavalitsusi liita. Teine punkt on see, et kui vabatahtliku ühinemise puhul on ette nähtud niinimetatud motivatsioonipakett siis sundliitmise puhul hüvitatakse vaid ühinemisega seotud kulud. Ja kolmas punkt on see, et ajavahe valimiste ja sundliitmise väljakuulutamise vahel on liiga lühikene. Nii et need on need kolm punkti. Milline on teile teada olevak olev ajaraamistik seoses haldusreformi põhiseaduslikkuse üle otsustamise ka riigikohtus, millal riigikohus asja arutab? Mina jään selle vastuse võlgu, riigikohus arutab nii kiiresti kui võimalik ja võtab nii palju aega kui vajalik. Aga ikkagi, kuidas see menetlus riigikohtus võib mõjutada? Haldusreformi edasist käiku hakkavad ju tähtajad järjest lähenema. Esimeseks oktoobriks peavad kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused alustama läbirääkimisi. Esimeseks jaanuariks 2017 peavad volikogud ühinemisotsused esitama maavanematele ja nii edasi, kas need on ohus? Praegu mina küll ennasel ohtu. Meil riigikogul vähemalt valitsuskoalitsioonil on ju kiirega reformi sisustamisega nende rakendusaktidega, mis sätestaks omavalitsuste ülesanded ja rahastamismudeli. Millal te jõuate sisuliste arutelude ja otsustamise faasi siin riigikogu majas? No nii, kui valitsus on suutnud eelnõud ette valmistada, vastu võtta, et saatanat Riigikokku, siis me hakkame arutama, et, et meil on täna siin riigikogu majas küll väga keeruline öelda, millal seda täpselt teeme. Jüri Adams, Kalle Laanet, suur tänu tulemast. Kasutage veel alles jäänud hääletus. Minutit, ma saan aru, mõlemal on hääletatud juba ei ole veel, ei ole. Palun hääletatud hääletasite ikka südametunnistuse järgi, ikka südametunnistuse järgi. Aga suur tänu, Kalle Laanetile ja Jüri Adams, sile, õige pea. Jätkame juba siit riigikogu puhvetist. Uurime ka teistelt kandidaat kandidaatide poolt juba valiku langetanud inimestelt, et kuidas ja kelle poolt nad hääletasid. 13 ja 37 minutit näitab kell Riigikogus käib praegu hääletamine. Mõned saadikud on oma kohustuse juba täitnud, on teinud valiku ja lasknud sedeli kasti. Teised veel ootavad, aga need, kes on juba hääletanud, on kogunenud siia riigikogu puhvetisse. Mina olen enda leidnud Krista Aru, kes on siin vestlushoos, Krista Aru, kas teil on juba hääletatud ja mul hääletatud isegi järjekorda ei olnud, nii et ma kohe esimeste hulgas ei tormanud, aga läksin, niiet sain kohe hääletama minna, kas oli tavapärasest kuidagi pidulikum tunne ka, sest ma eeldan, et riigikogu valimistel te olete hääletamas käinud. Kuna ta varem pole riigikogu liige olnud, pole ka presidenti valinud, oli kuidagi ülev tunne, oli ikka teistmoodi tunne ikkagi. Ka tähtis hääletamine on see, millest mul kahju oli, kui ma istusin seal veel oma oma pingis ja mõtlesin, et küll on kahju, et selle kogu ees, kes tegelikult ju hakkab kohe hääletama need kandidaadid ise esineda isegi väikese kõlega, olgu see kolm minutit valguse viis minutit, aga et seda võimalust ei ole, et see on lihtsalt, eks ole, nimed kantud ja hästi me teame ja nad on käinud fraktsioonidega kohtumas ja käinud sõitnud mööda Eestimaad erinevatele kohtumiste, aga et kas ei oleks ikkagi ilus, kui riigikogu ees needsamad kandidaadid saaksid kasvõi väikese programmkõnega selgete asjadega esineda, sellest oli kahju. Suur tänu, Krista Aru, rohkem debatti on Krista Aru sõnum. Meil on Tanel Talve, siin me oleme vikerraadio otse-eetris, teil on juba