Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja neli minutit ning Rahva teenrid täna alustavad ning tänases saates on Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Peeter Kaldre rahvusringhäälingu telepoole pealt ja Lauri Hussar vikerraadiost ning hinnata selle nädala uudiseid hakkab kõigepealt silma üks märkimisväärne uudis Eesti poliitikarindelt, nimelt rahvaliidu. Ma ütleksin üsna räige stonist tehtud avaldus kaitsepolitsei ja prokuratuuri aadressil, mis sarjas siis maadevahetustehingute puurimist ja ma ütleks, et tegu on viimastel aastatel ikkagi üsna pretsedenditu avaldusega Eesti õiguskaitseorganite aadressil. Mida teie arvate, head kolleegid. Et jah, et kui me nüüd seda rahvaliidu avaldust loeme, mille pealkiri kõlab päris dramaatiliselt et siis õigusriigi ja demokraatia vaikseks, siis tundub küll pärid kaksikvendadega siinskid juhitud Poolast, kus on siis käivitatud võimas korruptsiooni, politsei, kes allub ainult peaministrile ja kellel on, on ülisuured üri suured volitused. Mitte aga mitte, aga justkui oleks see avaldus tehtud Eestis, mida me siiski oleme harjunud pidama. Ütleme sellises vormis ei ole kunagi veel meie õiguskaitseorganite tööd tõesti küsimärgi alla seatud. No pisut on pisut on ikkagi õiguskaitseorganite tööd ka kritiseeritud. Ta on siin, oli mall Kaevatsi juhtum, mis pälvis teravat kriitikat ka mitme teise kriminaalasja uurimine tegelikult on, on ju ka sarnast tähelepanu pälvinud, aga, aga mitte nii räige stonis avaldusi Eesti õigussüsteemi aadressil, seda ei ole küll varem tehtud. No huvitav on muidugi teada see, et miks see rahvaliidu avaldus just nüüd tuli, sellepärast et nagu selgub, siis neid ülekuulamisi on ju toimetatud juba, kuid ja kus on võetud siis pihtide vahele küll asekantslereid, keskkonnaministeeriumist ja muud kõrged ametnikud, et miks see avaldus just sel nädalal tuli? Siin on nagu kaks seletust, õigemini üks seletus on nagu loogilisem, et ilmselt hakkab siis asi võib-olla kuskile välja jõudma. Et on midagi nagu avastatud, mida on vaja siis nüüd kontrarünnakuga kuidagi kuidagi pareerida. Aga noh, kuna ma ei ole toimikutega tutvunud ja lastaksegi tutvuda. Ja sul ei olegi võimalik? Aga jah, et, et siis nagu ei oska öelda, aga see on alati on ju niimoodi, et kui kui nagu tuli, läheb väga ägedaks, midagi hakkab kõrbema, siis on kõige õigem. Nonii, nagu metsatulekahjule, et kui tahad tulele piiri panna, siis sa pead ühe vastu tule tekitama. Et seda metsatulekahju kuidagi kuidagi lahendada, see on nagu see on nagu esimesel pilgul selline seletus. Minul hakkas silma vastu Mäkivus paari nädalataguste artiklitega veel jah, vist kaks nädalat tagasi, Eesti päevalehest võisime lugeda, kuidas maavahetustehingute uurimine on soikunud. Võtsid seal sõnaseys advokaadid, kes süüdistasid prokuratuuri ja kaitsepolitseid selles, et et mitte midagi ei tehta. Nüüd siis kaks nädalat hiljem tuleb uudis selle kohta, kuidas tehakse liiga palju, kuulatakse kõiki üle, tehakse kõikvõimalikke võetasi, minnakse veel põllumajandusministeeriumisse, räägitakse asekantslerite ka kuulatakse neid üle üheksa tundi ja nii edasi, et, et kas teiega tundub, et siin on ka mingisugune nii-öelda infomüra või vasturääkivusi nagu nendes nendes sõnumites, mis avalikkuse ette on jõudnud? Jah, aga iseküsimus on see, et mis tulemuseni tulemuseni kõik need aktsiad toonid viivad, et ka tänases Päevalehes ütleb Villu Reiljani, seni neid tulemusi justkui justkui pole, pole jõutud nendeni. Et, et kui siin tõesti nagu rahvaliit enda avalduses kirjutab, siin kuulatakse või otsitakse läbi ka inimesi, kes pole iial maid vahetanud ega selleks soovi avaldanud ja, ja tehakse siin dokumendi võetasi firmadest, kes ei ole nende küsimustega tegelenud, et siin ma usun, et küllap nii mõnedki küsimus mõnelgi inimesel võib tekkida küsimus, et kas, kas see tema poole selles küsimuses pöördutakse, tema aega kulutatakse nagu proportsionaalne? Jah, kindlasti uurimistoimingute läbiviimine on antud juhul küsitav ja ma olen kuulnud ka kaitsepolitsei kohta, et nii mõnegi mõnelgi teisel juhul on, on küsitavusi tekkinud näiteks ilma igasuguste kriminaalasjadeta on uuritud tuntud suhtesuhtlusportaal Stahlis Orkut inimeste tutvusringi ja siis on mindud ilma igasuguse põhjuseta inimese käest lihtsalt küsima miks tal on üks või teine inimene seal orkutis, kus suhtlusring on hästi laia, kus nii-öelda sõbrad, sõbrad tekivad sisuliselt virtuaalselt küll oled, võib olla ühe või kaks korda elus selle inimesega kokku puutunud. Et kuidas, kuidas see suhtlusring nagu tekib, et mul on nagu küsimus küll küll sellisel puhul, et noh, miks kaitsepolitsei selliste asjadega tegeleb? Ja, ja see võib tegelikult puhtinimlikult mõningatest rahvaliidu poliitikutest ilmselt ka aru saada selles mõttes, et ma ei taha nagu siinkohal öelda, et, et meie õiguskaitseorganid ei peaks, ei peaks seda maadevahetuse tehingud võimalikud intensiivselt uurima ja kindlasti tuleb õigusrikkumistest inimesed inimesed siis vastutust kandma ja nii edasi, aga teisest küljest, kui me nagu arvestama seda, et, et mis, mis on nagu viimase viimastel aastatel olnud avalikkuses ja poliitikas märksõnad ehk siis erakondade soovimatus enda rahaasju korrastada, millest räägib ka õiguskantsler enda aasta ülevaates, kus on eraldi punktid, mis kannavad nime näiteks R-Hooldus ja K-kohuke ja ma usun, et palju küsimusi avalikkus oli ka näiteks nende Tallinna koolitehingute kohta samamoodi raal korterite ehitamise kohta ja nii edasi, et ma usun, et paneme selle asja nagu sellesse laiemasse konteksti, siis võib tõesti nagu rahvaliidu tekkida küsimus, et miks praegu just nemad on nagu saatan sellesse huviorbiiti ja ja samal ajal nagu teised parteid Aga ma võin vastata, ma võin siinkohal vastata kohe, miks on rahvaliit sattunud huviorbiiti, kui hinnata neid maadevahetustehinguid, siis isegi juhul, kui seal on juriidiliselt kõik korrektne, me ei tea ja me ei hakka kedagi ette süüdistama, siis mulle tundub, et peale vaadates ja hinnates nagu nende tehingute nii-öelda proportsionaalsuse, ehk siis, et et see, mis riigile anti ja mis vastu saadi, kas see on