Tere hommikust ja kena novembrikuud, kui novembrikuu kohta saab üldse kena öelda. Eriti kui ilmateade taas lubab vihma ja kuu keskpaigast külma sügis tulema. Nojah, eks on see neli aastaaega, mis meile on antud siin põhjamaal elamiseks ja täna on stuudios, nagu juba häälest kuulsite Rein Veidemann. Ja teisel päeval laulda on Margus Mets. Mõlemad Postimehe kontsernist. Mart Ummelas on siis siinpool vikerraadiot esindamas. Sel nädalal lõhkesid pommid mitmes mõttes päris Lasnamäel, mis ka ühe inimohvreid ei, ma usun, et me ka sellest natukene räägime, mis võiks olla selle taga, tundub, et selle taga on nüüd tõesti mingi oma kodumaine õuna Bomber. Ja teine pomm lõhkes muidugi meist kaugel New Yorgis. Kus siis USA rahvuslik väärtpaberikontrollija organsekk tuvastasid siin kaugel põhjamaal on tegeldud mitte just kõige puhtamate äritehingutega ja sel teel saadud kuskil seitse-kaheksa miljonit dollarit, see on siis see niinimetatud LHV Taal, mis siis eile õhtul sai veel uue järjekordse keeru. Kui selle investeerimispanga üks asutajaid ja omanikke, nõukogu esimees, ka partnereid ja nõukogu esimees Rain Lõhmus siis teatas oma kogumisest pärast seda, kui selgus, et ka tema isiklike vahenditega oli seesama LHV maakler. Meil oli Oliver Peek või oli tema see teine. Noormehed, on alles nii värsked meediakangelased, et nimed ei jäägi meelde tekitanud raha. Muide, ma just praegu enne saadet üritasin vaadata sedasama Business vaieri kodulehekülge, paraku seal on küll teada, et on avaldus aga kas seda avaldust enamasti lugeda? Isegi selle avalduse lugemiseks peab nüüd ennast sisse registreerima, kus on öeldud, et ka need on võtnud tarvitusele täiendavaid ohutusabinõusid. Nii et paistab, et vähemasti Ameerikas ärikeskustes on see skandaal põhjustanud. Üsna tõsist muret ja kolmas teema, millest räägime, mis ei ole küll otseselt pomm aga mis on ahju delfi ahju ehk meie armas justiitsminister tahab delfi ahju saata? Lõpetada ära siis sellise kontrollimatu sõnavabaduse, noh, sellest ma tahaks ka paar sõna öelda, aga läheme siis selle juurde, et Rein Veidemann teeb avalduse. Ja masin, astusin toimetusse sisse ja ütlesin, et et tegelikult oleks kolmandast teemast kohe alustades, et tead ettegi, kui ma tulen siia raadiosse, teen avaldusi, ütleme pankurid ahju, et et kuidas võtab kogu seda siis Eesti eliidi enesetunne, et neile teatavasti on ju nüüd Eesti avalikkust määrab väga palju just nimelt raha eliit ja kuidas tema enesetunnetust mõjutab, kui samal ajal me teame, et üldiselt suurem osa ütleme siis 99,9 protsenti Eesti edust just nimelt on noh, peab olema tänu, võlgneme sellest, et meie finantssektor on nende 10 aasta jooksul ikka väga efektiivne olnud ja loonud selle keskkonna, mis on toonud Eestile edu, aga, aga nüüd me näeme, et et selles ja need on oma hind. Esiteks, ja teiseks siin on ikka väga suured tõrvatilgad selles süsteemis sees, mis heidavad varju kogu meie finantssektorile. Nojah, kui rahatrahv tuleb, siis 2,3 miljardit on vist see hind, aga Margus sirvib seal just 500 rikkama eestlase edetabelit. Seda võiks nimetada teatavas mõttes, nagu süüdistas. Kokkuvõtteks jah, seda on tegelikult ajakirjandus juba juba teinud, ei peaaegu üles lugenud ka, et mitu inimest on saavutanud oma selle varanduse mitte ausal teel. Et ärme nii karmid, aga ma teeks väga huvitava võrdluse, et kuna tõesti selle nädala jooksul avaldati rikaste TOP ka meie põhjanaabrite hulgas vahe on lihtsalt selles, et seal loeb varanduse riik kokku maksustab selle, siis meil sellist rikaste TOPi teeb hoopis nii-öelda business leht, erasektor, et seal on oluline vahe. Aga kui nüüd panna Eesti ja Soome rikad ühte patta siis minu arvutuse järgi jääks selles ühises Soome-Eesti edetabelis kõige rikkamaks meheks. Esimene Sanomate omanik avatas Herka muidugi. Aga tema varandus on kuskil kolm miljardit krooni. Toomas annusel on poolteist. Veel oleks ehk teine koht, oleks seal ka soomlase käes, oleks Hartfalile kuulu nii-öelda päranditomp aga alates kolmandast kohast kuni minu lugemise järgi kuuenda kohani isegi seitsmenda kohani oleks seal eestlased. Et selline asi paneb natukene mõtlema ja mõtlema just selle poolt, et eks eestlased ju ka kuidagi alustasid aastal ehk 88 89, ühelt positsioonilt enam-vähem ühelt positsioonilt, tegelikult on see 15 16, lihtsalt mõned mehed, kes selles rikaste edetabelis näiteks teise koha on saavutanud, selline mees nagu Margus Kangro, ma arvan, kes aastal 80 889 ei suutnud veel midagi olulist korda saata või lasteaiast, algkoolis ütleme siis üllatus paneb mõtlema. Ja ma mõtlen sel viisil, et kas meie, eestlased oleme oma põhjanaabritest juba loomu poolest sedavõrd palju andekamad ärimaailmas. Me suudame korda saata selliseid asju, mida ei suuda põhjanaabrid ega ka maailmas umbes sellises tempos oma varandust kasvatame. No ma arvan, ainult aja küsimus, et me oleme Euroopa tipus ja võib-olla ka maailma tipus, et äkki seal eestlaste fenomen. Ja nüüd paraku seda tarkust ei ole kõigile antud ühepalju. Ja on palju eestlasi, kes ei looduse poolt ei ole nii palju antud ja kes ei suuda, meierei, oleme siin hea näide. Ei ole ka mul siia edetabelisse kuidagi kuidagi asja. Et meil on väike kadeduseuss, on sees, aga ma tahtsin sulle öelda, Margus et tuleb ju leppida, et teiega madu lausa algkoolis käisime, et oli ju ka meie klassis olid, mõned olid andekamad ja mõned olid vähem andekad mõnedki paremad hinded, teised halvemad hinded, et. Teine asi on see, et. Et äkki see ärieetika on kuidagi madal ja võib tõesti tõstatada selle küsimärgi üles, et suur osa nendest parandustest ei ole saatnud ausal teel või asendage