Tervist kell näitab 12 ja 15 minutit. Viker raadio ajutine stuudio on ka täna Toompea lossis riigikogu puhvetis. Siin majas toimub täna vabariigi presidendivalimiste teine voor ja kui see ebaõnnestub, siis ka kolmas voor. Istungit juhatab täna Eiki Nestor ja juba on selgunud, et kohal on 99 riigikogu liiget. Puudub kaks. Ja enne valimiste teise vooru algust jõudis Jüri Adams veel üle anda ka eelnõu haldusreformiseaduse muutmiseks mõeldes just setomaa valdadele. Saani ees käis presidendivalimiste teise vooru eel ka valimiskomisjoni esimees Meelis rikk. Ta selgitas veel kord hääletamise korda ja täna ta puudutas ka põhjalikult hääletamisest asused. Teemat kinnitas Peeter Ernitsa küsimusele vastates, et fraktsiooni juhtkond sundida saadikut pildistama kabiinis oma täidetud hääletussedelit. Ja sama korda siis üle ka riigikogu juhataja Eiki Nestor. Ja hääletamine ise see algas nelja minuti eest. Algas kell 12 12 ja aega hääletamiseks on tund aega, hääletamine lõppeb kell 13 12. Oluline on sööt. Kohal on täna 99 riigikogu liiget. Rein Ratas ja Uno Kaskpeit peaks minu andmetel olema puudu. Aga tänases uudis plussis teemasid, mis presidendivalimistega, ei Haakon ka mõned. Me räägime Türgis toimuvast ja räägime ka Viktor Trasbergi kommentaaris natukene haigekassa olukorrast, aga meie esimene intervjuusid Toompealt puudutab ikkagi poliitilist olukorda, presidendivalimistega seonduvat ja meil on stuudios Reformierakonna aseesimees, Reformierakonna juhatuse liige Kaja Kallas ja Remo Holsmer, kes on Reformierakonna fraktsiooni liige. Tere tulemast makaksiilsest otsast peale, et kõige olulisem teema oli eile õhtul see, et üritati tuvastada, et kuidas on võimalik, et viis saadikut, kes andsid allkirja Nestori kandideerimise ülesseadmisel rikkusid siis kahe erakonna kokkulepet ning ei hääletanud Eiki Nestori poolt, mille tulemusel siis sai Nestor vaid 40 häält. Kas teie oskate selgitada, kuidas eile sai juhtuda, et Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide kokku kokkulepe ei pidanud? Remo Holsmer, Kaja Kallas? No kui haljad kokku loeti, siis see fakt, mida te kirjeldasite, on ju tõele, et mäletamised on salajased. Ja mulle tegelikult tundub, et sein päev peale seda läks päris skisofreeniline, eks, et inimesed hakkasid Facebooki lehele postitama oma sedelitest pilte ja ja noh, selle tulemusel on tegelikult ka tänaseks vabariigi valimiskomisjon, õiguskantsler oma seisukoha öelnud, et sellisel kujul pildistamine selgelt rikkuv valimiste salajase põhimõtete. Et eks need spekulatsioone riigikogu koridorides liigub, liigub erinevaid, et kes, kuidas hääletas, et tal on uus voor. Siim Kallas on kandidaat. Tund aega saab valida moodsate. Aga ma saan aru Reformierakonna fraktsioonis eilegi seda teemat arutati, sest nagu ka peaminister Taavi Rõivas jõudis öelda, et vaadatakse ikkagi Reformierakonna otsesest. Ei kõla ju loogiline, et sotsiaaldemokraadid oma kandidaadi jätsid ilma hääldeta. Kaja Kallas, kas täna on välistatud see, et kusagilt läheks näiteks Siim Kallase tagant hääli kaduma? Välistatud kindlasti ei ole selles mõttes, et meil on tegemist salajase hääletusega, inimesed on seal kabiinis üksinda, oma sedeli, oma pastaka ja oma kastikestega, nii et, et kindlasti see välistatud ei ole. Remo Holsmer, mis seal fraktsioonis toimus, selles mõttes, et püüti tuvastada seda, et kes ei andnud häält Eiki Nestori poolt võib-olla kirjeldate natukene raadiokuulajale seda, et mis, milline protsess seal käivitus. Reformierakonna fraktsioon kogunes eile kohe peale hääletustulemuste teatavaks tegemist ja, ja siis arutati kujunenud olukorda. Et kõik fraktsiooni liikmed said sõna ja, ja nii ta oligi, lüürise mõõdetakse, koosolek, meil väga pikk ei olnud, et tänane koosolek lõppes siin 15 minutit tagasi umbes ja ja seal oli nii erakonna esimees kui ka presidendikandidaat Siim Kallase kellega toimus omamoodi sihuke asjalik arutelu ja, ja nüüd minnakse