Kadakad männid ja kivine kai mikrofoniga Vormsi külades. Kui vorm, mis üle lae tõimend laine teel ja kajakad naersid, op on see vast need Vormsi saare laul. Ei teadnud, mis ootab mind. Ma võtsin siiski Kriyaa, vaatasin saar, seal lained vahel kaks jalatäit maad, ei park, ei loss, ei midagi mu ja mändides mühab aedu. Mu meel läks siis nukraks ja mõtlesin ma taas poole synni Taagimu. Kui lained vahel kaks jalatäit maad ja männilehes müha Paetu. Kui laev randus viibis seal saada Magail trossilis kassessi unganis sünge, kui i käe ulatas kapten ja ütles asjaid liivvorm sime koduuksest sai. Astusin kaele, Meskeevine, hall mulge, andis neiu need tõsine, karm, ta ütles, et elada siin polekul pessaare Laan Kiievi näemu. Meelak sees nukraks ja mõtlesin ma, kas pole siin midagi, mu kui kadakad, männid ja keeveene kai ja ümber on Reeneela ei nüüd varem ma elan uut aastat, poolteist ja näinud, ma olen tegurid, teist siin mehi on töökaid ja arukaid päid ja poole nii hull, nagu näis. Siin neiud on duubleid ja rõgeneiljal kui poll katal. Oh, kuis tapal, kas käes on lüpsivõi ikka ning mõnel käes käiguga. Meil rahvas on töökas ja tantsud, meloo Snen, laulame, tantsime praegu koos ja peale väikest laulupeotantsusamme siin igaüks ahoi. Vormsi saar nagu teadagi juba väikesaar on 20 kilomeetrit umbes pikk neli, viis kilomeetrit lai siis saarel käib üks kaheksakujuline tee. Ja see tee käib peaaegu kõik saare külad läbi. Palju külasid on siin? Saarel on 15 küla, üks nendest küladest kannab ainult eestipärast nime, teised on kõik rootsipäraste nimedega nagu Kersleti, söderby, tiibi ja nii edasi. Sageli Saarele sõitnud rahvas võrdleb hullud seal, kus männimets ja majad on, võrdlevad relvaga teda. Et väga sarnasust on just relvaga. Ja talvel, siis läheb teil jäätee üle. Voosi kurgu suurele maale, talvel me jah, käime põhiliselt üle merejää muidugi hea on, kus jää on tugev ja kõva, et kannatab kõik transport vahendid välja. Teinekord juhtub ka seda, et lihtsalt elu sunnib mandrile minema. Ühendust on vaja pidada mandriga, jäätee on väga nõrk. Ja Mesovhoosil ongi selliseid juhuseid olnud, et masinad on läbi jää sisse kukkunud. Näiteks möödunud talvel kukkus Kasovhoosi masin kas 63 11 seaga läbi jää ja sead muidugi uppusid ära, aga inimesed, kes seal peal olid, jõudsid maha hüpata õigel momendil. See on jah, võib-olla omamoodi risk, öeldakse, et see pidi saarel romantika olema. Üle merekäigud jalgsi hobusega siis autoga ja teinekord võib-olla mõne koha peal käpuli tuleb käia, sellepärast et jää nii õrn, et ei kannata jalgsi üle minna. Mida teie, sellest romantika sisearvete? No mul on mitu kord juhust olnud ise kaasa teha need romantilised kohad ja kõige imelikum, mis tundub, et need õnnetused juhtuvad alati minu sünnipäeval, ei tea, kas mingisugune ebausuga seotud see päev või igatahes tulevikus me loobume selle päeva kasutamisest üle meresõiduks tuleb puhkepäev välja, kuulutas sellel päeval ja igatahes ele meresõite teostada ei tohi. Kogemused näitavad seda või kasutada lennuühendust, võib-olla hea lennuühendus, siis lennuk kukub ka sellel päeval alla. No võib-olla kui võrrelda, mis uuemat meil Vormsi saarel on võrreldes