Vikerraadio. Brid. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on raadio stuudios ajakirjanikud Urmet Kook, Rahvusring häälingust, Sulev Vedler. Eesti ekspressist ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast. Oleme kõik õnnelikult stuudiosse jõudnud, et õnnelikult seetõttu, et Tallinna tänavatel aeg-ajalt ähvardab tänavavalgustuspostide kukkumise oht ja tegelikult juhtus üks õnn, õnneliku lõpuga õnnetus, et Tallinn Ülikooli ees Narva maanteel. Jälle üks post väsis ära ja õnneks Kadriorgu liikunud tramm jäi sele kukkumisteele ning ning ohvreid nii-öelda inimohvreid ei olnud, aga aga kuna see on juba teine kord, et siin veebruaris kukkusid kolm posti Vabaduse väljaku lähedal, siis siis pigem viitab ikkagi mingile tegemata tööle või, või, või loodame, et, et seda nüüd kolmandat juhtumit uudist ei tule, et ennem saadakse need postid üle vaadatud. Tere, mina olen sulane, aga ma ei, ma ei nimetaks seda õnneks ta trammi otsa kukkus. Puhas õnnetus minagi ja majas ja minu kodumaja vastas tehti hiljuti tänava remonti. Ja eile sealt mööda kõndides nägime ka sellist toredat imetajat, et tavaliselt meil taastatakse puid, aga seekord oli, läheb puu külge see kõvema, mingi köiega kinnitatud elektri past selline täpselt mulje, et nad mingil hetkel võib ka see ümber kukkuda. Täitsa õudne perspektiiv. Aga lähme saated põhiteemade juurde, on meil täna? Üheks teemaks on, on eile ja ka täna Varssavis jätkub NATO tippkohtumine. No sellest on siin väga palju uudiseid tulnud, viimastel päevadel palju kommentaare kirjutatud ja seda on noh, on võrreldud, ma vaatasin, et Eesti erinevad poliitikud on, on võrrelnud seda kohtumist olulisuse osas Eesti NATOsse astumisega ja peaminister rõivas ütles, et tegemist on läbimurdega. Oskate seletada lihtsalt kuulajale, et miks, miks see nii oluline on või mis, mis need otsused, mis on langetanud, kuidas need meid mõjutavad, võib-olla murranguline hetk oli tegelikult kaks aastat tagasi, Wellsi tippkohtumine. Kui Nato võttis pärast Ukraina sündmusi selge suuna NATO idasuuna siis tugevdamisele. Aga Need otsused, mis eile ja täna Varssavis vastu võetakse omavad siis Wellsi tippkohtumise otsustest pikemaajalist mõju. Et et need 4000 NATO sõdurit, kes siis Poola Balti riikidesse tuuakse neist tuhatkond siis Eestisse. Et see nüüd väga reaalne samm ja, ja esialgu ka selline tähtajatu samm. Ehk ei ole see sellise lõppkuupäevaga, et kauaks nad siia jäävad, jäävad niikaua kui on vaja, on öeldud, et, et selles mõttes ta on kindlasti ajalooline, aga, aga selline noh, nagu murdemoment oli juba tegelikult üks oluline öelda, et siis kaks aastat tagasi veel siis no meil on 5500 kaitseväelast 1000 tuleb juurde, siis põhimõtteliselt iga sõduri kohta tuleks iga viienda sõduri kohta tuleks veel üks sõduri juurde, et selles mõttes märkimisväärne sündmus. Ligi ei ole öelnud, kui kauaks nad siia jäävad, et iseenesest on olemas NATO ja Venemaa vaheline leping, mis ütleb, et selliseid suuri sõjaväebaase ja sõjaväejõude siia vene piiri äärde ei paigutate. Kas 1000 mees kvalifitseerub selle alla? Arvates ilmselt ei kvalifitseeru, muidu need siia ei toodaks. Ja lisaks sellele, mis, mis 4000 tuleb, on ja siis tuleb ka USA on teatanud oma brigaaditoomisest, et tsirka 5000 5500 meest, mis küll hakkavad nagu alaliselt paiknema Poolas, aga aga hakkavad käima ka siis osaliselt ka õppustel Balti riikides. Välisvägesid sellised püsivalt Eestis ei ole olnud aastast 94, mil Vene väed läksid siit välja, et selles mõttes ta on kindlasti Eestile ajalooline sündmus, üle tüki aja tulevad jälle sisse ja üks oluline nüanss on minu meelest veel siinjuures, et et väga palju sellest tegevusest, mida NATO idatiival teinud on, on on siiamaani teinud ikkagi paljuski noh, nagu on tulnud läbi Ameerika ja, või on jäetud üritatud jätta muljet, et see on selline Ameerika nagu tegevus, NATO, see ameerika erihuvid on mängus. Et nüüd on selge, et Eestisse tulevad siis alaline üks on, on, on britid 500 mehega pluss veel siis 300 meest tuleb Prantsusmaalt kisakuvatrateeruma, siis brittide juures ja 200 ja sõdureid tuleb Taanist. Ehk siis see kontingent, kes siin paikneb. On oluliselt laiem kui, kui üks riik või või ameeriklased nii-öelda ehk ta ta nagu näitab sellist laiapõhjalisem samat ja see kindlasti sellise heidutuse põhimõttel mõjub märksa paremini, kui oleksin üks üheriigiks. Jah, aga seda on ka noh eelnevalt selle tippkohtumise eel on, on tähelepanu juhitud tehtud sellist konsensust või oli, oli keeruline saadega patuta neid noh, nii-öelda juhtriike, kes siis balti riikidesse poole tulevad, et nad on geograafiliselt üpris kaugele. Kanada, Ameerika Ühendriigid, Saksa, Saksamaa, eks, ja siis Suurbritannia et, et kui noh, kui lihtsalt see otsus võis, võis tulla teated, et et või, miks teised ütleme siis siin lähemalt riigita ei tahtnud seda juhtrolli võtta. Ei no mis siin lähematel lähevad liikmesriigid, vastupidi, samamoodi neid sõdureid vastu, eks ju, et me ei eelda, et Läti juhib vägesid Eestis või eestlased Leedus, eks me vajame niimoodi abi. Või nemad vajavad, et nad võtavad seda vastu, on pidanud silmas, et võib-olla Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, et nad, nad ei ole juhtriigid, aga nad osalevad Prantsusmaal. Ma on öelnud, et 300 sõdurit nad toovad Eestisse, et suure tõenäosusega, et et see ongi selle asja nagu point minu meelest, et panustavad nüüd kõik nad. Aga õhukaitses on ju kogu aeg käinud siin ühest-teisest-kolmandast riigist, et me oleme ära harjunud sellega, et lennukid tulevad täiesti erinevatest riikidest. Pigem võib-olla selline kriitika oodati võib-olla nagu Visegradi riikide poolelt, kes, kes on olnud Venemaa tegevuse suhtes vähem kriitilisemad kui kui meie siin Balti riikides, et aga Visegradi riikide selline seisukoht NATO tippkohtumise eel oli, et jah, et ja arusaam sellest Venemaa ohtlikkusest erineb sellest, mis teil on. Aga samas Me me oleme teiega ja Natoga nagu solidaarselt selles küsimuses, et NATO ida suunda tugevdada. Ta on kindlasti