hääletatud. Noh, on, ma olen kiire poiss. Kui suur see vastutus on, kui te lähete kabiini, olete seal pastakas ja sedel, millised mõtted peast läbi käisid? No ma pean täie tõsidusega tunnistama, et et see tunne on ikka midagi väga erilist. Et see, et ma saan olla selliste protsesside juures ise otsustajana on selline sõnaseletamatult võimas tunne. Ja loomulikult on mul väga suur vastutus, et see, kelle nime juurde ma seda risti teen, seal väga tähtis, selge see. Suur tänu Tanel talvele, siin ma vaatan, on oluline diskussioon käimas. Juhan Parts. Me oleme vikerraadio otse-eetris, teil on hääletatud. Jah. Kui keeruline oli tehase valik praegu esimeses voorus ennast petta. Et aga mida voor edasi, seda keerulisemaks läheb. Õigupoolest, mis seal lõpuks väga keerulist on, et. Noh, ega ju need kandidaadid, kes praegu siin üldse välja käinud, kes ainult parketi peal, et, et neil on kõigil omad plussid omad miinused on ju. Küsimus lihtsalt, et kes suudavad saada nii palju toetust olla valitud sellepärast et see, ma arvan, see on, see on. Aga see ei ole üksikisikuna väga keeruline, mis täna õhtul toimuma hakkab, kui president esimeses voorus ära ei valita, kutseid, on reformierakondlased juba õhtustele kohvi joomisele palju esitanud? Ei no ega siit tuleb ju küsida Reformierakonna käest, et eks see ju ka pikalt räägitud, et et kui Keskerakond ei toeta ja seda nii-öelda ühiskandidaati sotsiaaldemokraat Reformierakonna vahel, siis siis on ta rohkem selline pätt praegu, et ega siis ütleme siis isiklikult kuidagi survestatakse ka. Suur tänu, Juhan Partsile ma vaatan, kas ma leian kiiresti siin veel mõne saadiku siin mitmetel on suutäis, vabandust, Heimar Lenk. Me oleme vikerraadio otse-eetris. Kas valik on langetatud? Valik on langetatud ja ma valisin kõige parema kandidaadi eesti rahva jaoks, ma arvan, kui palju neid parimaid kandidaat ott oli. Tähendab, meil oli kolm kandidaati, aga üks nendest oli parim ja teised olid paremad. Mis muutis teie valiku kõige paremaks? Sellepärast et ma tunnen isiklikult seda presidendikandidaati, tean seda, et ta hoiab vasakule ja ta tahab Eestis ära lõpetada. E-valimised. Mis te arvate, kui täna ja homme presidenti ei valita, mis selle allesjääva kuu jooksul siin Eestis veel juhtub, et kas presidendi nii-öelda debatt ja show läheb veel suuremaks ja võimsamaks? No mina valin juba praegu kolmanda presidenti ja ma võiksin öelda niimoodi, ma arvan, võib-olla see üllatab teid, aga ma arvan, et tehakse kõik, et homme president ära valida. Mina arvan, et nad ei taha seda mitte kuidagi lasta talumeeste kätte seda otsustamist. Ja öösel tulevad täna väga-väga tõsised läbirääkimised ja mängu lähevad ministrite kohad ja võib-olla veel kaalukoja esimehe kohad ja kõik, et need ära teha. Preed, president, mis tingimustel oleksite valmis Siim Kallase poolt hääletama? Ta peab mõtlema, kui tuleb ettepanek, seda ei saa rahvale öelda, aga te peate seda ju teadma, sest kui on tarvis jah-sõna öelda, siis tuleb ju enne seda öelda, mis te tahate. Mina tahaksin astmelist tulumaksu Eestisse, kõigepealt tahaksin need vaesed inimesed Eestis ei oleks, aga nendega ei saa ükski kandidaat praegu veel hakkama. Heimar Lenk arvate, kas hommikuks võib-olla kandidaatide seas ka üllatuskandidaat, kellest me varem ei ole veel kuulnud nende valimistega seoses see võib ka olla, aga ma arvan niimoodi. Mobiku te näete välja magamata poliitikute