Tere õhtust, head kuulajad. Täna vahetage siis mõtteid suhkrupeedi ja kaunviljakasvatamise üle. Teeme seda koos Eesti NSV põllumajanduseministri asetäitja Oskar valingu, heina Randi Paide rajooni üheksanda mai kolhoosi agronoom Johannes Sarapu, Adavere näidiskatsesovhoosi peaagronoomi Adolf Niglase Tartu näidiskatsesovhoosi peaagronoomi Lembit Läntsi ja õiguse võidu kolhoosi esimehe Alfred kalastikuga. Alustagem seltsimees sarapuuga. Suhkrupeedi alla läheb käesoleval aastal üks protsent põllupinnast. Nii et möödunud aasta hea saak 319 tsentnerit hektarilt julgustab aga harvendus, rohimine koristus, nagu teame, ei ole probleem. Kartuli võttis masinatega käes nagu möödunud aastalgi, nii ka käesoleval aastal on plaanis ära kasutada kõik tähendab koolivaheajal olevad lapsed ja samuti ka vanemad inimesed ja loodame, et käesoleval aastal tuleb oma jõududega rohimistöödega nalja. Lisame siia juurde veel nii palju, et ka Estonias läheb tänavu suhkrupeedi alla üks hektar iga 100 hektari külvipinna kohta. Ja nii on see ka terves Paide rajoonis. Õiguse võidu kolhoosi esimees Alfred Kadastik lisab omalt poolt. Möödunud aastal meil oli suhkrupeedi väikesel pinnal ainult kaks hektarit kuid võrreldes kartulisaagiga võime öelda, et suhkrupeet andis ühelt hektarilt kaks korda rohkem sööta kui kartul. Käesoleval aastal me laiendame suhkrupeedipinda ja sellise arvestusega, et üks protsent kogu põllupinnast suhkrupeedi alla seda pinda kahtlematult edaspidi oleks veelgi vaja laiendada, on kavas 65.-ks aastaks laiendada suhkrupeedipinda üle 100 hektari. Kui kasutada üldiselt käibel olevat väljendit, siis suhkrupeet leiab omale tänavu Paide rajooni majandis kindla koha. Adavere näidiskatsesovhoosi peaagronoom-il Adolf Niglasel on suhkrupeedi kõrval veel üks soovitus ja kohe kuulemegi. Kaalikasaak juurikasaak oli 1208 hübriidil, kuna keskmine aga 876 suhkrupeedisaak sealjuures oli 239 tsentnerit puhta juurikat hektaril. Muidugi tuleb arvestada ka sellega, et suhkrupeeti läheb sööti ühikusse 4,1 kilo, kuna sööda kaalikat ligikaudu 10 kilo. Nii et siin on suhkrupeedil siiski küllalt suur saak ka selle 239 tsentneri juures. Valguosas on teatud määral muidugi vahed olemas, sest tavaline suhkrupeet annab meil valku suhteliselt teiste kultuuridega näiteks kartuliga, kaugelt rohkem valku kui kartul. Nii ja nüüd kui veel tööjõu nõudluse seisukohast asja vaadata. Tööjõu nõudluse seisukohast võiks öelda, suhkrupeet võtab natuke rohkem. Tööjõudu vajab inimtööjõudu natuke rohkem sellepärast et suhkrupeedipealsed ei kata nii kiiresti kogu pinda ja teda tuleb rohida kõplaga vähemalt ühe korra rohkem kui tavalist sööda kaalikat. Ühtlasi võiks tuua eelmise aasta kohta niisugused andmed näiteks söödajuurvili, see tähendab söödakaalikas, selle seas ka hübriidkaalikas. Muidugi vajas meil ühe tsentneri saagi juurika saagi kohta 1,29 inimtöö tundi. Suhkrupeet vajas 2,26 inimtundi ühe tsentneri juurika saagi kohta. Ka Lembit Länts on suur hübriidkaalikasõber. Tema kasvatamine on võimalik peaaegu sajaprotsendiliselt mehhaniseerida peale selle ta kasvab ka väga edukalt madalsoomuldadel ja kindlustab no temale vajalikud makrotehnika rakendamisel igal aastal 700 kuni üheksanda Sentnerisi haljasmassisaake. Nii et umbrohutõrje jääb ära ja kui me kasutada väiksemaid külvinorme hektari kohta sellisel nüüd madalsoodel, Me oleme pannud hektari kohta nii poolteist kilogrammi kaalikaseemneid siis sellisel juhul on nii-öelda väga vähe töö ühist vajaga dema arvendamisega. Analüüsige igakülgselt ja otsustage, sellised on faktid. Kuidas on tänavu Estonia kolhoosis kaunviljade kasvatamisega? Seltsimees Marrandi ütleb. Kaunviljad on väga head ja tarvilikud kultuurid ja selle vastu ei tohiks ühelgi põllumehel midagi olla. Kuid siinjuures ei saa ära unustada seda, et praegalt on kaunviljade mehhaniseeritud koristamine lahendamata. Meie igatahes täna laastab külvame 20 hektari, Ernest, kui me saaksime selle masina, siis võib-olla tuleks 50 60 võib olla 100 hektar, Ernest ei oleks mitte palju kasvatada, ta meil kasvab