Kell on kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku tänasest olulisemas stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti toidutööstus vajab tugevaid kaubamärk, et välisturgudel konkureerida. Vene embargo tõttu on pidanud tootjad uusi turge otsima, kuid seni pole ekspordimahtude vähenemist suudetud peatada. Euroopa inimõiguste kohtustatistikas ei ole Eesti suhtes eriti karm olnud, nii kinnitab Inimõiguste Kohtu kohtunik Giulia Frank. Sisuliselt kaasused, mida pole palju olnud, on tema hinnangul kindlasti kaasa aidanud Eesti õigussüsteemi parandamisele ja sellele, et inimesed oma õigusi rohkem teaksid. Suri 70 aastat troonil olnud Tai kuningas pommi pol. Troonile saab nüüd kroonprints maha. Rail Balticu eestvedajad on projekti suhtes optimistlikumad kui veel mõne aasta eest. Majandusliku tasuvuse analüüs valmib aga kevadeks, ehkki oli esialgu planeeritud just oktoobrisse. Kultuurkapitali uus juht on Kertu Saks. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul valiti inimene, kelles on palju kultuuri, armastust, pädevust ja kirge selle valdkonna vastu. Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia pälvis muusik Bob Dylan poeetilise väljenduslaadi loomise eest Ameerika laulutraditsioonis. Norra suusatäht olümpiavõitja ja seitsmekordne Taimemeister Therese Johaug andis positiivse dopinguprooviilmast nii palju, et öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, õhutemperatuur langeb öösel miinus kahe kraadini, homme päeval on see neli kuni kaheksa kraadi. Eesti toidutööstuse suurtootjad ootavad järgmiselt aastalt hinnatõusu, kuid suurim mure on jätkuvalt ekspordimahtude vähenemine. Täna tehtud tootjatepoolset kokkuvõtet oli kuulamas Indrek Lepik. Pärast vene kriisi saime aru, mida tähendab müügitöö, tunnistab oma sektori kokkuvõttes Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjov. Ta kirjeldab, kuidas Vene turg ei sundinud tootjaid turundustegevust tõsiselt võtma, sest idaturg ise just imes tooteid sisse. Pärast 2000 neljateistkümnendat aastat Krimmi annekteerimist konflikt Ida-Ukrainas oli, on endiselt vaja kõvasti tööd teha, et ekspordimahtusid taastada ja edaspidi ka tõsta, kirjeldab Solovjov. Piimasektorite ennast on veelgi enam mõjutanud möödunud aasta kevadel kaotatud piimakvoodid. No selge on see, et suure mahu ja ülimadala hinnaga pikas perspektiivis konkureerida ei saa, ellu ei jää, et Leedu ja Poola mahud on mastaabiefekt on kordades suurem, kui see on Eestis, me peame mõtlema, kuidas anda toodetele rohkem lisaväärtust, mis on need nii-öelda nishitooted maailmaturu mõistes, mida, mida eksportida? Olvi Grupi arendusdirektor Peep Akel tunnistab, et uutele turgudele on tihti raske murda, sest inimesed eelistavad seda, mis on tuttav ja turvaline. Olvi tuntum kaubamärksõnale kokk kuid Akel tunnistab, et laias maailmas eestlaseid hunta Meil ei ole tugevaid brände, meil ei ole sellist sõnumit, et inimene vaatab aha ale, Coq või Liviko, et nüüd ma ostan seda, sest keegi seda bändi ei tea, sellepärast peab olema tootja sildi peal selgelt aru saada, et mis see toode on ja mis on tema sõnum, mida ta pakub. Nahkel kui Solovjov, samuti Leibur, juht Asso lankots, jaga lihasektori liidri, Atria Eesti juht Olle Horm tõdevad, et isegi Eesti siseturul on konkurents killustatus suur. Selleks, et kasvõi Põhja-Euroopa tasemel eksportturul konkureerida, peab toimuma konsolideerumine. Küsisin Maido Solovjov piimasektori näitel, kas igal niinimetatud tädi maalil peakski olema õigus kasumlikult piima toota. Kas on hea, et need nii-öelda