nägusid, nad on ära kurnatud ja sellel magavad vähesed, igal juhul homne päev toob üllatusi, siis on täiesti kindel. Heimar Lenk, eile siin riigikogu liikmed söövad, töö käib. Ma vaatan, menüüs on siin sealiha hapukapsast, aga, ja siis ka lõhe. Ja ütleme, valik on pooleks, et siin armastatakse ka suppi süüa, aga siin ei ole ainult riigikogu liikmed, puhvik puhvetis. Mina näiteks silmasin ka europarlamendi liiget Indrek Tarandit kõndimas oma väga oranzilt sätendava pintsakuga ja mis muidugi tekitab küsimusi, miks ta siin on, kas on ehk lootust mõnes järgnevas voorus näiteks homme teises voorus üles astuda ja kandideerida? Nojah, teeme siinkohal väikese pausi, otse reportaaži riigikogu puhvetist, kuulame Ingrid Laiglassoni. 13 ja 45 minutit näitab kell. Ma usun, et väga paljud inimesed mäletavad kunagist Ülle aaskivi üleskutset siin riigikogu ees riigikogu puldis üllatavat üleskutset ametnikult, kus ta kutsus riigikogu üles täitma kohust ja ikkagi president riigikogus ära valima ja. No midagi sellist täna siin saalis ei juhtunud, keegi sellise kõige ametnikest ootamatu üleskutsega ei esinenud aga siiski kaal. Nende valimiste eel. Läinud nädala lõpul tegid 21 ühiskonnategelast avalduse, milles nad kutsuvad üles ikkagi presidenti riigikogus. Tra valima. Ivi Arrak, Jüri Arraku, Olav Ehala, Jaan Elken, hele Everaus, Väino Kaldoja, Harry Liivrand, Tiina Lokk, Toomas Luman, Eero Merilind, Aarne Mikk, Tiit Pruuli, Aarne Saluveer, Karl Martin Sinijärv, Tarmo Soomere, Olari Taal, Kadri Tali, Hannes Tamjärv, Jaan Tammsalu, Heinz Valk ja Enn Veskimägi. Enne täna siia Riigikogusse tulime ka, helistasime Ühele neist ja küsisime lähemalt, miks selline avaldus. 21 ühiskonnategelast tegid avalduse, milles kutsuvad üles presidenti valima riigikogus. Allakirjutanute sõnul on põhiseaduse kohaselt presidendi valimise kohustus esmalt ja eelkõige just riigikogul ja ühisavaldusele. Allakirjutanute sõnul ei peaks presidendivalimised olema erakondadevaheline populaarsus. Võitlus presidendivalimistega usaldatakse oluline põhiseaduslik institutsioon parimale kandidaadile, keda saavad siis võrdselt usaldada. Kõik erakonnad ja allakirjutajate seas on majandusinimesi, kultuuriinimesi ja teadlasi. Meil on telefonil muusikaprodutsent Kadri Tali päevast, öelge, miks teile on oluline, et president valitaks ära täna või homme siis Riigikogus? Ma usun, et, et tänane kuidagi usk riigikogus on suhteliselt kesine ja seetõttu oleks esmalt nagu neile väga oluline, et nad näitaks, et nad suudavad maailmapilti laiemalt näha kui mingi mudamaadlus ja on tõde, vahelised vaidlused. Teiseks ma arvan, et et seal ongi väga palju tarku inimesi, kes suudavad oma peaga mõelda ja näevad laiemate globaalsemalt seda Eesti presidendi seda kui üks ametikoht. Ja kolmandaks ma kaldun ka seda arvama, et mida laiemaks valijate nimistu või number läheb, läheb seda ebapädevamaks kaldub minema, et ma nüüd ei räägi seda, et kui päriselt saakski valida rahvas, et see oleks seda ebapädev, et siis tuleks lihtsalt see süsteem nagu totaalselt ümber mõelda, aga noh, täna on jah, seis selline, et ma siiski arvan, et riigikogu suudab soovi korral teha siis hea otsuse. Seni on ju ainult ühel korral Riigikogu selle tööga hakkama saanud ja need teised kolm korda, mil president on selgunud, on selgunud see valimiskogus, et kas midagi on siis valesti läinud või lihtsalt me oleme demokraatias ja oma