valima. Ma saan aru, et te koosolekul käsitleti kõiki Reformierakonna fraktsiooni liikmeid, kuidas teie hääletasite? Enamik ütles, et jah, nad hääletasid Nestori poolt, aga teie ei nõustunud avaldama seda, kuidas teie hääletasite, miks siis ikkagi minu meelest see formaat, mida no meie fraktsioonile Evised hakatakse laua taga üle nõudma salajasel hääletusel tehtud valikuid see minu pähe ei mahtunud ja nagu te täpselt viitasite, siis mina ei öelnud seda välja ja ei tee seda ka täna. Kui ma lähen kasti juurde. Tähendab, ma ei pea kokkulepetest kinni. Et ma austan seda, et valimised on salajased ja ma kindlasti ei pea õigeks seda, et ma peaksin oma Facebooki seinal postitama koopas edelast, kas selline korraldus on täna antud, et peaks Facebooki seinale panema? Ma kas pilti peab tegema, see on üheselt, ma arvan täna ja pole välistatud, et nii nagu riigikogu esimees, õiguskantsler, vabariigi valimiskomisjon, kõik on kutsunud üles rahvasaadikuid, mitte seda tegema, et valimistel salajase põhimõte on, on väärtus, mida tuleb hoida, mitte lihtsalt kuskil sotsiaalmeedias jagada. Levib teooria, et need reformierakondlased, kes ei taha, et Siim Kallas saaks presidendiks Nemad toetasid eile Jõksi just nimelt provotseerida sotsiaaldemokraate alt ära hüppama, et luhtuks kokkulepe sotsiaaldemokraatidega ja et siis saaks ikkagi valimiskogus välja tuua Marina kaljuranna, kuidas seda teooriat kommenteerida? Carlas? No eks neid teooriaid ole siin igasuguseid, et selge on see, et meil tõepoolest erakonnas on tekkinud selline olukord, mis oleks saanud vältida vabalt sellega, et meil oleks olnud erakonna sisevalimised, kes siis ikkagi on meie kandidaat, keda me toetame, kelle, kelle me esitame ja ja, ja et oleks üheselt selge, sellise ettepaneku sai ka tehtud. Siis juba mõni aeg tagasi, aga ja see juhatuses ei leidnud toetus sisevalimist ettepanek ja, ja senikaua kuni on justkui segadus ikkagi, et kes see kandidaat on, siis, siis võib-olla tekibki siin tekib kesin arusaamatus ja sellest tulenevalt segadus. Ma tuleks tänase päeva juurde. Kolm nime on kantud teiseks valimisvooruks riigikogus hääletussedelite üle, Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas. Me oleme retsist Jõksist eile jõudnud, siin rääkida ei ole veel rääkinud Siim Kallasest ja võib-olla Kaja Kallasel on natukene keeruline lähedaste suhete tõttu, aga Remo Holsmer? Miks on Siim Kallas parim inimene, saamaks täna Eesti vabariigi presidendiks? Miks peaks riigikogu liikmed leidma vähemalt 68 poolthäält, et Siim Kallasest president? Ma arvan, et Eesti vabariigi president peaks vastama kriteeriumitele, et tal on kompetents välis- ja julgeolekupoliitikas kaitsepoliitikas. Tema ülesanded ja kohustused on määratud ära põhiseaduses. Ma kindlasti ei nõustu selle lähenemisega, mida on siin mõned kandidaadid levinud, et president peaks võtma väga aktiivse rolli seaduseelnõude, mitte väljakuulutamisel, et seal selles võtab vastu parlamente ja fraktsioonid erakonnad, kes on siia valitud ja koalitsioon vastutab selle eest, et presidendile selliste nii-öelda siis võimu laiendust ma kindlasti ette ei näe. Aga miks just Siim Kallas? Ma tahan jõuda sinnani, et Siim Kallas kindlasti vastab nendele kriteeriumitele kompetentsi välispoliitikas, kaitsepoliitikas kui ka arusaam põhiseadusest. Nii palju, kui on tema seda kirjeldanud ka omavalmistatud vormis, mille ta on avalikuks teinud. Et, et ma usun, see vastab nendele ootustele, mida Reformierakonna fraktsiooni liikmed siis presidendi puhul hindavad Ma võib-olla lisaks siia tõepoolest, ma ei ole väga muidugi erapooletu selles küsimuses, aga aga, ja nii palju kui neid debatte on all on, ma arvan, et ka inimesed on võinud veenduda selles, et et Siim Kallasel on selline ülene vaade nagu ütleme, laiema pildi vaade, mis presidendil kindlasti peaks olema, et mitte ainult et sul on see kompetents, vaid sa suudad näha seda laiemat pilti ja suhelda nende