Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäeva 16. oktoobri tähtsamad teemad. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Sotsiaaldemokraat vaatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski ütles täna Tartus erakonna volikogu koosolekule, et järgmised kuus kuud tulevad valitsusele Reformierakonna ja Keskerakonna siseheitluste tõttu üsna tormilised Eesti eksperdid. Radid sõitsid Haitile appi, orkaan Matthew laastamistöö tagajärgi kõrvaldama. Orkaan hävitas oma teel peaaegu kõik saareriigis valitseb joogivee ja toidu puudus ning on tekkinud koolerapuhang. Aprillis möödus 30 aastat katastroofist Tšernobõli aatomielektrijaamast. Pärnus endise raeküla kooli juures avati selle meenutamiseks mälestusmärk. Moskvas Heliconi ooperiteatris lõppevad täna Rahvusooper Estonia külalisetendused. Kolmel õhtul välja müüdud saalid näitasid, et Moskva laste jaoks oli see igati oodatud taaskohtumine Eesti ooperi ja balletiga. Sellel nädalavahetusel algas lastele mõeldud muuseumifestival avatud mänguväljad. Ilm püsib vahelduva pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm, saarte rannikul kuni pluss kuus kraadi. Päeval püsib temperatuuri näit pluss kolme ja pluss seitsme kraadi vahel. Ja kõigest lähemalt sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski esines täna Tartus erakonna volikogu ees oma nägemusega Eesti poliitilisest olukorrast. Madis Hindre annab ülevaate. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski keskendus täna Eesti poliitmaastiku, kirjeldades peamiselt teistele erakondadele. Pärast põgusat teovõimetuse tiitli saanud vabaerakonna ja pigem valdavalt internetitrollide poolthääli saava EKRE aadressil võttis Ossinovski analüüsida keskerakonnas sisepingeid novembrikuist Keskerakonna kongressi silmas pidades. Ta ütles Ossinovski, et suure tõenäosusega saab tegemist olema Edgar Savisaare poliitiliste matustega. Samas sõnas Ossinovskiga hilisemas intervjuus, et puhtalt võimu ülevõtmine ei pruugi tähendada, et keskerakonnas rahu saabub. Enamikes kohtades, kus on sellist revolutsiooni vanade olijate vastu tehtud, reeglina revolutsionäärid, on väga üksmeelsed, et tuleb vanad juht maha võtta, aga võim käes on, et kuidas seda organisatsiooni juhtida, et selles osas tihti minnakse tülli ja eks see potentsiaal on keskerakonnas kahtlemata olemas. Keskerakonna ees seisvate küsimustena tõi Ossinovski välja nii tänase tegutsemispraktika muutmise kui ka dilemma. Mida teha edasi Savisaare tänaste toetajatega? Ma arvan, et Keskerakonna lõhenemine noh, näiteks rohkem nii-öelda venekeelseks erakonnaks ja eestikeelseks erakonnaks kindlasti ei oleks arengistile Seda, et Keskerakonna suunamuutus võiks kohe hakata tänast valitsust kõigutama, Ossinovski ei usu, vähemalt mitte seni, kuni tänane koalitsioon veel kuidagi toimib. Samas tõdeb ta, et kuna paralleelselt Keskerakonnaga paelub siseheitlustes Reformierakond, võib koalitsiooni ees seisvate olukorda tõsiseks proovikiviks nimetada küll viimastel päevadel avalikkuse ees lahti rullunud tülis Reformierakonna auesimehe Siim Kallase ning peasekretäri Reimo Nevokati vahel jääb Ossinovski küll pigem kallasem. Poolele Reformierakonna peasekretäri rünnak auesimehe vastu oli muidugi kahtlemata väga näotu, et kunagi ei kujutaks ma midagi sellist, et sotsiaaldemokraatlikus