selles mõttes ajalooline meile aastaid-aastaid räägitud, sest NATO vihmavarjust, et lõpuks on siis see vihmavari, aga kesti kohale reaalses laiali laatumat. Et muidu on see Nato vihmavari kujutanud eelkõige Eesti enda sõjaväge, mis on selline noh, mitte just kõige suurem ikkagi jääb kümneid kordi alla sellele, kes on seal teisel pool piiri, mõtlen Venemaad. Eks see kogu selle protsessi puhul see üks oluline küsimus ongi, et suhted Venemaaga, Venemaa reageering ja, ja ka siin Eestis on öeldud, et, et, et see võib-olla ei olegi meile nagu kasulik, et siia tulevad alaliselt NATO väed, et pigem suurendab seda konfliktiohtu ja, ja nii edasi, et mis te, mis me teie olete, Venemaa on seda nii avalikult välja öelnud kui ka Venemaa meedias on väga jõuliselt välja toodud, et seal poolt vaadatakse seda, nii üritatakse seda muljet jätta, nii et justkui NATO väga võimsalt siin oma tegevust laiendab ja seetõttu Venemaa on sunnitud ise astuma vastusamme. Et noh, tegelikult ajas tagasi siis asjad on nii vastupidi, nii et, et see pelsi tippkohtumine algul viitasin, see ju sealt murrangulised otsused sai ju alguse tegelikult ju sellest, et mida Venemaa tegi Ukrainas. Et see oli sel põhjusel, et põhjus oli ju Venemaa käitumises ja, ja siis järgnes Nato reaktsioon, mitte vastupidi. Et Venemaa loomulikult üritab praegu jätta nagu asjadest nagu teistpidist muljet, aga aga tegelikult on asjad teistmoodi ikkagi ja, ja võiks ju ka vaadata neid mastaape, millega, nagu millest me nagu räägime, et kui siin praegu tulevad NATO toob Balti riikidesse Poolasse 4000 meest, siis Venemaa on teatanud, et nemad toovad siia oma oma nagu läänepiirile 30000 30000 täiendavat meest, et noh, et see on, see on ikka suurusjärgu võrra ikkagi suuremat. Aga eks siin käibki selline suur meediasõda kindlasti, kui vaadata siin seda delfitki praegu, siis seal on mesi, uudis viitab Vene meediale, kes küsib, et kas NATO kavatseb neile sõja kuulutada või tulevad peale nagu Hitler ilma sõda kuulutamata. Ma tahan, et NATO tuleb peale ja meie siin omakorda kardame venelasi. Et see on mõlemalt poolt. Irja täielik ülestõstmine jah, et selline konfliktile viitab sõja hoole viitamine on alati osadele poliitikutele ka selles mõttes hea variant, et et see annab võimaluse ühiskonda konsolideerida ja, ja võib-olla sellistest lavastas tõsistest probleemidest sotsiaalprobleemidest ja muudest probleemidest tähelepanu eemale juhtida, et et koondatakse rahvas selle taha, et meil on üks ühine suur väline vaenlane ja, ja selle selle tõmbama peame ma ei tea, püksirihma pingutama ja sõjalist eelarvet suurendama, kuigi seal on Venemaal on sellega juba pigem nagu külmutatud, et, et see kindlasti on nagu osa nagu sellisest kavalust nagu propagandatööstuses kindlasti ma olen nõustunud, Neil on sama sama ju me oleme ju näinud Eestis mõtleme oma viimaseid valimisi ja ka praegu, kui mingid teemad tõstatuvad, siis on ikkagi see noh, ka Reformierakonnale meeldib seda kasutada, et, et Venemaameelne on noh, selline sildistamine, käibed, see on. Viimane on valimiste puhul näiteks IRL ütles, et mis nende suurimaks viga oli, et nad otsustasid, et nad ei mängi julgeolekuteemale valimiskampaanias, vaid vaid mängivad sellistel sotsiaalsematele teemadele ja, ja sai valimistel päris korralikud lutiani. Eesti alati ütleb uhkusega, me kulutame kaks protsenti SKPst sõjalistele kuludele, nüüd Venemaa teeb seda üle viie protsendi, liit Eesti SKP tõenäoliselt kulukulud kasvavad kuskil kahe koma ühele või isegi pealt selleks grupp 16 ja sellele veel lisanduvad need ütleme, NATO vägede ja siinolekuga tehtavat tehtavat täiendavat kulud. Veel, kui veel sellest NATO tippkohtumisest minna, mine eestistasid Balti regioonist kaugemal, et et võib-olla kaks teemat, mis, mis veel haakub sellist olulist. Üks puudutab NATO laiendamist, et, et ma ise ei ole nüüd nendest kommentaaridest ma olen lugenud, nagu olnud sellised vastuolulised, Gruusiast räägitud seepärast, et, et ütleme, see Eesti ja Balti riigid nagu said, mis nad tahtsid, aga selle hind on see, et, et Venemaad ei taheta ärritada sellega, et ta antakse mingeid signaale. Olen Gruusia suunas, et kunagi võiks ka Gruusia liituda või, või mingeid edusamme, kuigi meie välisminister ütles, et, et ka Gruusia osas kui seal valmis ja Gruusia on ise ka tublisti nagu tagasi võtnud oma bravuur, et kui ta eelnevatel NATO sellistel kohtumistel on käinud ja nõudnud endale, et andke meile kohe liikmelisust sisuliselt või see näpp on ju, et et siis nüüd nad selle tippkohtumise eel on olnud märksa realistlikumad, vaoshoitumad ja võib-olla pikas perspektiivis see töötab nagu nende kasuks. Aga siinkohal ma ja ma tahangi öelda, et et Eestil on läinud paganama hästi, et me tolle hetke ikka tabasime ära, et ma arvan, et kui me tol hetkel poleks NATOsse pannud ja, ja ma praegu näiteks oleks tahaks NATOsse saada, siis kardetavasti see uks oleks meie jaoks nagu suletud. Et me võiksime mõelda, et mis siis oleks Ukrainal, eks seal sees olnud kas siis oleks Krimmer hõivatud, mis toimuks praegu Donetskis, et kus, kus oleks sellel juhul eesti väed, eks. Et see on selline päris paha mõtteharjutus. Aga ka nende Nende vägedega, kes praegu siia kasutatakse tuua, et seal on hästi palju lahtisi küsimusi, et ega, ega Eesti rahvas ei tea näiteks, kes hakkab neid vägesid kamandama või kuidas käsuliin läheks. Ütleme sõjalise konflikti ajal, et eks ole, oli rahval meeles, et kui Jugoslaavias olid ÜRO rahuväed sees Hollandi vägede silme all tapeti ikkagi väga paljud tsiviilelanikke, toimusid massimõrvad. Et see, et seal oli rahuvalveväed sisse ei, tähendab mitte midagi, et ei heidutanud seal kedagi. Sama küsimuse, et kui, kui välisväed on seal sees, et sind rünnatakse, kas nad hakkavad sinu kaitsel tööle või mitte? Üks huvitav nüanss on muidugi see ka, et ametlikult ole Nato sellest kohtumise päevakavas Brexiti teemat, aga kaude ta sealt väga mitmetest kohtumistest ja jutuajamistest abi käib ja ja, ja eriti selles kandis, meie jaoks on see oluline, et