tädi maalid pikas perspektiivis võivad välja surra, et kindlasti ei ole aga otsused on Euroopa tasemel sellised olnud, et on igamehe õigus piima toota. Ja loomulikult nii nagu iga äriga. Suured farmerid saavad paremini hakkama ja sealt tekib mastaabiefekt. Tootjad tunnistavad, et eksportimist ei tee lihtsamaks ettevõtluse arendamise sihtasutuse otsus Hiina äripealinnas Shanghaist Eesti välisesindaja tagasikutsumine. Ehkki lühiperspektiivis Eesti ettevõtte käekäiku ei mõjuta, röövib see olulise vahelüli maailma suurimale turule murdmiseks. Solovjovi sõnul tuleb siin pikemas perspektiivis vaadata. Meie eksport ei ole väga heas seisus nagu Eesti majanduses tervikuna ja täna nagu aeg mõelda, et mis on järgmise viie 10 aasta perspektiivis need tooted, mida me siis maailmale tahame pakkuda. Edasi välisteemadel Tai kuningakoda teatas, et 88 vastane kuningas buumi pool on surnud. 70 aastat riigipea olnud kuningas oli juba pikemat aega Bangkokis haiglas ja avalikkuse eest pole ta olnud mitmeid kuid kuningat alustati Tais väga ja tema tervislik seisund pakkus palju kõneainet, sest teda peeti tai lõhestatud poliitareenil riiki ühendavaks sümboliks. 63 aastane kroonprints maha pole väidetavalt rahva seas kaugeltki nii suurt toetust pälvinud mõjuvõimu tal ei ole, samuti nii suurt kui tema isal. Seega võib sõjaväe hunta poolt valitsevat riiki oodata ees varasemast suurem poliitiline ebastabiilsus. Tai kuningas pommipool oli seni kõige kauem järjest ametis olnud monarh maailmas. Šotimaa valitsus avalikustab järgmisel nädalal eelnõu, mis puudutab uue iseseisvusreferendumi korraldamist. Esimese ministri Nicola staadioni sõnul on tegu osaga strateegiast, mille eesmärk on seista Šotimaa huvide eest Suurbritannia ja Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimistel. Ühendkuningriigi lahkumiseks. Ühisturust pole mingit ratsionaalset põhjust ning selleks pole volitust nii vahendas Reuters töödiani sõnu šoti rahvusparteikongressil. Parteijuhi hinnangul oleks see põhiseaduslikku vandalism, kui Brexiti küsimuses jäetaks Šotimaa parlamendile seal tähelepanuta. 2014. aastal toimunud referendumil toetas iseseisvumist 45 protsenti Šoti valijatest. Euroopa liidus jätkamise referendumil. Selle aasta juunis oli Šotimaa see osa Suurbritanniast, kus toetati ülekaalukalt Euroopa Liidus püsimist. Pärast seda on olnud Šotipoliitikas peamine küsimus, mida teha olukorras, kus Šotimaad koos ühendkuningriigiga vastu tahtmist Euroopa Liidust välja viiakse. Saksamaa siseministri arvates tuleks Vahemerel päästetud põgenikud toimetada Aafrika turvalistesse põgenikekeskustesse, kus hakatakse menetlema nende Euroopa asüülitaotlusi. Tema sõnul tuleb luua Euroopas ümberasustamissüsteem heldete kvootide alusel, mis on jaotatud Euroopa riikide vahel õiglaselt. Minister saabus täna Luksemburgi, kus kohtuvad Euroopa Liidu siseministrid, kes üritavad peatada Väikeliikumiste Liibüast Itaaliasse. Euroopasse on sel aastal üle Vahemere saabunud 140000 Aafrika migranti ning umbes 3500 on teekonnal uppunud. Meie korrespondent Johannes Tralla on aga Prantsusmaal kalee põgenikelaagris ning Uku toom sai ta sealt telefonile. Kaleeson praegu orienteeruvalt 10000 põgenikku, viimati loeti inimesed siin üle kaks nädalat tagasi ja nende 10000 põgeniku hulgas on umbes 1000 ilma saatjata alaealist Spyldsila muserdav, nagu arvata võib, et inimesed on püsti pannud kätte juhtuvad materjalist endale erineva suuruse ja tehnikaga ehitatud Hütt, et ja ma pean ütlema küll, et see tunnetus, siil kõikidest nendest põgenikelaagritest, kus