erakonnas olen rääkinud ka teiste erakondade esindajatega, kes ikka vaatasid seda väga suurte silmadega. Samas usub Ossinovski, käib küsimus on siiski hulga laiem, kui kallasin Nebakati isiklik tüli ning siis ka järjekordse kriitika sõna peaministrile ning Reformierakonna juhi Taavi Rõivase aadressil. Loomulikult on erakonna esimehe ülesanne suuta oma meeskonda tööle panna, niimoodi ta ühtse meeskonnana toimiks, on ääretult oluline mitte ainult Reformierakonnale, vaid tegelikult ka vabariigi valitsusele, sest nägime näiteks presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus. Selgus, et tegelikult esimees ei kontrolli oma fraktsiooni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Päästeamet lähetas Haitile kaheliikmelise päästemeeskonna, kes aitavad kõrvaldada orkaan Matthew tagajärgi ja koordineerida abi. Täna varahommikul asusid teele logistikaekspert Rauno Kurvits ja meedik maris Filippov, räägib päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tarmo Terep. Nende põhiline ülesanne on pakkuda abi ÜRO organisatsioonidele ja minnakse siis ühismeeskonnaga, seal on taanlaste juhtimisel siis nii Rootsi, Norra, Soome kui ka siis Eesti eksperdid, kes siis koos toetavad. Troopiline orkaan väeti ju tabas Lõuna-Haitit neljandal oktoobril ja hävitas oma teel peaaegu kõik üle 1000 inimese on hukkunud, tormikahjudest on mõjutatud poolteist miljonit inimest. Hetkel kõige kriitilisem on puhas vesi, sellepärast et seal on paljud alad üle ujutatud. Orkaan lõhkus ära üle 80 protsenti infrastruktuurist ja inimestel on puudu nii veest, toidust kui ka teed on lagunenud elektrit ja ka majad on puruks need põhimõtteliselt neil ei ole enam mitte midagi. Lisaks on Haitil tekkinud koolerapuhang. Ja seal on väga raske olukord hetkel, et üks mure on see, et inimesed ise ei taha seda tunnistada, et seda põhjustab ja teine on siis see ravimid ja veepuhastusseadmetest on puudus, nii et sellega siis väga tõsiselt praegu hetkel tegeletakse. Haiti on maailma üks kõige vaesemaid riike. Kuue aasta eest laastas seda Kariibi meremaad tugev maavärin ja tegelikult ei jõudnud riik sellestki taastuda, nendib Tarmo Terep. Väga paljud abiprogrammid olid seal kohapeal ka täna toimimas, mis on selle võrra hullem, on see, et tegelikult nüüd hävis ka majandusehk, siis hävinesid nii põllumajandus- kui tööstus. No ütleme nii, et põhimõtteliselt on hetkel häving totaalne. Et väga paljud inimesed elasid juba eelmise kaotuse pärast vaesuse piiril, siis nüüd hetkel neil ei ole enam suurt midagi järgi. Eesti Haiti missiooni pikkus on kuni 21 päeva, juba plaanitakse uue missiooni saatmist, ütleb päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja. Prognoositakse väga pikka abiperioodi, meie inimesed peaksid olema seal 21 päeva ja juba praegu planeeritakse ka teist 21 päevast tsüklit, aga kas me siis osutame valituks? Seda siis näitab aeg. Viimati osalesid Eesti päästemeeskonna eksperdid taolistel humanitaarpartnerluse missioonidel Omaanis ja Sierra Leones ning tänavu toimetati põgenikele humanitaarabi. Serbiasse. Moskvas Heliconi ooperiteatris lõppevad täna Rahvusooper Estonia külalisetendused, Moskva lastele näidati Kuno Fausti Tubina krati ja lisaks toimus galakontsert. Kolmel õhtul välja müüdud saalid näitasid, et Moskva laste jaoks oli see igati