arengus jõudnud sinnamaani, kus riigikogu peaks ja võiks seda vastutust tajuda. Ma arvan, et seda ka ja, ja tegelikult Me oleme elanud, Eesti on niivõrd väike ja mina, kes ma väga palju väljaspool Eestit viibinud näen seda, et Eestis on oma väiksuse kohalt omad mured. Et me kipume nägema, et need lagi on ohtlikult madal ja seinad ohtlikult lähedal, aga seal on ka omad head, et suurriikides on teised ja märksa globaalsemalt veel rängemalt leemid. Aga muidugi, mida ma arvan, et me oleme teatud sellises roosade prillidega seda maailma vaadanud ja meil on seda võimaldatud, et me oleme olnud hästi kiire arenguga ja meil on olnud majanduslikult väga edukas tee siis ma tegelikult nüüd arvan, et kuna maailm kipub olema rohkem ebastabiilsem ja jääb sealt, võib kõike oodata, et me siis me peame täna tegema õigeid otsuseid, et president ei pelgalt ametikoht, et see, see peab olema nii majanduslikult, nii, nii poliitiliselt, oma mõistuslikult, sellisena perekonnastruktuure või perekonna sellist turvalisust enda eluga näitav ehk et, et see on niivõrd mitmetahuline asi, et ta, ta niisugune stabiilsemat elulaad ja mõtteoskust näitab, et, et ma arvan, et täna on seda rohkem vaja kui kunagi varem ja ma loodan, et, et see on tõesti võimalik. Kadri Tali see mulje võib olla ekslik, aga, ja mulle tundub, et nende valimiste eel üldiselt näiteks kultuuriinimesed on suhteliselt vaoshoitud, et me pole näinud veel telke, kontserte, kas praegu pigem valitseb selline arvamus, et kõik kandidaadid on Eestile enam-vähem sobilikud ja keegi neist erilist kahju ei suuda ja näiteks omariiklusele teha, et et või on kusagil põhjused mujal? Mina olen tegelikult nüüd ei esinda kindlasti kõiki kultuuriinimesi, et ma olen selline kass, kes kõnnib omapead ja vaatan nagu rohkem ja enda pilgu läbi ja vaatan ka selle läbi, et mis on nagu läbi maailma pehmade olnud olnud sellised suuremad prohmakad ja milliseid esindus inimesi on valitud, kellel ei ole tähendab sooja külma maailmas või siis oma riigis juhtunust või juhtu vastu. Ma arvan, et kõik need presidendikandidaadid on kindlasti arukad ja väga targad inimesed. Ja paljude nad ka mulle väga meeldivad, nii et tegelikult aga et minu jutt ei muutuks selliseks ümaraks, siis noh, ütleme ühe erandina, kes minu meelest lihtsalt oma intrigeerimis oskusega võib-olla ületab teatud presidendile vajaliku künnise siis stabiilsuse poole. Aga muidu on, on tegu ju äärmiselt arukate inimestega. Ma arvan, et kultuuriinimesed teevad oma valikud ise, et et neid ei saa nagu selles mõttes ühte patta panna või kuidagi öelda kultuuri ja ettevõtluse, nii et need, kes julgevad ja tahavad välja öelda, need ütlevad ja kui nad ei pea seda vajalikuks, siis, siis nad lasevad asjal omasoodu minna. Fina täna tahan välja öelda Suur tänu teile, muusikaprodutsent Kadri Tali ja ma saan aru, te rutate tagasi. Proovi teete Soome rahvusooperis ettevalmistusi hooaja avamiseks ja teil on seal praegu nii-öelda olulised sündmused pooleli, kus teie kohalolek on? Ma saan aru, oluline. Täna on jah Straussi Elektra generaal või tähtis peaproov koos publikuga, mis on siis viieaastase sellise lepingu algus Esabekas Halonen. Kui muusikaline nõustaja ja partner Soome rahvusooperis, kelle käe all sünnivad siis edaspidi nii Wagneri sõrmus, ring, ooperit, kogum ja palju muud, nii et, et see on erakordselt tähtis ja ja, ja oleme kõik väga elevil, esietendus siis juba