endiseaegse Vormsi saarega, vanastiku, Vormsil ei olnud ühtegi autot, siis praegusel momendil ligi 20 autot Vormsi saarel siis 16 traktori kuus, teraviljakombaini, kaks silokombaini. Siis ühendus mandriga võib olla tunduvalt parem, kui varem seda oli reisilaeva vastas käib regulaarselt buss. Kaks korda päevas käib reisilaev pealsele sovhoos omab iseliikuva praami, mis käib vastavalt sovhoosi vajadustele. Ja talveperioodil, kui muud ühendust saarega ei olnud, siis käis saarel lennuk. Nii tutvustas saart kolm aastat tagasi Vormsi sovhoosi direktor Endel Halliste. Saare geograafiline asend vahepeal muutunud pole nagu varemgi. Saarel pole ühtegi hunti ja pole ühtegi riiklikku autoinspektorit. Angerjas on endistviisi kaval ja haug ahne, spinningu hammustama. Aga midagi onumenti muutunud. Ei tea, endale tundub nagu ei olekski muutusi olnud midagi garaažist uusehitis kannab aastanumbrit 1964 garaaz siis võib-olla uus elumaja nelja korteriga on ehitatud selle aja jooksul siis üks lehmalaut, 100 kümnepealine ja need vast oleksidki nii uusehitustest, mis meil on, kuidas on teil sünnipäeva pühitsemine läinud, mäletate, vanasti oli raskusi. Ja sel aastal ei ole pühitsenud ja viimasel ajal üldse peal neid peale 60 teist aastat, kui sünnivad alati halvast, läksid peale seda ei ole pühitsenud sinipäi ja kuidas on siis läbi jääminek? Ei ole selliseid asju ka juhtunud, et läbi jää oleksid kukkunud masinad uuesti pühitsema, vot ei pea seda näeb, peab otsustama, siis tuleb järgmine. On kaua aega loodetasena, jaanuarikuuni tuleb oodata ja järgmise aastanumbri sees kohe. Siin on vist igal mehel spinning. Ja kes armastab natuke kala püüda, silikon spinning. Kuna siin räägitakse, et on head spinniga, kohad ja haugi jookseb kõvasti, te võiksite selleks kutsuti kõik kalasportlased. Pol oleks õigematega, aga saavad kõik kala püüdma aegade teha enam normi järgi kahe kuhja üles paneb, enne kala püüdma ei lähe. No võib-olla kui selliseni, kui mitu aastat oma elust Vormsi saarel olevat ära kulutanud, 11 aastat saab täis juba algul, kui saarel tulin, sellise kaubale, ainult et üks aasta. Ma tegelikult vabatahtlikult tulin, paljud räägivad, ikka saunatud ja saadetud ja nii edasi, et saarele vot sellised sattunud, aga vabatahtlikult tulin, aga no siiski arvata, et ei tea, kas jääb saarel, et üks aastikolgeno lubasin olla, nüüd on 11 välja tulnud sellest, mis siis tõmbas siia. Vot ei tea, mis tõmbas isegi ütelda seda asja võib-olla sellepärast, et ta natuke teistsugune oli, kui mandril töötingimuste eriti kerged ei olnud, sovhoosis ka eriti hästi, need asjad ei läinud ja tahtsin lihtsalt näha, et mis sellest asjast välja tuleb. Lõpuks meri, eksootika, nad meri ja üle merekäimised ja kõik sellised asjad, sügisesed ja kevadised tormid ja eks need omamoodi ka teistsugustele komandörid. Kolm aastat tagasi, külastades Vormsi saart, sattusime otse pulmamajja. Paari läksid kaks noort spetsialisti, agronoom Mari Ritz laid, jää vetarst, Jaak Kalberg mõlemad kuiva maamehed, pärit Lõuna-Eestist. See Võru veri ei värise, ei saarelei mandril kogu aeg ja ma ikka sama baklane särk, ei käelise sein ei mandril. Teie pulmapeol muidugi oli vist ka