proportsioonis või mitte, siis noh, on ei pea küll vist olema väga rumal inimene, et aru saada, et, et vastu saadud kruntide väärtus võis olla kordades kõrgem kui see, mida riigile vastu anti ja rääkida siin nii-öelda loodushoiust. Noh, ma, ma arvan, et ka see ei ole ka, see ei ole, ei ole päris korrektne, siin oleks pidanud ikkagi olema olema lähenemine pisut teistsugune, sellepärast on ka avalikkuse ees täiesti õigustatud need küsimused tekkinud ja kui rahvaliit läks näiteks teise suure opositsioonierakonnast või ainukese suure opositsioonierakonna Keskerakonna käest küsima nii-öelda toetus selles küsimuses, et kas Keskerakond ei võiks ka siin siinkohal siis midagi mõelda, siis minule teadaolevalt Keskerakond ütles, et, et nad ei saa kahjuks vähemalt selles küsimuses küll rahvaliitu mitte millegagi toetada, sest sest ta avaliku arvamuse kohaselt on need tehingud nii-öelda hukka mõistetud ja on täiesti selge, et seal seal seal mingisugust nii-öelda paha lõhn on isegi kui juriidiliselt lõpuks võib-olla kõik selgub pärast kohut või kriminaalasja lõpetamist, et kõik on justkui nagu korrektne. Jah, aga me peaksime alati olema ettevaatlikud sellise avaliku arvamuse alusel hukkamõistmise koha pealt, et ma meenutaksin siin kohaga näiteks ühe suure Eesti ajalehe üleeilset esikülge, kus siin kui siin inimene, kes enam Andrus Ansipiga ühe laua taga istuvatele nüüd siis trellid näkku joonistatud. Ja, ja ma meenutaksin täpselt samasugust retoorikat, ehk siis see, et, et ühiskondlik arvamus et juriidilised sanktsioonid peavad lähtuma ühiskondlikust arvamusest, kasutati näiteks sellel nädalal ka Kristiine prisma, alkoholimüügiloa peate. Ja seal Kristiina prisma juurde jõuame, pärastpoole aga Peeter, ma tahaksin sinu käest küsida, et kas sinu arvates on seda maadevahetustehingud, nüüd on aasta selle skandaali lahvatamisest möödas, kas seda on liiga kaua juba? Ma tahaks hoopis rääkida sellest või tuletada seda meelde, et siin tuleb nagu kaks asja eraldi hoida. Kui rahvaliit teeb oma avalduses sellise dramaatilise pöördumise, et tegemist on poliitilise kallutatud rünnakuga rahvaliidu vastu, siis, siis tegelikult see on nagu üks asi, teine asi on see, et keskkonnaministeeriumit nende maadevahetustehingud rajal kureeris. Rahvaliit ei ole midagi teha, keskkonnaminister Villu Reiljan, see, et uuritakse rahvaliidu inimesi, on täiesti loogiline tehnilises mõttes. Teisalt tekib mul küsimus, et kui, kui selles avalduses öeldakse, et rünnatakse poliitiliselt rahvaliitu, siis mina küsiksin, mis mõte sel on? Rahvaliit ei ole praegu Eesti poliitikas selline tegelane, tegija, keda oleks vaja hirmsasti rünnata ja nemad tool alt ära tõmmata, siis ta ei ole võimul, ta tema toetus on täiesti marginaalne, reaalne, nii et noh, selles mõttes, kui öeldakse, et poliitiliselt rünnatakse rahvaliitu, siis see on nagu ühe asja peitmine teise kaudu. Ja teiseks, kui jälle tulevad mängu need jutud kallutatud sulgudes, siis siis küsiksin mina jälle seda, mina mäletan seda aega küll, kui kui olid presidendivalimised räägiti jälle kallutatud jõududest, siis eelkõige peeti silmas ajakirjandust, kes hirmsasti kallutatud kindlas suunas, siis nüüd otsib rahvaliit abi sellest viimasest kallutatud ajakirjanduses, sest kogu see jant toimub ajakirjanduse vahendusel. Kõik need süüdistuste loopimine toimub ju meie ajalehtede vahendusel, sellesama kallutatud ajalehtede vahendusel. See on hea, see on hea märkus, sest mul on ka küsimus, miks ei otsi rahvaliit õigust riigikogu kapo komisjonis, kas riigikogu kapo komisjon on seda küsimust menetlenud? Mina ei ole küll kuulnud. Ja meil on ka õiguskantsler, kes on väga õiglasse südametunnistusega, ka tema poole võiks pöörduda. Ja, ja kui rääkida siin veel sellest, et seda konkreetset juhtumit, mis tõenäoliselt on suuremaks juba läinud, kui esialgu arvati on uuritud aasta, siis ma vaatasin üle, mis siis sarnaste juhtumite puhul on olnud eeluurimistähtajad, näiteks Siim Kallase juhtumi puhul uuriti seda tsirka poolteist aastat viljasal märts 2004 kuni detsember 2004 ja, ja siis leidis pärast prokuröre menetleti liiga kiiresti ja see mõjutas uurimiskvaliteeti, mistõttu päris mitu inimest mõisteti sellesse juhtumis ka tegelikult õigeks, mille tõttu riik sai üle 20 miljoni krooni kahju. Ei Valo Jääratsi juhtum mais vahistati novembris kohtusse, aga seal oli väga vähe inimesi seotud konkreetse konkreetse konkreetse juhtumiga välisministeeriumist kadunud salajased teabekandjad uuriti umbes 11 kuud. Selgus, et kuritegu ei ole ja siis Kohtunik suvalov aprill 2006 peeti kohtunik kinni, oktoober 2006 läks kohtusse üle poole aasta ja antud juhul siis on väga vähe inimesi ja väheepisoode, mida tuli uurida, et kui praegu on see, see ikkagi oluliselt mahukama uurimismaterjaliga tegu, siis arvata, et see aasta ei ole veel nagu mingisugune nii-öelda märkimisväärne tähtaega kuulnud, et ka Prantsusmaal sarnaseid kuritegusid uuritakse kaks, kolm aastat ja siis alles jõuavad nad need materjalid kohtusse, et võib-olla võib-olla võiks lasta ikkagi antud juhul uurimisorganitel ütelda, nii nagu ütles ka peaminister Andrus Ansip eilses reporteritunnis, et ta on veendunud, et veendunud uurimise objektiivsuses ja soovitas ta samuti siis rahvaliidul pöörduda kapo komisjoni poole uurimismeetodite põhjendatuse kontrollimiseks. Aga mul on hoopis teine küsimus, et miks justiitsminister Rein Lang ei ole sõna võtnud õiguskaitseorganite kaitseks, kas teile ei tundu see nagu imelik, et praegusel hetkel prokuratuur ja kaitsepolitsei minna vaidlusesse ju rahvaliiduga sellepärast et siis pöördukse teema kohe poliitiliseks? Antud juhul võiks ikkagi nagu nagu justiitsminister kella all siis prokuratuur töötab, võiks, võiks ju midagi toetavat öelda. Ja ta ei suuda ikkagi soovib ennast Eestis avalikkuses nagu distantseeruda sellest sellest uurimisest. Laiaga küll ta ikka varsti midagi ütleb, tundes Rein Langi, ega ta tulebki öelda, sest on jah, sest alles hiljuti ta ütles selle prisma alkoholimüügi kohta väga karme sõnu küll, küllap järgmisel nädalal leiab ta aega ka maadevahetuse asja kommenteerimiseks. Ja tal tulebki seda