kuna meie selline peamine siin poseeruvigsus hakkab olema nagu brittide oma, et, et kuidas see nagu mõjutada, aga pigem on Brexit mõjutanud NATOle ja brittidele isegi positiivselt, et et k Hammond ütles ise välja selle, et pigem pigem see Brexit suurendad Suurbritannia proovi NATO-s jõulisemalt nagu tegutseda ja panustada. Et, et see tuleb võib-olla isegi NATOle kasuks, Brexit paradoksaalsel kombel, et brittide soov nagu näidata selle kaudu rohkem, et me tahame olla olen suur jõud ja teisipidi, et me oleme valmis ikkagi koostajaks. Et selles mõttes see võib isegi. Samas on ka öeldud, et Venemaal võib tekkida huvi tihedamat sidemete vastu brittidega pärast pärast Brexit. Nad on NATO liige, on jätkuvalt, eks me oleme neid väljaastumisi ka varem näinud, prantslase meestes ka korra justkui poolenisti NATOst välja ja isegi NATO peakorteri Prantsusmaalt pärast seda Belgiasse. Aga ta on täpselt samasugune NATO liige praegu edasi kui varemgi ja nagu näha, ta kavatseb oma oma mitusada meest saatega Eestisse, eks, et keegi, vaata prantslasele praegu kuidagi imelikult seal. Unustatud asi, et see, kas kaitsekoostöö brittide suunalt võib tõesti hoopis tiheneda, aga tulles tagasi selle käsuliini juurde, siis noh küll, olen veendunud selles, et NATO NATO-ga ei juhtu sellist asja nagu kunagi Jugoslaavias juhtus, et see, see seltskond siiani ikka tulevad selle mõttega, et et kui siin mingi rünnak juhtub, siis minnakse siin ühiselt kaitsele. Jah, ja seda parem peaaegu et meil on siin mitte ainult ühe riigi esindajad, vaid erinevatest riikidest see ikkagi see ütleme, vägede siia toomine. See eesmärk on ikkagi vältida seda konflikti tekiks, eks see vaidlus just, et kas suurendab konfliktioht või mitte. Sellel nädalal tegi näiteks kolleeg Andrei Hvostov, tegi Ekspressis intervjuu kindralmajor Neeme Väliga, kes tuletas meelde seal Winston Churchilli, kes ütles, et sõja alguses, et kõige rohkem vajaks teist ameeriklast eeldatavalt surnud ameeriklased, sellepärast et nad siis tuleks Ameerika sõtta Inglismaa poole. Aga see intervjuu, millele sa viitasid, ta oli ikkagi minu jaoks üllatavalt kriitiline Eesti sellise noh, kaitsejõudude juhtimise osas ja ta oli kriitiline selles osas, et, et kuidas kasutatakse neid inimesi, kes on NATOs kogemusi hankinud. Et neid nagu ei väärtustata, et aga noh, ta tõi lihtsalt mitu näidet inimestest, kes seal läänes väljaõppinud ja saanud seal head kogemused, head sidemed on tulnud tagasi Eestisse ja reaalselt on siin läinud pensionile no sõjaväe sõjaväemõtteliselt ära kasutatud ei oska neid kõige-kõige paremal viisil kasutada selle teema lõpetuseks markeeriks ära, mis, mis samuti haakub, on, on NATO koostöö Rootsi ja Soomega, mis, mis tegelikult noh, mõjutab kindlasti meid ja ärritab kindlasti ka Venemaad, et et kas aru, et, et see lähenemine nii Soomes kui ka Rootsis on, on tänu Venemaa käitumisele, on, on nii-öelda NATO suunas noh, selge suund on teha tihedamat koostööd, et tegelikult see Rootsi ja Soome koosnenud Tal on olnud kohati lausa isegi tõhusam kui mõnel NATO liikmesriigid. Et nad on, nad ei ole formaalselt küll küll NATO liikmed, aga nad teevad väga jõuliselt koostada, et selles mõttes nad see koostöö on juba praegu väga tihe, aga, aga kindlasti jah, et see kohalike avalik arvamus on selline, mis, mis mis kindlasti poliitikuid. Noh, mõjutab ikkagi veel päris päris nagu pikalt ja ja karbiltki ütles välja andis 10 aasta pärast oleks Rootsi valmis NATO liikmeks astuma, aga, aga ma arvan, et, et seda ei juhtu. Sealses poliitikas on täitsa selgelt seisukohal, et ühest küljest tahaks nagu natuke koostööd teha, aga teisest küljest ei tahaks venelasega väga ärritada, et noh, see on nagu seal suurega karupesa juures elamine, et nad ei taha nagu teda üles ajada ja siis pidi keegi ei tea ju, kuidas käituda, et nad tänapäeval selgub, et ei ole ka väga kindlalt mehhanismi, et mida teha siis, kui toimub mingi selline erakorraline sündmus, et kes, kellele näiteks peab helistama. Tuletame meelde, et aega tagasi oli ju väga tõsine intsident NATO riigi ja Venemaa vahel Türgilasi Vene lennuki alla. Aga selliseid reeglid, mida siis tegema peaks, seda ei ole NATO ja Venemaa vahel kokku lepitud. Ja ka praegu on käinud arvamusel, nüüd järgmine samm peabki olema, et NATO keegi kõrge esindaja või seltskond peaks minema kiiresti Moskvasse, seletan, mida me nüüd siis seal Varssavis kokku leppisime, hakkame, vaatate jällegi teistpidi rahustama. NATO-Venemaa kohtumine on juba järgmisel kolmapäeval? Jah, aga eks siin on ka võib-olla see teema Venemaa on nii palju muutunud ja, ja noh, see muutumine ütleme, see kogemus, see on tulnud mõneti üllatuslikult tõenäosus ka NATO-le, et noh, algus all ikkagi Gruusia, Gruusia konflikt, aga, aga sellest peale on nagu käinud, noh nagu step by step on muudetud oma. See muutumine on ka nii kummaline, eks me saame hästi vastuolulisi signaale. Ühest küljest me kuuleme, et Venemaa majandusvõimekus on kogu aeg väiksem ja Venemaa üha nõrgem, et ta on seal Itaalias võrdne riikide SKP kukub veel ja siis need majandussanktsioonid pärast Ukrainat ning nõrgestavad Venemaad veelgi. Ja teisest küljest me kogu aeg kuuleme jällegi, et teil on üha moderne, seeritumad, relvad, neil on üha suurem sellise sõjaliste kulutuste sõjalise tegevuse tahe. Nad on hästi vaprade visad sellised sõdalased. Noh, nad ähvardavad meid, et need ei käi omavahel kokku üldse. Sellepärast et sõjapidamine on jube kallis. Jah, aga see ongi seesama paradoks on ju, et Põhja-Korea on ja kus inimesed elavad naljanäljas vaesuses kulutab ka sõjalistele tegevustele väga palju on ju. Et see ongi selliste autori autoritaarsete riikidega nagu käituks siis. Paradoks on siin hästi palju. Aga teeme meie siit selliselt suureks pöörde ja lähme sellise lihtsama ja, ja võib-olla, aga, aga ma loodan, et samamoodi kuulajaid erutava teema pool juurde räägime reisimisest ja ja eeskätt ettevõtlusminister Liisa Oviiri reisidest, millest Ekspressis Mikk Salu sel nädalal kirjutas ja, ja ma arvan, et