peaaegu kogu saarerahvas siis nüüd kogu aga palli ikka teada, pidu kõigile ja häbelik, käisin nagu pärast välja tuli, korter on juba kordategemisel. Nojah, on vähe. Nii suured ruumid, et ega neid päriskordade akas jõuadki lõik, kui suured teil on? Meil on kuus tuba ja köök ja vaja siis veel kaks kööki terve pere peale, mis koosneb esialgu kahest inimesest ja koerakutsikast. Pereisa me seekord kätte ei saanud, tööd tegemist suvel, palju pereemaga oli kodus koos väikese tütrega. Kui vana ta on kaheaastane ja mis ta nimi on? Kas ta isegi oma nime võib ütelda? Võib küll, aga ta ei ütle, sina, kallis, ütled, häbeneb natukene. Telefon hai. Ei, lase ülem kellelegi rääkida, mullide häbeneb võõraid onu ja muidu rääkima meelitada. Heide räägib küll, aga teiega pudistatud keerab kõik tähed teistpidi. Harjutab aplaus ja pulmapidu oli teil teises kohas saades lekkis telgis teises ratsas täpselt. Ütlesite, et on kuus tuba, oli seal, teie käsutada? Ei tohiks, ära tulite. Noh, tulime käika keskusele ligemale. Praegu on kolm tuba, aga selle vannituba selle peale. Ma ei ole sellega ja uues majas ja põhiline ikka paindub. Kas see on esimene uus maja saarel? See on esimene ja ainuke ja ainuke kahekordne k ja töökoht on teil sama? Ei ole, vahel agronoom, nüüd siis võid osakonna ja siis osakonna häbeneda vanemaga. Nii palju uudiseid, kolme aastaga pole ka uues majas tütar uus töökoht ja kas nüüd on sõitmise rohkem ja mured on ikka, tööd on kõvasti, rohkem. Tööpäeva pikkust ikka ei, ei oska öeldagi, õieti lapsehoid on, ei ole, käime kõik tööd, on autoistme külge seotud, suvel ja talvel on kodu siseneja, tütar peab õppima auto juhtimine selgeks, tal juba peaaegu et on selge, julgesi ettegi. Teil on loomulikult selline minule selga Mullen load. Kas te kalameheks olete hakanud juba ja? Ühiskonna selge on, milline kõige suurem loomus on olnud kahekilone säinas vastanis oli esimene, kõige suurem, aga ega ma väga palju kiitnud ei ole. Kuidas olid, asjad tuli kergesti kalduda. Hirm oli, et hammustab, aga pärast tuli välja, et tal ei olegi. Kahekesi olime sõbrannaga, tagusime kividega surnuks enne, siis. Lastepilet, ma ei tea, üldse ei teadnud, pärast läksime rootslase käest küsima, et mis kala see ütleb, et oleks nagu saunas, aga miks ta nii plekiline. Aga kuidas esimene spinninguviskamine ja seal oli siis kõige esimene? Mitte esimene viskamine, aga esimene kalasoo alguses tegin kuiva trenniga ajada, aga läks sassi joonud ja see aasta läheb kõik isegi kogenud kala ja kas muid toredaid juhuseid lugusid veel siin saarel juht oreleid just ei ole. Kurjamite Harbi on jah. Nimelt rassike, sõitsin auto all Ülla Gumraki vanades, kas vasikas, vasikas, auto ei kannatanud üldse, vasikas kannatas ikka nii? Tõsiselt? Peamine ainult ehmatas. Mis siis sai, tegelikult oli ju minule lõiguski seepärast, et need eks-le, kui ta on paratsasse ühe saatjaga olla, peab ka neil ei ole. Seal oli juba kaks lehma ja ühtegi paela, noh, siis olid nemad ikka süüdlased, aga aga lehmal nisugune loom, mille peab igal juhul välja maksma. Võib arvata, et kolme aasta jooksul see saare peal üks tõsisemad arisidest olin seal ega ei ole kuulda külal. Väike jutu taustaks