Tere jälle, väljas on taastunud normaalne rannailm. Vähemalt siin Tallinnas paistab päike ja nagu laupäeviti kombeks rahva teenrid teie ees kutsumas teid kaasa mõtlema ja arutlema, siis meie elu ja ühiskonna kõige päevakajalisem mate probleemide üle. Täna mängiks selle nagu jalgpallisiin. Esialgu on seis ette antud seis kaks üks Eesti televisiooni kasuks. Üks kuulub siis Sulev dollarile ja kaks on Peeter Kaldre ja mina Aarne Rannamäe saatejuhina. Valimised on läbi ja valimised on tegelikult juba tükk aega läbi. Võiks tulla nagu mingisugune rahunemine, aga, aga valimispohmell näikse nagu jätkuvat. Mõnes mõttes on see väga-väga normaalne, sellepärast et nii-öelda kohtadel pannakse kokku koalitsioone. Volikogud asuvad tööle. Aga, aga samas näiteks Eestimaa suurimas omavalitsuses ehk Tallinnas ehk pealinnas ei ole endiselt uus volikogu veel selge. Aga mis teie arvate, on, on see valimisjärgne pohmell, nii-öelda normaalne nähtus? Praegu läinud kõik nagu, nagu peab või, või võiks tegelikult see päris rahunemine juba tulla. Ja Ta uuet valitud rahvasaadikud tööle hakata. No ilmselt on ikkagi kõigepealt vaja ju tõdeda seda, et et kui üldiselt üle Eesti toimusid kohalikud valimised 226. omavalitsuses, siis ühes kohas ehk Tallinnas toimus ilmselgelt midagi muud. Toimus mingi üleriigiline jõukatsumine suurte parteide vahel ja ka seda tulemust tegelikult vormistatakse praegu mingiks üleriigiliseks tulemuseks. Tegelikult ei käi nagu tõsimeeli nagu jutt üldse selles, et kuidas nagu Tallinna linna edasi valitsetakse vaid vaid käib mingisugune jõujoonte jagamine teemal, et kuidas, kuidas tegelikult noh, üleriigiliselt positsioone jagada ja, ja, ja pigem tundub, et huvi on selles, et kuidas saada lähtepositsioonid järgmisteks riigikogu valimisteks 2007. Mitte niivõrd jälle küsimus selles, et, et kuidas Tallinna linna valitseda. Et ausalt öeldes tallinlasena noh, teeb see mulle muret ja minu meelest võiksime hästi kiiresti rahulikult selgeks saada see, mis tundub ju üsna selge olevat, et Edgar Savisaar seda linna valitsema ei tule. Ja, ja ma arvan, et parem on, kui ei tule. Noh ma mõtlen lihtsalt Lindlasena seepärast, et see, kui ta tuleks linnapeaks sisse, tähendaks igal juhul selle linna valitsemise ülepolitiseeritust. Ja see tähendaks ühte ajutist platsdarmi, millelt tegelikult hakatakse ette valmistama minekut kuhugi mujale. Et selle tõttu mina tahaks näha ikkagi tõelist linnapead, kes tulebki Tallinna valitsema ikka pikemaks ajaks ja selle mõttega Tallinna valitsemine on tema põhitöö. Ma me ühiselt oleme sinuga väga nõus, et me tahaksime näha ühte Tallinna linnapeakest, tuleks valitseks ja, ja kelle valitsemine võib-olla isegi nii-öelda mitte valimistest valimisteni vaid, vaid ikka pikemat perioodi, sest siin on ikka toodud näiteks maailma suurlinn, kus, kus linnavalitsemine on nii-öelda noh, väga pikaks tahaks antud teatud jõudude kätte, kes ei kasuta seda kurjasti ära, vaid vaid, kes saavad aru, et valijate pilk on neil väga tihedalt peal ja ja Londonit on siin näitena toodud Londoni see Meerunud niuksed, kes kaheksa või isegi 10 aastat juba juba nii-ütelda linna nägu kujundanud ja, ja tundub, et kõik rahul Ei noh, selge on see, et kas Edgar Savisaar tuleb linnapeaks ka mitte ülepolitiseeritud, saab see, see amet olema igal juhul, sellepärast et linna peal tuleb igal juhul Keskerakonnast ja olgu see siis Toomas Vitsut, vilja Savisaar või keegi kolmas, on selge, et tema tegevust hakkab juhtima ikkagi Edgar Savisaar ehk partei liider. Aga sellega ma olen täiesti nõus, et praegu käib selline tõeline jõudude paikapanemine ja jõukatsumine ja eelkõige väikese kahe suure erakonna vahel see on siis Keskerakond ja Reformierakond. See, kas reforme Erakond tuleb Tallinnat koos Keskerakonna valitsema või mitte, see on ju endiselt ebaselge. Aga kui me vaatame neid sündmusi, mis on toimunud kohtadel, kuidas moodustatud koalitsioone siis hakkab ju silma ja seda on ka ajakirjanduses korduvalt tähele pandud, on see, kuidas Reformierakond väga mitmes kohalikus omavalitsuses nagu öeldakse, puksitakse kõrvale ja moodustatakse koalitsioone, kus Keskerakond sel juhul sees, aga Reformierakond kipub jääma ühes või teises või kolmandas kohas kõrvale ja on väidetud seda, et kaudu üritatakse praegu avaldada Reformierakonnale survet siin just nimelt Tallinnas. Et Tallinnas siiski tuleks Keskerakonnaga koos linna valitsema vastutust jagama, sellepärast et selge on see, et kui Keskerakond üksinda hakkab valitsema, siis ühest küljest see on noh, keskerakonnal on nagu hea, et saab teha, mis tahab aga teisest küljest on ka vastutus suur, sellepärast et kui midagi nagu mööda lased, siis siis pead ainuisikuliselt vastutama ja ma arvan, et seda Keskerakond ei tahtnud. Nojah, see teistes Eesti linnades meie Reformierakonna välja puksimine, see on, meenutab nagu väikest sellist vandenõuteooriat, et noh, tegelikult ei ole ju nii-öelda suuri mängijaid igal pool mitte sugugi kaks vaid on ikka rohkem, on ka Isamaaliit ja, ja on sotsiaaldemokraadid ja on ka valimisliidud, isegi Res Publica ja Isamaa, Res Publica mõnes kohas. Nojah, kui kui ka linn linna järel Reformierakond nii-öelda mis on olnud, nagu nende kants järsku võimult tõrjutakse, siis tekib küsimus, et, et kas see on nüüd puhas juhus, mis võib ollagi puhas juhus ega ei ole ju välistatud. Aga samas jällegi jääb niisugune väikene väikene konks nagu kõrva taha, et järsku ongi mingisugune laiali üks. Kolm võib ka ju sellega, kui on neli-viis-kuus, siis enam ju see vist ei ole. Teine võimalik, mitte juhuslik põhjus selleks võib-olla kuidagi see, et Reformierakond on mingisuguse kas öelda mingi mingi asja ammendanud mingi perioodi, et nad on mingis kohas liiga kaua olnud, nad on noh, mõnes mõttes, kas seal seal kohapealsete inimeste silmis kuidagi stagneerunud või muutunud kuidagi koostöövõimetuks või, või muutunud, ma ei tea, arengu piduriks. Üldvormi erakonna puhul enamasti öeldakse nende kohta. Sealt on tõesti igal magaldaks siiski ka arvama, et sa, et igas eri kohaskonna need juhtumid üksikuna lahti võtame, on need põhjused siiski mõnevõrra erinevad olnud ja ka need välja puksijad, noh, on olnud erinevad, et