Mikk Salu võiks olla üks kandidaat maksumaksja sõbra tiitlile, mis aasta lõpus välja antakse, et ta ikkagi oli selliseks lisaks kõverpeegliks ja võib-olla aitab, aitab riigil natuke raha säästa. Jah, tegelikult selle loo fookus algselt oli hoopis teine muses toimetus sai signaale aga hoopis, et me võiksime vaadata Liisa Oviiri poodlemise arvamusi, et kuule, aga aga sellel noh, see ei oleks sugugi niimoodi lennanud see lugu, et poiss käib inimene ikkagi pigem nagu oma oma vabast ajast ja oma raha eest, aga Mikk jõudis sinna õige fookuse, nii et ta vaatas, kuidas minister tööd teeb. Et kui efektiivne see töö on ja mida ta seal töö juures teeb ja kui suurt kasu see toob ja millised kulud ja tulud sellega kaasnevad, et selles mõttes see lugu kasvas tunduvalt suuremaks paremaks ja ma arvan, et aitab ka mingit pidi ühiskonda parandada. Selge on samas ka see, et kui sa oled sellise valdkonna peal minister, et siis paratamatult peadki päris palju ringi reisima, et see oleks ka nagu imelik, et kui sa, kui sa ei käikski välismaale, et et noh, näiteks mõne teise ministri, näiteks meie kultuuriministri puhul on tehtud võib-olla kriitikat, tema käib võib-olla liiga vähe, näiteks ka Kristen Michali puhul on On olnud arvamus, et ta võib-olla peaks rohkem nagu välismaal käima ja sellest oleks nagu kasu, et et seda tasakaalupiiri mina nagu võib-olla ei oska nii-öelda, kus, kus hetkel on nagu see kui palju peab käima on ja et pigem on võib-olla küsimus selles, et et kas need kohad, kus ta käib on just need, kus, kus minister peab käima või peaksime käima kantsler vuni, mõni linnaametnike on ju, või kas üldse peab minema nendesse kohtadesse? Et seda, et, et ministrid käivad ja suhtlevad välismaal oma kolleegidega ja partner, kes sisuliselt üldse seda ei ole, aga ma sellest loost saingi ära, et seal oli üks, üks ja see Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas käik, et see oli tõesti nagu absurdne, selline tohutu tohutu maksumaksja raha raiskamine. Nagu selles loos päris täpselt aru ei saanud, et kas kõik need teised reisid, kus ta kõik on käinud, on ju. Et kas kõik need teised olid nii 100 protsenti kasutatud käigud või mitte, et võib-olla sa nagu siin oli konkreetselt kahest loost hoopis suhteliselt mõttetu oli Ameerika ühendriikides käib hästi pikalt ja siis ta käis veel lisaks ka lisaks ka Kolumbias, just, ja kui ma nüüd ei eksi, siis ta käis roobiskus pidas kolm minutit ja 57 sekundit kestnud kõne. Et kahtlemata on alati sellist, selle, et üks asi on selline ametlik pool, teine asi on lobi tegemine ja kõik sõidud alati ei õnnestugi, et nad ei saa sajaprotsendilist kasutegurit oodatagi. Aga, aga ka minister ise tunnistas, et see kui Arizonas ja Californias skeemi, nii et see ei olnud võlaministri tase, et see võis olla viga. Noh, ütleme ükskord läks Norra, aga tal on mitu kordusesid küsitava sõita olnud, et ei ole selle vastu ja ma arvan, et Eesti rahvas ei ole selle vastu, et selline minister ringi sõidab. Küsimus, kellega ta kohtub, käib, eks ju, mida ta saada tahab? Mul oli sealt loost on nagu kaks sellist üks, mis tekitas kummastust, olidki need paar reisi, millel oli raske nagu seletust anda ja asja ise ka ei osanud öelda, et kuidas ta nagu kasudab teine, mis mind ka üllatus oli tegelikult see summa, mis ühel ministril oli ette nähtud list aastasse reisimiseks, oli 25000 eurot või oli see poole aasta peale, mis on tegelikult üpris väike ja noh, väike summa, kui me mõtleme, et need võib-olla kandministril kaasas kaaskond kas siis nõunik või, või, või kantsler või sõltub, mis on nende kohtumiste eesmärk, et et selles mõttes on ta nagu kahetine, et tundub, et on ühelt poolt raiskamine, aga teisalt, et et seda nagu eesmärki liigutav Eestit esindada, et siis on see summa ikkagi üpris väike. On küll jah, tal oli poolaastaks 25000 ette nähtud kulutas ära 30000 ja sai siis juurde 50000, teiseks poolaastaks Plata. Kui nüüd 50-st 1000-st kulutatakse vähem ära tänu sellele mõjule, et nad jäävad, võib-olla sellised ei tea, ega siis see ei tähenda seda, et peaks reisikuludelt kokku hoidma, küsimus on pigem selles, et käidi ja mida sa teed, eks ju, et keegi ei ole selle vastu, et seid asjalikke kohtumisi korraldatakse. Ei, ei vastupidi, see lugu peaks just innustama Liisa Oviiri paremini tööd. Jah, et mina olen sealtsamast ministeeriumidest mõnede ametnike poolt kuulnud hoopis teist nägu probleemidega, et mitte nagu reisimise probleemi, vaid seda, et minister ministril on suur mure, et tal ei ole nagu oma teemat, millega nagu meedias olla, et et vaesed ametnikud saavad siis selle pealt nagu kõvasti nagu lutti, et et vot see nüüd küll koht, kus, kus kus, kus, kus kus, nagu näeme seda, et, et kui sa tuled nagu Mitte selle valdkonna väga suure nagu spetsialistina ministri kohale, et siis, siis sa ei saa nagu sellele küll lootma jääda, et ametnikud sulle mingit tema nagu välja mõtlema, et sulle võiks ikkagi selgelt nagu politseiministrina oma mingi agenda olema, mida ajada ja loota, et see on ministeeriumi ametnikud sulle mingi teema välja mõtlema, et millega sa meedias oled, on ikka minu meelest ikkagi nagu jaburdused, hüpped. Eelkäija ees Anne Sullinguga oli alguses samasugune probleem, ta sattus meediasse hoopis mingite kummaliste selliste skandaalikesi tegelikult vahetas välja autotelasi kabineti suuremaks ehitada. Tegelikult pandigi sellistesse tagatuppa kui väga külalisi kõrgemal tasemel külalisi ei sobinud, pidigi tegelikult korraliku kabineti tegema, modellid teevad, millega sattus alguses alguses siis meediasse teistest asjadest ta ei tahtnud väga palju rääkida, ütles, et ei ole mõtet kaagutada enne, kui muna on. Muna on käes, eks lõpuks ta siis käiski Jaapanis tõimeile mõningaid tehinguid. Ta lappis neid võitjaks, siiamaani on tal väga hea maine, olen kuulnud ka seda, et nad põhimõtteliselt seal on valmis, seda on see, et ka edasi tegema sisuliselt ka riigikogu liikmena, et nad, see välisinvesteeringute meelitamine lisa viri ajal ikkagi jäänud selle tahaplaanile