pandud midagi ütelda. Aga enne juba jutt tuli nuku käes ja mis. Ütle olule lihtsalt Itaalia kindlasti soovida. Jäätherostjad saagid ikka korralikult salvel seoks sügisel. Kas lõikuspidu? Ei tea, eks sellepärast? Tublisid tööinimesi on meie vabariigis ohtrasti kuid mitte iga rajoon. Iga koht ei või kiidelda Lenini ordenikandjatega. Vormsi rahvas aga küll. Lüpsja Elfriide Jekorova leidmiseks tuli sõita Sviby külla. Paar kuud tagasi anti talle üle kõrge autasu. Noh, andmine läks väga kiiresti, nad rahvast oli palju, õhtal muidki pidustamine, aga mina tulin, võiks selleks ajaks ära jääda. Mare omal oli kodudele. Angerjat ka ikkagi angerjad olid valmis ja kodu saigi piduaal teadnud, sinna jääda. Kuidas teil see töö välja näeb, mis seal on, tuletööl, mida? EKI töötaja aga hädasi ja katsume ike, te olete niikaua kui tööpäevi veel on ja. 52 eks aastaid juba seda tööd tehtud käe juba ja kuivõrd sa töötad ikka üks paarkümmend aastat tõestika, siis on suur praktika Sistratiivsusenest. Ta ise ei taha tulla tõmbama kena olemise mesi, puute, kes nendega tegeleb teie ikke meeditega, tõsi. Tütar radikese rohkem mesinik nõelakestega taga, noh, eks seda juhtub ka, ega seleta kuidas tuletan aastal saak päris hästi ja tänase-i kohta ei saa halba ütelda. Vesi on ikke aastamisel hooleta. Metsad on kohe käe-jala juures. Kas. Neid jätkub. Ja neid kadumas palju? Ilmselt kõige parem on see nüüd siin on veel? Ei tea ütelda, millised just kõige paremad siin teie olete teinud. Noh, neid on ikke neid punaseid puraviku siia kaseriisikaid ja mitmed seltsi, neid mustikaid ja vaarikaid ja Neid on ikkagi ka juba sisse tehtud. Talvine jagu käes juba. Jah, kui sind sinna ei pääse, astus kaubarasson oma reagedest tähistatakse alati ikkagi selle puudustega olles omad, kas te leiba ei tee? Kuues puud on meil külas, siin. Sedasi oledki oma külast. Vanamoodi vanasti sai leiba küpsetada, nüüdsel ajal enam seda teha kalal kujutage nüüd, ise ei ole, ei ole, ei ole käibes jännikesele, seda tuleb. Vaata ise, seda ei käinud eile merega Nishoivaid suhtidele, angerjat teame, ei ole ikkai, kuidas suitsetatud või siis iga suitsetatud vareni üritad. Suistad on kõikse parem ikka tükk toredat juttu ajanud. Kuidas need saarepeod mööduvad? Neid olete siin ka kaasa löönud, nuh sääre pidud Kääma viile siin natuke vähe, juba järve vanaks ja nooremad käivad ostamegi, käime, vanem inimene jääb valusaks inimeseks juba. Milliseid tantse sildistatakse? On ka väga suur vahe, kui võrrelda nüüd nooruspõlves antidega, nüüd ikkagi suur suur vahe venelase põlve sablemis, nüüd on ikka nüüd kergemaks läinud. Ikkagi ärgem järgnema tantsud. Uus jõuab rutuga Vormsi sellesseigi autoriks oli kohalik helilooja Paul Särel. Muide, tema loodud on ka saate algul kuuldud meloodia Vormsi saarest. Mõte tuli mul vana orkestrimees ja akordioni, tõsi, pilliga mänginud ja mõte tuli kohe peaaegu saarel, tulin aga teoks, rai võrdlemisi hiljuti, alles ma tegin valmis esimese salmi sellest loost. Ja siis jäi nagu pooleli veidi. Siis meil olid retsedsin, laulsime koos Eino tants, kes esitas praegu mina ise ja kooli direktor õunu. Nuia kandsin üks õhtune eletusel laulu. Ja esimesel muidugi. Ja