inimgruppidega, et, et seda pilti ühendada. Eiki Nestori häälte mittepidamine tõenäoliselt seadis Siim Kallase selles mõttes keerulisse seisu, et lisaks sellele, et tegeleda ütleme, Hondade vaheliste läbirääkimistega tuli tegeleda ka siis Reformierakonna ja Sotsiaal demokraatide leppe osas nii-öelda mõtisklemisega, et mis seal valesti läks ja selle nii-öelda tagamisega kindlustamisega. Aga kas Te kindlasti olete kursis, et milliseid läbirääkimisi tänaste voorude eel on peetud, kas see tõenäosus, et Eesti saab täna presidendi, on see olemas või see on väga teoreetiline? No see on ikka olemas et ei saa seda välistada, tõepoolest kõik läbirääkimised erinevate gruppidega endiselt ju käivad ja, ja see kõik ju oleneb sellest, et kuidas kuidas teine voor nüüd läheb ja, ja selles mõttes need vestlused toimuvad, et midagi ei saa välistada. No eile me nägime nirkoga, hakkasime lahkuma siit riigikogu hoonest, et üks must minibuss sõitis ka siia Riigikogu hoovile, selles bussis istus Edgar Savisaar. Kas Reformierakonna fraktsioonil oli ka näiteks Edgar Savisaare kaile kohtumine? Reformierakonna fraktsioonil küll kohtumist ei olnud, et mina sellest teadlik ei ole, teil isiklikult liikmetel? Ei, minul isiklikult ka ei olnud, et noh, selles suhtes on see viide, ma arvan, õige, et, et praegu ju paljuski et võtmed presidendi valimiseks riigikogus on Keskerakonna fraktsiooni käes. Et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on omavahel kandidaatide osas kokku leppinud. Kui Keskerakond liitub ja näiteks toetab kolmandas voorus siis Siim Kallast näiteks, et siis on võimalik president ära valida riigikogus, nii nagu ka põhiseadus ette näeb, aga teile eile mingisugused kohtumisele eile mingisuguseid tegevusi selleks, et need Keskerakonna hääled saada, järelikult ei toimunud, nagu ma saan aru. Kudumisel toimub päev läbi, et, et sellist nii-öelda grand kohtumist, kui te viitate midagi sellisele, ma ei tea, et oleks olnud ja kandidaadid ise vestlevad, otsivad seda toetust. Ja noh, ma tean täna hommikust, et, et sotsiaaldemokraadid on kinnitanud, et nemad oma 15 häält nii teises voorus ka kolmandas voorus Siim Kallasele annavad, et veel kord paljuski on Keskerakonna käes, kas president saab riigikogus valitud kala, Kaja Kallas, teile teadaolevalt. Edgar Savisaar, Siim Kallas eile täna on kohtunud. Minule teadaolevalt ma vähemalt ei ole sellest teadlik, et nad oleksid kohta. Siis vastan niimoodi sellepärast et loomulikult igasuguseid kohtumisi kõikvõimalike riigikogu liikmetega ja esindajatega on olnud ja telefonivestlusi ja nii edasi, nii et töö käib. Ma küsiks kahte nüanssi veel, kõigepealt peaminister Taavi Rõivase olukorda, et ma saan aru see eilne, et nii-öelda hääletustulemus, kus Eiki Nestori tagant viis häält justkui läks kaduma Rõivase olukorda väga nii-öelda lustlikuks ei teinud ja, ja väga nii-öelda rõõmusta selle valimistulemuse osas ei olnud, et täna hommikul te olete Taavi Rõivasega kumbki kohtunud, milline nii-öelda tema positsioon praegu on, et suudab ta sellest eilsest nii-öelda ütleme, korralagedusest jagu saada? Nad kindlasti suudab, et ma selles osas mingit suurt probleemi ei näe, et meil on toimiv valitsus. Suure mandaadiga peaminister, fraktsiooni toetust, Taavi Rõivasel on olemas samamoodi juhatuse toetuse, et sellest eilsest nüüd mingeid suuremaid lainetuse välja lugeda kindlasti maksab. Lõpetuseks Kaja Kallas, kui palju mõjutab riigikogus toimuvat see, et Reformierakonna soojenduspingil on istumas välisminister Marina Kaljurand? Jah, ma just mõtlen, et soendus pinke, mille, mille jaoks aga et lähtuvalt sellest eelmisest küsimusest, aga et selles mõttes nagu ma ennem juba ütlesin, see kindlasti see, et selline segadus on üldse tekkinud. Ei, ei muuda seda olukorra olukorda lihtsamaks. Tahaks öelda eelmisele küsimusele vastuseks, et Taavi Rõivas täna hommikul ka väga jõuliselt fraktsioonis esines ja, ja selgitas, mida see kõik