et, et seal võib olla taga, eks ole, kellelegi üks noh üks see motiiv, mida siin nagu viidati, et ütleme, ehk siis Keskerakonna teatud motiiv Reformierakonnale midagi mõista anda. Aga, aga seal kindlasti on nii-öelda teised mõjurid ka. Ja ja siis on see kuidagi niiviisi välja kukkunud. Üks, üks reformierakondlane sel nädalal ühes ajalehes ma lugesin ise ise nagu tõlgendas umbes nii, et kuidagi meie meie kaela nüüd kallatakse kõik matud mis Eesti nii-öelda liberaalse elukorraldusega nagu on kaasnenud ja tahetakse meistrile kõigest patuoinast teha ja me ei ole nagu nõus, et me kõiges selles süüdi olema, aga noh, see tunnetus on neile endale Ja kui erakondadel olemas, samas niisugune objektiivne valimistel tulemus seda ei, ei kinnita ja kui me mäletame Reformierakonna juhi peaministri õnnest säravat nägu valimisõhtul. Reformierakond oli tegelikult ju valimiste üks suur võitjatest, kui vana varasemate valimiste 2002. aasta valimiste põhjal nad korjasid üle riigi seal mingi 12 koma protsenti häältest, siis nüüd ulatusse häältesaaki üle üle 15 protsendi ja ja Tallinnas tuli ju tegelikult arvestatavat pluss juurde, Tartus tuli väike miinusega. Aga üle riigi läks ju tegelikult neile väga hästi. Ja aga see on nagu Eesti fenomen, tundub, et et sa võid olla küll valimiste võitja või vähemalt väga tugeva tulemuse tegija, aga sa pead seda oskama nagu ära vormistada. Tundub nagu seni peetud Keskerakonna miinuseks, et, et nad on võitnud küll valimisi, aga, aga pahatihti mitte võimule tulnud. Nüüd on siis nagu sama saatus tabanud Reformierakonda. Jah, egas see näitabki seda jälle, et valimiste võidust ei saa tegelikult rääkida mitte valimiste öösel vaid võitja on ju lõpuks ikkagi see, kes selle tulemusega saab midagi peale hakata. Ehk siis see, kes tegelikult valitsema hakkab, et kui me oleme jah, keskerakonda kuulutanud ju järje järjepanu mitmetel valimistel peamiseks võitjaks noh ka riigikogu valimistel näiteks kaks korda järjest, eks ole, on ju valimiste ööl olnud nagu Keskerakond võitja. Ja järgmisel päeval on olnud hästi selge, et Keskerakond kindlasti valitsust ei moodusta. Et, et see, see situatsioon, noh hea küll, need Tallinna situatsioonis lihtsalt tol ajal nii suur enamus, et noh, päris kõrvale neid ei, ei saa tõrjuda, aga eelmine kord ikkagi ma ütleks selle kolmeaastase perioodi üks suuremaid üllatusi oli lõpuks see, et, et Keskerakond oma täiesti absoluutse võidu Tallinnas ikkagi osaliselt vähemalt maha mängis. Noh, lõpuks suutis küll ei ole nagu tagasi pöörata enam-vähem enda kasuks. Aga ikkagi noh, niivõrd selge võit oleks iga noh, loogika järgi pidanud tähendama seda, et kolm aastat on, on seis muretu. Aga ei olnud. Minu meelest on üks tegelikult üks väga tähelepanuväärne asi, millest tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida, aga see ei ole ainult Tallinna küsimus. Teatavasti noh, me siin räägime, et kes Tallinnas moodustavad ja nii edasi tegelikult puht juriidiliselt seda teha ei saagi, sellepärast et üks inimene, riigikogu liige ja siin on teatavasti asja kohtusse kaevanud ja vaidlustanud tulemused küll ühes linnaosas, aga see tähendab, et terves Tallinnas tegelikult Ja kui see saab nii-öelda positiivse lahenduse, see on tõesti praegu, kui lootused selleks on ilmselt õhkõrnad, aga, aga praegu on ju kõik võimalused õhus, siis tegelikult puudutab figuuri. Mulle meeldib Gräzini puhul see, et no ma olen Igor Gräzini ka ise saateid teinud ja ei ole näiteks nõustama seisukohtadega Euroopa Liidu küsimustes, aga see selleks mulle meeldib see, et me mäletame kõik, kuidas kui see valimised olid nagu oma haripunktil ja valimiseelne kampaania käis siis kui palju oli kisa ja lärmi näiteks kohukese reklaami üle, eks ole, kui palju oli seal muude asjade üle lärmi ja siis ütlesid juba paljud poliitikad, et nii kui valimised on läbi, nii langevad kõik need küsimused ära. Seda vist ütles küll üks poliitik, sest et enamus neist noolt noortest oli suunatud tema vastu. Jah, aga, aga ega teised ei ole ka rohkem midagi teinud, aga mulle meeldib Gräzini puhul see leidus üks mees, kes pärast valimisi otsustas näidata kodanikuinitsiatiivi, et tema meelest hariduselt on ta Jurss teatavasti minu meelest olid need kaks punkti, riigikohtu otsus siis kahe tooli kahe tooli otsus ja kohukese reklaam on tema meelest nagu väärad asjad ja ta läheb sellega edasi, ta läheb sellega edasi ilmselt ka Euroopa kohtusse. Nii et noh, ma oleks nagu oodanud, et lisaks pääsenile oleks meie vabariigi valijate hulgas veel leidunud inimesi, kes oleks asja kohtusse andnud, sellepärast et oli ju selge kampaania ajal, et need asjad, millest praegu Gräzin räägib, et ürituse kohukese asi, see oli kõigile selge, millega tegemist oli pärast valimisi kõik vait nagu kuldid rukkis. Nojah, ei mulle ka hea meel, et leidub üks Gräzin, sest et kui me vaatame valimiseelset kibedat võitlust, me rääkisime ju, et see oli üks üks aegade mustemaid viimase 15 aasta jooksul ja võib-olla isegi kogu Eesti vabariigi ajaloo jooksul siis siis on, on tõesti kahju, sest et tegu ei ole ju nii-öelda tühjade asjadega, et ah, tühja ka, rikume seda seadust või või, või laseme korruptsioonil vohada või vähemalt korruptsioonikahtlusel vohada, ütleme niimoodi praegu siis leidus neid teiste parteide juhtidega, külges, komistasid vastu rinda, ütlesid, et no vaatame, mis hakkab pärast valimisi saama, eks ole. Noh, 16.