siis ei jää üle midagi muud, kui nemad olid ka hakkama sirgeks laulu lõpuni valmis ühekorraga. Nii ta sündis, siis viis oli muidugi minu poolt, esimesel kah jälle pundiga koos valmis, nii et ansambli tõusel. Siis oli vahepeal üks laul mis jutustas meremeestest. Minu kajakas, kuidas need laulud sündinud, sest iga laulda avaajalugu oleme, laulud juhtuvad tegelikult nii kas ajaviiteks või öelda igavuse pärast, kui mõnikord midagi teha pole, istud toas ja tuleb lihtsalt mingi meloodia pähe sisestatud klaveri taha. Katsud tulevad sõnad ka selle peale kohe ja nii see lausenidki. Nii et meeleolu on kõige määrand vist küll ja ja oleneb tujust, ka teinekord kirjutatud kurva laul, teeningut, lõbuse. Mul tuleb alati korraldada ka vahel hea tuju laul. Noh, eks tegelikult on niimoodi, et viimane laul seitsme päeva šeik, mis on minu arust lõbus, juhtus, sündiski kurva tujuga. Siin Vormsi saare pääl list jätkub nii meeleolu kui ka aega teha laule. Ja aeg on siin tõesti palju. Seal on tal siin toas olemas kõvera toas olemas akordionid toa ja nii siis ma olen mänginud saksofoni Laanet Arvi orkestris, kes juhatab Rõud tarbeklaasis teist alti ja tenorit ka vahepeal. Aga pärast siis trombooni mängisin, kui ma olin keskkoolis üheksandas klassis. Ja noh, peale seda kontrabassi. Trummi uskuda, teie juures on muidugi huvitav see, et teis on ühine nii poed kui ka helilooja, sest oma laulusaated teise nüüd tulebki küsimus kohe kas siis meloodiana või sõnadena, tegelikult peaks olema sõnad varem kui meloodia, aga minu suhtumine sellesse niimoodi, et meloodia olgu enne ja siis alles sõnad minu arust meloodrile kõige. Meri ja mereteema on saarel A jao. Kuid mere kaldal lainete kohina ja kajakate kisa saatel võib Juhan Rannega rääkida ka päris Mandrejjuttu. Teie olete siis? Saarelinnu- ja metsariigi ülemvalitseja. Vorm, siis on meil riikliku metsafondi kaks ja pool 1000 hektari. Ja siis noh, jah, ja Noarootsis on ühel pool teistad, väike metskond, neli, 4000 hektari keskelt. Mänd ja kuusk on siin peamine ja no siis vähesel arvul on suvistel aladel kaskega gaasikuid sanglepa loomariigiks muidugi kõige suurem mets metsloomadest põder. Metskitsi on suhteliselt palju, kui palju? Põtru on umbes keskeltläbi üks 15, nii aga varieerub, see arv ei kajastunud. Tubli kümnendik rohkem teinud, jälle vähem, rändavad Rootsis teistele mandrile jah, mandrile kõige rohkem vist mandril sajab, seal on ainult kolm kilomeetrit, need ei ole põdrale ujuda midagi, ta kümneginomets. Korteri tema jah, eks ta seal, kus paremat söödamaad on, sinna sinna rändab sarju, jätad kahe asja vahel Vormsi leiuta, jah, eks talvel nad jätavad sarvi maha ja on leitud siin tarnija teesiga ja ma olen ise ka leidnud kaks Archimedese, nii et selleks iga kord. Eriti hea on siin veelinnujaht, sügisel on suured ane läbi rändad siin siin on isegi kuni 200 kolmesajaparvest ahistanud valguses isegi paneb imestama nii suur ainekarjast võib-olla kevadel, mis läbi lähevad, kevad on sind ja Luige läbi on, ja siin on ikka mitmed kümned luiged peatuvad, toituvad siin lahtedes, ootavad seda parad ajajoonest põhja koller. Kas luigelaul on ilus ja aga tonni sula? Monotoonne just