ja noh, kuigi segase jaapani tal oli küll palju kisa oli, aga küsimus on, et kui palju villa oli sellest jaapani teemast tegelikult hiljem ei ole väga palju kuulnud, et nüüd seal oleks turg meie piimatootjatele avanenud. See on nüüd suuresti olnud juba piimatootjate edasi lapse käitumine, Tõnis siis edasi, tema ei olegi enam minister olevat, ta ei ole, seda liini ei ole edasi aetud. Ja jaapani investor ikkagi ilmus ühte ED sellist rõivaroboti, tegijasse sai selle peremeheks, et et midagi sealt ikkagi tuli, aga pigem võib-olla on siin küsimus selles, et kas meil üldse on esiteks sellist ministrit vaja ettevõtlusministrit, et kui me räägime ka, mis on lisateemad olnud, siis need on pigem olnud toeta toetuste teema, et tema, kogu see agenda on olnud, et suurendame erinevaid ettevõtlustoetusi ja siis saame nagu noh, ettevõtluse arengu käima, mis on, minu jaoks on see nagu selline vildakas suhtumine. Aga, aga teisalt poolt tundub olevat selline kuidagi nagu vägisi tehtud ametikoht koalitsioonikõnelustel, et jagada ära need jõujooned valitsuse sees. Võib-olla sellest tulebki see probleem, et heal niukseid olulised asjad on antud nüüd Michali hallata ja, ja ta ei ela sellise ettevõtlustsaari, tõsi küll, Eestis nii-öelda tsaar hinnangul tuli välja kolm korda äärest on see kahtlane naise käes seda ikka pakkuda ettevõtjad ise välja ja see oli juba siin siis kui kriis hakkas tekkima v majanduslangused. Sellel sellel ajal käisid need mõtted juba linnad, siis on olnud kolm tükki, mõned viimased aastad kindlasti sellisele sellise ministriga tegevuspõld oleks, töötajal oleks. Aga küsimus on selles, kuidas seda tööd teeb ja kes see minister on tema enda initsiatiivikuse seal seal palju kinni. Tegu on video nagu siin veeretanud ideed, et võib-olla ei peaks olema nagu ühes ministeeriumis nagu kahte ministrit või ministri abiminister ja minister võtab võib-olla rohkem sellist teistsugust välissuhtlust nihukest korralduslikku poolt nagu enda peale, et et Ta on, ta on, tema olukord on tegelikult selles mõttes hullemgi, ta on kahe ministeeriumi peale. Et tal on lisaks sellele, et ta töötab siis majandus ja kommunikatsiooniministeerium või siis on tal ka töötajaid välisministeeriumis, et ta peaks olema jagama ennast justkui kahe kahe maja vahele. Võib-olla see teema siit võib-olla jõuamegi selleni, et ministeeriumid tuleks ära kaotada, sest et ma tahtsingi minna siit järgi see teema juurde mõtlen lihtsalt, et tõenäoliselt see on võib-olla ka näide, kus selline valus pill sotsidele, et nad tõid uue inimese poliitikasse. Ja, ja ta ei ole ennast nagu selles mõttes tõestanud, et ta ei ole tõusnud. Liisa Oviiri kõige õudsem, see oli juunikuus pidi esinema Riigikogus rääkima sellest et ettevõtluspäev ja oktoobrikuus muudetakse lipupäevaks, seal teda ikka mõnitati halastamatult, kes viitsib, tehku riigikogu stenogramm lahti ja opositsiooniametnikud opositsioonisaadikud ikka tegid ta täitsa maatasa temast hakkas lausa kahju. Aga lähme siit Arto aasa juurde riigi haldusminister, kes on erinevad Nad oveerist pälvinud tähelepanu sellega, et möllab siin kodumaal ja ja ta sai haldusreformi käima lükatud. Need on tulnud ridamisi erinevaid ideid. Kuidas Eesti selline bürokraatiamasin ümber korraldada ja ja mis võib-olla kõige üllatavam sellest nädalast oli idee, et võiksime üldse veeremil ära kaotada ja ja luua sellise valitsus valitsemisasutuse või valitsuskeskuse, mis siis kus siis koordineeritakse juhitakse erinevaid tegevusi ja valdkondi ja et esmaspäevane aktuaalne kaamera selle avalikkuse ette tõi jätta sellest suurest riigireformi analüüsist, mis on selline, ma isegi ei mäleta enam, kas 600 või 700 lehekülge paks nagu dokument, et seal kuskil 500. 155 530. leheküljel umbes on siis lisa kolm visioon, ühtne valitsuskeskus on see nagu välja toodud, et geimid, millest, millele tähelepanu juhitakse, et on mõnes mõttes nagu mõistetavad, et et haakuvad ka tegelikult sellega, mida, mida Sulev just siinsele ettevõtlusministri puhul rääkis, et et Eesti ministeeriumid on justkui mingid silo, tornid, mis seisavad omaette ja ja, ja ei ole sellist suhtlemist ühistegevust nii palju nende vahel, et et sellest johtuvalt on ka OECD soovitanud Eestil liikuda sellise valitsus kui tervik. Selline, mis tähendaks siis poliitika kujundamise konsolideerimist. Ja, ja sellest johtuvalt siis on selles Taanis kavasse visioonide välja toodud jah, see, et ministeeriumid klassikalisel kujul võiks kaotada Sisuliselt hakkaks siis juhtima neid moodustatavaid üksusi, praegused asekantslerid teemavaldkondade põhiselt näiteks praegu 144 asemel alles kaks kantslerit kaotaks üldse tööd 22 22 ja 40 441 asemel 20 12 poole vähem ja osales ka üks kantsler. Ja noh, selline nagu mõte oli seal ja aga noh, see kõik on vastuolus praegu kehtiva põhiseadusega, mis tähendab seda, et ega see väga realistlik see plaan või mõte olen ju, et praegune põhiseadus ikkagi ütleb, et ministeeriumid on need, mille kaudu nagu riikidega valitakse ja ja sellepärast selles plaanis tuuakse siis nagu lõpus välja selline milline realistlikum, et alustada võiks siis mitte ministeeriumide kaotamisest, vaid ministeeriumide ühendamisest. Ja on toodud välja ka mõned variandid lühendada haridus ja teadusministeerium kultuuriministeeriumiga või siis haridus, teadusministeeriumi ja ühendamine. Ja siis on ka veel toodud välja maaeluministeeriumi keskkonnaministeeriumi ühendamine ja siseministeeriumi justiitsministeeriumi ühendamine, et et need on nagu sellised realistlikumad võib-olla sammud kuigi kardetavasti poliitiliselt jällegi üsnagi keerukat läbi suruda, sest see tähendaks ka ja mitte ainult ministrite arvu vähendamist, vaid ministriametiga kaasnevate ka ka teatud poliitiliste muude ametikohtade kadumist, et selles mõttes, ega ma väga ei usu, et see ka see veidi realistlikum plaan ministeeriume jõuliselt ühendada, teoks saab. Nojah, aga selliseid mõtte ärritasid selle poja välja pakkuda, muidu on täitsa seisev vesi. Ja kui me vaatame näiteks koole, siis meil on