kommenteerida, sellepärast et rahvaliit esitas kohe arupärimise justiitsministrile selles samas küsimuses, nii et et tal tuleb aru anda, aga ma tahaksin ikkagi tõstatada siinkohal ühe küsimuse, et kas teile ei tundu, et kui nüüd poliitikud teevad selliseid räigeid avaldusi õiguskaitseorganite aadressil, siis tegelikult see see esiteks kahjustab õiguskaitseorganite mainet, tekitab inimestes usaldamatust riigi õiguskorra suhtes. Samas tegelikult näitab, et kogu aeg, justkui tegelikult on mingisugused poliitilised struktuurid õiguskaitseorganitega manipuleerinud ja, ja kokkuvõttes tegelikult kogu riigi usaldusväärsus langeb ja seda me ju nägime tegelikult sellel nädalal avaldatud Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi puhul, kus see Eesti on langenud tervelt neli kohta ja seda seostatakse otseselt tegelikult sellesama maadevahetustehinguga. Kuigi Tarmo Tammerk on toonud välja ka ka teisi põhjusi Nojah, eks rahvaliidu süüdistused on ju, kas otseline Uudne süüdistus selle kohta, et Eestis ongi korruptsioon õiguskaitseorganitest. Et õiguskaitseorganid on seotud poliitikutega poliitiliste erakondadega, kes siis õiguskaitseorganeid suunavad, mida on ju kogu Me oleme uhked olnud kogu aeg ju selle üle, et meil sellist seost ei ole, et meil on õiguskaitseorganid sõltumatud. Jah, no selles mõttes me ikkagi, aga võib-olla ongi õiguskaitseorganid sõltumatud poliitikute huvi on lihtsalt näidata, et õiguskaitseorganid on mingil hetkel sõltuvad poliitilistest jõududest, sest kui nendel võiks mingisugune negatiivne lugu juhtuda mida hakkab siis uurima kaitsepolitsei või prokuratuur, siis, siis nad saavad öelda. Nad on poliitiliselt kallutatud, siin ei ole midagi teha, see on puhas poliitiline protsess ja, ja seetõttu oleks justkui lihtsam sellest teemast nagu välja tulla, et ongi kogu aeg ongi kõigile kasulik ju, rääkida ongi kallutatud, et et kui keegi vahele jääb, et siis on ju oluliselt lihtsam põhjendada selle selle uurimise põhjendamatuks. Rahvaliit viitasin ka sellele, et peagi on lõppemas ka kapo juhi ametiaeg, ehk siis, et justkui keegi avaldaks talle survet. See on väga huvitav teema, et siit võib-olla edasi läheks, järgmise aasta suvel läheb kindlasti sellel selles küsimuses väga palavaks. Aga mis puudutab nüüd veel seda korruptsiooni tajumise indeksid, siis arvate, kas, kas see teine põhjus, mida siis Korruptsioonivaba Eesti ühingu esimees Tarmu Tammerki on välja toonud, et et nii-öelda selline kampaania korras, aus riik, sarnane riiklik programm on lõpetatud, et kas inimestele on jäänud ka mulje, et selle korruptsiooniga vähem tegeletakse, kuigi samas ajakirjanduse kaudu informatsioon jõuab inimesteni, et korruptsioon on Eestis jätkuvalt väga tõsine probleem? No ma arvan, et need korruptsiooniindeksid, ega nad tegelikult ju päris olukorda ikkagi kirjelda. Tegelikku olukorda, sellepärast et küll küsitlused näitavad, et ega neid inimesi väga palju ei ole, kes korruptsiooniga kokku on puutunud? Tarve, aga noh, see ei olnud valdav valdav eestlaste hulgas, kes nagu isiklikult on tajunud korruptsiooni aga sellele on ju väga paljud uurimused viidanud, et Eestis on korruptsioon selline, millele ei saadagi jälile eriti ja eriti toimub see kohalikes omavalitsustes või omavalitsustega seotud tehingutes, kas siis on tegemist ehitusobjektidega? Aga tegelikult ju kuulubki maadevahetus, mille kohta me siiamaani ei tea, kas, kas siis toimus või mitte, aga see tabel, mis, mis esitatakse, see ju ei, ei põhine reaalselt tuvastatud korruptsiooni faktidel. Nii et noh, me ei tea, kui palju seal veel peidus on, tegelikult aga samal ajal noh, kuuldes siit vot mis tegelikult toimub näiteks ehituslubade andmisega ja nii edasi, siis noh, ma julgeks küll öelda, et kui see ei ole korruptsioon, siis missioon Ja kuna see korruptsiooniindeks tugineb tõesti siis sellele, et millisena inimesed tajuvad ja hindavad nende korruptsiooni, siis võib öelda, et see on ka mingis mõttes paradoksaalne, ehk siis see, mida paremini edeneb korruptsioonivastane võitlus ja mida rohkem inimesi võetakse vastutusele selle eest ja mida rohkem järelikult ka avalikkus räägib, seda kõrgemaks poole korruptsiooni inimesed hindavad ühiskonna. No see on nagu ka kõik see statistika, et kui räägime keskmisest palgast, siis kui hakkad inimesi mööda käima ja küsida, et kas sa saad keskmist palka, sest sa leiad harva selles inimesi, kes keskmist palka sa saadad, kõik saavad vähem, tegelikult. Lõpetades siis nii-öelda rahvaliidu temaatika. Ma arvan, et, et, et me, me siiski näeme veel selle kohtuasja jõudmist või kriminaalasja jõudmist kohtusse ja, ja mul on, mul on ka mul on ka mingil määral mulje, et prokuratuur on selles küsimuses siiski nagu optimistlik, aga, aga samas seda, mida sealt kohtust oodata, seda, seda ma tõesti täpselt ei tea, nii et tuleb tuleb see aeg lihtsalt tõenäoliselt ära oodata ja tegu on väga-väga mahuka kriminaalasjaga, mille uurimine kindlasti võtab aega niimoodi. Võib-olla võiksin lasta nagu õiguskaitseorganitel edasi tegutseda ja, ja mitte mõelda kogu aeg sellele, et, et tegu on ühe vandenõuteooriaga, et siis nagu lõpetada ühe partei tegevusse Eestis ära. Aga siin äsja on just juba kahel korral kõlanud, eks üks teine teema, mis on ka sellel nädalal kirgi kütnud ja see puudub Kristiine prismat, kus siis on läbi viidud nii-öelda näidishukkamine. Et teistel poodnikel ei tekiks isegi mitte kiusatust alaealistele alkoholi müüa. Mida nüüd sellest kristiine juhtumist järeldada või õppida? Noh, selle kohta on ju juba paljud öelnud, et tegemist on ikkagi ebaproportsionaalselt suure karistusega sellise asja eest, et no tõepoolest, kui, kui üks kassapidaja, kes teenindab päevas, ma kujutan ette tuhandeid inimesi siis peab ära tundma ühe seitsmeteistaastase noormees alaealise, kes võib-olla näeb välja nagu 20 aastane. Et tegemist oli õlle ostmisega, eks ole, siin ei olnud tegemist ju mingi mingisuguse muu asjaga. Ma arvan, et see, see noh, nagu sa ütlesid või selle kohta on palju öeldud, juba seal näidis näidishukkamine või näiteks protsess, et seda asja oleks tulnud ajada ikkagi targemalt ja väänata