-st oktoobrist on nüüd möödas juba juba jupp aega ja, ja vaikus valitseb majas. Kui keegi ütleb, et ootame täna nii-öelda ametlikud valimistulemused, siis ei ole nagu enam oodata midagi, ma mäletan signaale Reformierakonnast, ma mäletan sotsiaaldemokraatide juhi väga jõulisi avaldusi just viimastel päevadel enne enne valimisi. Aga, aga sest mäletan, vist kasu on. Ma võin oma mälu endale jätta, kui, kui mitte midagi ei toimu. Ei, no asi läheb vastupidises suunas, riigikogus ju arutati ettepanekut moodustada riigikogu komisjon arutamaks Keila-Joa tehingud ja, ja see ettepanek lükati tagasi. Pole nagu meie asi ütleme, Keila-Joa kompleksi nagu nagu jah, valimistulemustesse nagu but ja see asi on ka praegu seal on vist valimisteema, oli see kahtlane, loomuliku suuremaid? Loomulikult, nii et selles mõttes on, on muidugi hea, et on meil näe siin, kes, kes on juriste, kes on harjunud suhtlema nii-öelda õigusorganitega, sest ega noh, ütleme ausalt, ega tavakodanikul on raske ennast kokku võtta ja mingisugust avaldust minna viima ei hakata ennast tõestama ja ja kui sul raha ka veel ei ole, siis on ju ette kaotatud lahing. Pidame Gräzini protsessid, noh, nimetame seda praegu tinglikult niimoodi ootame, eks ole. Riigikohus on lubanud valimistega seotud asjad hästi kiirelt ära lahendada. Tuleval nädalal on on lootust, et mingi vastutusele Tartust õieti öeldes ühe asjana Jeutrasin vaidlustabki riigikohtu enda otsust, eks ole, mis oli selle kahel toolil istumise kohta, noh, et riigikohus selles osas oma otsust muudaks, on vist vähetõenäoline, järelikult. Kuigi oleme ausad, oli kentsakas, otsese ajastatus oli ka ikka kentsakas ja kõik põhjendused, mida ka riigikohtu esimees ja riigikohus tervikuna ei ole toonud, selle, selle õigustuseks jääb ikkagi mulje, et see kohus töötab mitte Tartu linnas ja mitte Eesti vabariigi nii-öelda hüvanguks, vaid, vaid ta on kuskilt teiselt poolt pilt keset valimisi, kus eelvalimiste hääled on juba antud ja valimispäev on just ees teha selline otsus. Kentsakas on kõige pehmem sõna, mida, mida selle kohta üldse kasutada. Ja teine on teine, on kohukesed. Kookosaga on jah nagu samas ma kardan küll, et selle kohukese puhul ikkagi legendaarne lause juriidiliselt enam-vähem korrektne on nii-öelda laieneb taas jälle ka sellesse valdkonda, et et noh, et kuni ei tõestata. Et noh, see, et mingi firma tampis, eks ole, reklaamikampaaniasse tohutu summa reklaamimaks kohukesi, mida mina endiselt pole üheski Tallinna poes müügil näinud. Stockmannis pidavat olema jah, pidavat reklaamikandja maha võetud o vilja Savisaar veel eile ühes telesaates. Aga noh, et iseenesest see. On arusaamatu, aga ütleme juriidiliselt, eks ole, me ei saa öelda, et inimestel ei ole õigus teha rumalusi noh, oma oma rahaga või firmadel, eks ole, noh, teha mingit lolli reklaami, mis, mis äriliselt ei oma küll mingit mõtet, eks ole, on ilmne nii-öelda raha lihtsalt maasse kühveldamine. Ja noh, ütleme ma ei tea mingil muul eesmärgil, eks ole. Et selles mõttes me võib-olla noh ei suuda ka see nii-öelda ei suudeta võib-olla tuvastada kokkuvõttes selles asjas nii-öelda kuritegu, eks ole. Noh, me suudame. Me me ei peagi ilmselt sinna nii-öelda 11 veenma selles, eks ole. Et millega ilmselgelt on tegemist, eks ole, tegemist on siukse suure noh, nii-öelda nii-öelda seaduse mõtte mõnitamisega. Aga, aga. Kõrges kaares pealelaskmisega otseselt. See nagu ongi selle asja juures kõige kõige halvem või ohtlikum, et see nagu, kui kui juriidiliselt korrektselt tambitakse inimeste õiglustunde peal, siis mismoodi inimesed hakkavad suhtuma oma riiki ja tema seadustesse, see on nagu põhiprobleem. See probleem lihtsalt, et ma ei, ma ei oska öelda, noh, muidugi olemata ka jurist, eks ole, võib-olla võib-olla on, aga lihtsalt praegu nagu ei oska nagu tunda mingit kindlustunnet, et kohus saab selle mõista nii-öelda. Ei loomulikult ei öelnud, et ta ei usu, sellesse ei näe, kuna tegu on ikkagi nagu riigikohtuga, siis kõrgeima astme kohtuga, kes ju minu teada, Ma ei kutsu enda ette kedagi tunnistusi andma ja kes langetab kõik otsused nii-öelda noh, ütleme paberi põhjal, mis, mis nende nende ette lauale pannakse. Siis seda enam, et kust see peab ta siis tegelikult nagu samas olukorras, aga vastupidise märgiga nagu oli valimiskomisjon, Heiki Sibul ütles, et jah, muidugi muidugi meenutas ja muidugi ma nägin neid, neid plakateid ja kõike, aga, aga kus paber on? Ja kes selle paberi sinna peaks panema, mis, mis siis nagu, nagu nagu oleks mingi see peaks olema juriidiliselt sellel paber, eks ole, see peaks tulema kas politseist, prokuratuurist või noh, õiguskaitseorganitest sellest näed, keegi, mingisugune meediategelane või, või mainekujundaja paneb selle paberi ja ütleb, et jah, see, see meenutab sajaprotsendiliselt pääseda. Jah, ma tahaks näha seda ekspertide gruppi, kes pannakse kokku ja kes hakkab semantiliselt semiootiliselt ja poliitiliselt analüüsima kohukeste reklaami ja siis lõpuks teeb järelduse, et jah, oli valimiskampaania, ma ei kujuta ette, et Eestis üks komisjon leiaks. Ei no tegelikult siiski ka neid väiksemaid näiteid, kus nii-öelda mõnitati ilmselgelt, et seda välireklaami keeldu valimistel, eks ole, Narvas kuuldavasti oli mingi kandidaadi pilt üleval, kes lubas nii-öelda õigusabi teenust osutada ja tegelikult ilmselgelt selle juures, eks ole, suure näopildiga linnatänaval noh nii-öelda reklaamis ennast, eks ole, aga aga, aga juriidiliselt lihtsalt jälle. Ja et eks see, eks see muidugi üks õppetund siiski on ka see, et seadus endal tuleb nagu väga tõsiselt peeglisse vaadata selle välireklaami keelava seaduse noh, nii-öelda koha pealt, et ikkagi enne, kui riigikogu valimised nagu tulevad, tuleb see selle seaduse nii-öelda toimimine ehk ehk võimalik karistusmehhanism selle seaduse rikkumise korral tuleb nagu nagu välja töötada või teisel juhul noh, ei ole mõtet seal ta seada ikkagi seadusega piirangut, millal, millal puhul. Järgmine küsimus on, et kui seda seadust rikutakse, mis saab edasi, mis siis? Just nimelt 2007 ja parlamendivalimised on ees ja tot enne seda me ju presidendivalimisi. Aga ütleme, see on, see on nagu teistmoodi valimised, aga ütleme selgelt sama samalaadsed valimised on ees pooleteist aasta pärast ja ja ma olen täiesti veendunud, et trikki meestel on juba varrukast võtta uus trikk, kui nad nägid, kui edukaks osutub see, see rohelisel pinnal k-tähetrikki ja võetakse uus, midagi, midagi taolistele varuks seal ja ja kõik on, kõik on kombes, kõik ütlevad kõik vahivad mokk töllakil, et kuulge, aga see juba oli kõik, see on juba ära tõestatud, et see läks, aga tõestatud pole midagi. Et jah, rahva õiglustunne küll ütles, et on, on nagu asi on, asi on klaar, aga tegelikult pole tõstetud mitte midagi. Ja korratakse tegelikult vana vana asja, nii et noh, just just sellepärast on oluline, et, et see nii-öelda see k k-tähe asi saaks nagu, nagu praegu selgeks. Kõige siiamaani on raske aru saada, miks K-tähega