ette kirjutatud õppekava, mida, mida seal peab õpetama, aga mismoodi, mis metoodikaga seal koolil endal valida? Tavapärase metoodika järgi, vaid ka waldorfkooli teha? Teoreetiliselt võiks omamoodi iga peaminister oli ta mudeli, mille järgi ta siis seda riiki juhib, seal on viidatud vist ka Rootsile, kui ma ei eksi. Rootsis on sellist vabadust nagu tunduvalt rohkem. Ühtlasi sellega kaasneb ka meeletu hulk segadust, et viha valitsuse ajal nagu struktuur ühesugune, teise valitsuse ajal teistsugune, et meil on põhiseaduse asja ette läinud. Seal pandud, et millise ministeeriumi meil on, aeg-ajalt neid on muudetud aeg-ajalt mõne ministrikohti juurde tekitada, mõni on ära kadunud. Korraldus on lihtsalt teistsugune. Mulle, selles mõttes mulle see selle tema puhul meeldib väeta, võib-olla provokatiivne sunnib mõtte tööle erinevaid huvigruppe, et kuidas siis korraldada ja mida teha, et võib-olla seal tekib mingi mingi ivaga. Aga kui on nagu lihtsalt ütleme, kasvõi see eesmärgipüstitus, kui ma lugesin seda, et tuleb, et et nüüd ühe kantsler 10 kantsler asemel üks ja, ja hakatakse nagu seda maha müüma nagu selliste tippjuhtide arvu vähenemisega, et et siis ta mulle tekitab ettevaatust, et minust ei ole võib-olla probleeme selles, et kui palju meil on tippjuhte ministeeriumites ja kui suur kurb on vaid pigem ikkagi jah, nende dubleerivat ülesannete siis kas ärakaotamine või kokkupanemine ja et see peaks võib-olla käima kuidagi niimoodi samm-sammult, et, et muutused, et võtame siis mingi ühevaldkond, on see raha jagamine või põllumajandusharidus ja kultuur ja proovime siis seal midagi ära teha, kui me näeme, et midagi on valesti. Et selline suur reform, et noh sellest palju palju ja olla ja palju paljud inimesed võivad teha tagumikke tund aega, aga pole mul küll erilist lootust, et midagi midagi väga kardinaalselt võiks muutuda. Noh, ühel õhtusöögil ma sattusin rääkima ja keskpanga inimesele küsisin tema käest, et et kas oleks üldse mõeldav, et võiks liita näiteks Eesti Panga statistikaameti. Teoreetiliselt on seal ka selliseid valdkondi praktiliselt seal valdkonnad, mis isegi ühtivad. Jah, funktsionaalselt võiks seda teha. Aga Euroopa reeglid keelavad seda, kes papas kohe käed ütleb, et ei tohi, lihtsalt te peate olema valitsusest sõltumatut, ei tohi sellise statistikaametiga, aga alternatiiv oleks liita statistikaameti maksuamet, et ka, sest noh võib olla ka see, kogu see statistika kogumine, muutuks natukene, mis praegu on üpris koormav või kui vaadata kas või neid ankeete, mida ettevõtjad peavad täitma ja mida nad ei taha täita isegi sunniraha ähvardusel, siis siis need on nagu sellised kindlasti on kohti, kus saab nagu mõistlikumalt asju teha, siis seal on kohti, kus on piiranguid, millel, millele me sageli ei mõtlegi. Küsimus on, kuidas taandub sellele, et, et kas need liitmised nagu liitmisega pärast, et nagu näidata või sellest ka mingi reaalne kasu sünnivaid kasu all siis kas kas teenused lähevad selles mõttes paremaks ja kas noh, aga maksuraha peab kulutama nagu vähem onju. Et selle poole peaks ka läbi nagu mõtlema, et et vahel mul on tunne, et me, meil nagu sellega fetišeerida otsitakse sellist noh, nagu ühendamist või liitmist nagu nagu üle andmata aru, et mis nagu reaalses elus päris elust kaasa toob. Et sellised asjad nagu lennata, seal on teatud perspektiiv, sa tead, et rahvaarv Eestis väheneb, maksujõuliste maksumaksjate arv ka väheneb, eks. Tööl käia käijate arv, et selles mõttes riiki peaks nagu õhemaks tegema, aga seda on väga raske nülgida, siis hästi valus sellesse mas paberist tuleb välja ka see, et kõikvõimalikud kolimised ühendamise, et seda on võimalik teha siis kui seal rohkemalt noori inimesi, seal põlvkondadevaheline konflikt, sellepärast et vanematel inimestel on kaelas eluaseme laenud, neil on perekonnad. Kui üks abikaasadest saab teate, ütleb, et tema asutus kolib Eesti teise otsa siis ta ikka tõsiselt mõtleb, et kas ma kolin temaga kaased kui lahutan. Põhimõtteliselt selline valik on ju, sisuliselt on, tal võib tekkida selline olice Jahnutesse põleb, puudutab lapsi, kuule, on täpselt nii suur muutus alusena. Me oleme ju kinnistatud oma kodude külge, et Eesti ei ole selline riik, kus oleks väga palju üürikortereid. Või on kõigile oma kinnisvara ja siis ütleme, korter Tallinnas maksab selle eest võid osta kuskil Ida-Virumaal, terve paneelmaja, aga, aga korteri eest Ida-Virumaal sa ei saa siin Tallinnas kööki. Et selles mõttes on ühest kohast teise, kolime seda väga-väga rasked ja keerukad. Ja see on nüüd see teema, mis ka sealt vaakumisse sulada, heidet, et viia, on vist paika pandud, et 30 riigiasutust Tallinnast välja jagada nad siis ära erinevate Eesti piirkondade vahel. Ja, ja ka see on tekitanud sellist noh, nii-öelda arusaadav, et nende asutuse endises kriitikat. Aga, aga seni ma ei ole näinud sellist väga tugevat argumentatsiooni nende idee autorite poolt, et miks seda, mida tahetakse saavutada või miks seda vaja. Noh, Jevgeni Ossinovski vist aktuaalses kaameras seda põhjendas umbes nii, et et see ühtepidi siis tooksid piirkondadesse inimesi tagasi, tooks just neid inimesi, kes on, kes on sealt lahkunud kõrgema haridusega inimesed tooksime tagasi ja et võib-olla seeleri üldine elu hakkaks nagu regioonides paremini nagu edasi minema, et ta tõi nagu põhjendusena nagu selle välja. Aga siin ongi selline keeruline olukord, et kas me kergendama kodanike elu siis kui me viime riigiasutused Tallinnast ära ja siis kas me soosime linnastumist või siis isegi muutume liit selliseks linnriigiks, kui, kui meil neid ei vii ära, eks, ja siin on selline külma sõjaväelast. Mina käisin kevadel tegemas intervjuud Hando Sutteriga, kes on Eesti Energia pealikel, siis küsisin tema käest ka, et mida ta arvab ideest viia Eesti Energia ärad selles kavas on, mütata võiks kolida oma peakontori 400 inimesega siis Ida-Virumaale, Sutter ütles ilusasti, et poliitik, mõttetöö meie töölauale ka ideede pangast seda ei ole. Ma ei näe, toodaks meile lisaväärtust. Täitsa