tegelikult tähendab ka meie erakonnale ja neid üldpõhimõtted ja ma arvan, et, et see oli nagu üsna üsna selge kõigile, kuidas asjaolud on tänased lehed. Ütlevad nii Postimehes Päevaleht, et Taavi Rõivas on ebaõnnestunud, et see eilne päev näitas tema ebaõnnestunud. Kas selliseid etteheiteid kõlas ka fraktsioonis? Ei kõlanud, ei kõlanud. Remo Holsmer, Kaja Kallas, suur tänu stuudiosse tulemast, ma saan aru, et Remo Holsmer il seisab ees veel ka valimisprotseduur. Seekord siis ilma telefonita? Ei, mul ei olnud eile plaanis pildistada ja täna suur tänu ja me jätkame õige peasid tompetele kannatama ja ma ütlen kuulajatele, et meil on kodulehel uudis pluss vikerraadio nagu alati üleval ka kuulaja küsimus. Täna on siis küsimus päevakohane. Mida teie arvate, kas riigikogu liikmel peaks olema õigus pildistada oma täidetud valimissedelit? Jah ja ei, need on valikvastused meie kodulehel ja eks me saate lõpul teeme ka kokkuvõtteid. Üks oluline asi veel. Saatejuhtide nimed, mina olen Arp Müller ja minuga koos on siin Mirko ojakivi. Täna teeme saaled kuni kella 14-ni, aga jutt on neile pikale. Nüüd laseme kõlama. Tänase saate esimese muusikapala esitavad Juss Haasma, Ott Leplandi ja Liis Lemsalu. Palju olla muutunud? 12 ja 34 minutit näitab kell, see on aeg päeva kommentaariks ja tänane kommentaator Viktor Trasberg. Saime tihedab presidendi teo vahepeal teada, et haigekassa on miinusesse langenud. Tegelikult on 30 miljonit ülekulutamist rekordilise eelarvega haigekassale muidugi saiaraha ei lõpe meie arstiabi ega muutuda niipea ka tasuliseks. Küll aga toob selline olukord välja järjekordse nagu ande meie maksusüsteemi olemusest ja võimekusest. Meenutagem siinkohal kurva muige ka ka läti viina rallit. Aga arstiabi saamise võimalustest üldiselt. Põhimõtteliselt on kolm võimalust arstiabid ja sellega seotud teenuste rahastamiseks. Sageli kasutavad riigid mingisugust kombinatsiooni kõigist neist elementidest. Esiteks maksame oma ravikulud kinni raskust vastavalt kuludele. Seda saavad lubada muidugi väga rikkad ühiskonnad, nagu näiteks Šveits, sest arstiabi on üks paganama kallis teenus. Enamusele eesti inimestele käiks vähegi tõsisem ravi protseduur lihtsalt rahakoti suuruse. Teine võimalus on vabatahtlik ravikindlustusmeditsiin, nagu näiteks USA-s, see tähendaks inimeste korrapäraste maksete sooritamist kindlustusfondidesse ja kui vaja, siis maksab kindlustus minu ravikulud kinni. Sellise süsteemi puhul on aga kaks piiravat tegurit. Tegemist on loomupäraselt väga kalli ravisüsteemiga. Kui mina kindlustusvõtjana olen ikka oma raha ette maksnud mingi raviteenuse eest siis peab kindlustus olema võimeline sellega kinni maksma. C tähendab piisavalt kõrgeid kindlustusmakseid ja suure hulga maksjate olemasolu. Eesti puhul on selline variant sisuliselt välistatud. Meid on selleks liiga vähe. Me pole piisavalt rikkad, jääb kolmas, ravikindlustuse rahastamise viis riigimaksud on, need maksud võivad olla otsese suunitlusega ravikuludega katmiseks või maksubaas tervikuna nagu näiteks Taanis. Ja siin jõuamegi tänase Eesti maksusüsteemi kõige suurema probleemi juurde, kuidas sotsiaalmaksu, sealhulgas ravikindlustuse koormust jagada. Meie meditsiini rahastamise süsteem on Euroopa kontekstis ka erandlik. Kõik ravikindlustusse minevad maksud on pandud Tööandjate õlgadele. Ja see koorem on täna muutunud üheks peamiseks palgatõusu ja tööhõive struktuuri tuttavaks piduriks. Paneme asjad kokku. Haigekassa võib minna pankrotti, aga ettevõtete sotsiaalmaksu ei saa suurendada. Vabatahtlik kindlustusmeditsiin pole tehniliselt võimalik. Peene nimega omaosaluse suurendamine tähendab tegelikkuses tasuliste raviteenust mida me teeme niigi suhteliselt palju Euroopa kontekstis ehk ka see pole võimalik, saab muidugi anda ka raviteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, mida ilmselt ka tehakse. Haigekassa eelarve tasakaalustamiseks. Räägitakse umbmääraselt ka maksude