algaval erakonnal seda vaja oli, et tegelikult tõenäoline võit oli neil tulemas niikuinii ja, ja tegelikult on see just nimetataksegi K-tähega reklaam ikkagi on on olnud noh, juba ka puhtformaalseks põhjuseks, miks teised erakonnad keelduvad koostööst, eks ole, sedasama sotsid ütlesid, eks ole, et me ei tule nii-öelda linnavalitsuse teemalistele kõnelustele, kuni see k-tähega küsimus on üleval. Mis tähendab seda, et, et noh, see, see võit häältega valimistel on selles mõttes nagu Küprose võit, kuna kuna tähendab, ta on ühelt poolt võit häältega kogumisel aga täielik kaotus jätkuva koostöö tegemisel kõigi teistega, mis, mis kokkuvõttes võiks küsida, et mis võit see on? Tulemusena sa küll võidad hääletanutest suurima osa, aga tegelikult kaotad võimaluse koostööks. Vähemalt esimeses sellises voorus. Kus see vana jutt, mida on ju räägitud selle k-tähega erakonna juhi kohta juba juba aastaid, et ta on hiilgav taktik, aga halbstrateed taktikaliselt väga hea ja tõesti igas mõttes suurepärane reklaamitrikk ja, ja võib-olla tõiga hääli juurde ja nii edasi, aga strateegilises plaanis ehk siis teiste erakondadega koostööplaanis järjekordne möödas. Vot sellel samal mälestusväärsel valimiste õhtul oli mul võimalik ju koos Ainar Ruussaarega intervjueerida seda k-tähega erakonna esimeest ja, ja ta nime suhu ei võta või? Mängime täna seda mängugi kohe võtame. Ja vahetult enne intervjuu algust küsis ta minu käest, noh, kuna minul oli läptop koos siis valimiskomisjoni leheküljega ees ja, ja seal olid värsked Tallinna kõige värskemad Tallinna tulemused. No nii värskelt kui tol hetkel tol sekundil oli võimalik võtta. Ja, ja tol hetkel Keskerakonna häältesaak või, või ütleme, mandaatide saak Tallinnas kukkus 33 32-le jaamale, nägin nende silmades, me teame küll neid silmi. Me oleme näinud 10 ja sajakordselt suurendatuna ka meie majaseintel. Et, et mingisugune pettumusevari, kes sealt läbi tähendab, ma arvan ikkagi. Et, et kõik need kampaaniad sihukesed ja kõik need skandaalid ja skandaalide kinnimätsimine uute skandaalide kaudu. Kõik need olid ikkagi sihitud sinna, et Keskerakonna võit Tallinnas oleks suuremat. See osutus oodatust väiksemaks. Viimaselt ei rääkinud ju, ütleme välja Edgar Savisaar, eks ole. Enne enne valimisi ta asub linnapeaks siis, kui, kui erakond saab suurema häältesaagi kui eelmistel valimistel, kuigi ma ei saa aru, mis, mis, mis kriteerium see peaks nagu iseenesest olema, aga aga olgu muidugi on, on, on tema nagu üks üks põhirelvadest. Ja noh, seal häältesaak tuli natuke väiksem, mõni mõni 1000 häält oli vist 2000 häält Tallinnas, aga selle eest jälle Savisaar ise kogus ju vähemalt 2000 hääle võrra kopsakam saagi. Nii et ma arvan jah, et, et, et kui siin veel see exit pooli küsimus. Küsitlus näitas seal pärastlõunal 16. oktoobril, et Keskerakond võtab mingi 41 42 saadikukohta. Et vot see oleks olnud see tulemus, mis oleks olnud keskerakonnale nagu ootus ja lootuspärane. Aga näed, paraku tuli väiksem, tuli tuli täpselt nii, et üks hääl üle üle normi. Nojah, aga ega siis loota võib ju igasuguseid asju, ütleme ka see tulemus oli ikkagi hiilgavalt hea, oleks igasuguse normaalse koostöövõime korral. Absoluutne jõupositsioon, eks ole, koostööks kellega iganes. Ainuke küsimus, et kui tõesti see koostöövõime on, on kahjuks noh igasugustel põhjustel, eks ole, osutunud nullilähedaseks, siis siis võib osutuda, eks ole, see, et. Nojah, ja tegelikult, kui me vaatame, kui me vaatame ka valimistulemusi nii-öelda Tallinnas, siis natuke teistmoodi, mitte nii et võitja, võitja vaatame ka nii, et valimisaktiivsuse 45 protsendi juures, mis on väga nigel, tublisti allapoole, tublisti ja, või noh, ütleme tublid, mitte tublist, aga, aga kindlalt ka alla Eesti keskmise Andis 59 protsenti valimas käinutest ju tegelikult hääle Savisaar vastu ütleme Keskerakonna vastu. Ja, ja ega, ega see ei ole mingisugune kiita mandaat, okei, Eesti valimisseadus annab sellise võimaluse, et 41 protsendi valimisvõi saadud häältega võid sa nii-öelda teha 51 protsendilise volikogu. Aga samas vastu hääletajate hulk on, on, on märkimisväärne ja miks mind lubab sedasi nii-öelda sellepärast, et tegelikult ju valimiseelses võitluses kõik keskendusid nagu just ühe persooni ühe ühe erakonna vastu. Et mingil määral kindlasti võib võtta seda, seda nii-öelda mõne teise erakonna poolt hääletamist ka hääletamist Keskerakonnaga vastu väga paljuski ja väga paljud, vaat minu tutvusringkonnas on, on niimoodi öelnud, et ma ma läksingi, mäletan, ma sellepärast, et te olete selle erakonna vastu. Et see, see nali ja mida nüüd Ekspress Eesti Ekspress kultiveerib, et Savisaar Lasnamäe linnaosa vanemaks see on mõnes mõttes nagu noh, ma ei taha öelda tõepõhi all, aga, aga see on, see on hea nali, siis on seda õigustatud nali. Vaata nende kohalike valimiste puhul rõhutati ja eriti armastasid seda poliitikud ise rõhutada, et need on, tegemist on kohalike ka valimistega ja jääme, nagu öeldakse, kohalike liistude juurde. Ma tean ka seda, et noh, meilegi Arne on ette heidetud seda, et valimisdebatis, kus osalesid erakondade juhid, et miks me nagu kohalikes küsimustes selliste üldiste peal üldiste poliitiliste küsimuste peale läksime. Aga kui panna nüüd või vaadata asja ikkagi natukene laiemalt, siis minu meelest on väga oluline see, kuidas kohalike valimiste tulemusi on interpreteerinud. Meie suur sõber idanaaber ehk siis Venemaa. Ja ta on neid kommenteerinud ja ta on kommenteerinud neid hoopis laiemas aspektis, kui seda on kohalik problemaatika. Eelmises välisilmas, mida ma ise tegin, tõi meie toimetuse kolleeg Gennadi Grambergi ühe väga huvitava materjali Peterburist kus oli tele, vaata kus osalesid siis Eesti ajakirjanikud, Vene ajakirjanikud, eksperdid ja seal oli ka Kremli administratsiooni esindaja Paulovski, kes siis väljendab Venemaa presidendi Putini aseülem vist administratsioonis seisukohti ja tema ütles, ja need, kes välisilme vaatasid, need said seda ka otse näha ja, ja ütlesime selgelt seda, et et see, et Keskerakond võitis kohalikel valimistel, see on väga hea märk Venemaale. Selles mõttes, et tegemist erakonnaga ainsa erakonnaga Eestis, kes ei kiusa taga venelasi