eriti ilusaks nimetada, aga noh, eks ta omapärane on, kindlasti on ka teie valduses selliseid kohti või selliseid objekte, mida hoitakse looduskaitsjana jah, looduskaitse all on siin, on rändrahnud, on siis on allikaid, on siin looduskaitse all? Aga noh, siin tuleb veel välja selgitada. Mul on väga nii looduslikud ilusaid kohti, mis on veel looduskaitse alla võtmata, aga tuleks, tuleks võtta nagu ranna ääres siin ütlemise, Rumpu säär on ja väga niisugune saarel omapärane kadakane. Kõrge kirik on üks, üks üks väga vana kirik, midagi esialgu ehitajat 1002, aga kas ta oli 74 või 94, on täpset arvu ei mäleta, aga aga üks vanemaid vist isegi hüppas. See on looduskaitse all, meil siis on, siin looduskaitsealust ei ole, aga siis väga huvitav, saaksime, Jaak, see automaatika peal töötab, jõuaks paar tundi, nii et inimene ei ole seal. Ja siis on see. Ja parunikiviks kutsutakse, seal on ka kirjutatud rootsi keel veel peale terve pikk tütrena seda lugeda. Muidugi on see kivi võib-olla üks, kuus meetrit pikk, neli lai ja kaks meetrit kõrge. No selle peale annab kõva tantsupeo. Ma pean seal vabalt peal kõndida ja pihlakad on juba punaseks tõmbunud ja kuldnokad parvedesse niisugused. Kas metsas on ka, lähevad, sügis, hakkab, läheb jah, metsas on sügisest juba mõni koltunud kaseleht on näha ja siis seeni kukeseeni, puravikke pilvi, kuid neid on hästi igal pool samuti varju metsa, mustikaid ja ümbrus ja niisugune rõõm. Ühelt poolt jah, sügisel, sügisel metsas väga ilus, isegi kõige ilusam aasta võimul. Värviküllane ei ole tõest päris verivärske. Korruse elanik, jah, üle aasta natuke olen elanud, aga esialgne mulje on küll hea. Siin on justkui ikka korraldada ja teha, siin saab, saab väga-väga hea metskonnaga ära, mina ei ole plaanis, ei ole küll siia pikemaks ajaks ja võib-olla kogu ajas käia rännatuna juba küllalt ja ja võimeka tuleb googe pead ajada. Palju, palju edu siis ja toredaid kõndimise metsast. Meri ja mets annavad saarel leivakõrvast, kes aga ei viitsi loodusandi võtma minna, siis jääb sammud Hullo külla sööklasse, kus perenaisena askeldab Juljana seeme. Kui vedel suhtlevat tegutsemistegutseb neli aastat, nendes on ta tegutsenud. Mõni päev vähem, mõni päev rohkem. Keskmine on kuus, 70, aga on päevi, kus on üle 100 laulu. Jõudsin Rakvere tehtule. Särlame kahekesti oleme toimetanud ja päris palju, nii et mina pean varustama materjali otsima kalkuleerima menüüd, tegema. Siin kuse söökla Läti siis siin oli puhvet, küll oli siin viina ja veini ja kõiki, aga ta tooli kooperatiivi all, aga ta vist ei tasunud ennast ära kuidagi eksmehe ta hakkasid liiga palju viina võtma ka ja tööle ei saanud. Siin olid kalurid jõukad mehed omalajal siis armastasid rohkem kohe tühistada, kui, kui tööd teha. Mööduline ühe asja pärast sööklasse või seda ei ole kahjuks niiskele. Kalasõda meie ei ole. Mina küll ei ole näinud seda sööklas. See tuleb kätte, vaatad, seal on vesi ja meri ja eks sellele talugi sees, aga sööklani ulatab. Aga teie ise tööta kala ja mina kalatoite oskan küll väga palju teha, paljud ei oska. Neid on nii lõpmatuseni, eteid peab hakkama siis lugema ei, peaaegu kohe ei tule ja kunagi. Kui ma õppisin veel ja