septembri alguses, aga täna jah, publikuga peaproov, nii et me oleme kõik väga-väga-väga tähtsalt meelestatud. Suur tänu ja jõudu jaksu teile. Aitäh teile ja palju edu teile kõigile. Suuna eks. Uudis pluss uudis. Umbes 20 minutit või veidi vähem on jäänud selle ajani, mil riigikogus hääled liitumisprotseduur lõpeb, aga meil on mikrofoni ees nüüd Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand. Tere päevast. Ja mis asjus siin riigiga, kus täna? No demokraatia pidupäev, presidendi valimine Riigikogus pälvib tähelepanu ja Euroopa Parlamendi saadikud on lausa kohustatud oma rahvusparlamentidega koostööd tegema ja seda ma siin teengi ja nii sporditerminoloogiliselt ma vaatan, kuidas mängijad väljakul liiguvad, kellel on hea vorm, kellel on natuke lihas krampis ja selle põhjal siis saab ju teha strateegiat järgmisteks seiklusteks. Kas on ka diskussioone selle üle, et võib-olla ise tulete kandidaadina homme teises voorus välja? Ei ole, sellepärast et see seadus, mille viletsusele ma juba viis aastat tagasi isikliku osaluseksperimendi käigus asutasin, on ju muutmata. Ja ma võin täiesti nii huumorimeelega inimeste jaoks lisada, et et minu eeskujuks antud hetkel on teivashüppelegend Sergei Puka, kes ei võtnud isegi soojendusdressi maha, kui oli väga vilets lati kõrgus. Teie tulete siis valimiskogus? No kui peksma olema, kui demokraatia toimib niimoodi, et valimiskogus seavad üle saadakse üles sobivad presidendi ametisse kandidaadid siis miks ma peaksin sinna protsessi küll tormama, et siis ma olen rahul demokraatia toimimisega, kui see ei peaks nii minema, siis muidugi tuleb asümmeetriliselt mõelda. Kas te praegu näete, et võib juhtuda nii, et sobivaid kandidaate valimiskogusse ei seata? See oht on praegu reaalselt olemas ja ma olen täitsa veendunud, et nii Marina kaljuranda üritatakse maha rõhuda kõikide jõhkrate vahenditega käib riigikogu liikmete ülesostmine sobivate Euroopa ja Eesti kohtadega ja see lehmakauplemine kõik käib. Et kui Marina kaljurand ei kandideeri kandideerite teie, nii ma otseselt ei ütleks, ma ütleks, et valimiskogus on 21-l liikmel õigus esitada kandidaate ja kui nende sekka tõesti viimase minutini nüüd ei leita kedagi peale ühe endise kommunisti, siis muidugi peab midagi ettevõtet, mis on see esimene alarmeeriv, nii-öelda liin? Kust maalt te mõtlete, et nüüd peab Indrek Tarand sekkuma? Nagu ma ütlesin, eks me näeme siin nüüd täna ja homme selle kehvakese seaduse tulemused ära. Ja siis on vist kolm nädalat või mingi aeg, eks ole aega atra seada. Teie prognoos esimese hääletusvooru osas kõik hääled peavad või on midagi siin? Ei, mina ei julgeks küll lubadusi uskuda, sellepärast et ma ei saa uskuda inimesi, kes ütlevad, et 10 päeva tagasi. Me esitame igal juhul Siim Kallase ja seejärel teise käega annavad allkirja Eiki Nestorile. Siim Kallas, Eiki Nestor ei ole üks ja sama asi kui nii muutlik on riigikogu liikmemeel. Ma ei saa midagi uskuda ja üsna tõenäoline on see, et ka homme president ära ei valita või eksisteerib mingisugune võimalus, mingi sobing kindlasti siin öö jooksul proovitakse kokku kududa kesisemaid ja tehnilised töötajad. Võib-olla tulevad mängu, et ei tea kes, aga fakt on see, et me ei tea täna, kumb jõud jääb peale, kas alalhoidlik või revolutsioonilisem. Head kuulajad. 10 sekundi pärast on uudisteaeg ja siis me tuleme Toompealt riigikogu lossist tagasi eetrisse. Uudiste kuulamist.