kes mõistab head heanaabrlike suhete vajalikkust Venemaaga ja nõnda edasi ja veelgi enam, kuna juttu tuli seal piirileppe sõlmimisest ja üldse Eesti-Vene suhetest laiemalt siis ütles juba Olovski seda otse välja, et Eesti-Vene suhted hakkavad paranema siis, kui ka riigi tasandil tulevad võimule sellised poliitilised erakonnad, kes ajavad samasugust poliitikat nagu Keskerakond kohalike valimiste kontekstis. Minu meelest on see noh, väga väga selge sõnum. Aga samas ikkagi Keskerakond on riigis valitsuses, Savisaar on meil ju minister ikkagi Savisaar on ju just nimelt see minister kes, kelle pädevuses jah, aga noh, väga peaminister, see oli nagu Pablovskisena. Nojah, noh, see võib olla noh, lihtsalt on aja küsimus, eks ole, et ega siis lõpuks ma arvan ka see küsimus sellest et kui Savisaar sai ikkagi ju väga selgelt taas kord kinnitust sellele, et ta noh, ehkki ehkki me võime öelda, et see on teatud kollektsioon, et võrrelda kohalikel valimistel kandideerivatel poliitikute omavahelist häältesaaki, eks ole, erinevates piirkondades on erinevad hulgad valijaid ja erinevad situatsioonid ja ütleme, ka erakondade, ühegi ühegi erakonna kampaania ei olnud niivõrd ühe isikukeskne nagu Keskerakonna kogu kampaania, eks ole, me mäletame, kuidas Savisaare isiklikud plakatid noh, igaühe eest kogu üle kogu Eesti üleval olid. Et selles kõiges võib aga ikkagi noh, ta sai väga selgelt ja järjekord kinnitust, et ta on ülimalt populaarne poliitik ka isiklikult. Mis tähendab, et loomulikult tema ambitsioon sellel pinnal on ju palju suurem kui noh, olla Tallinna linnapea. See ei paku pinget. Tähendab senist Tallinna linnapeaks saamine on tema jaoks läbitud etapp, see ei paku pinget, see ei ole mingi väljakutse. Väljakutsed liiguvad ikkagi, jah, sealt majandusministrist kõrgemale. Nojah, aga samas on ikkagi väga tore nüüd juba naljakas jälgida, kuidas nii-öelda see linnapea kohast äraütlemine käib ja kõik argumendid, mis taevast sülle langevaid, kõik kasutatakse ära, noh, siin viimane oli Mihkel Oviiri meie riigikontrolöri ettekanne Riigikogus, kus, kus ta siis ütles, et, et viimase aasta jooksul on vahetunud neli majandusministrit. Ja vot see pani Edgar Savisaar mõtlema, et peaks ikka sellest kohast nagu noh, kinni hoidma või mitte mitte loobuma, mitte minema linna juhtima. Noh siis on need, need teisi teisi töö, loogilise avaldusi on, on küll ja küll tulnud. No kas võtame järgmised? Ma asendan ja praegu peaministrite, mis linnapea kohast mulle üldse räägite oli natuke juba solvav tema valijate suhtes. Kes ikkagi lõppude lõpuks andsid talle ligi 17000 häält ja ja, ja ma usun, et enamus neist parimas usus ja lootuses, et ta tuleb linna Suhteliselt viljatu praegu tähendab seda tegelikult taga ajada, me ju näeme, et ta ei tule ilmselgelt, et tegelikult me võiks nagu keskenduda pigem küsimusele, et kas nii-öelda kas linnapea koht jääb perekonda ja öelda, et kõhu. Selle ma arvan, et see oleks tark tegu, kui jääks perekonda, sellepärast et ma usun millegipärast, et Keskerakonna valijad siin Tallinnas see oleks samamoodi õnnelikud selle üle, kui vilja savi saab linnapeaks, kui, kui Edgar Savisaar neil noh, nimi on. Ma siiski arvan, et ma ei tea, mis räägitakse Keskerakonna sees, aga, aga mulle mulle lihtsalt meenub see, kui vilja Savisaar sai keskfraktsiooni juhiks Riigikogus ja, ja kui see kutsus esile ka rahvusvahelisi reaktsioone, ma arvan, et, et kui, kui Edgar Savisaar loobuks linnapea kohast tegelikult on siin loobumine, eks ole, jää jääb edasi majandusministriks ja võib nii öelda seda, seda, seda kohta täitma oma naise. Siis see ei ole asi, mis, mis on nüüd ütleme Keskerakonna noh, asi. Ja, ja see, see asi ulatub kindlasti kaugemale väljapoole nii Tallinna kui ka kui ka Eesti piire, et, et see, see ei ole isegi noh kõikelubatavuse on ka piirid. Aga rahvusvaheliselt, ma arvan, lihtsalt leitakse, et see on üks Eeva perooni taaskehastus. Ravitav näide muide leitakse, et see on juriidiliselt täiesti korrektne, sellepärast ütlevad Savisaar ei Telegeeri mitte midagi, olen linna ja valib volikogu ja ma olen kuulnud lihtsalt mõningaid selliseid sahinaid, mis ei ole päris sahinat muidugi võõrriikide välisriikide saatkondadest, kes, mis, mis on selgelt seda niisugust asjaajamist mitte soosivad. Ja vot siin mina jälle küsiks, et mis see nende asi on tegelikult ikkagi vot siin on nüüd küll ausalt ei loo euroopalikud tavad ja nii-öelda euroopaliku poliitika ajamine. Olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liige, on natukene teiste partnerite asi ka, ma arvan. Aga, aga see selleks, aga võtame tagasi Vene asja juurde, ehk siis selle saate juurde või selle materjali juurde, mis kena Kronberg tõi meile siis ma ütleks selle peale, et see pole ka mingi uudis ju. Et seda on ida poolt ju ikka kasutatud, et Eestis ongi ainult üks partei, kes kes kõlbab valitsema ja kes oskab nii-öelda vene inimest käsitleda. Ei, ma selles mõttes natukene nagu täpsustaksin, et jah, Eesti inimesed on sellest sellises seisukohast lugenud lehtedest jah, et noh, BNS-i uudistest või leheartiklites vot Venemaal arvatakse niimoodi. Aga nagu selle asja nagu seltsimehed ise kaamera oli, see, et oli, oli sisuliselt Putini esindaja, kes ütles otseselt kaamerasse, eesti televaatajatele, mismoodi asjad on? No aga minu meelest sellest võiks ju teha ka näha, ütleme siis asja paremat poolt, äkki siis on Keskerakonnal kuidagi kapatsiteet ikkagi Venemaaga tõsimeelselt Eesti huvide kaitses läbi keda näiteks küsimuses gaasitrassist? Venemaa ja Saksamaa vahel. Majandusminister gaasitrass. Siis on väga hästi, jah, aga ma ei ole kuulnud majandusministri suust ühtegi sõna selle gaasitrassi kohta. Ja teised, sellised noh, piirileppe samamoodi kui valitsuses on ikkagi see erakond, miks, miks siis Venemaa pool nöögib seda valitsust? Ma olen kuulnud küll, kuidas majandusminister kaitseb Slansse kaevureid, et nende olukord läheb nii hulluks, et seal tekib varsti mingisugune vaid energia, rahutus, aga, aga, aga, aga jah, gaasitrassiga meie jõuame tõenäoliselt saate lõpu poole gaasitrasside rääkida. Sest see on tõsine rahvusvaheline asi, mis ka Eestit. Puudutab minu meelest tuleks ära