kasvõi mingi rahatrahv kõigepealt kaela ja siis silma peal hoida, aga mitte nii, et suureketil tõmmatakse sisuliselt ju vaip jalge alt ära. Ja kummaline on tõesti see, et neid juriidilisi sanktsioone pühendatud põhjendatakse siin ühiskondliku arvamusega. Ja ma tahaksin meenutada, et ka Edgar Savisaar, kes on siis väga palju seda asja õigustanud, et mul meeles, kuidas tema ise on avalikkuse ees rääkinud, kas veenda valimisreklaamides, et kuidas tema ei lähe vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtule, vaid istub hundisilmal ja võtab kus oma külameestega viina ja nii edasi, et kas see ei ole ka alkoholipropaganda. Ja minu arvates võiks siinkohal küsida, et kui Kristiina Prismalt kuskil kahele alaealisele müüdi alkoholi, kui nendelt võeti ära alkoholimüügi luba, siis mida teha nüüd õllesummer iga, kus jäi vahele oluliselt rohkem nii purjus kui alaealisi, kui ka neid, kellele alkoholi müüdi. Mida siis nüüd teha selle, selle suurepärase suvefestivaliga. Järgmisel aastal tuleb õllesummer võib-olla siis näiteks meie summeri. Nad ei summeri nime all kas, kas samasugust proportsionaalset karistus karistust rakendatakse siis ka selle avaliku üritusega? Juhul, kui tegemist on õllesummer iga, siis mina kujutan ette, et järgmisel suvel peaks toimuma selline asi, et alaealisi sinna õllesummerile sisse ei lasta. Et igalt inimeselt, kellel on kahtlus, et on alaealine, kontrollitakse dokumenti. Aga aga, aga, aga see on ka, see on ebaproportsionaalne karistus võrreldes selle Kristiine prisma karistusega, kui, kui karistada, siis karistada ühtemoodi, sest proportsionaalne karistus oleks sellisel juhul alkoholimüügi täielik piiramine, sellepärast et et midagi peab ju sellest sellest juhtumist õppima, kui on alaealistele alkoholi müüdud. Vaata, siin on veel see asi, et see Kristiine prisma juhtum avastati tänu sellele, et juhuslikult viibisid seal poes kaks noort politseinikku, vist, kes, kes nägid pealt seda, kuidas, kuidas müük toimub. Sel juhul mõeldakse, et hakkab toimuma selline, no ma tea, lauskontrolli ilmselt ei saa teha, ei ole nagu nagu tööjõudu, aga selline väga süstemaatiline kontroll ka teiste kaubandusasutustele, et kus võidakse müüa. Ma toon ühe näite. Ma tulin täna hommikul tööle ja ma käisin läbi ühest bensiinijaamast, ma ei nimeta, millisest selle bensiinijaama ümbrus oli täis Purjus kakerdavaid noice, kes minu hinnangul olid kõik alaealised või vähemalt ei olnud nad täiskasvanud. Nad olid seal samast tanklast ostnud endale jooke, need vedelesid seal tänava peal. Pääs Nat lärmasid räuskas, et nad olid kõik ostnud sealtsamast bensujaamast. Ma ei näinud ühtegi kontrolli kuskil, ma arvan, see bensujaama oleks tulnud ka siis noh, ma ei tea, mitte likvideerida, aga alkoholilitsents kohe ära võtta. Jah, ja küsimus on ka see, et millise järelduse teevad sellest juhtumist teised kaubandusettevõtted, kas siis võib eeldada, et need, kellel ei ole juustuhalli, peavad hakkama Lätti alkoholi ostma minnes dokumenti kaasas kandma? Et mulle meenub üks üks selline kurioosne välisuudis ühest oli vist Briti pensionär, 72 aastane, kes üritas ka poest osta alkoholi ja tema käest küsiti dokumenti. Hea küll, et selles ei ole midagi halba. Ma olen Ameerikas käinud läinud õhtul paari ja ka minu käest küsiti passi ja ma pidasin seda täiesti loomulikuks, sellepärast et see on selline kohalik tava ja võib-olla nii ongi kõige lihtsam võimalik lihtsamalt võimalik ju ju selliseid juhtumeid ära hoida ja, ja tegelikult, kui nüüd mõelda, et kuidas, kuidas, kuidas näiteks mina poodi lähen, siis ma olen alati kaasas, kas autojuhiload või ID-kaart ja seal on vanus täpselt kirjas, nii et ei ole nagu mingit probleemi sellega, mina ei näe siin üleüldse probleemi, võib ka vastu võtta tõesti sellise seaduse, et alkoholi müümisel tuleb kontrollida inimese vanust ja ongi kogu lugu. Ja ei ole veendunud selles, et et see ostja on piisavalt vana, siis, siis tal on loomulikult väga hea võimalus keelduda, aga siis tuleb selle lihtsalt võib-olla võib-olla täpsemalt sõnastada. Et seda hakataks rohkem küsima, miks mitte. Aga selle vastu mitte midagi, kui minu käest küsitakse dokumenti? Selles Kristiine prisma juhtumis on ka üks, üks positiivne asi ja see positiivne asi on see, et see juhib tähelepanu sellele kuivõrd absurdne on Eesti riigis alkoholipoliitika. Kui iga vürst võib absoluutselt teha omas öeldakse vürstiriigis seda, mis tal pähe tuleb kas siis punktidega kogumise eesmärgil, valimisi silmas pidades või lihtsalt noh, ma ei tea, tuleb hommikul mõte, et teeme sellise asja, keelame selle ära, no ma ei tea, keelame autosõidu ära pärast kella viit näiteks siin vallas või seal omavalitsuses. Et see nagu juhib jälle tähelepanu sellele, et Eestil tuleks ikkagi välja töötada üleriiklik alkoholipoliitika. Eesti riik on piisavalt väike, et seda saaks väga edukalt ellu rakendada, kui see on võimalik olnud suurtes naaberriikides Soomes, Rootsis. No minugi pärast teemegi siis spetsiaalselt alkoholipoed, milleks, milleks peab toidupoodides müüma viina, konjakit ja nii edasi. Alustada võiksid, ehkki tõesti nendest alkoholireklaamides, mis on, mis on suures osas ikkagi suunatud väga noortele inimestele ja nende väärtushinnangute kujundamisele. Et, et ma arvan, et tegelikult räägime noorte alkoholi tarbimisest siis siin et alates teatud vanusest tohib ostjad ja kas sa oled aasta noorem, siis sa ei tohi osta, et ma arvan, et, et see ei pruugigi seda käitumist ja hoiakute kujunemist nii palju nii palju mõjutada. Kuigi samas see riiklik alkoholipoliitika leidnud ka valitsuskoalitsioonis ju selgelt toetust, peaminister on jätkuvalt seisukohal, et ta jäi justiitsminister on seisukohal, et, et omavalitsused Nad võivad ju seda ise reguleerida, samas kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on siis valmimas vastav eelnõu, mis mis juba mingisugused üle riiklikud, ühtsed piirangud sätestab antud küsimuses. No see on jah, sellest ma ei saa sellest peaministri seisukohast ka aru, miks, miks ei võiks olla selline ühtne poliitika, noh, ma ei tea, kas see on siis mingisugune inimvabaduste austamine või ultraliberalism