sõna ausus sõnaga eetika, mis ärimeeste hulgas on viimasel ajal eriti populaarne, et me oleme saanud oma raha ausal teel, ainuke küsimärk, mis on, et kas ka eetilisel teel aga mitte eetilised teod ei ole juriidiliselt karistatavad. Ma vaatasin ka seda nimekirja vastuoluliste tunnetega, loomulikult minus käivitus see hirm, et kui ma võtan teatava seisukoha, siis alati võib öelda, et noh, sa oled üks igavene kade. Teiseks öeldakse, ei ole moraalne siis nuhkida teise inimese rahakotis ei ole ju ilus. Ja, aga ma püüdsin nende firmade taha, keda nad esindavad, vaadata ja mõelda, kui palju on olnud kahest aspektist mõelda. Esiteks see, kui palju on nii-öelda nende firmade ja selle rikkuse taga nii-öelda tootmist see, mis, mis tõesti loob seda tootlikkuse kaudu seda rikkust, palju on siin seda kombineerimist siis nendesamade, ütleme siis rahaturgudel tegelikult ristimist ja, ja, ja, ja, ja sealt kogutud rikkus, kui palju on seal taga veel seda algselt 90. aastate algul laiali jagatud tookordse Nõukogude riigi parandust ja selle pööritamisest kogutud seda esimest miljonit. Kui palju on seal siis Noh, taga seda siis riigi vara rentimisest ja seejärel ümber kantimisega erastatud rikkust. Need, need mehhanismid, need skeemid, mis on praegu minevikus, need on kõik ju tegelikult olnud käigus, kui need esimesed miljonid on kokku saadud ja hiljem on juba ainuüksi väga paljudel juhtudel see tavaline kombineerimis tehnika, ehk ma ütleksin, Loogia oskus, tehnoloogia, aga sa rääkisid, Margus ütlesid, et et sul on ka paljudel juhtudel niisugune kõhe tunne või kahtlus, et siin taga ei ole päris puhas mäng. Et võib olla ei ole eetiline või ütleme täpsemalt veel Iraan, ma ütleksin, et see on üks erilist tüüpi moraal, millega on kõik need 10 15 aastat tegutsetud ja juhin tähelepanu sellega seoses just nimelt professor Ene-Margit Tiidu artikleid, mis asja ilmus teisel novembril siis Postimehe arvamusküljel eesti ühiskonnaga, tervislik areng ja sealt tuleb üsna selgelt välja, mis tüüpi moraal valitseb Eestis, et mitte öelda moraalitus. Aga küsimus selles, mis positsioonilt seda hindame. Nii et toimivad ikkagi kõige labasema ellujäämisstrateegiad, mis ei hooli mitte millestki, mille põhiliseks eesmärgiks on nahk üle kõrvade tõmbamine. Mõisa köis, las lohiseb ikka need vanad vanad siis klišeed pärit juba sellest ajast, kui me ise olime puhtalt orirahvas. Rehe paplaseks nimetatakse seda tõlkimatult muide. Nii et et olgu, ärme õnnitleme neid rikkaid, aga nüüd minu teine vaatepunkt, millega ma silmitsi seal nimekiri oli muidugi see, kui palju sellest rikkusest nii-öelda läheb tagasi avalikku sektorisse. Kui palju? Vaata see inimene, kes, kellel ei ole seda kombineerimise oskus, kellel ei ole seda ettevõtlikku vaimu, mis teatavasti on igas kollektiivis ainult kuskil 15 kuni 17 protsenti inimestel kui palju noh, selle üldise keskkonna arendamiseks sealt sellest rikkusest läheb ehk siis missugune on riigi ja rikaste vaheline suhe siin, ma arvan, et sul on Margus, õige, et kui, ja see on sümptomaatiline, et Soomes võtab kokku riik, need rikkad, aga meil on erasektor fikseerimine Malloy Mark, vabandage, monoloogide küllaltki huvitav küsimus see, et kui palju on nende jõukate hulgas iraalse tootmisega tegelevaid inimesi, et vaatab, et tootmiseks pidada, aga tegelikult ehitust ütleb, et esimese kuu kohaseist Merko juht ei pea omanik Toomas Annus teine kohta, Margus Kangro, kes oli ühispangast ja tegi nii-öelda Rehepappi. Marcel Vihmann. Laevaremonditehases on ka tegelikult ju Rehepappi Hoiupanga töötajatega silm Meerits ajaloos on öeldud ka seda, et eks ta Tartu kommertspangale tegid Hansapanga poisid natukene rehepapi omal oma omal ajal. Ja tulebki Bergmann. Laevaremondigrupi kokkupanija mees, arendaja. Kusjuures seal on huvitav kommentaar just nimelt see, et erinevalt võib-olla nendest dividendide väljavõtted, tema on ju kogu aeg ja nad ei ole dividendi välja võtnud, vaid investeerinud. Mis edasi, kas tohiks, Margus, sina oled nagu ju meil majandusasjadega paremini kursis. Praha, muide ta loeb raha, meeleolu on seda üsna vähe lugeda, mina loen laenusid. Hirmul intressidega ja margus, vaat on üks huvitav paar. Toomas Annus, Toomas Luman, mõlemad, onju ehituse ala ettevõtjad, mõlema firmad olid veel mõne aasta eest enam-vähem samal tasemel. Millest võib olla tingitud see, et näiteks üks ehitusärimees korraga läheb selle edetabeli tippu, alluuman on seal kusagil esimese 100 keskel või tagapool. Kaszekis ka suhtumise küsimus, sest noh, me teame, kui näiteks Luuman on tegelenud heategevuse ja toetamise ja kõige muu sellisega. Et võib-olla see on ikkagi ütleme, inimese sellistes põhimõtetes või selles, mis ta seab eesmärgiks endale. See on tegelikult täpselt sama küsimus, et needsamad ehitusettevõtjad on tegelikult ju üheealised, panen sinna loetelu veel Tiit Kuuli ja ja Koger ja Sumberg ja see on tegelikult üks põlvkond Eesti. Või on selle taga näiteks poliitikud, nagu me teame, väga palju suuri projekte on saadud firmadel just nimelt poliitilise toetusega. Najal ma arvan seda, et Merko puhul on vaieldamatult annuse meeletu töövõime, tema lobi tegemise oskus ja, ja üks mida ärimehed on öelnud, et aluse pani ta sellise märkko hüppelisel kasvule sellega, et ta oskas tegelikult õigel ajal osta taignas kokku maad, mida teised ehitusettevõtjad ei teinud või pidasid ütleme, viis-kuus aastat tagasi juba kümmekond aastat tagasi liiga liiga kalliks. Et see Merko ülisuur kasumlikkus ongi tikid tingitud sellest, et tänastes hindades on see samade ehitist talule saadud kätte äärmiselt madala hinnaga ja tänada realiseerib tegelikult