lõpetada ükskord see liturgia, et Eestis on võimalik moodustada mingisugune valitsus, mis ajab Venemaaga suhted korda. Sellist asja ei saa olla sellepärast, et ka sealsamas saates ja seda on öelnud paljud, teised ei ole Eesti teha see, kas Eesti-Vene suhted korras või mitte, see on puhtalt Venemaa teha ja seal saates öeldi see ka väga selgelt välja. Venemaa parandab suhteid Eestiga ja sõlmib ka piirileppe siis, kui ta näeb sellest endale otsest kasu. Mitte mingil muul tingimusel ta seda ei tee. Minu jaoks on siin sellel probleemil nagu nagu kaks tahku ja kui me neid mõlemaid ei lahenda, mis meie meie lahendada siin ajakirjandusel on, on võib-olla vähe, aga aga kui Eestis need kaks asja ära ei lahendata, siis, siis ei ole nagu asjade muutumist oodata. Üks asi on see, et meie erakonnad peale ühena lürpima ei pea selles mõttes nagu tegijaks. Et kui me ütleme, meie meie kuuest parlamendi erakonnast viis on on nii-öelda venekeelse elanikkonnaga suhtlemise jätnud sööti jätnud selle ühe parteiga pärusmaaks kes on võtnud endale õiguse esindada vene elanikkonda mitte ainult pealinnas Tallinnas, vaid vaid eeskätt ja rohkem kui võib-olla veel Kirde-Eestis kõigis nendes linnades, mis seal asuvad. Ja kus on, kus asub märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast. Nii kaua. Ma ei, ei muutu muidugi mitte midagi. Ja teine asi on see, et kui see ümberpööratud ja tõesti eesti mees selline ja demokraatlikult mõtlev vene vähemus kes kahtlemata on olemas, ei tee, ei suuda teha häält ei siin riigi sees ega ka ida ida poole ja öelda, et lõpetage see loba ära see kaasmaalast, kaitse ja kogu see muu, et lõpetage see, see jutt siis ja nii kaua, kuni nende hääl ei kõla niikaua, kuni Euroopa liidu sees luuakse nii-öelda vene parteid. Nii kaua tegelikult ei, ei, Kui need asjad paremuse poole aga selle üle võiks nad jälle arutleda või isegi vaielda, et kas see on halb tendents, et, et tegelikult niisugused puhtalt vene parteid on sisuliselt oma eksistentsi Eestis lõpetanud Keskerakonnast on saanud niisugune omamoodi nagu integratsioonipartei, eks ole, eestlaste venelaste kogukondadevahelise noh, ütleme siis sidet mõne koha pealt, et mõnes mõttes ma mäletan aega kümmekond aastat tagasi, kui me millestki sellisest unistasime. Et venelased ei hääletaks mitte vene parteisid, vaid et nad hakkaksid hääletama eesti parteide poolt. Ongi ühe partei just nimelt partei tee mitmuses, aga mitte ühelgi. Aga mõnes mõttes me oleme ju nagu natuke seda tahtnud, et see on sündinud, aga ei ole nagu jälle. No nagu eesti asi ikka, see on andnud nii-öelda nuripidise või ära äraspidise efekti, eks ole, nüüd kus nii-öelda eesti nimed Tallinna volikogus on, on loobumas oma oma kohast arusaadavatel põhjustel seepärast et Riigikogus makstakse rohkem palka ja Tallinna volikogusse maksta tegelikult üldse palka. Siis noh, siin Kadi Alatalu, üks meie toimetaja, Aktuaalse kaamera toimetaja üks üks lugu pälvis sügava hukkamõistu siin mõningate härrade poolt, et ta ütles, et nii vene nii vähe eest, nii vähe eestimeelsed Tallinna volikogu pole nähtud pärast tsaariaega siis sõnastus natuke asem tegelikult ei olnud, selle sõnastuse üle võib ju teid, aga, aga põhimõtteliselt vene nimede osakaal Tallinna volikogus ütleme siis nii. See on siis täpne. Ei ole olnud tõesti kunagi kunagi nii suuri. Mulle torkas eile ühes Ühes sõsarkanalist televisioonis kõrva vilja Savisaare üks lause. Et me praegu tegeleme uute volikogu liikmete ettevalmistamisega. Noh, mis minu jaoks ei saa midagi muud tähendada, et Keskerakond teeb kõik, et nii-öelda faktuulildust vältida edaspidisest kaks kohta volikogus on tõesti õhkõrn ülekaal ja midagi peab ette võtma, et nii-öelda seltsimeeste tausta uurides või ma ei tea, mida tehes neilt kirjalikke lubadusi notariaalselt kinnitatud lubadusi vastu võttes on ma ei tea, mis seal tehakse, aga et midagi taolist Seal on ka lihtsalt see tegemist, loeme seda nimekirja ja ütleme me kõik, kes me ikkagi Eesti poliitikast oleme viimased 15 aastat tõsiselt jälginud, eks ole, me ei tunne neid nimesid, eks ole, ja nad on noh, täiesti tundmatud ja mis võib, võib arvata ikkagi, ehk et ka ütleme täiesti kohatu kogenematud sellisest tegevusest, noh, võib-olla mõni üksik on, omab mingisugust noh teistsugust kogemust, aga, aga ikkagi iseenesest neid tulebki tõenäoliselt kasvatada. Muidugi valija seisukohalt jälle üks kõige suurem pettus, mis selle valimistega ikkagi toimus, et neid inimesi sinna Tallinna volikogusse käia nüüd Keskerakonna kohta täpselt samamoodi sotsiaaldemokraatide kogu fraktsioon praktiliselt, eks ole, või, või teistelgi. Et neid inimesi. Sotsid muutusid rahvaliitlasteks jälle teine, teine. Et, et inimesed andsid valimistel nagu hääle mingi usalduse mingitele ühtedele inimestele ja need inimesed lahkuvad, eks ole, nii-öelda in corpore ja astuvad tasemele mingid teised inimesed, kes said kordades vähem hääli. Noh, keda tõesti valisid väga, väga vähesed inimesed, lihtsalt. No selle eest tuleb tänada meie valimissüsteemi ja seaduste väljatöötajaid, mitte kedagi. Paljud on kritiseerinud seda meie valimissüsteemi, öelnud, et see on tegelikult ajast ja arust tuleks hoopis teist teistmoodi need asjad lahendada ja ja minu meelest nagu kõige niisugune kõvem ettepanek oli see, et tegelikult peaks Eestist minema üle isikuvalimistel, et siis oleks nagu pilt selge. Kui sa ikka venna valib kuskile, siis ta seal hakkab istuma. Nojah, aga olukorras, kus parteide võim on juba nii suu ja sundparteistamise on nii globaalne, kui seda sõna üldse Eesti kontekstis tohib kasutada, siis siis noh, see on ju kujuteldamatu. Teine võimalik selga variant oleks siis juba see, et hääletatakse ainult parteid, ärme siis üldse illusioon, eks ole, partei esitab täisnimekirja, meie anname hääle parteile ja siis noh, nimekirjast vaatame, kes sealt sisse lähevad. See on juba siis teine, selge, puhas variant, aga praegune nagu petumäng on nagu kõige vastikum, eks ole, et sa täies teadmises hääletad, noh ütleme ühte ja siis tegelikult tuleb keegi kolmas, isegi mitte see, teine, keda sa veel ehk oleks hääletanud vaid hoopis kolmas või neljas. Nonii lõpetame siis selle, selle teema praegu