või, või mida iganes. No ausalt öeldes, kuidas saab üks kohalik vallavanem hinnata seda, milline on näiteks Eesti rahva tervis, et milliseid probleeme alkoholism on Eesti rahva tervisele tekitanud? Ma ei usu, pädev seda otsustama, küll aga on riiklikes struktuurides uurimisinstituutides need inimesed täiesti olemas, selle kohta on ka ettekannet kirjutatud, selle põhjal võiks ju täiesti otsuse langetada ja see otsus peab tulema vabariigi valitsuse tasandil. Jah, ja see vabastaks ka kohalikud omavalitsused teatud sellisest koomilisest konkurentsist, kus siis ühes omavalitsuses on alkoholimüügi piirangud karmimad ja siis minnakse üle üle nii-öelda piiri teise pudeli. Peaks ikka tegelema kohalike teede remondiga või ma ei tea v küsimustega mitte riikliku alkoholipoliitika kujundamisega nii-öelda rohujuure tasandilt ja altpoolt. Nii see on rahvateenrite konsensuslik otsus, tuleb välja töötada riiklik alkoholipoliitika ja ma arvan, et ma arvan, et sellega nõustuvad ka enamus raadiokuulajaid. Aga sellel nädalal käis meil üks väga huvitav külaline, keegi härra tuut, tuut Jeemen ja tegu on siis ÜRO diskrimineerimisega tegeleva ametnikuga. Teda võib siis nimetada pisut ka nii-öelda ÜRO emissariks, kes siis tuli Eestisse ja ütles, et Eesti peab liikuma mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmekeelel ja soovitab ta siis riigikeeleks ka veel vene keelt, räägita siis nendest nii-öelda gruppidest, kes on rahvusvähemused ja nii edasi ja sisuliselt ta soovitab liikuda nagu Eesti Eestile mitmekeelsuse suunas. Samas annab ta nagu väga vastu vastukäivaid sõnumeid, et eesti keele oskuse nõue on normaalne, et kuidas teile tundub, et kas, kas nüüd see nii-öelda ÜRO ühe sellise raportööri vastavasisuline sõnavõtt võiks olla nagu, nagu ka nii-öelda väike punkti vaid Vene meediale. Ei, no eks ta kahtlemata punktivõit oligi, seda ütles eile välja ka välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido, et ta vaatas pressiruumi ja nägi, kuidas Vene ajakirjanikud kohe punkti kirja panid kakskeelsuse jutuga lagedale tuli, aga tegelikult ju härrasene kaallane tema kompetentsi ei kuulu ju üldse mingisugused keeleküsimusega, tema peaks tegelema rassilise diskrimineeri järgmisena. See on nagu tema, tema põhi põhiülesanne. Aga noh, see see, et ta sellise seisukoha välja ütles, esiteks on see kahetsus. Aga teiseks läheb see muidugi samasse ritta igasuguste tegelaste väljaütlemistega, kes siin hiljuti käisid, meenutame kas v ENPA presidenti vanderlyndonit, kes noh, mitte küll kakskeelsust välja ei pakkunud, aga väga muretsesin venelaste olukorra pärast ja ja siin ammu sellele, et ta tegelikult väga hoolega konsulteerib Moskvaga nendes küsimustes, ma ei tea, kas härraszenegaallane ka Moskvaga konsulteerib või mitte, aga igatahes trend on ju sama. Härra manner Lyndoni kohta on ju öeldud ka seda, et tema lähedastel võivad olla teatavad majandushuvid Venemaal, nii et seda seost ei, ei maksa küll otseselt tema puhul otsida, aga, aga siis tema lähedaste ringist kindlasti ja, ja kui siin küsiti korduvalt tema majandushuvide kohta, siis ta mängis küll ühelt poolt solvunut, aga võib-olla lihtsalt probleem selles, et talle ei esitatud piisavalt täpset küsimust. No aga kui me tagasi pöördume selle häraduudiene poole Senegalis, siis olgugi et tema avaldus oli, võimaldas siis vene Me teame siinsel vene kogukonnal punkte koguda. Ikkagi, meil on nagu õigus arvamusvabaduse ajal, igaühel on õigus tulla välja oma seisukohaga ja ma arvan, et me peaks ka niivõrd neurootilised reageerima iga iga ametniku avaldusele, mis, mis tuleb meie meie pihta, et et see ei ole kohustus, see on lihtsalt soovitus. Jaa. Jaa. Nojaa, aga mis puudutab nüüd van der Linden seisukohti, siis, siis ta tuli ja rääkis ju lausvalet, sellepärast et ta rääkis, et Eestis ei saa mittekodanikud kohalikel valimistel osaleda, mille Mart Laar siis kohe ümber lükkas. Selle peale siis ütleski Von der Linden, et tema tugineb siis ÜRO raportitele, mida ta on siiani pidanud väga usaldusväärseteks, võib olla Radodo teeme, kätte jõudnud, raportid on täpselt sama usaldusväärselt nagu vander Lindeni kätte jõudnud raportid, et võib-olla siin siinkohal meie inimesed, kes töötavad nüüd ÜRO-s samamoodi, kes käivad Euroopa nõukogul parlamentaarses assamblees Strasbourgis kohal võiksid natukene uurida, milliste paberitega on seal konkreetselt tegu, mis ikkagi nende ametnike kätte jõuavad. Jah, see on väga hea küsimus, et, et kas Eesti on, on siis piisavalt täpseid andmeid edastanud ka nendele raportöörid. No tõenäoliselt ei ole meie neid andmeid erastanud või keegi, keegi on meile keegi, jutumärkides on meile need andmed esitanud ja meie küsimus on lihtsalt selles, et tuleb võib-olla lasta need andmed üle kontrollida ja võib-olla omapoolsed on need esitada või siis regulaarselt hakata tõesti oma andmeid ise veel veel nagu üle üle esitama, sest vastasel juhul me olemegi situatsioonis, kus tulevad nii-öelda pidevalt punktivõitu saanud mehed ja siis on siis me pidevalt peame hakkama selgitama oma nii-öelda positsiooni rahvusvähemuste osas ja nii edasi. Oota ära algab vist sellest, et kõikides nendes rahvusvahelistes organisatsioonides eelkõige ÜRO-s, aga ilmselt ka Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees valitseb selline noh, ma ei tea, kuidas seda nimetada poliitilise korrektsuse või sellise tasemega kaalustatuse nõue, et ametikohtadel tuleb määrata inimesi, noh, kas riikide järgi või siis nahavärvi järgi või poliitilise kuuluvuse järgi küsimata seda, et kas nad, selle loo on ka kompetents, et kas, kas nad, kas nad valdavad mingit teemat? No selleks, et ÜROs ametnikuks saada, tuleb läbi teha ikka väga-väga karmid eksamid. Ma millegipärast kahtlen seda aastal 2003 koma ÜROsse käisin ja kuulasin ühte ÜRO naisametnikku, kes pidi vastutama ÜRO rahuvalvejõudude ees, siis ma ütlen ausalt öeldes, et et kaitseküsimuste vallas ühte nii ebakompetentset ametnikku ei ole mina ammu enne seda aega pärast seda näinud. Gigant. Ei, ta oli osakonna osakonna asejuhataja, mis on väga kõrge positsioon. Me jõuame siin ju ÜRO peasekretäri nii välja, kes