ma varem olen käinud, on, on üsna erinev, sest et inimesed on väga pinges. Üldiselt ajakirjanikest midagi kuulda ei taha, et mul ei ole siiani õnnestunud kaameraga ühegi tegelikuga nii-öelda näost näkku intervjuud teha, et kõik on nõus rääkima üksnes anonüümselt, mis ilmselt viitab teatud mõttes meeleheitele, mille Need inimesed siin on jõudnud, sest on nad ju kõik läbi teinud pika teekonna, kes Süüriast, kes eritrealased Afganistanis, Sudaanist ja nii edasi. Ja praeguseks on nad jõudnud sellisesse surnud punkti, sest noh, Suurbritannial väga selgelt öelnud, et nad on valmis nendest 10000-st inimesest kaaluma paarisaja saatjata alaealise vastuvõtmist, aga ka see protsess on veninud meeletult kaua. Kes need inimesed tahavad jõuda Suurbritanniasse, aga siil Prantsusmaal, inglise kanali ääres ei ole neil mitte mingit võimalust esitada varjupaigaavaldust, nad peaksid selleks jõudma Suurbritanniasse ja seetõttu tehakse siin ka meeleheitlikke katseid iga päev iga õhtu ronida mõnele veokile, kes siinsamas kalee sadamas laeva peale sõidab, et siis jõuda niipidi Suurbritanniasse Prantsusmaale võimud koos inglise valitsuse rahadega näevad sind kõvasti vaeva, et neid inimesi veokite peale ronimas takistada. Siin rajatakse uut neljameetrist, toon para. Aga ma pean ütlema küll koguse kalee sadamaäärne piirkond, ka see džungli põgenikelaagriserv, kus ma praegu seisan, kõik palistatud juba niigi nelja meetriste metalltaradega, kus on teavel okastraadist nii-öelda üle ronimist, raskendavad eraldi traadirullid, aga põgenikud sellegipoolest ronivad sealt üle ja hüppavad veokite katustele, et olukord on muserdav ja ega seda ideega lihtsamaks need kuulujutud, mis siin pidevalt ringlevad. Teadagi siis president Francois Hollande'i on lubanud, et veel enne aasta lõppu puse põgenikelaager tehakse siin maatasa. Ja spekulatsioonid, millal see laager siin maha võetakse, on iganädalased, aga praegu on väga levinud arvamus, et juba esmaspäeval siis tuleva nädala esmaspäeval hakatakse seda laagrit siin maha võtma, mis loomulikult tekitab inimestes suurt ebakindlust ja küsimusi, mis neist edasi saab. Nii et pilt kokkuvõtlikult on muserdav. Vahetame teemat täna ja homme on tark, kuidas õigusteadlaste päevad, kus keskendutakse rahvusvahelisele õigusele ja inimõigustele. Ühtlasi tähistatakse 20 aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Üks esinejaid on Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, Tartu Ülikooli külalisprofessor Juri ala, Frank temaga rääkis Mall Mälberg. Olukord maailmas on praegu julgeoleku seisukohast äärmiselt pingeline ja mõistagi kajastub see ka Euroopa inimõiguste kohtukaasustes, ütleb juuli jala Frank. Ebastabiilset olukorda püütakse teinekord ära kasutada, et demokraatiale ja õigusriigile nagu ära teha, ütleb ta. Pisut on muutunud ka Eestist tulevad kaebused. Kui meil varasematel aastatel oli võib-olla rohkem küsimusi selle kohta, mis puudutasid kohtuveskite jahvatamist ja kriminaalmenetluslikke õigusi, siis nüüd, viimasel ajal on esimest Eestiga seoses ka koguni selliseid kaebusi, mis puudutavad inimelu ja tervishoidu ja tervishoiuvastutusealaseid küsimusi. Kui rääkida inimõiguste kohtusse saabuvatest kaebustest üldiselt, siis Juliale Franki hinnangul pole probleemsemaid välja tuua põrmugi kerge, kuna need, mida on mahult kõige enam, ei pruugi jälle olla kõige teravamad. Meil on esikolmik jätkuvalt Ukraina, Venemaa ja Türgi, kelle vastu esitatakse kõige rohkem kaebusi ja ma arvan, et, et siin ütleme need kaks viimast, ei tarvitse paljud pikalt