eksamitel olin, siis pidid oskama 60 külm kalatoitu teha. On sul on? Ma ei ole päris verbslane, aga ma olen siin üle 20 aasta elanud ja minu mees oli värbslane kalus jätkanud. Mureti ootame sellepärast, et ta oli küll vaest vaatasite ööd, mõtlesid, et enam ei tulegi, aga lõpuks olid kusagil seisi randa jälle välja saanud ja. Ma ei tea, kas seda juhtus ka, aga aga vahest oli nii? Pärmi ees kusagil rannas ja mõnikord juhtus jää olema ja oli kunagi siin. Et nad olid ära kaks päeva üldse ei teadnud, otsisime taga ja piirivalve aitas otsida, siis kuulsime, et olid kusagile randa saanud, jää oli ümber paadi läinud ja oli paadi läbi, lõikad ja ja siis nad kuidagi saivad nii toppisid oma riided sinna paadipragudesse, nii saivad, õilisid, triivisid, jää, saivad randa, mustad sügise hilja käisid ikka, püügil olid võrgud ja mõrrad sees, läksid neid tere tooma, kalast söövad jää sisse ka sellega. Aga ilma galaktika Einar, seda küll jah, siis oi, minul mees oli, siis me tegime teistmoodi kala, kui, kui suurel maal tehakse, kuidas meil oli niimoodi, et värske kala sai võetud, ära puhastatud siis sai teda kolm päeva soolas hoitud. Kolme päeva pärast sai teda suitsu pandud ja sai neli, viis päeva suitsetatud külm suits. Ja siis ta seisis aasta ringi ja kui tarvitasid, tuli hästi tugevasti keeta ja need on minu meelest küll kõige paremat alad, nagu laulgi ütleb seentega valge viinaga on hea, eks ole. No need olid imevidinatega ja heidavad kogemusi, oskusi, nii paljut, saaksid väga pulma perenaene, minu eriala oli, oleks nendes pulmades suurt midagi teha olnud ja siis külma ei olnud, seal oli nii, et tapeti üks lehm ära Freudi kodus ja teine peigmehe kodus ja see keedeti lihtsalt ära, pesa suitsitati Taali siis laval suurte kausside savi taussidega, taldrikuid, tega, Nende kahvlid ei kasutatud. Kuidas nad sõid, ei tea, just ei näinud seda. Pulmad kestsid siis kaheksa päeva, neli minuga neli pääle, pruudi pärus, neli päevad, Õigne vedus, välgusaidi pruut värviks pärast leidmas ja kõrvalisi oli seal võib-olla paarsada koos, söögid-joogid olid siis pere peetud, siis hakati kaasavale vaatama ja siis vaadati ahi lahti, Rasara käidi enne eelmine õhtu, enne kui pulmad olid, viidi kaasavara ära juba tüdruk, kruntide vastupidi olema, sest no tal pidi ikka neid olema vähemalt kolm, üks kesta täis, pidi olema siis tema oma seelikuid, Liszeer seelikud ja nad kandsid punased sukad, naised ja siis pidi neid olema kolm paari sugulastele, mehe sugulastele pidi olema siis terveks eluajaks sukad ja kindad ka. Vaene pruuti, veidi kõikud, oi kui ta sündis, siis hakkasid kõik vanaemad ja ja kõik vanaemad ja tädid ja kõik hakkasid kuduma ja rootsi naised kudusid siis ka, kui nad põllul tööl olid. Nad kõndisid pudeli neil tädikene käevangus, sukavardad sees ja hobune puhkas, iste magudus, alati nendel näpud käisid ja vargad olid käes sealt palju õppida. Ja noh, tänapäeva naised armastan üldse kodudele ja ei oska. Ja üürnikule siis päris raske. No ta oli raske asi keele peale mõtlema, et kas minna ja, ja kui ta siis ta elas ka ikka Elva Aegi ära. Lahkumine või seal ei olnud siis lahku minemisi, tänavapulm on söögi poolest õige kapriisne kui