valitakse ka mitte selle põhjal, et ta on oma alal hästi pädev ja oskab vot koos hoida vaat selle peale, et kas ta on sellest maailmajaost või on ta tollest maailm näost, kas ta mustanahaline või, või on ta mingisugust teist nahavärvi inimene. Nii et sealt nagu algavad need need põhiprobleemid. Aga kujutame nüüd ette, et hea küll, et siin kõrged ÜRO esindajad käivad, jäävad nihukest sokki suust välja. Mis juhtuks näiteks siis, kui ma ei tea mingi mingi Eesti esindaja, kes juhuslikult me oleme ka jõudnud päris kõrgetele kohtadele rahvusvahelistes organisatsioonides näiteks. Ja võib-olla samamoodi kvoodi alusel Euroopa liidus. Jah, ja näiteks meie See veel toimub kvoodi alusel, varsti läheb see asi ikkagi haamri alla, ehk siis konkursi alla. Jah, läheb näiteks meie suure sõbra juurde, ma jään Ameerika Ühendriikides, esineb kuskil väga prestiižklubis ja ajab Ameerika ajaloo kohta sihukest jama suust välja, et pärast piinlikkusest ei tea, kuhu silmi peita. Mis siis juhtuks meiega? Tõenäoliselt ka mitte midagi, naerab, naerdakse natukene ja unustatakse. Igasugust riiki muidugi nii lihtsalt ei haav, aga noh, see on aga vastus, Külli tähelepanek on, et me oleme nagu jah, me oleme väga ärevil igasuguste selliste kõrgete tegelaste pärast, kes siia tulevad ja ei kajasta adekvaatselt meie olukorda, aga noh, see on tänu meie väiksele meie minevik. Aga Peeter, sina oled nende välisteemadega oluliselt paremini kursis kui meie tõenäoliselt, kuidas sulle tundub, et mis sellisest võimalikust raportist, mida siis härra tudu tiine kirjutab, mis sellest johtuda võiv? Ma arvan, et sellest ei juhtu mitte midagi. Ta kirjutab oma raportit ja sõidad järgmisesse kohta raportit kirjutama. Ma ei usu, et selle põhjal mingisuguseid järeldusi tehakse ja meile kuskilt veel kõrgemalt tasemelt tuleb ametlik soovitus kehtestada kakskeelsus ehk nagu nagu ütles ka välisministeeriumis Tiido, et tegemist on härrazenegaallase isikliku arvamusega. Sellepärast ei ole ka meil mõtet sellel teemal väga neurootiliselt reageerida. Otsestatud rohkem toodavad iseenesest ei räägi Lähme ühe teise teema juurde, mis võiks Nonii see palju erutada inimesi, kes plaanivad tänasel õhtul Tallinna linnas või miks, miks ka mitte ka näiteks Tartus, Haapsalus või Pärnus välja minna ja satuvad kuhugi ööklubisse. Ja kui nüüd seal ööklubis võiks aset leida mingisugune sõnavahetus siis hoidku jumal selle eest, et võib ka midagi hullemat juhtuda, aga just selline sündmus on aset leidnud 14. septembri öösel ning selle kohta on olemas ka turvakaamera videomaterjal, mis sattus Postimehe toimetusse ja mitte õiguskaitseorganite kätte, mis on iseäranis märkimisväärne kogu selle kogu selle loo puhul ehk siis lugu, millest on rääkinud Eesti meedia juba viimased kaks päeva, kuidas ööklubi klientidele anti viru, telli ööklubis Amigo räigelt peksa. Kas teil tekib veel tahtmine edaspidi minna näiteks ööklubisse? Ja kas ei ole seal kunagi käinud ja ja ma usun, et, et et inimesed teevad, teevad ütleme nagu laiemaid järeldusi selle, selle klubi kohta. Enamiku me lugesime, Postimees seadis kuulda turva turvajuhi juttu, et et kui ta põhjendas, et need lindid on kadunud ja ütles, et paraku on olnud ka varem juhtumeid, kus turvaruumi suletud inimesed 11 vigastavad et siis hiljem öelda, justkui oleks turvatöötaja neid seal globinud. Ehk siis tekib küsimus, et kas seal on, on olnud ka varem siis analoogseid juhtumeid, kus siis turvatöötajad niisugust räiget vägivalda tarvitanud. No siin võiks muidugi olla lihtne soovitus mitte ööklubides käia, niimoodi üldistada ma tavaliselt edasi minna, et seal on, ma ütlesin, et sina ei ole käinud ja mina ei ole ka käinud ega kavatsegi. Hüva, aga noh, ega sellega me ei pääse selle pärast, ega turvamehed ei tegutse ju ainult töögruppides, neid on terve terve linn täis, mine kasvõi kõik suvalisse kauplusesse, sa näed mingisugust turvameest. Ma olen korduvalt juhtunud kaupluses käima, kui ma ei tea, ma käisin vanade vanade riietega, läksin kõrval asuvasse kauplusesse, siis hakkas turvamees mind jälitama. Vedas mind asotsiaalid, kes tahab midagi sealt varastada. Ja ma olen näinud, näinud korduvalt, ma ise vaadanud nende inimeste välimust ma ei tuvastanud, mis turvafirmast nad parasjagu on lihtsalt kaupluse poolt näiteks palgad. Aga nende nende olek ajab kuidagi hirmu peale. Mul on nagu selline tunne, et nad on. Mõned neist on palgatud sealsamas poe kõrval asuvate prügikastide juurest, et noh, tule, ma annan sulle mundri, tule valva natukene meie, meie meiega. Aga Peeter, aga mida sa tahad, turvanendel? Firmadel ei olegi nii palju raha, et maksta turvamehele mingisugustki mõistlikku palka. Need peavadki olema sellisel juhul ilma igasuguse kvalifikatsioonita. No parem siis mitte üldse olla parem mitte palgata kui selline palgata. Vaata kui palju jama sellest, et tulles olla. No aga ju tuleb ikka odavam kui jälgida midagi kui nende võimalike varguste kuluv raha, aga sellegipoolest minul tekkis selle amigo juhtumi puhul nagu selline küsimus, et mulle meenus õiguskantsleri üks viimase hoiatusi, kus ta ütles, et, et uus kaitse seadus võib avardada eraturvafirmade võimalusi haarata endale politsei funktsioone. No sellest on räägitud korduvalt, tegelikult. Ja selle kohta, et turvafirmade töötajad on täiesti ebaprofessionaalsed ja ilma igasuguse ettevalmistuseta, sellest rääkis ka riigikogu liige ja riigikogu kapo komisjoni esimees Jaanus Rahumägi eile üsna pikalt. Siin on võib-olla tõesti nüüd see küsimus, et mis siis nagu uue korrakaitseseaduses puhul ette võtta. Tõenäoliselt kui käivitub ei justiitsmitte justiitsministri, vaid siseministri kava. Ebaefektiivselt töötavad uurijad tänavale saata, siis tekib tänavale politseijõude juurde ja võiks lõpetada turvafirmade liigse võimutsemise tänavapildis üleüldse ära. Jaanus Rahumägi oli tegelikult ju väga asjalik ettepanek lähtuda meie meie naabrite kogemusest, kus turvafirma töötajat spetsiaalselt koolitatakse välja politsei juures. Selleks on kohe vastavad kursused ette nähtud, meil seda Juudatavast teod. Iseküsimus on ka see, et turvatöötajad on olemas mingisugused kutsestandardid