tõstmisest. Nende maksude nimede väljaütlemiseks paraku julgust pole. Sest need maksud saavad olla ainult tulumaksud eelkõige indiviidi agaga, ettevõtte tasandil. Veelgi täpsemalt, see tähendaks ka inimeste tulumaksumäärade progress eurose sisseviimist. Seega maksusüsteemi muutmise peaküsimus selles, kuidas tagada arstiabi rahastamine ja samal ajal vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust. Jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi põhimõttelise muutmise tasemel tegeletakse Eestis aga mingisuguse sotsiaalmaksu lae otsimisega mis on täielik pseudoteema. Inimesed, kes sellest räägivad, ei saa ilmselgelt aru maksusüsteemi kui terviku olemusest ega ka sotsiaalmaksule oih mõttest. Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise teema, vaid õigluse teemal. Ravikindlustusmakse on seotud tõenäoliselt raviteenusekuluga, mida maksja tulevikus võiks saada. Seega ravikindlustusmaksusumma ei peaks teema oluliselt suurem sellest, mida meditsiinisüsteem tõenäosuse kohaselt inimesele tagasi annab. Isegi kui ta saab puhtast kullast südame või hõbedast häälepaelad. Kuna väga suur ülemaksmine võrreldes võimalike raviteenuste kuluga ei tundu olevat õiglane siis kehtestatakse sotsiaalmaksule teatud ülempiir, see on turumajandus. Sotsiaalmaksu ülempiir nõuab aga vältimatult kolme üheaegselt kehtivat tingimuse olemasolu. Need on progresseeruva maksume indiviidi tulumaks, sotsiaalmaksukoormuse jaotumine tööandja ja töövõtja vahel ning optimaalne sotsiaalmaksu laetase tingimused on kõikides riikides olemas, kus sotsiaalmaksu lael on mingigi majanduslik mõte. Kuna aga nende maksusüsteemi aspektidega pole erakonnad täna võimelised või tahtelised tegelema, siis sotsiaalmaksu laest rääkimine on sisutu asendustegevus. Kui neid tingimusi pole, siis tähendaks sotsiaalmaksu lae kehtestamine kiired sotsiaalmaksusüsteemi kollapsit. Kokkuvõttes kõrgepalgalisi töökohti loob ikka sotsiaalmaksujõuline alandamine. Kõikide tööandjate jaoks näiteks 15 protsendini jäänud sotsiaalmaks oleks aga töötajate kanda mis tähendab vältimatult ka progresseeruva maksumääraga indiviidi tulu või vastavalt sotsiaalmaksu. Teisi võimalusi ma paraku tänases olukorras ei näe. Rääkis Viktor Trasberg, kõlab ansambel Maria Stuart siir, käsitleme Hille Hansoga Türgi maavägede sissetungi Süüriasse misjärel tuleme teemadega tagasi presidendivalimiste juurde. Siin Riigikogus. Uudis pluss uudis. Vahelduseks Eesti presidendivalimiste teemadele on Hille Hansoga nüüd jutuks Türgi tegevuse Süüria konfliktis. Peale hiljutist Türgile leppimist teatavasti Türgi väed alustasid kolmapäeval Süürias maismaavägede operatsiooni Eufrati tikilpe. Türgi väed avasid suurtükitule kümnetele islamiriigi sihtmärkidele Nabluse ümbruses. Seejärel suundusid üle piiriga Türgi tankid ja eriväed, mida siis toetasid Ankara-meelse Vaba Süüria armee mässulised? Tere Hille Hanso. Tere. Istanbul on kuuldel. Miks sekkus NATO riik Türgi sõtta Süürias, nüüd maismaavägedega kas ja kuidas on selle operatsiooni algus seotud ka hiljutise Venemaa ja Türgi vahelise leppimisega? Kindlasti on seotud ja tõsi on ka see, et kui ma tõesti siin varem olen ka ise öelnud, et Türgi tõenäoliselt maismaavägedega ei Süüriasse, et siin pool aastat tagasi, kui me võib-olla rääkisime sellest siis tõesti jah, selliste prognooside andmises ma pean jälgima täpsemalt, et mis ajalises skaalas me räägime, et kuna Lähis-Idas on niivõrd tormilised ajad, et siis pool aastat tagasi oli olukord veel vägagi erinev ja sel hetkel tõesti Türgil puudusid toovad, et põhjendada siis nii sise- kui välispoliitiliselt Süüriasse maavägedega sisenemist ja samuti tollal liitlased hoidsid Türgit tagasi. Aga nüüdseks on asjade käigus olnud palju muutujaid ja nimetaksin võib-olla neist Türgi seisukohalt siis Isise ja BKK poolt toime pandud suuri terroriakte. Türgi valitsuse vahetust samuti nagu sa mainisid leppimist Venemaaga ja kokkulepet lisaks