neid võib-olla viis võib olla kuni 10 aastat tagasi tehtud õigeid otsuseid, see on tema, see tõeline tarkus. Kui küsida seda, et kas see on eetiline, sest et ma kuulasin ka siin just sel juhul Kuku raadios inimeste arvamusi, siis inimesed arvasid just seda, et eetiline ja oleks justkui see äri, et kus sa müüd asju sama hinnaga, mida sa oled selle saanud. Noh, see ei ole iseenesest nagu nagu äri. Aga kui ma mõtlen selliste ülirentaablite äride peale, mida me võime nimetada hansapank kes raporteeris hiljaaegu jälle oma rekordistest kasumitest, võib-olla ka ehitusettevõtja, Merko ja nii edasi, et kas see äri mis on äriliselt küll äärmiselt edukas äri, et kas ta on tegelikult eetiline oma rahva suhtes? Mõni mõned ajakirjanikud, kellega ma olen vestelnud, on tõstatanud sellise huvitav probleemile, peame ise ise ise ei tulnud. Et tegelikult ehitusettevõtete väga suur kasu, kelle arvelt see tuleb? See tuleb tegelikult eest valdavalt eesti rahva tohutu laenud tulevase laenukoormuse arvelt. See raha ei ole ju lõpuni välja teenitud, see kasum iseenesest on praegu isikute ja firmade laenukoormuse egot üleval, mida tulevased põlved või tänased inimesed teavad veel 10 15 20 Stat tasuma, et see on natukene see, see, see küsimärk kogu selle äri äri puhul. Aga paraku turumajandus on selline, et kui on ostjat, kes on nõus sellise hinnaga hinnaga kaupa ja teenust ostma siis on ka kohe müüjad seda hinda pakkumas. Seleta, miks ma Toomas Lumani nimesid mainisin seal sel nädalal oli üks teine sündmus ka, nagu me teame, Eesti Energia juhatust üritati välja vahetada ja ma oli igatahes sümpaatne see, et Toomas Luman oli ainukene nõukogu liikmetest, kes ütles selgelt välja alguses oma seisukoha jäi selle seisukoha juurde lõpuni. Et võib olla teinekord see kompromissidele minek poliitikutega on ikkagi ka äris väga oluline. Edu tagatis. Noh, ka ilmselt on ka see, et Toomas Annus on selgelt, ütleme viimased kümmekond aastat rohkem tööle ennast pühendanud ja Toomas Luman on alati täitnud ka ühiskonnas muud rolli Kaubandus-Tööstuskoja pikaajalise juhina saatnud alati presidenti nõustanud nii Lennart Meri kui ka Arnold Rüütlit ja Ma lihtsalt võib-olla tema eelistused elus on ka natukene teistsugused või ma ütleks ka niimoodi, et kuna ma isikud ka veidi veidi tunnen, et mehaanina raha tegemine ei rahulda teda ainsana, et tal peab olema elus muu väljund, näiteks Urmas Sõõrumaal on ju ka kiired autod ja vaata selliseid selliseid ülikalleid, jahte, ülikiireid, autosid, Pole, nii et see ongi see, et tal on elus veidi veidi teistsugused teistsugused väärtused ja ma arvan ta vara hulk on selleks piisavalt suur, et selliseid esmaseid vajadusi rahuldada. Aga mõeldes nüüd nii-öelda Eesti ühiskonna, Eesti rahvusriigi seisukohalt, eks ühe roll on siiski hoopis teine kui teise oma, ma ei hakka siin ütlema, kelle oma suurem on. No 100 töö tegin ütleme selle välja. Ei ei, üldsegi ei küsinud, küsiks, tähendab siis härra annuse nii-öelda esimest positsiooni kohta selles nimekirjas ja, ja, ja, ja Merko tõepoolest asendi suhtes, sest nad, nad muide laiendavad oma tegevust ka teistesse riikidesse ja tõenäolisust ehitussektori, selline nii-öelda plahvatuslik areng ühelt poolt on siiski tähelepanu väärne ja isegi siiski kiidetav selles mõttes, et mõtle, kui palju seal on neid töökohti, mis luuakse teises, kui palju ikkagi selle kaudu täidetakse, seda lagastatud vahepeal Karus jäänud linnaruumi ja, ja mitte ainult kogu meie, ütleme siis niisugust avalikku ruumi erinevate ehitustega majadega, tõsi küll, mitte alakord alati õnnestunud, siis antakse arhitektidele nüüd ühesõnaga kogu see on väga kompleksne, kogu see masinavärk, mis selle taga on selle majandussektori taga ja ma arvan, et see kindlasti see mingil hetkel taandub ja, ja need augud saavad täis ehitatud intressid, tõusevad korteribuum, siin nõudluse-pakkumise tase mingil hetkel tasakaalustub. Nii et selles mõttes niisugused puhtalt tootmisele ja, ja mingisuguse uute väärtuste, isegi kui need tehakse laenurahaga. Ma leian, et et see on tunnustatav küll, aga ma arvan, et nagu öeldakse, et jätame kõrvale need, kuidas esimene miljon kokku saadi. Et siit sellest nimekirjast huvitab mind just nimelt see aspekt, et kui palju tööd pandi sellesse esimese miljoniga, mis ja kui palju seal oli tegemist äritsemist, keerimistega, kui palju see nüüd esimese miljoni kokkuajamise moraal? Kui me niimoodi jutumärkides seda nimetame, mängib kogu aeg kaasa ka edaspidi Eesti Eesti nii-öelda äri ärieliidi kujunemisel. Mina arvan seda, et see esimene miljon ikkagi praktiliselt peaaegu et kõigil tulnud ränga töö ja kombineerimisega kahe sellise asja sümbioos ei saa olla. Et läheb, läheme kas või hetkeks selle Hansapanga asutamise juurde juurde juurde tagasi, et väga paljud on aastate jooksul öelnud seda, et tehti rehepapi, nende Tartu kommertspangale toodi nagu väike tütarpank ja sellest kasvatati siis ütleme, suure firma välja. Ei saa öelda, et kasutajad tegelikult tööd ei teinud. Aga stardipaugu said nad ikkagi nii-öelda teised finantsstruktuurid, kes hiljem välja välja suri. Huvitav järeldus on see, et kui me vaatame nüüd LHV ja omakorda Hansapanga omavahelist sünnilugu siis aastal 99, tegelikult ju täpselt samamoodi, härra Lõhmus võttis Hansapangast kaasa kogu selle Nov haug, mida ta sealt kogunud oli pluss sellele mitmed head noored. Töötajad asutas nii-öelda oma panga, tegi põhimõtteliselt ka justkui väikese puukfirma kaudu. Et kui seal on kõik väga-väga seaduslik jahi, et kui, kui aus selline toiming nagu on Mina, kellel on see kadeduse, madu, hinged Hansapanga asja, LHV jätan sinnapaika, seal