niisugune. Nojah, tänapäeval ikka teine asi, siis peab juba oskama seal ikka valmistada ja ja tuleb. Aga noh, see kestab lühikest aega, üks õhtu ja äärmiselt teine päev ka. Kolmandal lühikese, sellepärast unustaksin jah, kui nad abielus oleks vaja ikka veel väga vara ei ole vaja teha. Tikin küünlaid ei ole ja siis pole ta vist nii tähtis. Kätt peab eluaeg elama, pulmas lauldi, tantsiti ja ikka. Neid tantsiti ja tantsisid, vanad ja noored kõik õllekannud, käis ringi ja selle peal oli pulmad ja ema spetsiaal. Ja see oli ikka väga jaluga, praegust, nii head õlut ei tehta enam, aga te teate, kuidas ja ma olen teilisega säärega lõbusi võtab ikka laulu lahti kohe peale tema ja kui ta võtab, siis seal jutt käib ja teised siis juba istud. Õlle jutu jätkab põline Vormsi mees, 74 aastane Lars Elken. Üks pool siis oli pruudi pool ja teine pool siis jäme käit lähemal ja Laugaste Akkadi Sis peigmehe poolt ära minema sõitma hobusega muidugi. Mis teleri siis kokku kutsunud? Ja siis lahti, siis meelutanud muidugi maitsa ja. Sai siis pehmed moel. No ega siit siis parem kiitori jälle Aleveele pudeli ära merega, te olete kogu elu kokku puutunud googe, enne kui ma olen siin praegu külastasin jah, käe-jala juurest. Pikes aasta ringi talvel suve aasta Rõngu siin olema, siis näitusele. Aga vaata Siim põhjemmerisse, kuda tuleb sul praegu pääl laulu? Kumer sain, ma mäletan väga hästi tööl ja suri, hirm, ka. Nahk oli hirmu täis. Siis muutuks tuleb, Me nõgus, rong, ratas endale mittepulgad, põlved tantsupäeval, siis käbe, hoidsin kinni, ikka kõva tega ujuma, põlved valutasid, käevalud valutasid. Kui kaua aegapidi vahis olema? Tunnega tormil aga muidugi oli kaks tullu suur maht, murdes maha, siis me oleme seal Põhjameri Inglismaa ja Norra vahel. Murdesurmast murdis maha. Ja siis, kes küüsiga? Niisugune siis tuli, osa paistavad ikka piirivalvest mööda saada. Me näeme ökotöö imestada, bändi läheb ta merele, tuli siis Alger kaks maski peale, kaks punateine pandi siis mereveel juurde ja ikka kontroll tuli, kuidas sisse piiritus ära peideti. Ära sümbusin kohe merre viidud. Seal oli kohe niukene, tugev köis, tõmmati pangalt läbi ja valutu sätsa. Ta läks õnge, põhjas. Võeti ka natuke niisugune märk või kus? Kus kohas, et pärast jälle üles leida, üles, üles, vahel jäi sisse ka Unesco ära kohta ei olnud ja tuli väed. No teie olete palju reisinud, aga lõpuks ikka oma kodusaarele tagasi olnud. Ühes kohas Olühe kodungeks Parun. Filmi. Larsen ookeanil on veel midagi lisada. Palume seda eriti tähelepanelikult kuulata. Esimese ilmasõjameestel. Suvelk küll oleks tore, kui saaks nõmme käest mingisugust teadud sans inimesi näha, seal käisime inimesele, kes keeles seda kapsatoitu raisku polgu Raadust pataljon. Mäletage polku vene krõbeskle. Meie rõve vana oli biolov kõnelust ärevusse ajav tumedast midagi andmed. Lina Elephormsa Saaris, Rumpu kõlas plärskenkel, mis oli, kellega kaasas augus Stroomi metsas. Pessaade kadakad, männid ja kivine kai. Vormsi saare elu-olust rääkisid Endel Halliste, Marja Jaak Alberg, Elfriide Jekorova, Paul Säred, Juhan Ranne, Juljana seeme ja Lashenke. Paul saareli laule esitasid Elsa Lembit Himma ning Einar tald.