oodatud taaskohtumine Eesti ooperiballetiga. Neeme raud vahendab Moskvast. Moskvas on meeles nagu siin Estonia, kas trollide ajal rõhutati, et Eesti ooperiteater oli üks Nõukogude Liidu modernsamaid nüüd üle ligi 30 aasta taas kohtudes nentis siinne nõudlik ooperi publik, et Estonia ei ole latti alla lasknud. Vestlesin ooperi Faust etenduse järel vene dokumentaalfilmide režissööri oli Safookinaga. Olen etendusest vaimustuses esiteks sele läbivast mõttest ja siis sellest soojusest, mida Eesti artistid lausa evisid saali anded ütles hokina jätkab muusikakriitik Natalja siin Jaanina. Lauljad puudutasid väga, mulle tundub, et nad nii pingutasid. Oh, see on nii liigutav, sest kujutan ette, mida tähendab Moskvas esinemine märkisimiaanina ja eesti solistide muljed. Oliver Kuusik. Eks meie ei saa ju jääda teiseks ja kolmandaks meie peame iga kord saan ma 100 protsenti enda maksimumist ja emotsioonid on võimsad, et see on ikkagi teine asi kui koduteater ja ka lavaline väga teistsugune, et me oleme ikkagi harjunud laulma Estonia laval enamasti ja muudes kirikutes kultuurimajades, aga noh, seal oli suur ooperilava. Edasi kõneleb Rauno elt. Ma tean seda alateadlikult, mis vastutus on, aga nagu enne seda etendust distiima. Vertmann Heliconi juht ja meie teatrijuht Aivar Mäe ütlesid, et Estonia käis viimati siin 30 aastat tagasi. Ma arvan, et kui miski nagu kohustab, siis see kohustab meid praegu. Moskva juhtiva ooperikriitiku Maria Babalov arvates tõi Estonia Venemaa pealinna pisut Euroopat. Nende kui Eesti teater, mille sarnast ei leia Moskvas, kannab endas euroopalikku vaimu. Ma ei saa küll öelda, et sellist võimsust, mida võib kohata Pariisis, Münchenis, Berliinis, kuid seal on kerge euroopa aktsent, mida Moskvas kiuste jätku, ütles Maria Babalava. Eesti ja Venemaa vahel on poliitilisel tasandil suhted üsna ahtad kuid kultuurikanal kahe riigi vahel on seni avatud. Kultuuridiplomaatia on praegu üks vähestest valdkondadest, milles saame Venemaaga jätkuvalt suhelda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Tagasi Eestisse 26. aprillil 1986. aastal plahvatas Ukrainas Tšernobõli aatomielektrijaam. Pärnumaa Tšernobõli ühenduse Gamma korraldusel avati Pärnus mälestusmärk Ester Vilgatsi lugu. Eestist saadeti niinimetatud kordusõppuste sildi all Ukrainasse tuhandeid noori mehi, kelle tööks oli avarii tagajärgede likvideerimine Tšernobõlis 26. aprillil juhtunud varjati aega, aga radioaktiivsus levis kiiresti ja nii oldi sunnitud avariid unistama. Seitsmendal mail asuti Eestist mehi Tšernobõlis saatma Pärnus mälestusmärk kunagise raeküla kooli juures, sest just sinna koguti mehed kokku ja pandi siis rongile, räägib Pärnumaa Tšernobõli ühenduse Gamma juhatuse liige Jaan Karinal. Siis hakkas seitsmenda mai hommikul 86, mind võeti töö juurest kästi dokumendid kaasa võtta, siia tulla üle Eesti, tulid Põlvamaalt, Võrumaalt, Raplamaalt, Viljandist poiss ja võeti öösel ja siis toodi siia, kus nii-öelda komplekteeriti palk. Krinal selgitab sedagi, mida skulptor Üllar kalla valmistatud mälestusmärk sümboliseerib. Sellel on väga palju sümboleid, ta sümboliseerib seda tuumamillel on jõud, millel on vägi, ta saab anda neile energiat ja ta sobib ka meie hävitada. Aga see tegelikult on natuke laiem kui nüüd ainult siin, Pärnumaa Tšernobõli meestele on kogu