siinkohal ja ma olin nagu mäel nopped ja enne, kui me läheme järgmise teema juurde, kuulame ära siis ka mida meie kaupmeestele öelda on kauplast. Nonii, see kõik vaatavad mind täiesti hämmastavalt, isegi isegi isegi inimesed klaasidega No asi muidugi, Heino Aru asi veel nii hull, aga, aga idee siis sellest, et Eesti raadiosse Eesti televisiooni võiks nagu reklaam tagasi tulla oli siis lõppeval nädalal. No ütleme, üks kuumemaid teemasid ma ei, ma ei, ma ei ütle, ma ei tea, kas seal oli nagu välja imetud teema ja kas ta oli nagu noh, kas tema, tema nii-öelda protsessuaalne seis oli, oli ka selline, et teda võis nagu väga tõe pähe võtta, aga aga igal juhul ajakirjandus ja poliitikud, meediateoreetikud ja praktikud kõik üksmeelselt haarasid sellest nii kõvasti kinni, hakkasid rääkima, et ei, ei, ei ja vaene meie kultuuriminister Raivo Palmaru jäi nagu sisuliselt üksinda, kuigi kuuldavasti tal on toetajaid. Keskerakonnast. Fraktsioonis Riigikogus Sulev peaks seda asja nagu paremini teadma, seda tõesti raadio üks juhte. No seda asja mõte on küll täpselt sama palju avaliku informatsiooni alusel nagu, nagu te siin kõik ilmselt et ega siin nagu mingit siseinfot ei ole nagu sisuliselt olnud lampers esindajat jälle seejuures käinud või ei ole ja ma ütleks ka, et mis kindlasti kultuuriministrile selle asja käigus nüüd võib ette heita, on see, et või mida ma nagu imeks panen, et et et ei ole ka, isegi nagu üritatud kutsuda näiteks mingisse ümarlauda, ütleme Raadio Eesti televisiooni raakanalit võib-olla nendesamade meediaõppejõudude esindajaid, kus siis minister oleks võib-olla tõesti põhjalikult lahti seletanud, mida ta mõtles, mida ta tahaks teha ja võib-olla selle tulemusena lõpuks, et see kõik ei olegi nii mustvalge. Ja äkki äkki see plaan ei olegi nii hirmus ja nii edasi, eks ole, aga seda seda tegelikult pole tehtud, me loeme kõik ajalehest, kuidas nii-öelda pehmelt öeldes vahetatakse viisakusi, eks ole, üksteise ja noh, ja ja selle tulemus saabki olla selline mustvalge polariseerumine, mille, mille tulemusena võib ennustada, et loomulikult Keskerakond asub oma ministri taha puht parteilise positsiooni. Kas neile reklaami küsimus meeldib, tegelikult ei hakka omama suurt tähtsust, ega see, kas kas minister Repsi ütlused Marimaal Keskerakonna liikmetele meeldisid või ei meeldinud. Distsipliin nõuab, et kui meie ministrit rünnatakse, siis meie asemel tema kaitsele. Mulle millegipärast tundub, et mailis Pepsi positsioon oma erakonnas on natuke teistsugune kui, kui kultuuriministri oma, aga aga see selleks võib-olla kultuuriminister tahtis, tahtiski niimodi algatada oma mingisugust mõtet ja diskussiooni selle kaudu, et kõigepealt läbi erakonna ja siis avalik diskussioon. Ja enne seda veel muidugi koalitsioonipartnerid kelleta ei saa mingi kindlasti sellist otsust. Vastuvõtt nojah, eks ta, võib-olla ta tuli ministrile natuke ootamatult ruttu avalikkuse ette, samas on selge, et kui riigikogu suurima fraktsiooni selle dokumendiga minnakse, siis tõenäosus, et see avalikuks saab, on ju ka kaunis suur, eks ole, ja ja, ja kui minister päris rumal ei ole, siis ta pidi aru saama, et muidugi selle ideega astub miiniväljale. Et tuli tegelikult see reaktsioon oli täiesti ettearvatav. Me võisime kihla vedada seal, ütleme enne seda, eks ole, et kui minister tuleb ideega reklaam taastada, mida mina noh, ausalt öeldes muidugi olen kuulnud umbes suve algusest peale, et ministril on niisugune uitmõte. Noh, ega see ei ole ju tegelikult sa üllatad. Jah, et selles mõttes nagu see ei olnud väga üllatav, pigem oli nagu nii-öelda huvitav küsimus oli, kas ta siis ikka tuleb sellega või ta ei tule sellega, ta tuli. Eesti oludes võib öelda, et tegu on intellektuaalselt huvitava ettepaneku, noh, me teame, mis tänaseks seisuks vist küll jah, aga, aga ega siis avalikud-õiguslikud ringhäälingut ju Euroopas Euroopa Ringhäälingute liidu liikmed ju elavad ja toimivad ju nii ja teistpidi on ju on ju raadiojaamu, kus reklaam on olemas ja kus teda ei ole, kus teda on vähem piiratud, kus teda on rohkem piiratud, aga, aga ta on olemas ja ja igasugused skeemid on, asi ongi selles rohkem, et Eestis olles noh, aeg läheb ruttu ja ja alles see oli, kui kõik need asjad nagu selgeks vaieldi ja ja ausalt öeldes muidugi tol ajal, kui see reklaam ära kadus, raadiost kadust alles eelmine aasta ära. Aga ka Eesti televisioonis kadus ta juba juba mitu aastat tagasi, et noh, Mul oli isegi tol ajal ma ei ütleks, et see, see nii väga ühemõtteline see telemaja sees tol korral oli see, see emotsioon on, et nüüd reklaami ei ole. Oh kui hea ja tore ja kergem on olla, et nüüd hakkame hoopis teistsugust programmi tegema. Ega see mure sellepärast, et kuidas meil nagu rahakoti täidame, see on ju kogu aeg olnud, see jääbki praeguse süsteemi. No olgem ausad, tegelikult selles küsimuses ongi selles mõttes ikkagi kaks poolt ja ega palmaru on ju selles osas õigus, et, et see on ikka väga suur raha, millest loobuti. Ja, ja tegelikult kui me ikka nüüd natukese lähiajalukku tagasi vaatame, siis see tohutu miinus, mis Toomas Lepa nii-öelda ulja tegevuse tulemusena eks ole, Eesti televisioonil tekkis ja mis minu teada, mille tagasimaksmine veel kestab. 80 miljoni tasandamine ei võta niisama. Seda pole avalikkus ei tea, et Eesti Televisioon maksab veel seda miinust tagasi, tänase seisuga ajatab oma laenusid ja kõike, kõike muud, mis sellega kaasneb tegelikult selle üks pool mitte ainuke põhjus, ilmselgelt eks ole, aga üks pool oli ka ikkagi reklaamist nii-öelda järsult loobumine ja sellega augu tekitada mine, mida riigitoetuse suurenemine ei katnud. Eks ole, et see oli ikkagi üks väga selge pool sellel hetkel sellesse raskustesse sattumisest. Et tõesti jutt käib tegelikult väga suure kingituse tegemisest erakanalitele, mida ilmselt erakanalid vajasid, et üldse ellu jääda ja, ja arenema puhkeda, iseasi, kuhu see areng nüüd viinud on. Tänaseks. See on sul õige õige termin, et kingitus erakanalitele ja todad see tol hetkel vist oligi. Jah, et siin nagu on kaks poolt tõesti reklaamivaba avalik-õiguslik meedia on nii-öelda puhtam, ilus on. Noh, ja kõik see, eks ole, aga ta kipub olema natuke vähema rahaga. See tundub olevat selle asja teine pool. Nii nädala see on, on sinul, Sulev on, on isiklikud mälestused reklaamivabast Eesti televisioonist, reklaami, reklaami, reklaamist, reklaami ka Eesti televisioonist ja minul on sellest sellest noh, et mitte noorus on ilus aeg ja kõik 90.