tõsine. No teine näide, et noh, nagu, et kui siin tuli uudis sellest, et VKG võtab 350 inimest tagasi tööle siis kõik VKG juhid olid ilusti Tallinnas, andsid ajakirjanikele Tallinnas intervjuusid, et reaalne juhtimine käib ikkagi pealinnas, et sul on lihtsalt need partnerid, kellega sa nagu suhtlema on, ongi siin, et et selline võib-olla kunstnik välja miimine annab hoopis teises kohas palju enam nagu tagasi, et ja mind natuke nagu häirib ka sellises ühtepidi ma saan aru, et kogu selline reaalpoliitika ja see kõik on väga oluline. Aga teistpidi mind natuke teistpidi häirib ka see, et selle puhul nagu alati üritatakse noh, me ei saa midagi selle vastu, et Tallinnas Harjumaal elab väga suur hulk Eesti inimestest. Et seal seal tekib küsimus, kelle jaoks siis karistada mille, kelle jaoks need riiklased seal on mõelnud, et mõeldud ekstekstid ikkagi inimesi teenindama. Ja teenindatakse ju seal, kus inimesed elavad, et selles mõttes on Eestis reaalselt haldusreformi läbi viinud näiteks pangad. Kui me vaatame, et kus kohas asub pangakontor, siis seal on ka elu ja mida vähemaks jäänud, seda noh, see on ka näidanud, kuidas siis Eesti linnastunud või kuidas eestlased on oma elupaika muutadekse. Ja graafilises mõttes me võiksime ka lennujaama ehitada keset Eestit. Aga igalt poolt oleks ühe kaugusele sõita, aga panna tallinlased näiteks sinna kuhugi paidega sõitma tundub täiesti mõttetu raiskamine. Ja see tuleb muuseas ka välja, et haridusministeerium, mille enamik ametnikke töötab Tartus lähetuskulud ongi suuremad kui teistel ministeeriumitel paikneb kaugemal lihtsalt teistest asutustest. Kaugemates piirkondades elavad inimesed jälitavad, miks nemad peavad tulema, eks Tallinnas, et sama probleem, et kui, kui sa oled kuskil Võrumaa ja sulle pannakse Tallinnasse koosolek, siis öeldakse, et kell üheksa algab koosolek, aga kui Võrumaalt või Tallinnast läheb siis juht Võrumaale, siis ta ütleb, et teeme, sellepärastlõunal on igavene dilemma siin igavene dilemma, eks ju, et nad ei ole head lahendust. Me teame, et Euroopas on isegi pealinnukvaliteedis, viimati tegi seda Saksamaal, Bonnis Berliin, eks ju. Noh, Eestis õnneks keegi seda ideed vähemalt ei haugu, eks viia kuhugi Tallinnasse meil Piirissaarde, ütleme ministeeriumile, aga see on siin ei ole head vastust. Kohtadeta tundub võib-olla ka selline asendustegevusena, et et on aru saanud täpselt, mis see siis kaasa toob, et siin on, on toodud kalja näiteid, et see võib tuua kaasa selle, et suur osa sellest olemasolevast bürokraatiast nagu laguneb laiali, et tulevad uued inimesed, kes peavad uuesti sisse elama ja nii edasi ja nii edasi, et et seal on rootsikogemusest, kes viis oma riigiasutusi ühest kohast teise. Tegelikult on ka Eesti kogemused olnud, me oleme aga justiitsministeerium viinud mingeid ametkondi mujale ja ametnikud ei ole kaasa läinud selle asemel otsitud siis sellest uuest kohast uued ametnikud, nemad on pidanud ametit alles õppima, et vahepeal on teeninduskvaliteet langenud. Aga siis jällegi noh, lõpuks on mingid eesmärgid täidetud. Et see on hästi keeruline, raske, valuline protsess. Aga teistpidi jällegi ja sul on valida selle vahel, et kas Eesti muutub linnriigiks või ta siis Kuidas läheb Eesti Eestis elu alles, kuigi kummalisel kombel selgub, et kõige rohkem riigiametnikke muuseas ei ole sugugi mitte elanikkonnast ütleb, ei ole sugugi mitte Harjumaal või Tartus, hoopis seal on 12 protsenti seotud siis tühjale töötajatestas, et riigiasutustega ülikooli suur osakaal on haiglate. Aga teine teema sellega natuke haakub, on maanteeameti tegevust, mis on palju kriitikat pälvinud, et maanteeamet pigem tahab koha pealt ära tulla ja oma teenindusbüroosid kokku tõmmata ja nüüd viimane uudis on, et võimalik enam järgmisest aastast teha sõidueksameid nii paljudes kohtades kui seni siis nüüd oli kaheksa ja siis ülejärgmisel aastal kuus ja lõplik eesmärk oleks ainult neli linna, kus saab sõidueksamit teha. No see näitab, et maanteeamet ei ole selle kavaga nüüd küljes farmiga taktis liikunud, et täiesti vastupidine idee on, et riigireform läbi läheks, siis peaks sellelegi hakkame ümberkorraldusi tegema. Ega seal vist see põhjus, mis vähemalt välja tooks, üks pool on muidugi kulude pool, aga teine pool on, mida maanteeameti juhid ise on välja toonud, on, on see nii-öelda kvaliteedi poole, et nad on nagu ise ma olen nendes intervjuudes küll välja lugenud, rahul selle tasemega, mis siis väikestes piirkondades liikluskoolituse puhul antakse tõenäoselt just selle tõttu, et kas see kogemus tahaksid tuua inimesed sõitma natukene suurematesse linnadesse, kui on võib-olla Kärdla või mõni teine Eesti väikelinnad. Aga ma ei ole lugenud ühtegi pädevat analüüsi, selle kohta öeldakse väga palju, ka sotsiaalmeedias võetakse sõna, et et jahet väiksest kohast tulijad peavadki saama siin Tallinnas on ja fooridega kogemusi ja suure liiklusega. Aga kas, kas nendega on olnud ka reaalselt väga palju probleeme sinna kus nad käivad siin üldse nii tihti? Ja, või on seal selline emotsionaalne mõnes mõttes nagu arrogantselt samamoodi me ütleme, et kuule, ega Tallinn pole ka mingi linn, et lähme teeme siis tallinlastel hoopis eksamite õppis Riias, onju viimaks Brüsselisse, kus on eriti hull nagu liiklusolukorda oligi veidi selline niisugune, kuidas ma ütlen niisugune linna inimesena arrogantsus natuke, et et ma ei ole nagu ühtegi pädevat nagu analüüsi kuskilt näinud sellel teemal, et et need inimesed, kes teevad oma eksamid kuskil väiksemates kohtades, oleksid liikluses kuidagi ohtlikumad, oleks põhjustanud Tallinnasse tulles paljudega, liiklusõnnetusi või mis iganes. Ei noh, selge on see, et kui sa oled väikelinnas sõidad päevast päeva, siis sul on Tallinna liikluses risk raskem kui tallinlasel, kes läheb kuhugi väikelinna sõitma, et see on selge enamus Tallinna liiklus on väga lihtne, Tallinna liiklus on niivõrd aeglane ummikute tõttu, et siin ongi, sõidad tiksud oma esimese teise käigu ühest hunnikust teise ja on palju rahulikum. Et eks see vastuseis on