minu raha ei ole. Aga vaata Ühispanga raha väljakantimine puudutab mind ikka märksa rohkem, aga las see, jäägu, need siinkohal rääkimata. Ma tahaksin tagasi tulla ühe Reino üsna alguses öeldud mõtet, kuivõrd sellest, et noh, väga palju sellest rikkusest on sündinud nõukogude ajas. Aga minu arust just need viimased näited eelkõige LHV näide ju kinnitavad seda, et need väited, et see eetika on nõukogude ajast kaasa võetud, on ikkagi üsna ekslik ja selles mõttes ma ei tahaks kohe üldse nõus olla. Tänases õhtulehes kirjutab ka Andres Tarand sellest, et noh, ootame, kui see ehitusmalevapõlvkond nüüd on juba hätid, et siis meil moraal ja eetika muutub. Mina ei tahaks küll arvata, et küsimus on siin põlvkonnas või, või ehitusmalevas, kes, kes meile selle kehva moraali siia on toonud, ma arvan, et siin on ikka mingisugused muud ja palju sügavamat. Täpselt ma tahaksingi heale kolleegile, vanale tuttavale Andres Tarandile lugeda raamatut, mida mina just praegu laual oma siis kutseülesande tõttu uuesti loen, nimelt. Tammsaare Ma armastasin sakslast. Ja, ja muidugi teisi Tammsaare teoseid, kus tuleb välja kogu see kahekümnendat aastat Eesti 20.-te aastate need tõusiklus siis siis need pankrotimeistrid koguses segadus, kaos ja, ja, ja, ja see ahnitsemine ratsa rikkaks saamine. Noh, seesama tegelikult elu, mida me nüüd uues võimendatud uues keskkonnas praegu elame. Nojaa, mina paneksin selle sinna orjarahva nii-öelda veel tagasi minna ja orjarahva aja see välja kasvanud mõisniku söömise nõukogude aja võiks tegelikult üsna suurel määral juba ära unustada. Ütleks niipalju veel, et meie jaoks tundub LHV nii-öelda geist nagu nendime otsesemalt nimetatakse midagi erakordset. Kuid tegelikult ei ole ikka väärtpaberiinspektsioon pidi aastas sadu selliseid juhtumeid nii-öelda läbi läbi arutama. Tõesti, meie oleme nüüd esimest korda maailmas selliselt orbiidil naeruk sugugi nõus sellega, et selline ärieetika on pärit kuidagi Nõukogude ajast, see on omane tegelikult ärimaailmale tervikuna, ärme nimeta neid Aafrika või Aasia riike, kes tegelevadki süstemaatiliselt nii-öelda petturlusega ja kelle Meile saame oma meilboksi ka vähemalt niimoodi kord kord nädalas, kus pakutakse hiilgavaid tehinguid siis tegelikult see on ärimaailmale omane, aga, ja meil on lihtsalt viimasel ajal kuidagi kontsentratsioon läinud väga kõrgeks, et just äsja selle nii-öelda Ühispanga suurele skandaalile tuli LHV oma kohe-kohe nii-öelda otsa. Ega ka varasemad skandaalid, ütleme ka Tartu kommertspangal lõpetamine, ERA panga ajalugu ega need olid omas ajas ja sama suured maapank ja kõik. Et ma ütleks seda, et võib-olla isegi praegu tulevad välja need tehingud, mis sai tehtud tegelikult Ajal, kui mõned mehed said oma vitsad kätte lihtsalt mõned aastad varem. Mitmed mehed oma äritehingutega ilmselt jäävadki nii-öelda vajuvad unustuste hõlma ei tulegi avalikuks. Aga kui nüüd LHV suhtes kriminaalasi algatatakse, nagu äsja tuli teade selle kohta, et esmaspäev tuleb siis meil praegu on nii-öelda repertuaaris olnud, pankuritena on Andres Bergmann on praegu, siis kannab karistust ja siis Malle Eenmaa sai ka karistuse, et noh, kusjuures väidetavalt Malle Eenmaa oli ainult üks kist selles kogu maapangas afääris ja, ja üks väiksemaid osalisi, kes siis nagu peate need suured möödalaskmised enda nahal ära kandma või kandis ära juba. Et kas sa margus oletad, et, et see võib viia uue, uute protsesside, nii et me saame venna siiski neid panga pangategelasi kohtukulli ees ja ka karistus kandma minemas. Ma ütlen, ma võin julgelt öelda, et ma kardan üht, et kui mäletate, mõned aastad tagasi puistati väga oluliselt offshore firmasid ja nende asutajaid, kus tuli ka suur hulk kohtuprotsess ja, ja, ja muud et LHV võib-olla üks selline koht, kus on kõik viimased aastad mängitud ärieetika ja selle piiri pea noatera peal, kui seda lõngakera hakatakse tõesti väga tõsiselt lahti kerima, kontrollima kõigi nende klientide kontosid, kõiki tehtud tehinguid, see on hetkel ettearvamatu, mis sealt kõik välja välja välja kooruda. Sest et tegelikult mitmed ärimehed, kes varem kombineerisid nii-öelda karu kontoris offshore-firmadega siis pärast selle sektori sulgemist ja pahandusi paraku läksidki üle nii-öelda investeerimisväikeste investeerimispankade klientideks, potentsiaal, oletus, sellele on vaja uurimisel igal juhul kinnitust saada ka, kuis kui see pomm lõhkeb, siis võivad sellele selle tõesti olla ettearvamatud tagajärjed. Ma olen kõigi nende juhtumite taustal nagu püüdnud jällegi tulla omaenda siis analüüsivõime piires, sellele sellele me isegi võib-olla skeptilised ja võib-olla kurvale järeldusele, et minu meelest Eesti ei ole üldse väärinud oma vabadust ja seda, seda ebapatriootlikust, mida ma iga päev, millega ma silmitsi seisan, seda on niivõrd meeletult palju. Et ma olen üldse väga skeptiline Eesti riigi tuleviku suhtes ja seepärast ma küsisin minu käest täitsa kindla sihikuga, et ma loodan, et Eestis on veel siis sõltumatuid uurimisorganid on kindlat kohtuda. Et riik ise tõestab, et ta on võimeline ka iseseisva riigina toimima ja reguleerima korraldama, kontrollima siis seda ühiskonda, kus tegelikult sisemine reaalsus põhineb mingisugused niisugused, mis enam ei ole vastavuses siis selle uue olukorraga, kuhu nüüd iseseisva Eesti riigina tekkides või taastekkides. Me oleme sattunud, ühesõnaga seesama nii-öelda mõistame Monaclice sahvris vargil käimine. Sellise moraaliga iseseisvas riigis ellujäämisstrateegia me kaugele ei jõua, sest et siis me näitame seda, et me ei ole tegelikult vabariigina üldse oma riiki, vaat see on see minu minule see viimase