-te algus oli, oli niisugune noh, vabastav aeg ja kõik, see on kõik õige ja töö, kõik muutus ja aga Mul on siiamaani mingi mingisugune ängistus selles suhtes nagu, nagu, nagu sees. Kuigi ma ei ole kuulunud vähemalt tol korral ei kuulunud Eesti televisiooni nii-öelda mingisse juhtorganisse ega, ega juhatusse. Mäletan siiski väga hästi, kui milline oli reklaamiosakonna, tollase reklaamiosakonna diktaat kogu programmile. Ma mäletan hästi, kuidas nii üks kui teine Eesti televisiooni juht laiutas käsi ja ütles, et aga mis me teha saame, reklaamiosakond nõuab. Reklaamiosakond loe võrdub Rait Killandi, kes tollal juhtis, eks ole, Eesti televisiooni reklaamiosakond. Kuidas palgavahed muutusid mitmekordseteks reklaamitöötajatel sama asutuse sees ehk siis samas ETV-s ja, ja nii-öelda bänd ehk loomingulise kollektiivi vahel. Kuidas meie õue peale sigines üks džiip teise järel, samal ajal kui, kui ülejäänud inimeste palgad külmutati, kuidas vaateid pandi programmidesse. Nii et öeldi, et aga meie reitingud nõuavad sellepärast, et reklaamiandjad vaatavad ainult reitinguid ja nii edasi ja nii edasi. Ja teine asi on muidugi see, et kui, kui reklaam tuleks, siis loomulikult me saaksime mingisuguse hulga suurt raha arvestades ka seda, et, et Eesti on ju permanentses valimissituatsioonis võlgu, palju poliitreklaamile sisse tooks omal ajal tõi. Aga teine asi, et, et kui ETV ja Eesti Raadio hakkaksid ise nii-öelda raha teenima häbena programmist räägime siis riigipoolne mõtlemine on on väga lihtne. Et te teenite ju ise juurde teenida rohkem, me peame teile siis vähem andma, riigi osa tegelikult väheneks vastavalt selle võrra, et see ei ole nii, et üks-ühene, et toome reklaami, säilitame programmi ja samas säilib kui nii-öelda noh, poliitiline sõltumatus, rahaline sõltumatus, see, need asjad ei ole omavahel. Lihtsas seos ei ole aga kuigi mina tunnistan, et minu isiklikud mälestused viis aastat olin ma ETV publitsistika toimetuses ka muidugi lihtsalt saatejuht ja toimetaja nii nagu minagi, et selle tõttu mina ei saa öelda, et selle viie aasta jooksul seal toimetab, juhatuses oleks olnud mingigi saate arutamisel tegemisel üldse. Et ma mäletaksin juttu, et me teeme midagi selleks, et et reklaami pärast ma tõesti ei mäleta, et selle sellepärast ma jälle ütleks. Sama saated muidugi Sulevi teinud reklaami pärast, et saate sisusse nagu muidugi mindud, aga, aga ütleme, saatekava ülesehitusel ja teatud saadete kaubavõtmisel ja nii-öelda noh, mitte päris sobiva meelelahutuse tootmisel. No need need möödusid, siiski tehti. Ei no selge on see, et asja võiks täiesti mõelda ja kaaluda, kui näiteks oleks tegemist, et Eesti televisiooni teine programm, teine kanal, et mis olekski selline kergem meelelahutuslik, sinna võiks siis nagu ka palun, plaan oli, et tegelikult ei pea seal olema teps mitte kõik reklaam, vaid nagu öeldakse, kindla suunitlusega. Ja seda on võimatu, seda vahet on väga raske tõmmata programm ja siis on täiesti mõeldav oleks nagu siis nagu Soome mudel näiteks eks ole, või nagu sa ütlesid, et paljudes riikides on nii ja naa Omal ajal ETV juhatuses 90 mäleta, seitsmendal või 80 98. aastal arutati seda, et ärme neid, et mis oleks seal, kas oleks võimalik teha niisugust reklaami või panna meie programmi sellist reklaami, et diivakesi ei ole ja aga kust see piir läheb siis, kas hambapastat võib panna või, või ei või, või, või autosid võib reklaamida või tähendab, seal ei ole võimalik piiri tõmmata? Jah, ja kui veel arvestada seda, et see vähemalt ma ei tea, kust need reklaamid on tehtud või mismoodi, aga mind on alati, mitte ainult mind on hämmastanud see kuidas on võimalik teha reklaami niivõrd rõvedalt, et mikspärast, jah, no see on juba järgmine mikspärast näiteks Soome televisioonis, kui ma vaatan reklaami, ma vaatan seda mõnuga. Ma näen, et see on kas Soomes tehtud või on Soomes peale laetud. Aga kui ma vaatan meie eratelekanalite reklaami, siis sageli jääb mulje, et nad on tehtud, kas leedu metsades poola soodes ja peategelased, kes seal räägivad, Sirbo horvaadid, kellele siis mingid kiled, häälsed eesti inimesed midagi peale loevad. Reklaamitegijate diagnoos arvatavale talvisele ühiskonna tervisele. Jah, aga nagu ka erakanalitega kogemus näitab soov või mitte soov vaid, vaid tendents rikkumisele siis seaduserikkumisele on, on olemas ja ja kiusatus seda teha on pidev. Meie kuulajaga aru saab, millele ma vihjan siin see seaduses nähtud, eks ole, teatud minutite kõrv tunnis, kus reklaami tohib olla ja kui oletame, et see on, ütleme kuus minutit või kaheksa minutit tunnis tohib olla reklaam teatud siis kindla ajavahemiku järel siis, kui keegi istub stopperiga telekas, siis ta võib näha, et seda ületatakse pidevalt, et ei ole kuus, vaid on kuus pool või seitse või koguni kaheksa minutit, mis kulub reklaamile vastavalt siis sellele, kui palju raami on vaja müüa ja kui Pep on see saade, kuhu vahele see reklaam on ostetud, nii et nii et siin selle asjaga Meeks, kuna meie aeg hakkab lõppema, siis ma võin öelda, et mul on, mul on praegu tõeliselt hea meel töötada firmas, kus ei näidata reklaame, vaene, aga uhke. Noh, ja ega me kokkuvõttes koheselt ka ei ole, ainult et see finantseerimine, see igivana küsimus, mis, mis Eesti Raadio Eesti Televisiooniga seotud on, see ootab lõppude lõpuks ka mingisugust normaalset lahendust, aga kuigi peab praegu ütlema Et seda tõesti ei paista, võib-olla, kui nüüd see reklaami väljapakkumine oli, oli omamoodi niisugune ähvardus mille tulemuseks äkki on riigipoolse toetuse tõus tõepoolest sellele tasemele, mida Eesti Raadio, Eesti Televisioon, reklaamivabana väärivad, siis võib-olla on Raivo Palmaru hea käigu teinud. Ootame ära, et nagu jäämurdja rollis, nii aitäh, Sulev Valner, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe, täna stuudios, järgmine kord uus kolmik, nautige päikest ja. Ja pole silm veel nii hull midagi.