majandusküsimustele ka Süüria osas siis Türgis toimunud läbikukkunud riigipöördekatset ja samuti väga olulist USA delegatsiooni viibimist Ankaras ning siis Kerry-Lavrovi väljaütlemisi, et USA ei poolda kurdi autonoomia teket Süürias. Nii et loomulikult pole kahtlustki, et Türgi emissioon Süürias on seotud kokkulepetega maa ja USAga kuid Türgil on palju laiem eesmärk, et välistada kurdide jõustumist regioonis, et Eufrati kilp on vaid väike osa sellisest suuremast plaanist ja on üpris üheselt selge, et suurriigid ja ka Süüria ja Türgi on kokku leppinud, et Süüria lagunemist ei toimu, et territoriaalne terviklikkus säilib ja see annab Türgile uue võimaluse, siis ta Eeeffhiga võitluse tähe all ühtlasi ka enda siis Achilleuse kanda ehk niinimetatud kurdi probleemi lahendada üritada ja ja samuti on võimalik, et Türgi tahab endale luua siis Daeshi tagasi lükates turvalistel aladel sisse seada praegust siis ka sõjaväelist kohalolekut, nagu on ka Iraagis Iraagi territooriumil siis Bashika baas. Ja et ütleks, et jah, et sisenemine praeguses mastaabis on taktikaline käik laiemas strateegias. Justkui laialdane, see türgi maismaavägede operatsioon on ka sellel on ka sisulist mõjujõudude tasakaalule Süürias ja selle juba viis aastat kestnud Süüria tulemusele või on see pigem selline suhtekorralduslik operatsioon? Ei kindlasti mitte suhtekorralduslik, et Türgi eesmärk on saada kontrolli alla oma lõunapiir. Kuna vastasseis Türgi jaoks kurdide ata Eeessiga on sama, ütles peaminister kohe ka peale nagu operatsiooni algust. Et siis pole isegi olnud Süüria režiimi poolt suuremat sorti proteste kuulda türgi sisenemisel, et kõik toimub ju kokkuleppel Venemaaga ja USA aga laialt vaadatuna Süürias Türgi piiril praegu kaks sellist suurt kurdide kontrolli all olevat ala, mida siis hoiab lahus ISISe kontrolli all olev ala ja võimalik kurdide katse nüüd tulevikus neid kahte ala ühendada kujutavadki Türgile nende hinnangul siis pikemaajalist, sellist julgeoleku ohtu ja ja Türgi siis ei tegutse Süürias üksinda, et nagu sa mainisid, Vaba Süüria armee 1500 võitlejat läksid samuti Saarablust Türgi toel lisa kem veel droonid, relvad, maaväed, millega Türgi on panustanud. Et muidugi iseküsimus on, et kas suhteliselt radikaliseerunud Vaba Süüria armee ja need Türkmeeni hõimud on siis parem alternatiiv kurtidele. Aga aga nagu enne öeldud, see on türgifoobia ja tegu on taktikaliste käikudega, et saavutada kaks üheseta ess tagasi lükata ja samuti siis kurdid kontrolli alla saada. Ja muidugi see edasi see protsess loomulikult jätkub, et kui näiteks täies taandubki Türgi piiride alalt rakasse, et siis tõstatub aga kohe uus küsimus, et kuidas näiteks liitlased koos Türgiga üle kurdide aladega saavad edasi võidelda Daeshi vastu, nii et et sellega kõigega see kindlasti ei piirne. Lähemaid lähiajal uusi huvitavaid arenguid. Need kurdi rahvakaitse üksused Süürias, Aipitši, keda Türgi nüüd ründab, neid kurdi üksuseid on vähemalt seni ju toetanud USA-ga relvastusega väljaõppega ja kuidas sina seda selgitaksid, üks NATO riik, Türgi ründab nüüd teise NATO riigi USA liitlasi Süürias, Aypytšid. Jah, see kõik on muidugi vägagi turvaline ja läbipõimunud ja eks kurdide esindajad väljendasidki kohe sügavat pettumust ja pahameelt nüüd siin Twitteri vahendusel olen ka jälginud neid reaktsioone, kui siin tuli teade, et Kerry ja Lavrov teatasid, et kurdid peavad küll Süüria ülesehitamises olema osalised autonoomiat USA koos Venemaaga ei toeta ja see läks ajaloos muidugi väga-väga mitmes kord juba, kui suuri uut kurde oma huvides joonis oleks ära kasutanud ja seejärel taas kord toetuseta jätnud. Ja, ja pikemaajaline prognoos on kindlasti see, et kui kurdid ei saa sammu lähemale autonoomiale, siis meie saame siin regioonis veel aastaid näha kurdide poolt toime pandud terroriakte ja vastandamine mõistagi jätkub. Türgi tegevus maavägedega Süüria pinnal on see Venemaaga lihtsalt koordineeritud