nädala üks niisuguse emotsionaalsemaid järeldusi, mis, mis ausalt öeldes Aga see on väga-väga karm hinnang Eesti riiki, ma ei oleks võib-olla ühe asjaga ainult nõus, et ma arvan, et siiski väärine vabadust ja. Me ei vääri seda, kui me selle vabadust ei ole seotud vastutustunde ega patriotismi ka kui meil, kui inimeste jaoks on riik ainult selleks, et saada. Et, et et inimesel oma nahk üle kõrvade meie omaenda, seda väikest rikkuse mutihunnikuid. Ka Eestis on 1,4 miljonit elanikku ja ma arvan seda, et see, millega, mida ajakirjandus on nagu välja toonud. Küsimus on võib-olla äkis 100. ärimees 100. poliitikus, kes kogu selle käki meie Eesti rahva ja avalikkuse jaoks kokku on keeranud. Nõus Margus, aga just nimelt see 1,4 miljonit, see on ainult üks linnatäis rahvast oli sedagi suurlinna jagu rahvast ja selle peegeldus ja võimendus on on kümneid kordi suurem, kui me oleksime Saksamaa-suurune riik, siis tõepoolest see on nagu üks mingisuguse väikene kirbuhüppamine, aga tegemist oli ikkagi ainult ühe perekonnaga. Natukene leevendaks siin seda ei, mina olen läinud lihtsalt huvitavat sellist hinnangut, mina võrdleksin Eesti riiki noorukega, kes on nüüd jõudnud murdeikka nagu, nagu draamas 15 aastaseks ja nagu me teame, murde-eas tehakse igasuguseid lollusi, enne kui mõistus pähe tuleb. Ma tahaks ka seda loota küll, aga ma tahaksin seoses LHV skandaaliga siiski ühele asjale tähelepanu juhtida, et kui nüüd tõesti noh, kõik need kahtlused leiavad kinnitust, aga Margus ütles, et asi võib veel edasi hargneda, siis muidugi Eesti usaldusväärsusele rahaturul on põhjustatud ikka väga suur löök, mis võib kajastada nii meie riigi kui pankade reitingutes. Sest noh, ma siin olengi ka vestelnud mõne inimesega, kes väärtpaberiturgu väga hästi tunneb ja ta ütleb, et jumal tänatud, et ta töötab näiteks sellises firmas mille omanikud ei ole eestlased. Et kahtlemata kõik, kes siin on seotud väärtpaberitega. Ja on välismaalaste teenistuses, tänavad antud juhul õnne, et, et neid ei seostata otseselt Eesti pankadega, sest nagu me teame, kõik need uudised Läksid olid, kandsid pealkirja Estonian vänk. Seal ei olnud mingeid LHV tegema midagi muud või see läks maailma ikka teatena Eesti pank. Ja, ja noh, selles mõttes ma ka oma saate reklaamis julgesin seda võrrelda On ja hukkumisega, et pangandusmerel võiks olla Eesti jaoks sama tõsine Ärme nii traagiliseks minu meelest läheb, ma arvan, et Eesti Eesti ei hukku kuskile mõneks korra rõhutada. Aga ega ka Estonia laevaga koos Eesti hukkunud, küll aga põhjustas ta väga tõsiseid probleeme meie järellainetus meie mainele, kuigi teisest küljest tagantjärele võttes tänu sellele jällegi Tallinki firma ju sai nii suureks, nagu ta on, et võib-olla hakkab varsti Silja Line'i ära ostma, sest läks ju eest ära. Konkurent. Ma tahaks öelda seda, et see LHV juhtum ei ole siiski ütleme Euroopas ja maailmas midagi nii erakordset ja kui Ameerika väärtpaberiinspektsioon seda korralikult menetleb ja ma saan aru, et järgmine nädal algatatud ka kriminaalasi asjaosaliste vastu siis kui Eesti riik ja Meie ametiasutuse näitavad seda, et me oleme valmis tegelikult sellist asja korralikult analüüsima, lahkama ja kui vaja, siis ka karistama, siis see on pigem positiivne signaal maailmale. Hullem on lihtsalt see, et kui me seesama Ühispanga skandaal, kus näidata seda tegevust, see asi nii-öelda lahtusse maha Ühispangaskandaalid, oli LHV skandaal väga positiivseks lahenduseks. Lihtsalt tähelepanu läks meedial järgmisele skandaalile, seda nad tegelikult ootasid. Inspireeri ei, me seda, seda vaevalt, aga kas sa tahad öelda, et Ühispanga on veelgi rohkem raha? Voolanud noh, selleks ajaks on fakt olema, aga rumal peaks olema seda, kui ütleme, kaks juhtumit olid ainsad, seda kindlasti palju rohkem ja asi ei ole mitte ju raha välja poolamises, vaid pigem siseinfo ja oma ametipositsiooni ära kasutada. Ütleme siis, nojah, aga lõppkokkuvõttes on see ikkagi Nende raha väljavoolamine, kes sinna on oma raha pannud või nii. Mina olen Ühispanga klient, mina olen ka olnud peaaegu kogu selle aja, mil, mil ma olen siin Eestis pankasid kasutanud. Ja ma olen täiesti rahul olnud siiamaani ma eriti rahul muidugi pärast seda, kui ta rootslastele läks, sest siis ma tundsin teatavat kindlust ausalt öeldes. Kuigi alati öeldakse, et kodumaine kapital on paremaga, pangad turul ma eelistaksin mõnda suurt ja välismaist. Siin. Lähi võtta lahtine ta Rootsi väärtpaberiinspektsiooni tegevus viimase viie aasta jooksul, siis ma arvan seda, et on nendel samaväärsed summad kes siiski väga palju olnud. Et okei, me ei räägi rohkem sellest, muidu ma jään oma minema teise panka. Aga aga läheme nüüd ma tahtsin tegelikult minna selle vahepeal selle delfi asja juurde, sellepärast et ma julgen nagu öelda. Et minu jaoks nagu Rein Lang praegu, kes võitleb Leimiga nagu nüüd seda uut nime kannab, on, on veidikene nagu doktor Frankenstein kes omal ajal rajal monstrumi ehitas ehk nii-öelda täielikult noh, ajakirjandus Vabaduse, no Me teame, ta lõi esimese sõltumatu raadiojaama ja on alati kaitsnud väga-väga innukalt igasuguseid liberaalseid, libertaanlikke tartlasi ja nüüd on ta asunud ise võitlema selle liberalismi ühe tagajärjega. Nüüd tema kutsub üles noh, peaaegu et tsensuuri kehtestama internetti. Vestlustubadel. Liberalismi äärse kindlasti ei saa olla sellepärast et klassikalise liberalismi siis igasugune vabadus saab olla ainult igasugune vabadus saab olla nii palju vabadust, kui ta ei riku teise inimese samasugust vabadust. Ja sellel lihtsal põhimõttel tegelikult kogu see ka antud juhul seadusandlik initsiatiiv või regulatsioon