või eetikakoodeks mis neid mingilgi moel nagu kohustaks või seoks. No mulle tundub, et ainukene koodeks turvafirmade puhul on praegu see, et et kui ta on nõus miinimumpalga või pisut suurema palgaga seda tööd tegema ja seal seisma, munder seljas kaheksa tundi ööpäevas, siis see ongi kogu see eetikakoodeks, mis, mis turvafirma töötajale esitatakse. Vaata munder ju muudab automaatselt inimest. Ma ei tea millegipärast, see võrdlus on võib-olla vägivaldne, aga mulle meenub nõukogude aeg, kui miilitsasse läks tööle väga palju selliseid hästi selliseid kiduraid ja elus ebaõnnestunud inimesi millises võeti ainult kahe käega vastu. Mills andis neile mundri ja vaata, siis seisid need jupijumalad seal igal pool, eks ole, Buraska oli peas niimoodi silmini, eks ole, kuna isa oli niivõrd väike ja püksid lotendasid jalas, eks ole. Aga võim oli tema käes, ta suutis kätte maksta, ütleme, alanduste eest koolis, mis suuremad poisid talle on võib-olla teinud ja nii edasi. Millegipärast Ma arvan, et väga paljud panevad mundri selga ka turvamundri, sellepärast et saada oma kompleksidest välja elada. Mulle meenub, et ma käisin hiljaaegu Gruusias. Ma ei ole kuskil näinud nii palju turvamehi kui Gruusias seal nagu prestiiži eest, vaata see küsimus, et minu arust poolepilisi tänavapildis nähtavad inimesed olid turvamehed. Sellepärast et noh, see andis neile võimu, sa ei pea mitte midagi, sa ei pea tööd tegema, aga sa oled väga lugupeetud inimene. Aga Peeter, kui sa nüüd meenutad aega Eestis 10 15 aastat tagasi, siis ka meie tänavapilti ilmestasid siis ja turvafirmad on ju lausa müütiline laul, ka, ka turvamees, kõlanud ohtralt Eesti raadioeetris eetrites ja ja mulle tundub, et, et see, see aeg, mida sa kirjeldad Gruusias, oli mingil määral sarnane siin ka Eestis, kus turvamehed sõitsid toonitud klaasidega autodega kihutades vilkurid peal, kihutasid mööda linna ringi, et see oli, see oli nii-öelda toonane elustiil, praegu tundub, et turvamees on, on mingi hoopis hoopis teine mees. Nojah, aga hea küll, vilkuritega enam ei tiirutada, aga teatavat turvafirma kirjadega autosid ma selles kandis, kus ma kus mul suvemaja näen, ma kohe sõitmas ringi, edasi-tagasi ja passimas seismas. Aga kui ma ükskord neile helistasin mereranda, kuhu sildid keelavad autosid minna? Rannas on autosid aga palju, ma teadsin, et see turvaauto seisab kuskil poole kilomeetri kaugusel sellest kohast ja kui ma siis neile helistasin, siis nad teadsid, et see ei olnud nende rida. Et kirjutagu ma number ülesse helistagu politseisse, kes küsinud, mis nende rida on, kui mitte korda hoida sellest kohast, kus nad parasjagu on. Kuigi mina tahaks kogu selle loo juures saada siiski vastust kahele küsimusele, miks ei saanud Eesti õiguskaitseorganeid kui nad nägid, mis oli juba toimunud, miks nad ei saanud kätte turvasalvestisi ja kuidas on võimalik, et ajaleht Postimees saab selle salvestise kätte. Õiguskaitseorganid ei saa. Et, et see küsimus võiks ka kogu selle kogu selle loo puhul siiski vastuse saada, ma, ma loodan, et sellel oleks kasu kindlasti ka õiguskaitseorganite töö efektiivsemaks muutmisel. Eks sellele küsimusele oskab vastata see inimene, kes pidas, ütleme, ebaõiglusega võitlemisel efektiivsemaks meedia, meedia abi kui korrakaitseorganitele. Ja, ja muidugi me ei saa siinkohal. Rääkimata jätta sellest, et mine tea, võib-olla oli tegu konkurentide salasepitsustega. Ka sellest ei saa ma sind, ei ole siinkohal tõepoolest midagi rohkem rääkida, loodame, et et see nii-öelda küsimus on õpetuseks nii turvafirmadele kui ka õiguskaitseorganitele ja ja kindlasti ka klubi külalistele. Jah, võib-olla see annab sellise tõuke selleks, et kogu see turvanduse süsteem meil ikkagi kuidagi korrastada ja tõepoolest neile siis mingisugused õppimisvälja treenimisvõimalused luua nende organite juurde, kes nagu asjaga kompetentselt hakkama saavad. Ja, ja kui kuskil turvame, siis suhtub temasse lugupidavalt. Pane lõikama. Turvamees, näed, palun. Ma küsin teie käest kohe siinkohal juba äsja kõlanud teema kohta ka, et mida te arvate siis siseministri ettepanekust vähendada uurijate arvu ja suurendada siis seal selle arvelt patrullpolitseinike arvu ja, ja sisuliselt peab ta ikkagi silmas, et ebaefektiivselt töötavad uurijad ehk siis need, kes ei saa võib-olla siis neid turvalinte kätte kui öeldakse neile midagi, et see aparaat oli katki ja nad rahulduvad selle vastusega, et mida siis võtta ette nende ebaefektiivsete uurijatega, et kas tõesti võiksid nad minna tänavale patrullima. Kas sa mõtled ka neid uurijat, kellest me saate alguses rääkisime, kes ei suuda nagu maavahetustehingud kuidagi lõpule viia tuleks nagu patrullima saata? No maavahetustehingute osas ma ei ole nii kindel, sellepärast et seal ei ole ju veel selgunud, et kuivõrd efektiivselt uurijad töötavad, viimaste rahvaliidu andmete järgi töötavad need uurijad väga efektiivselt ja, ja kammivad siis võib-olla kõiki härra põllumajandusministeeriumist ja võib-olla ka keskkonnaministeeriumist välja saadetud meile läbi ja kuulavad inimesi üle, nii et, et selle kohta ma ei oska veel midagi nagu öelda. Nende uurijate efektiivsuse kohta ma nagu ei oska öelda, kuidas seda täpselt mõõta, aga kui me nagu vaatame seda, et kui kui nagu struktuursed, muutub haavalt patrulliate osakaal võrreldes uurijad tasakaalu, kui see tähendab seda, et ka mingis mõttes nagu see rõhuasetus siis läheb sellise tänavakuritegevuse Ennetusele võrreldes siis mingit muud tüüpi kuritegude uurimisega. Kuigi ma tahaksin siiski antud juhul maadevahetustehingud tehinguid uurivate uurijate kaitseks öelda seda Ei, ega ma ei süüdistamine õige nalja. Nojah, aga ma tahaks siiski nende kaitseks öelda ühe olulise nüansi või mida ei ole, siinkohal võib olla kasutatud, kui on räägitud sellest, et miks uurimine nii kaua aega on võtnud. Vahepeal toimus ju ka pronksiöö ja needsamad mehed tegelikult tegelesid ka pronksijärgsete sündmuste uurimisega, mis oluliselt vähendasid siis nende efektiivsust maadevahetustehingute uurimisel ja sellepärast on võib-olla ka natukene nii-öelda see, see nende töö olnud pärsitud maadevahetustehingute