või teevad Türgi väed lausa koostööd Vene vägedega? Otsest koostööd ei tehta, aga näiteks võtame nagu samal paralleelselt toimuvaid erinevaid siis konfliktikoldeid ja neid rindeid. Et siis näiteks oa saga linna, mis oli kurdi kontrolli all, ründasid vene vägede toel siin Süüria valitsusväed alles mõned päevad tagasi, samal ajal Türgi ründas Rablust ja Monbitši ja omakorda üritab siis enda poolt suruda kurde nii-öelda Eufrati jõe idakaldale, et vaipid siiani juba vastanud, et seda ei tehta. Nii et vaipitsiilon tekkinud tõepoolest kahel rindel vastased nii Süüria valitsusvägede näol kui Türgile ja ei pea olema eriti tugev julgeolekuanalüütik, et näha, et nii Süüriat, aga on siis Venemaa kui, kui Türgi taga USA ja Venemaa, nii et põhimõtteliselt on kõik koos ikkagi siis praegu tõesti kurtidele väga suurt peavalu valmistamas. Lõpetataks Hille, kui meil juba on ühendus Istanbuli ka, siis ma küsin ka selle suure uudise kohta, mis tuli reedel. President ärdokonna avas reedel kolmanda Bosporuse väina ületava silla kolmanda silla, mis ühendab Euroopat ja Aasiat. See kannab sultan Selim esimene julma nimel. See on kaheksa sõidureaga ja ka raudteesild seal maailma kõige pikem raudteega rippsild. Ja nagu olen lugenud silda, hoiavad püsti Eiffeli tornist vaid ühe meetri võrra madalamad 320 kolmemeetrised tugitalad. Kas ise oled ka juba seda uut silda ületanud? Ma käisin ükspäev enne avamist seda uhket silda vaatamas küll ise ja veel, ma ei ole sealt üle sõitnud, aga, aga ma pean ütlema jah, et, et see on nüüd selline. Jälle üks hea näide sellest, kuidas Türgi selliseid suurprojekte väga edukalt läbi viib ja, ja loomulikult on, on see suureks uhkuseks ja ma pole veel sealt üle sõitnud, kuid olen seda sillaehitus ka näinud ja ma pean ütlema, et see on tõepoolest väga-väga võimas projekt, nii et see on tore, et sa selle üles tõstsid, sest ega Türgist ei tule ainult ju poliitilisi ja halbu uudiseid ja, ja keerukatest sõnumitest tuleb tõesti vahepeal ka selliseid positiivseid asju näha, nii et olgu ta nimi mis tahes, see on väga uhke insenerilahendus ja ma arvan, et suureks uhkuseks Istanbuli linnale Aitäh Hille Hanso, kõigejad Eestisse. Kell on 12 ja 53 minutit siin Toompeal Riigikogus käib presidendivalimiste teine voor, saadikud saavad hääletada kuni kella 13 13-ni. Aga siin, riigikogu puhvetis, kus meie Mirko, kui aga liiga oleme siia on kogunenud need saadikud, kes on juba oma hääle andnud ja seda muidugi ei tea, kas ja, ja kui palju siin saadikute seas on neid, kes end näiteks eile voorus toimunu pärast petetuna tunnevad. Ma lähen esimese hooga, proovin siin mõne riigikogu liikme ka kätte saada, ootan, siin on sotsiaaldemokraat Rodinid, Vabaerakond ja Isamaa ja Res Publica liit peab läbirääkimisi Artur Talvik. Mis asjaolud ja teemad teil siin lõunalauas on? Et noh, Padarile tuli Facebook'i peale öösel teatud sihutuid, firmikesi ta üritas meile näidata, aga me palusime ära näit. Nali naljaks, aga eks me sellest kolmandast voorust rääkisime ka Ivari Padar, kes jõuavad kolmandasse vooru või valitakse teises voorus president ära. No ootame nüüd tund aega kaela ja lähed, siis saab täpselt teada, mis on, et küllap enam-vähem võib ette arvata ka, et kuidas need tulemused tulevad, et ega siis ju siin väga suurt imet ei saa tulla ja aga, aga tund aega veel fotoaparaat või mobiiltelefon oli ikka Kaasas kui hääletamas käsitlenud. Pääste täiesti oli kaasas ja täiesti oli kaasas ja, ja tegite ikka, vot ei teinud, et ei alandanud ennast nii palju. Õiendan, et mina isiklikult andsin oma fotoaparaadi avalikult valimiskomisjoni esimese kätte hoiule selleks ajaks oma kabiinid läksid ja teist telefoni kaasas ei olnud. Siin lauas on ka Urve Palo, teie tegite pilti? Ei, meie naersime, et miks pildistamine tegelikult kinodega meil on siin kinomehi ju ka nagu Artur Talvik, et kinotegemisest ei rääki keegi, lubas kino, ma, mina naeran kino, aga, aga jah, turbas filmi