põhineb nii, et sina toetad seda mõtet. Jama olen. Oleme oma nimekaimu Rein Langiga elus väga palju vaielnud ministeeriumi ametnikuna. Ja sa oled? Kaitsepolitsei, peab hakkama uurima, see. Mis koht, see on vaidlemise koht ja, ja ma arvan, et meie seadusandjad on piisavalt kompetentsi ja, ja, ja, ja samal ajal tervet mõistust, et et luua see, see väga kindel raster, mis siiski võimaldab olla tähendab jätkata ka avalikus ruumis liikumist, kuhu see informatsioon sadestub, olgu ta anonüümne kasvõi lihtsalt tuleb ja nii et. Minule meeldib küll vist täna, Andrus Kivirähk kirjutab sellest, et need, kes on häiritud nendest kommentaaridest on ju need, kes käivad seal neid ise lugemas. Järelikult nendel on midagi endal hinge peal patu või tahavad nad ise halvasti kellelegi kohta öelda, et kus see ei käi seal lugemas, neid ei teagi, mis nende kohta halvasti. See on see, et tegelikult see on probleem ongi paljuski selles, et need tunnevad ennast solvatuna, kes otsivad sealt neid solvanguid. Mina alustasin ka kunagi, kui delfi alustas üsna alguses oma nime all kirjutamist, millest ma muidugi peagi loobusin, sest et muidugi on raske seal kirjutada, kui sulle meenutatakse. Noh, ma ei tea, mis asju, kõike ja, ja öeldakse väga halvasti. Aga ma ei, ma loen seda endiselt, aga ma loen seda valikuliselt. Miks ma peaksin solvuma sellest, kui, kui kui Öeldakse kellegi kohta halvasti, igapäevases elus öeldakse täpselt samuti inimestele väga halvasti. Ja olen ka töötanud kollektiivis koos Rein Langiga, tean ka, kuidas tema oskab öelda. Teinekord ma pean tunnistama, et mina ei loe Delfi kommentaare ja praktiliselt üldse ma olen vaadanud kuidas need kommentaarid välja välja välja näevad, aga. Marta huvitav pukil sünnipäev, õnnitleme. See on see suhteliselt otseselt Delfiga, mina näiteks ei seosta seda regulatiivsed nii-öelda parandust üldse Delfiga, vaid tegelikult on see suunatud ikkagi noh, võimalikult see on preventiivne selle uue nii-öelda avalikku virtuaalse ruumi ka seoses tekkivatele igasugustele kõrvalnähte näete reguleerimiseks, millele osutab muide väga. Ma olen väga päri professor Eero Loone artikliga, mis ilmus õhtulehes siin eile, kus, kus üldse tähendab selles avalikus ruumis liikuvad anonüümsed laimud võivad ühel hetkel muutuda ikkagi väga ohtlikuks kogu. Rein, ma tahtsin tagasi tulla selle juurde, millest ma alustasin, et langen praegu doktor Frank, kes on lasknud lahti monstrumi ja nüüd üritab külarahva abiga teda kinni püüda. Küsimus on ju selles, et ega siis see ei ole nüüd tagajärgede likvideerimine, selleks peaks põhjuseid likvideerima, miks see nii on läinud, tähendab, ühiskonna areng on toimunud selles suunas ja see on täpselt sama nagu üritada ikkagi hambapastad tagasi tuubi ajada. Ma arvan, et me ei saa siin seadusandlike vahenditega ikkagi midagi teha. See nõuab ikkagi ühiskonna teatavat küpsemist ja täiskasvanuks saamist. Mul on selline kummaline mõte, et tegelikult võib-olla on hea, et mõned sellised erivajadustega inimesed tegutsevate delfis just Delfit nimetaja on see, et kui teistes noh, lihtsalt jah, ütleme kuskil paarsada kommentaari päevas, siis delfis ulatub see kindlalt üle 1000 isegi paari paari 1000-ni päevas. Et tõmban paralleeli Prantsusmaaga. Prantsusmaa on tunduvalt nigelam IT riik kui, kui Eesti seal praktiliselt selliseid asju nagu netikommentaari ei eksisteeri, sellist keskkonda suhtlemiseks ei ole. Kui alternatiiv on tõesti kas nii-öelda rahutused tänaval, autode põletamised või siis selline arutu kemplemine. Online tasandil, et needsamad persoonid või vähemalt osagi nendest istub arvuti taga ja elab seal ennast välja. Ega me täpselt samal põhjusel on muidu olemas pornograafia, et need samad inimesed, kes ei saa ennast teisiti rahuldatud, ei läheks vägistama, vaid vaid, nagu öeldakse, vaataksid pornosaite, nii nagu omal ajal Taanis põhjendati ju tegelikult pornograafia legaliseerimist ja see ongi ka mujal maailmas tegelikult ju praktiliselt realiseerunud. Et väga raske on parandada ühiskonda, kui me räägime seda, et Eesti on jõudnud nii-öelda puberteediikka ja meil on veel mõningad kasvuraskused, mis tuleb justkui ületada siis me vaatame need sama Euroopa Liidu liikmesriike, vanu riike, vana kultuuri ja sellega Ja seal ei ole seda probleemi tegelikult ju tekkinudki, see on jälle Eesti nähe, aga mina ei saa aru, kuidas kultuur tekkide kultuursusest. No aga nii saab nagu kapital tekib röövimisest, nad eksisteerivad paralleelselt. Mina olen turu. Kulturatsioon ja see on detsi viliseeri? Ei, ma olen nõus selle idealistlikel tasandil Reinuga, aga ma ei ole nõus absoluutselt sellega, et meie korrakaitseorganid suudaksid sellega hakkama saada, nagu sa tead, väga hästi on minul isiklikult kogemus siin paari aasta tagant veel, kui nagu öeldakse, ka mind süüdistati rahvusliku ja sotsiaalse vaenu õhutamises ja kui prokurör, eks ju andis vastava asja uurida kaitsepolitseile, kes osutus väga targaks ja väga ja väga arukaks võrreldes prokuröriga. Ja no kui inimene tahtis eetris nagu mina konkreetselt, et naeruvääristada nii seda unelema seletamist, kui seda rahvuslikku vaenu õhutamist seda tõlgendas, eks ju prokurör täpselt vastupidi, kes peaks olema kõrgema juriidilise haridusega, üks Eesti juhtivaid prokuröre, eks ju, ta andis menetlusse lihtsalt sellepärast, et keegi inimene, kuulaja vastavasse rahvusesse kuulunud inimene, eks ju. Leidis, et see, kui talle selle asemel et kirjutada meile, eks ju, siia juhatusele, eks ju, tema andis sisse hagi, eks ju, süüdistused noh, ma ei saa usaldada, eks selliseid õiguskaitseorganid, kes ei oska iroonia ja, või metafoori ja reaalsuse