ka, ma arvan, probleem pole selles isegi tulla tegema eksamit kuhugi suunama linna, et sõita nüüd see ükskord ära, aga teine küsimus on, et kui sa õpid sõitma, et siis sa pead, peaks tulema siin ja nendel tänavate peal kasvõi harjutama ennast kurssi viima, kus sa sõidad ja see tekitab täiendavaid kulusid. Paratamatult on ebamugavat kuskilt Kärdlast hakata käima käima või Saaremaal väljundi piirkondlike näiteks kui sa näiteks käidud autokoolis teeb sul nagu autokooliskäimis oluliselt kallimaks. Et kui sa oled seal kuskil väiksemas kohas, et nad hakkama käima Tartus või Tallinnas reaalselt tänavasõitu tegemas, et sa päris eksamil ka läbi saaks, on ju. Et siis see kindlasti teeb selle kõik nagu kallimaks, nii aja kui ka kuludel muude kuludega. Autokoolid on ja erastruktuur, et ega seal ei kavatse keegi midagi muuta. Küsimus on maanteeametis, küsimus? Ei, ega see toob tõenäoliselt kaasa selle, et sellistes väiksemates kohtades need autokoolid pandi tõstma või nad panevadki oma äri kinni, kuna kuna need noored ei hakkagi sealt väiksest kohast üldse võtma, lähevadki kohe mingisse suurde suurde linna Kotsiaal oma tegema, selles mõttes tal on ka kaude väike mõjuga kohalikule nagu ettevõtlusele. See nüüd sõltub sellest, et ma pean sellel juhul hakkama oma väikses kohas sinna suurde kohta autotundi sõitma, mis ei ole sugugi mugav. Jah, seda, seda ma räägingi, et see on, see kaasneb sellega kaasneb kaasnev kulu. Aga saate lõpetuseks võtame ette jalgpalli, et siin kolleegid nädal aega tagasi juba sellest rääkis, et homme on siis Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri finaal. Vastamisi Portugal, Prantsusmaa, et ma urnate kestel küsisime, et, et see on selline hea aeg tänaselt tele telekanalitel vähemalt ETV-le, kes neid ülekandeid näitab, et vaadatavus on, on korralik ja et siin ikkagi eelmisel nädalal oli vist üle 140001 islamimängul oli, oli vaadata Islandi mänge, vaadata väga palju, Island Inglismaal eelmisel nädalal kõige suurema vaatusega mäng, et selle nädala numbri ma pole selle pilguga vaadanud, et aga noh, kindlasti mida, mida kõrgemale mäng läheb, seda suuremaks saadatavas läheb, aga mul on muidugi loomulikult kahju, et ma ei näinud oma unelmate finaali velsker siis Island, nii et seda ma ei oska Portugali ja Prantsusmaa mängus kellelegi pöialt hoida, et see võib-olla nendel hoian pöialt, kellel on peas vähem keeli pandud. Aga mis, mis on selle finaalturniiriga nagu tõstatatud teemasid diskussiooniteemad, et liiga palju on lasknud meeskond ei, 24 sellele turniirile peaks tõmbama tagasi kokku väiksem arv, vähem mänge. Kvaliteet on aga tänu sellele pääsesid, ehkki sellise selle selle finaalturniiril, mis riided sinna pääseda on ja Wells Island, Ungari, Albaania vist oli ka või oli, et Eesti-sugusel väikeriigil võiks sellest ainult võita olla, et keegi ei kohusta neid kõiki mänge vaatama, et võida raamatut lugeda hoopis näiteks mida see finaalturniir veel näitab, on see, et tase on ühtlustunud. Et ikkagi sellised väiksemad mansad suudavad ka suuremate ja uhkemate vastu läbi lüüa ja, ja Islandi näide, Wellsi näide on see, et nad suudavad ka korduvalt, see ei ole selline ühekordne asi. Et jalgpall on selline isevärki mäng, et aeg-ajalt võib kõigil õnnestuda ja ka kõige nimekamad võistkonnad kaotavad sellistele. Tulin vaesenudki sellele Šotimaa samamoodi näiteks aga, aga klubijalgpallis on muuseas selliseid näiteid ja noh, et sellel nädalalgi nägime, Flora kaotas Gibraltar gibraltari meeskonna, mis on täiesti hämmastav. Sisuliselt ja Gibraltar ei ole mitte midagi see. Aga noh, see näitab, et jalgpallis on kõik võimalik. Šveits ja Island oleks siis saanud, kui oleks vähem olnud turniiril meeskond, et nad olid ka sellel valikturniiril väga edukas, aga tõesti Ungari, Albaania, näiteks mina tõenäoselt üle pika aja häiri nende mängu nägin või üldse sain teada, mis, mismoodi nad mängijad, kes seal mängivad, et selles mõttes ta laiendab kindlasti seda teadmistepagasi vähemalt korraks. Show suureneks. Aga, aga siin on alati see oht, et nad on palju pisikesi suured, võivad vara kukkuda ja siis selle vastu. Klubijalgpallis on asi ilusti selgeks tehtud, meistrite liigasse on ikkagi suured alati sisse jäetud eurovisioonile niisamamoodi suurriigid saavad riis suremas finaalis endale koha, et seal Ta kindlustatud. Jah, aga see suuruse järgi ka, noh jah, et kas sa, kes on siis nii suur, et, et ilma valik turniirita lubada ja ainult korraldama? Tavaliselt on suur seni. Aga mis te arvate, kes võidab? Parim võidab? Ja ma arvan, et Prantsusmaa võidab. Sula sa ütlesid, oled sina, tahaks suve sündmustest? Ma annan sulle need kolm, kaks minutit, et et me ulatiga Unutamist ühel üritusel Meil käis. Nojah, aga mina ei ole käinud, et mina tegelikult ei jaganud sündmusi sulasündmusteks ega sügise kevadeni talvesündmusteks. Mõned lihtsalt on nagu klimaatilistes tingimuste tõttu on, on lihtsalt võimalik harrastada siis väljas sees või väljas. Suusatamist sa suvel ei saa väga teha, eks ju. Et vastupidi ei taha neist rääkida ja sellepärast on ideaalne, kui elu elu ei jagata niimoodi, et on suvesündmus või või on talvesündmused, ka elu peab käima kogu aeg, lihtsalt mõni hetk on see, kus saab rohkem puhata. Võib-olla jah, toetan ka Sulevit selles mõttes, et vahel on aeg-ajalt mõnes Eesti meedia väljend niisugune arusaam, et suvel inimese aju puhkab, et kindlasti inimesed puhkavad, aga aju aju on ikkagi, ma arvan, ikkagi töötab sama võimsusega ikka edasi. Jah, aga, aga ettevõtluses muidugi edu sõltub paljuski ilmast, nendest sündmustest ja ma vaatasin, et õllesummeri korraldaja on olnud väga edukas Tarmo ainult sellele ühele mõnele päevale, mis tal suvel suvel toimub, et täna ilmselt on ka edukas, sellepärast et ilm on ilus. Jah, ja täna hommikul jooksmas käisin, siis nii mõnedki viimased kliendid olid veel olid veel nii-öelda pysti ja küll mitte väga kindlatel jalgadel. Aga Urmet Kook, Sulev Vedler, Aivar Hundimägi, tänaseks lõpetavad ja uued teenrid juba järgmisel nädalal kõike head.