teha siis valimiskogus. Aga ma usun, et kes edasi täna saabuvad või jõuavad päri, päris kin, noh, ma usun, võib olla üsna kindel, et, et Siim Kallas, Allar Jõks, mina paneks panuse niiviisi praegu, see on täitsa niimoodi kõhutunde pealt. Andres Metsoja on siin täitsa tasa ja vaatab talle, vist sobib see Jõksi variant, et tõenäolisus, et Jõks on kolmandas voorus on see pigem siin sotsiaaldemokraatide poolt üles köetud ootus või on seal mingisuguseid reaalseid arvutusega taga? Ei, ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on õigel teel. Valik, et üks on kolmandas voorus, on väga tõenäoline. Aga eks me siin praegu vabaerakonna käest ma püüangi nagu aru saada, et Artur annab mulle siin soovitused, kuidas see ikkagi see vaba hääletamine täpselt käib seal riigikogus käest tuleb ju see pilt selgeks saada, sest eks võib tõepoolest juhtuda, et see kolmas voor tuleb väga huvitav ja nii mitmedki erakonnad ütlevad, et hääletus on vaba. Ivari Padar, kas, kui tõsine see diskussioon Neile sotsiaaldemokraatide fraktsioonis oli, et kas nõutiga vabahääletust, et kuna kadusid Nestori tagant hääled ära, siis andke aga võimalus meil on nagu küllap on palju fraktsioonis on elanud erinevaid arutelusid, kus on nagu ka fraktsiooni liikmed erinevatel seisukohtadel ühes või teises küsimuses aga nagunii eilses arutelus, kui ka ei enne eilset toimub fraktsiooni aruteludes segame, oleme nad pannud väga üksmeelselt see selle, selle skeemi taga või siis selle jumaluse tagamisse andis eile häälede Eikile ja mis ta täna siis on tahetud? Siim Kallas. Meil ei ole nagu selliste omavahel väga suurt kisklemist sellel teemal olnud, et me oleme õige üksmeelsed on suur tänu teile, kas tänalist söök, muuseas parem kui eila pursilbul düna lihatüki oli puudu, aga okei. Söök on alati hea. Kõht on tühi, maitsev söök alati hästi, ma vaatan. Erki Savisaar. Me oleme vikerraadio otse-eetris. Kas, kui teie käest keegi tuleb, küsib ja seda ma teen, et kes on kolmandas voorus, siis kelle peale teie panuseid teeksite või valitakse teises voorus president ära? Mina panustan ikka Mailis Repsi peale, ma olen nagu täiesti veendunud, et ta saab kolmandasse vooru. Aga, ja mis te arvate, kas täna Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide hääled peavad hästi? Ei tahaks uskuda, et eks me pärast vaatame silpide pealt. Kui palju, kui te nüüd hääletamas käisite, nägite selliseid inimesi, kes läksid, fotoaparaat näpus, või mobiiltelefon näpus ja hakkasidki seal klõpsama, et kas sähvis seal kabiinis ikka niimoodi tugevasti? Tead, seda ma jälginud otseselt ma käisin, andsin oma hääle ära ja seal lähedal oli piisavalt palju kaameraid, kes oleks pidanud selle kõik pilti saama. Suur tänu. Ma liigun siin veel kord edasi, ma loodan, et ma saan kellelegi siin veel riigikogu liikmetest otsuta otsustajatest kätte, siin on küll mitte riigikogu liige, aga Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna, Margus Tsahkna, aga kas täna võib sündida mingisuguseid üllatusi? Huviga ootan teise vooru tulemusi, et kas sotside ja Reformierakonna koostöö või pigem õigemini kas Reformierakonna enda sisemine koostöö sujub, aga ja siis, mis juhtub kolmandas voorus, seda on täna raske öelda, et kui tõenäoline on ja millist tööd te olete selleks teinud, et kolmandas voorus oleks Allar Jõks? No muidugi, me oleme ju otsinud Allar Jõksi toetust ja eile tulemus näitas, et Allar Jõks ei toeta ainult Vabaerakond ja IRL, vaid ka tema toetajaid on teistes erakondades, aga eks me näeme, mis sellest saab. Suur tänu, Margus Tsahknale, meil täistunni uudised hakkavad peale suruma, mis tähendab seda, et me korraks põikame helipildis raadiomajja ja siis oleme juba uudiste järgselt õige pea siin tagasi, sest hääletuseks antud aeg peaks kell 13 12 lõppema. Ja siis valimiskomisjon avab valimisurni ja algab see tavapärane protseduur. Aga kell 13 nagu öeldud, uudised ja uudis pluss jätkub õige pea siit riigikogust.