Eesti Tšernobõli meestele ta on mõeldud ka kõikidele nendele, kes on mujal kannatanud selle tuumaenergia läbi, mitte siis ainult Eestis, vaid üldse nii Ukrainas, Venemaal üldse kogu maailmas. Tegelikult on ju väga palju neid õnnetusi olnud. Palju ei räägita ikka tagantjärele siis kui juba ammu kõik toimunud on nendega see ei ole selline teema, mida kõik väga tahaks pikalt-laialt rääkida. Ester Vilgats, Pärnu, Sellel nädalavahetusel algas Tallinnas, Tartus ja Haapsalus kuuenda novembrini kestev muuseumifestival avatud mänguväljad. Pimedal sügisajal soovitakse pakkuda peredele harivat meelelahutust. Juhan Hepner lugu. MTÜ elamusõppelabor peetava festivaliga liitusid sellest aastast ka haapsalu muuseumid. Avatud mänguväljad annavad võimaluse tutvuda Eesti kultuuripärandiga lõbusas võtmes. Läbi mängude ja muude lastele mõeldud tegevuste jätkab kunstnik Ilon Wiklandile pühendatud teemakeskuse Iloni ime. Tema tegevusjuht Maarja aaloe. Ma leian, et see on korraldajate poolt väga tänuväärne ettevõtmine, niimoodi madalhooajal peresid muuseumitesse meelitada ja ka suuremaid lapsi, sest festivali aja sisse jääb ka sügisene koolivaheaeg. Igas muuseumis tuleb täita erinevaid ülesandeid, mille täpne iseloom sõltub osaleva lapse vanusest jätkab muuseumi külastaja Miriam. Näiteks tuli Ilon ime temal hoolikalt näitused läbi käia ja panna tähele, mitu kohvrit oma elu jooksul palju rändama pidanud kunstniku muuseumis näha võib. Läbi sellise mängulise tegevuse jääb külastajaile aga meelde ka kõik muu, mis muuseumis on, jätkab muuseumi külastaja Rauni. Olen lapsega nagu päris paljudes muuseumites asjades käinud, et enamus muuseumid on ikkagi tulemus, on see, et laps jookseb, need erinevad asjad läbi ja ega ta väga tähelepanu ei pööra, mis seal toimub, et siin on ikkagi selle koha pealt huvitav, et tal on seal mingeid lisategevused sunnitud käsitlema neid. Mängust ei jäänud ilmaga kõige nooremad, kuni kolmeaastased võisid näiteks tutvuda Iloni koera Sammeliga või pakkida merereisile mineku eelkohvrit, jätkab muuseumi külastaja Vilma. Suvel on ju palju tegemistega, sügisperioodil kipub vähem neid ettevõtmisi olla, et hästi tore on just see, et nädalavahetusel saad lastele midagi huvitavat pakkuda, midagi põnevat koos praegu ette võtta. Täpsemat infot selle kohta, millised muuseumid festivalist osa võtavad, leiab ürituse kodulehelt. Avatudfestival. Avatud mänguväljade põhiprogramm kestab kuuenda novembrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ele Pedassaar, palun. Homme nihutab kõrgrõhkkond oma keskme Peipsi äärest lõuna poole Vene-Valgevene piirile. Läänepoolne madalrõhkkond liigub Briti saarte lähedalt Islandi suunas. Eesti ilm tuleb muutliku pilvisusega ja peamiselt sajuta. Öösel on Ida-Eestis tuul muutlik ja nõrk, läänes puhub lõunast ja kagust kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis, päeval pöördub tuul lõunasse ja tugevneb veidi ka ida pool. Õhutemperatuur langeb öösel sisealadel valdavalt miinuspoolele. Selgema taeva all tuleb külma kuni kolm kraadi. Rannikualadel jääb õhutemperatuur tuur mitmel pool plusspoolele ning saarte rannikul on sooja kuni kuus kraadi. Päevane õhutemperatuur tõuseb pluss nelja pluss kaheksa kraadini. Aitäh Ele Pedassaarele ilma uudiste eest, Päevakaja sellega lõpetab mõnusat nädalavahetuse lõppu.