vahel vahet teha, no kuidas ma saan anda nende kätte otsustamise sellistes küsimustes, mis on väga delikaatsed. Olgu kummareid ahju, eks ju, seda võib tõesti tõlgendada halvasti, kuigi ma ütleksin, et ma üha rohkem kaldun ka vaatama seda kui teatavat ikkagi metafoor, eks. Aga, aga seal on ju piir, hakkab tulema kohe vastu, kui eri teisi poliitilisi, poliitilise meelsusega inimesi, mõningaid konkreetseid riigijuhte, poliitikuid, eks ju, hakkame niimoodi kritiseerima, võib-olla mitte kõige viisakamate sõnadega, kas siis nüüd peaks kaitsepolitsei, hakkame otsustama, kust läheb see piirkaski talki tohib seada, nimetada? Noh, seda on suhteliselt lihtne ära tõestada, et kui kedagi nimetatakse, seaks ta tegelikult siga ei ole. Kokku on meil näiteks me teame, et meie armsate presidendi Lennart Meri on võrreldud tihti kaameliga kaameliga või kaameliga, kumb see nüüd õigem on. Kas see on siis nüüd ka see, millega peaks Kaitsepolitsei tegelema? Kui tal aega ja ressurssi on, las ta tegeleb või no ma loodan, et Meil on suur idanaaber, kellega tuleks märksa tõsisemalt Ma kuulan teid tähelepanelikult ja, ja, ja, ja nagu juba meie siin arutlus viitab sellele, et see on tõsine vaidlemise kohta. Aga mina mõtlesin selle peale, et kas minul on õigus saada kaitset, tähendab siis õiguskaitset organite poolt ja riigi poolt sel juhul Aga see oli olemas, praegu on olemas menetlus, selleks sa võid kohtusse anda iga selle juhtumi, kus on sinu kohta isiklikult seal midagi öeldud. Anonüümne aga ja seda võivad, selles ongi. Mida suudavad tõestada, et anonüümsust ei ole absoluutselt? Osalenutest on võimalik tegelikult tuvastada see, millisest serverist endisest arvutisse pärit on. Et see ei ole päris nii, aga ma tahaks öelda seda, et noh, ma arvan, et tegelikult toimetused kõik tegelevat juba mingil määral nii-öelda nende kommentaaride toimetamise. Mõni nimetab seda tsenseerimiseks. Ja võib-olla peavad toimetused ise suhtuma natuke karmimalt sellesse, mis üles pannakse ja siin ongi minu meelest tegelikult vahe ja nii-öelda päevalehtede online ja seesama nimetatud Delfi vahel. Delfis on need praktilised toimetamata kommentaarid, peaaegu kõik ajalehed tegelikult teevad seda ja koristavad seal. Täna tahaks parandada, täpselt samuti toimib ka praegu Eesti raadiofoorum sinna saad sisse kirjutada reaalajas, kuid kui see osutub ebasobivaks, siis see kõrvaldatakse seal täpselt samuti ka Delfi muide toimib paljud ei tea, seda ka kõrvaldab sealt need, mis on ebasobivad, aga ta ei sekku, millesse reaalajas see oleks täpselt samuti, nagu me teeksime küsitluse kuulajatele, siin anname kuulajatele vaba eetri ja siis niipea kui ta, nii et ebasobiva seda endale läbi, eks. No tähendab, siin ongi see sõnavabaduse põhimõtete küsimus, et sõnavabadust ei saa kinni panna, aga me saame tõepoolest ajakirjanduslikus materjaliks muutunud asja redigeerida. Ehk see, kui ta on jõudnud juba delfi leheküljele või interneti selle kaubamärgi alla või teie ajalehe online'i siis pärast seda on teil täielik õigus seda redigeerida, sest siis on see muutunud juba ajakirjanduseks. Mina näen selles väga lihtsat lahendust, siin pole mingisugust küsimust, aga kuidagi seda preventiivset tõkestada või panna sinna ekspressile on, et noh, et on, keegi tädi loeb selle enne läbi, otsustab oma isiklikke, nagu öeldakse vaadete tasandilt, kas on sobiv või mittesobiv, siis ma tekitab minul kohe küsimus, aga näiteks ta arvab, et kui ma kritiseerin väljaannet ennast, et see ei ole sobiv väljaandele No aga ei ole ju olulist vahet, et kas sinu kommentaar kõrvaldatakse kohe nüüd tänu viivis viivisele või pannakse see minutiks-kaheks üles. Näiteks siis, kui sa jälgi Delfit, siis sa muidugi ei kujuta seda ette, delfis toimub ikkagi väga reaalajas mõttevahetus. Nii et noh, seal ühe kommentaari peale sünnib kohe teine või 10 teist. Nii et noh, see on natukene mehhanism iseenesest ei ole mulle mulle mitte teadmata. Aga küsimus on ju lõppude lõpuks sellest, mis sellest jääb nagu järele, eks ju. Mart, me oleme mõlemad soome sõbrad. Kas sa oled jälginud, kas? Registreerimisega, no täpselt samuti on Eesti Päevaleht on eelregistreerimisega, sa võid ennast sinna registreerida mingi nime all, eks ju. Ja kasutada siis pseudonüümi, aga pseudonüüm on ka ajakirjanduses täiesti legaalne vahend olemas, sinust jääb mingisugune jälg, ma pean tunnistama, et registreerimine tõesti mõnevõrra muudab need kommentaarid teistsuguseks. Ma ei oska isegi öelda, kuidas ta muudab võib-olla natuke talitsetumaks võrreldes selle Delfiga, aga nüüd tekib ikkagi küsimus, kus on siis see kanal kus me võime öelda, et sõnavabadust teostub täiel määral. Millises kohas, kes peab minema tänavale või väljakule, sinna ei saa minna, selleks tuleb ka luba küsida. Aga kus on siis see sõnavabadus, mida meile põhiseadus tagab? No aga põhiseadus minu meelest ei käsitle ka nüüd sõnavabadust nüüd anonüümses mõistes. Minu meelest on see, mille eest praegu Delfi võitleb, on selline asi nagu anonüümne sõnavabadus. Et mu isik ei tohi olla avalik ja seda ei tohiks ka mingite kohtu case'ide puhul üldse teada saada, seal täiesti anonüümne. Mina ei seostaks seda üldse sõnavabadusega, sõnavabadus on see minu meelest see, kui olin Veidemann, võib öelda välja seda, mida ta isiklikult Et mõtled, küsimus taandub lõpuks sellele, kas anonüümsus on täielik või ei ole täielik, see on tehniline probleem ja selle üle kogu maailm praegu ei ole tehniline sisuline sisuliseks probleemiks ja aga niipea, kui selgub, et ei ole olemas mingisugust anonüümsust Asi ongi selles, et meil on siin hea võimalus võrrelda seda, et miks on linnades suurtes