kommenteerida. Ukraina puhul on muidugi põhjuseks see, et nad ei jaksa täita siseriiklikke kohtuotsuseid aga muidugi massi poolest, võib-olla kõige rohkem on ikkagi probleemi õiglase kohtumine ütlusega. Eesti puhul on kaebajate hulk üle keskmise kõvasti Euroopas, aga suure osa sellest moodustavad kinnipeetavad, kes ei ole oma elamistingimustega rahul. Kajutan õiguse saanud eestist bee käest vastu. Ma ei tahaks öelda, et me teeme Eesti vastu otsuseid, me teeme ikkagi kaudselt Eesti heaks otsused, sest isegi kui me mõistame Eesti riigist välja hüvitise mõne inimese kasuks, siis ikka selle lootusega, et tegelikult see aitab kaasa Eesti õigus? Arvan küll, et see on nagu pigem eesti õpetamine kui karistamine, ütleksin mina. Kogu selle aja jooksul, mis Eesti on olnud Euroopa Nõukogu ja Euroopa inimõiguste kohtu liige ei ole statistika Eesti suhtes väga karm olnud, märgib Juliale. Aga need vähesed sisulised otsused, mis on olnud, need on kindlasti aidanud kaasa sellele, et Eesti inimesed paremini teaksid oma õigustest ja võiksidki paremini teada. Ja võib-olla võiks ka ajakirjanduses natuke rohkem rääkida sel teemal, kui ma tohiksin seda südamele panna ainult nende otsuste kohta, mis me teeme Eesti suhtes vaid üldse, mida Euroopa inimõiguste kohus arutab. Tegelikult meil on potentsiaalselt üle 800 miljoni kaebaja Euroopa Nõukogu 47-st riigist ja nad pöörduvad ikka igasuguste oma igapäevaste muredega meie poole. Ei ole tegelikult eluvaldkondi, millega me ei oleks tegelenud. Rail Balticu majandusliku tasuvuse uuring valmib järgmise aasta aprilliks. Täna tutvustasid Rail Balticu eestvedaja tööd, mis praeguseks tehtud. Indrek Lepik annab ülevaate. Rail Balticu tasuvusanalüüs pidi esialgsete plaanide järgi tänaseks valmis olema konsultatsioonifirmaga instanud Jiang, mis seda uuringut läbi viib, lubab konkreetseid numbreid aprilliks. Nõustamisteenuste juht Nauris Klava täna numbritest rääkida ei tahtnud. Ma ei ühtki numbrit hetkel öelda, tööd alles tehakse ja enne, kui meil pole mingeid tulemusi, milles me kindlad saame olla ja mida me projekti eestvedajatega arutanud oleme, ei saa ühegi numbriga välja tulla, ütles Klava. Samas tunnistas ta, et on tasuvuse suhtes optimistlikum kui veel mõne aasta eest. Kui aga selgub, et projekt polegi majanduslikult mõistlik. Kui tuleb välja, et eeldatavad transiidi mahud pole piisavad või kapitalikulu on liiga suur, siis peavad projektid otsustama Nadkas, muudavad projekti eeldusi või midagi muud. See ei muuda muidugi meie uuringu tulemusi, kinnitas Klava. Transiidikeskuse aktsiaseltsi juht Erik Laidvee kinnitab, et suur huvi on olemas nii Soome poolt kui ka endiselt idast. Samuti jagab ta konkreetsemaid numbreid. Meie turu-uuringus nägime põhi-lõunasuunalt umbes kaks kuni kolm miljonit tonni liikumas kaupa ja ida-lõunasuunalt siis läbi meie lausa 45 minutit. Kui Rail Baltic peaks valmima alles järgmise kümnendi keskel, siis kui tõsiselt saab tänaseid hinnanguid võtta? Me peame neid analüüse tegema ja muidugi kõik ümberringi muutub, aga siis me saame vastavalt ka muuta neid sisendeid, mis meil selle analüüsi aluseks olid võetud. Kõige tähtsam on minu arvates see, et regulaarselt kohtuda nende siis potentsiaalsete eksportööride importeeridega. Ja kui nende poolt on selline selge soov täna olemas, siis mitte lasta seda nagu hääbuda, eks ole, see projekt peab olema nendel täiendavaks võimaluseks oma kaupade saatmiseks seda kahtlemata on. Seda oodatakse. Edasi kultuuriteemadel Kultuurkapitali uus juht on Kertu Saks. Saks asub ametisse 14. novembril. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul valiti inimene, kelles on palju kultuuriarmastust pädevuste kerge selle valdkonna vastusaks suudab näha asja suures pildis ja tal on soov kultuur Vitali kaudu kultuurimaastikku edasi arendada. Kertu Saks on praegu sihtasutuse Tallinna tehnika- ja teaduskeskuse juhatuse liige ning Energia avastuskeskuse juhataja. Uutu Kultuurikapitalijuhti Kertu Saksa küsitles Erle Loonurm. Mis leidis, ajendas kandideerima Kultuurkapitalijuhiks? Mind ajendas kandideerima see, et olen ühel või teisel moel olnud Energia avastuskeskuse, ehk siis külastuskeskkondade muuseumide sektoriga seotud 19 aastat. Täna tundub, et kuna see sektor on nii suurtes muutustes, et võib-olla oleks avastuskeskusele kasulikum, kui, kui tuleks keegi, kellel on natuke värskemat pilku ja, ja sellist värskemat verd siia, mis on kultuurkapitalis esimene asi, mida te tahate teha, esimene samm. Ja ma tahaks vaadata natukene seda, mis võiks olla Kultuurkapitali roll, tänav, ta ei ole enam päris see organisatsioon, mis nüüd 90 aastat tagasi on asutatud ja mis Eesti taasiseseisvumise ajal on, on taasasutatud. Maailm muutub väga kiiresti ja kultuurkapitalil võiks olla natuke erinevamaid rolle ja rohkem roll kui see, mis tal täna on olnud. Ja kindlasti võiks tema tegevus natuke paremini ühiskonnas välja paista. Kas te võite täpsustada, mis võiks roll olla teie silmis ja mida te tahaksite muuta? Ma tahaks eelkõige näha seda, et kõik need kunstnikud ja kultuuriinimesed, kes on saanud kultuurkapitalist toetust Dust paistaks välja ühiskonnas ka nende töödega, mille jaoks nad selle toetuse said, et inimesed saaksid teada, mida kultuurkapital toetab. Ja teistpidi saaksid ka teada, mis suunas eesti skulptuur liigub ja kus ja kuidas seda üldse tehakse. Kui te lähete esimesel päeval tööle kui kultuurkapitali juht, mis on see esimene asi, mida te teete? Küsin soovitusi tänaselt Kultuurkapitalijuhilt selle kohta, millised tööd on praegu pooleli ja mida peaks hakkama kohe tegema. Kindlasti viin ennast kurssi sellega, mida kultuurkapital tänaseks on teinud ja tulen välja ettepanekutega, mida võiks tulevikus teha teistmoodi, rohkem valimisprotsess võttis suhteliselt kaua aega, et mis sai teie meelest määravaks, teie valik, saite esimesel korral ei kandideerinud ja valimisprotsess oli tõesti väga pingeline. Ma arvan, et see võis olla see kommunikatsioonitaust on doktorikraadi kaitsnud ajakirjandus- ja kommunikatsiooni osakonnas Tartu Ülikoolis ja tegelikult uurinud ka kultuurikell Eesti ajalehtede toimetamist skulptuuri. Aga olen harjunud oma töödesse süvitsi minema ja vastuseid otsima. Rootsi akadeemia tunnustas tänavu Nobeli kirjandusauhinnaga USA lauljat ja laulukirjutajat Bob Dylanit. Preemia laureaadid vestles kirjanik Toomas Raudoniga. Dylanile määrati Nobeli kirjandusauhind tema poeetilise väljenduslikkuse eest Ameerika muusikatraditsioonis. Preemia antakse välja igal aastal silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses, autori kogu loomingu eest. Kultuuriuudistele andis kommentaari kirjanik Toomas raudama. Nobeli komitee on muidu olnud võrdlemisi konservatiivne või siis ülimalt poliitiline, aga praegust läheb ikka autasu suurimale metafüüsilise poeedile. Milles seisneb Bob Dylani fenomen lauliku ja poeedina? Suurepärases polüneesias, mis ei ole kunagi kellegi poolt teda võrreldud, rin vooga ja kui neid luuletusi vaadata, siis ega ta ikka ei ütlegi midagi väga konkreetset. Bob Dylan on avaldanud kunagi seitsmekümnendatel ühe proosa luulekogumikku Charansule ent