uurimisel, see oli väike, selline vaherepliik, mida ma tahtsin ka siinkohal öelda. Eino tänava tänavapolitseinik arvu suurendamine, ma arvan, igale inimesele teretulnud, kõik ootavad, et oleks meil korrakaitsjaid rohkem väljas ja noh, selles mõttes on nagu ideel jumet, aga siin võib tekkida selline nokk kinni, saba lahti, olukord, et kui me suurendame politseinike arvu tänavatel järelikult avastatakse rohkem kuritegusid. See võib-olla rohkem võib-olla ka ennetatakse, tuvastatakse ja need avastatud kuriteod saadetakse uurijatele, keda siis jälle napib, sellepärast et avastatud kuritegude arv on suurenenud, aga uurijate arv on vähenenud, siis tekib jälle vajadus rohkemate uurijate järgi. Ja ma tahaks siinkohal küsida ka nii-öelda kuritegude liikide kohta, kui meil lavastatakse piisavalt palju raskeid kuritegusid siis selliseid kergemat tüüpi kuritegusid, ala, mobiiltelefoni varguse avastatakse ikkagi suhteliselt harva, kuigi neid loodetakse väga palju ja nendega tegeleb mingi kindel hulk uurijaid. Kui me nüüd need uurijad saadame tänavale, siis nende mobiiltelefonidega ei tegele enam mitte keegi ja vot siinkohal on, et see, see küsimus, mis, mis, mis esile kerkib. Ja siin on küsimus see, et mis siis aitab tulevikus näinud mobiiltelefonide vargusi ja röövimisi vähendada, et kas siis see, kui tänaval kõnnivad politseinikud ringi, kes siis hirmutavad võimalikke korrarikkujaid või siis ikkagi, et, et need, kes on selliste asjadega tegelenud, võetakse vahele. Ja siin on, siin on ka küsimuse uue seaduse põhjal uue seaduse järgi alla 1000 kroonine vargus ei ole enam ei suju tegu, vaid on väärtegu ja kui nüüd keegi kurikael tabab ära, et kui ta hakkab kogu aeg varastama nagu alla alla 1000 krooni suuruses summas, siis, siis ta teda ootab ainult väärteo korras süüdi mõistma. See on nagu autode puhul kaskokindlustus, et kuni 3000 maksad ise. Ehk siis enne kui enne kui midagi sellist teed, siis vaata, kas on amortiseerunud mobiiltelefoni või mitte. Meil ei ole enam palju aega jäänud, aga teemasid, et millest selle nädala kontekstis rääkida, oleks veel väga palju. Üks teema, mis on lõpule jõudnud, on ka kohukeste afäär. Nimelt leidis kohus, et ei ole seal mingisugust väärtegu ja ja seega võime öelda, et K-kohukeste ka seoses oli kõik jokk. No oligi jokk see, et K-kohukese suhtes on asi lõpetatud, see oli vist eilne uudis, eks ole. Aga mulle tuleb meelde nädala alguses Eesti televisiooni revidentide saade, kus esines Ruda K-kohukeste, nagu öeldakse. Isa, kes ristiisa? Jah, kes väga uhkelt teatas, et kogu see K-kohukese kampaania oli, oli tema ettevõtmistest üks kõige õnnestunum reklaamitrikk ja kõige rohkem sisse toonud reklaam, nii et ta oli juba ette ette oli, oli tema sellel seisukohal, et sealt ei tulegi mitte midagi ja ta oli selle üle väga uhke. No mida me võime sellest järeldada, et me võime öelda, et kui et kui reklaami eest saadakse veel raha mida võib-olla, et, et ka ei saadud, pluss siis veel Kas ma ei tea, kas ta raha mainis, aga ta vähemalt mainis, et see oli üks kõige edukamaid reklaamikampaaniaid Eestis, mis üldse on tehtud? Siin on nagu küsimus, et mille alusel seda edukust siis mõõta? No ma ei tea, ühiskondlikku vastukaja võib olla näiteks, sest K-kohukesest rääkisid ju kuude kaupa, rääkisid kõik Eesti meediaväljaanded. Ja võib-olla ka sellevõrra osteti neid rohkemises. Küll ma saan aru, et ega just see K-kohukeste teema Oliver Kruuda enda mainet märkimisväärselt ei tõstnud, pigem langetas, aga, aga ma saan ka aru, et tema tema puhul nendest teemadest ei maksa vist väga rääkida, ega talle see, see, mida temast avalikkuses arvatakse just väga palju korda ei lähe. Seega, võib-olla tõesti oli siis nii, nagu sa ütlesid, väga edukas. Räägitakse, et see, see, mida, mida räägitakse, ei ole enam niivõrd tähtis. Kell on saanud 11 ja 54 minutit, enne kui me saate ära lõpetame, vaataks paar päeva ettepoole. Ukrainas toimuvad parlamendivalimised. Ütle Peeter kasse oranžist regul ratsioonist saab nüüd selline sinine pohmelus. Oh selle kohta on ju väga raske midagi öelda, eks kõik oleneb sellest, kui palju suudavad need nõndanimetatud kunagised oranzid, jõud oma oma oma jõud ühendada, et nad jälle läheks, ehk siis Julia Tõmošenko ja ja Viktor Juštšenko, aga igatahes vähemalt eilse seisuga tundub, et et Janukovitši leer tunneb ennast väga enesekindlalt. Ka meie näitasime eile aktuaalses kaameras, sest Janukovitši ütlust oma konkurendi Ta esines peaaegu nagu võite. Tõmošenko kohta, kes ütles, et kui naisesse suhtub ta täiesti nagu normaalne mees aga kui võimalikku peaministrist, siis ta suhtub temasse nagu lehm libedal jääl. Mis oli nagu asi on läinud seal ikka päris isiklike solvangute juba? Jah, et mis, mis tulemust seal tuleb, ma arvan, et ega sealt selget võitu ei tule kummalegi leeri läks. See kummaline patiseis, ma arvan, püsib seal veel mõnda aega, mis ja mis ei ole ju muidugi Ukraina arengu seisukohast kuigi hea. Aga mida me võime öelda nüüd selle kohta, et Venemaa ei ole ju tegelikult Ukrainas toimuva suhtes sõna võtnud, kuigi võib arvata, et nad toetavad Janukovitšit, aga, aga mitte mingisugust nii-öelda tugevamad, tugevamad sõnavõttu ei ole Moskvast kõlanud. Noh, eks nad ju adusid väga hästi, kuidas president Putin kõrvetada, see presidendivalimiste aegu ta selgelt Janukovitši taha asus, mis ju tegelikult paljude vaatlejate arvates viiski just Juštšenko võidule, nii et selles mõttes on Venemaa avaldustes olnud vaoshoitum, aga me ei tea, milline mäng toimub kulisside taga. Et pigem nad püüavad hoida siis nii-öelda vastureaktsiooni ära. Jah, ja ma arvan, et see Ukraina olukord on piisavalt piisavalt kehvalt edasi läinud, et et ka Moskvas eeldada, et Janukovitš, kes naudib ikkagi sellise lihtrahva soosingut, et ta ilmselt need valimised siiski võidab. Sellega on tänane rahvateenrite saade läbi ja päike on ka välja tulnud. Nautige ilusat sügispäeva, tänased rahva teen redelid. Külli-Riin Tigasson, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ning meiega kohtute siis juba oktoobrikuus. Järgmisel nädalal on saatejuht Aarne Rannamäe ja soovime teile siis ilusat päeva jätku.