linnades just kuritegevus alati väga suur selle tõttu, et seal on anonüümsus ja miks üldse püritakse suurtesse linnadesse ära kadudes, seal on suur anonüümsus. Nüüd väikestes maakohtades, kus sotsiaalne kontroll toimib, seal ei ole sul anonüümsel mitte midagi pihta hakata ja sa pead esindama iseennast nii, ükskõik mis, mis diskursuste, vaat siin on nüüd keelekasutus, öeldakse. Üks minu kolleegid ütleb, et me praegu tahame reglementeerida keelt, ei taha, eesti keelt reglementeerib, tahetakse praegu reguleerijad seda diskursuse, mida kasutatakse. No kuidas keelt kasutatakse, kuidas keel tuleb kõneks? See on see asi, mida tahetakse reguleerida. Mina tahan öelda seda, et ka avalikus ruumis on just nimelt see anonüümsus kujutab endast võimalus siiski kuritegevuseks või, või, või nii-öelda kurja esiletoomiseks tänu anonüümsusele. On võimalik, loomulikult kuritegevus on võimalik igal pool ja on võimalik ka väikestes külades, mida on kirjeldanud Agatha Christie Omar kriminaalromaanidest kõige hirmsamad kuriteod toimuvad just nimelt suletud keskkondades ja ei saaks sinuga täna Rein, selles osas knows olla. Väikeste kohtade suletud õhustikku hakkame nüüd seadma ees. Meie tänane saade ongi näide sellest, et mitte ainult meie ei ole tänavamad mitmes asjas nagu eri eri meelt, vaid kogu meie ühiskond on mitmes asjas eri meelt ja minu meelest konsensust nüüd selles leida või selline lahendus kogu nende online teile Delfile, sest kõiki rahuldavat lahendust ei ole. Ma olen mõelnud seda, et et kui tõesti mõned inimesed tunnevad mingit vajadust anonüümselt kellegile halvasti öelda siis need kommentaarid ei tohiks mingil juhul olla selles sammas keskkonnas, kus toimub ka sisuline avalik arutelu mingite probleemide üle. Võib-olla tuleks luua nendele kuskil eraldi mingisugune keskkond, mingi eraldi sait, kus siis nad saad nii-öelda oma Sunge väljendada, ei, see on nüüd iga kommentaari kõrvale pandud võimalus, kuhu sa võid toksida Leim ja siis kohe kõrvaldatakse seal. Noh, see on minu meelest jälle niisugune rahva demokraatia näide, et me oleme, sellega me läheme. Niipea kui sulle miski ei meeldi, siis sa võid selle kohe kõrvaldada. Aga ma tahtsin jõuda päris saate lõpuks ikkagi selle juurde, millest Margusega enne rääkis, et anonüümsus ühest küljest võib-olla ka lahendus, võib-olla see, mis laseb välja nii-öelda sotsiaalset auru, sest mulle tundub, et see pommipanijaks isegi tegutseb Lasnamäel. Ma võin muidugi eksida, ma jälgisin meie kaitsepolitsei juhi esinemist siin kahvli saates kes ka nagu vihjas sellele võib-olla isegi mis teatava noh, me oleme Ameerika filmides näinud, on olemas siuksed, sarimõrtsukad, kes likvideerivad prostituute ja, ja on igasuguseid muid tegelasi kui, nagu seesama una Bambergi, kes tahab ühiskonda nii-öelda kõigutada ja mul on tunne, et tõepoolest seal võib tegemist olla sellise inimesega, kes teadlikult püüab nagu heidik, kuid hävitada mis, mis on muidugi ka ikkagi üsna hirmus hirmus mõelda, võrreldes Delfi kommentaaridega. See on see omakohus. Omakohus jah, nagu öeldakse, võimu enda kätte võtmine. No ma ei usu, et muidugi arvutiga suudaks seda inimest kuidagi oma tegusid tegemata jätta, sest et Firtuaalsete pomm Ta ei ole kindlasti arvuti peal sama asja vedama ja ei julge öelda, sest ka Eesti kodulehekülgede seas on karistatav jubedaid kus ka nagu öeldakse, tegeldakse üsna hirmsate asjadega relvapropaganda ja, ja lõhkeainete retseptide, vahendamise ja kõige muuga, eks ju noh, keegi kindlasti ka seda uurib meil kogu aeg, aga ma ütleksin, et noh, kogu selle internetti kui nähtuse puhul, noh, see kommentaaride veerud on siiski suhteliselt kõiges süütum osa sellest, mida see internet praegu kogu maailma nii-öelda sellisele rahulikule väike kodanlikule ühiskonnale võib põhjustada, me, me ikkagi näeme alles esimesi õisi sellest, mis, mis selline keskkond endaga kaasa toob, aga samal ajal keegi ju ei ütle, et me paneme internetti kinni, eks ju. Et see on see probleem, et me peame nende uute nähtustega kuidagimoodi toime tulema, me peame kohanema. Just nimelt, ma tahtsin ka öelda, et ilmselt on tegemist siin selle nii-öelda kohanemisprotsessiga ja loomulikult siin võib-olla nii ülelööke kui ka veel siis tegematajätmisi katse-eksitusega meetodil siin praegu esialgu toimub see asi ka ka selle regulatsioon. Aga noh, minu jaoks on, ikkagi jääb oluliseks see, et et tähendab, kui me oleme jõudnud oma tsivilisatsiooni arengus niisugune, et me teeme vahet erinevatel keelekasutust jälle, et me, me teame, et, et sõna võib olla samasugune vahe relv nagu nagu seesama mõni nuga või kirves, mida me kätte võtame, siis siis meil peaks olema ka mingisugune väljakujunenud suhe selle sõnakasutusse ja kui seda suhet ei ole kujunenud, no siis peaks mind aitama seda, et see kujuneks välja, selleks ei ole vaja Eesti ajakirjandus olnud suurem osa ajaloost niikuinii tsensuurialune, et noh, nüüd on väga raske kohaneda selles uue vabadus alustikuga, mis, mis meid on tabanud. Ja enesetsensuuri, aga seda ei tahaks asendada. Meie saateaeg täna paraku läheneb lõpule. Ma ei jõudnudki Marguse käest küsida, et õnnitleda teda linnapea saamise puhul. Noor Mart Viisitamm on saanud Pärnu linna, tahaks, ma loodan, et Pärnu Postimehe suhted uue linnapeaga kujunevad viljakaks. Aga sellest võib-olla siis siis, kui järgmine kord järgmine kord, kui teod, nähtavamaid, teod on nähtavale 100 päeva jalad natuke vähem, anname, anname natuke vähem, 35. Aitäh siis Margus Mets ja Rein Veidemann olemas täna stuudiosse. Saatejuht Mart Ummelas, järgmisel laupäeval siin Aarne Rannamäe juhtimas minuga kohtute kahe nädala pärast.