peamiselt on ta siiski kirjutanud laulusõnu, millised võivad olla kirjandusmaailma võimalikud reaktsioonid seekordsele laureaadi valikule. Ma usun, et ikka positiivsed, igal juhul positiivsed, ausalt öeldes ma loodaksin, et ta ei lähe seda vastu võtma, mida on tal öelda ühele niisugusele institutsioonile, samal ajal kui Süürias käib sõda ja ma usun ausalt öeldes, et ta ikkagi läheb ja aga mida ta seal küll öelda võib, see mind huvitab küll väga. Eesti autoritest esitati nominentideks kord Jaan Kaplinski, Doris Kareva ja Viivi Luik. Nobeli kirjandusauhind loodi rootsi keemiku leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal ning esimest korda anti preemia välja 1901. aastal. Auhinnatseremoonia peetakse Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril. Viimastel aastatel on auhinnafondi suuruseks olnud 10 miljonit Rootsi krooni. Nüüd saame rääkida ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Skandinaavia kohal olev kõrgrõhuala ja määrama meie ilma nii täna kui ka järgmistel päevadel ning seetõttu ilm oluliselt ei muutu. Eeloleval ööl ja homme on meil pilves selgimistega sajuta ilm. Öösel tekib paiguti udu, mis küsib veel ka ennelõunal. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb selgimiste korral miinus kahe kraadini, muidu jääb nulli pluss kolme rannikul kuni pluss kuue kraadi peale. Ja päeval on sooja neli kuni kaheksa kraadi. Ja Johannes vedru räägib edasi, mis on juhtunud täna spordimaailmas. Norra murdmaasuusatamist on tabanud valus löök. Täna tuli teade, et olümpiavõitja ning seitsmekordne maailmameister Therese Johaug on andnud positiivse dopinguproovi. Johaugi A kui ka B-proov näitasid anaboolsed steroidid. Kloosteboli tarvitamist. Saatuslikuks saanud dopinguproovi andis norralanna 16. septembril. Võistluskeeldu Johaugi level määratud ei ole. Norra Suusaliit Johaug on kinnitanud, et dopinguaine sattus sportlase organismi kreemiga, mida Johaug kasutas huulel esinenud päikesepõletuse ravimiseks. Juhtunu eest on vastutuse võtnud Norra suusakoondise arst Fredrik pendiksen, kes teatas, et astub ametist tagasi. Juhtunut kommenteerib sihtasutuse Eesti antidoping nõukogu liige Kristjan Port. Tavainimene ongi selles suhtes ära rikutud olukorras, et ta peaks uskuma seda inimese seletust, mis ütleb, et ausalt, mina ei ole midagi halba teinud, aga teisest küljest tegemist on tõsise ainega, tegemist on testosterooni, ka testosteroon ja natukene töödeldud, nii et tegemist on sünteetilise testosterooni tuletisega, ta populaarne sarnanenud paljude sportlaste hulgas ja tegemist on siis selle kõige karmima ära keelatud ainete klassi kuuluva valgusünteesi lihasmassi ja tugevust parandava ainega. Aga samas steroidhormoonid on ka põletikke vähendavad ja seetõttu pannakse neid ka igasuguste kreemide hulka tõesti, nii et see seletus on täiesti pädev. Profipoksi raskekaalus WBO ja WBA maailmameistrivööd omav Taisson Firvi teatas eile, et loobub oma maailmameistritiitlitest. 28 aastase briti sõnul on otsuse põhjuseks probleemid vaimse tervisega. Briti poksiliit peatas täna ajutiselt sööri poksilitsentsi. Ott Tänak sai tänasest pühapäevani peetava Kataloonia ralli testikatsel kirja neljanda aja. Lühikesel katsel näitas parimat aega MM-sarja üldliider, Volkswagenil sõitev prantslane Sebastien. See autoralli maailmameistrivõistluste 12. etapina peetava Kataloonia ralli esimene kiiruskatse algab täna õhtul kell 19. Null kuus. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja neljapäeval, 13. oktoobril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.