ja valgupuudus lahendamiseks on see väga otstarbekohane. Kõigile peaksid olema huvipakkuvad Lembit Läntsi kogemused põldu kasvatamisel. Keskmised põldu terasaagid on meil 10 aastase kasvatamise periood jooksul 20 kuni 22 Sentneri piires. Sealjuures on täiendavalt vaja märkida, et põlduda, mis üritud ajal, mil esimesed kaunad on piimvahaküpsed. Sel ajal on nii-öelda taim oma haljasmassi, kasvutipul on sisaldunud kaks pool kuni 2,8 protsenti toorproteiini. Selline mass on aga väga väärtuslikuks lisandiks maisiga koosileerimisel. Tartu näidiskatsesovhoosis planeerisime käesoleval aastal kaunviljade kogu külvipinna nii teravaks kasvatamisel kuni nelja protsendini. Seal siis juba tunduvalt kõrgem vabariigi keskmisest. Aga kas see vahekord edaspidi võib veel muutuda kaunviljade kasuks? No võiks pidada küllaldaseks, kui me laiendame tulevikus kaunviljade külvipinna kuni kaheksa protsendini. Meie ei pea soovitavaks põlduba ja maisisegus kasvatada. Küll aga tuleks kasvatada neid ühel ja samal põllul eraldi pindadel. Põldoa pind peaks ulatuma maisipinnast 20 kuni 25 protsendini. Sellisel juhul me kuus maisiga Sileerimisel saaksime vajaliku valgusisaldusega haljas nõnda silu massi. Ja Alfred kadastik lisab Ernest Me külvame käesoleval aastal ka umbes üks protsent põllupinnast, kuid see kultuur peab kahtlematult edaspidi tunduvalt laienema, sest ilma herne ja oa külvideta meie valgu probleemi endi sööda bilansis ei rahulda. Uue ratsionaalse maaviljelussüsteemi rakendamisel tõuseb üles kas selline küllaltki suure tähtsusega küsimus. Kas peaksid trühvel kultuuri tulema oma ettekülvikordades? Anname jällegi sõna meie vanadele tuttavatele. Kõigepealt Heino Marrandi. Minu arvates peaks rühvel kultuurid olema harilikus põllukurgi kõrvas ja see aitaks ka teiste kultuuride saagikust tõsta. Adolf Niglas Minu isiklik arvamine Adavere sovhoosi tingimustes on see, et juurvili ei sobi üldisesse külvikorda, kuna meil ei jätku veel nii palju väetist ja ka põllud ei ole niisuguses olukorras, mis kõik võimaldaksid kasvatada juurvilja meil odavalt. Kas trühvel kultuuridele oma ettekülvikord vastab Lembit Land. No esialgu tuleks neid siiski vihelda oma ettekülvikorras, sellepärast et meie-l on ju igal majandil selliseid alasid, mis on nii-nii hea viljakusega, kuid need alad on veel majandite kohta nii-öelda piiratud. Küsimusi oli mitmeid ja arvamusi samuti. Kindlasti võib aga öelda kaunvilja pooldavad kõik põllumehed, ainult et koristamine teeb muret ja et trühvel kultuure peaks oma ettekülvikordades kasvatama. Selle poole kaldus ka enamus häid sõnu, öeldi hübriidkaalika kohta. Seltsimees Valing, mida lisaksite Omalt poolt? Külvipinna senise struktuuri muutmine on tõepoolest ülesanne, milles kõigi majandite juhtkonnad peavad täie tõsidusega suhtuma. Praktiliselt tähendab see muidugi Põldeine osatähtsuse vähendamist ning teravilja eriti rühvelt kultuuride osatähtsuse tunduvat suurendamist. Samaaegselt on muidugi vaja tunduvalt suurendada hektari saak. Nii ühes kui ka teises küsimuses on meil häid kogemusi, neid on nagu täna kuulsime. Meie tänasest vestlusest osa võtnud majandite juhtidel ja spetsialistidel samuti paljudel ja paljudel teistel vabariigi majanditel. Kevad küll, meil on aega jäänud veel mõni kuu. Seda aega on vaja nüüd kasutada selleks, et kõrgete hektarisaakide saamise kogemused õieti nende saamise saladused jõuaks õppuste ja seminaride näol kõigi põllumajandust töötajateni. Tõenäoliselt oleks vaja see töö nii korraldada. Et näidiskatsemajandite, samuti rajooni teiste majandite baasil alustatakse juba lähemaid päivinud regulaarsete õppuste ja seminaridega millest võtaks osa rajooni kõigi majandite agronoomid, brigadirid, mehhanisaatorid ja teised põllundusbrigaadide töötajad. Pearõhk tuleks neil õppustel ja seminaridel panna muidugi eeskätt maisi suhkrupeedi, herne oma kõrgete hektarisaakide saamise saladuste tundmaõppimisele. Küsimus on muidugi, et selle tööga kooskõlastatud muidugi rajooni juhtivate organitega alustatakse juba lähemail päevil, kusjuures selle õppuste läbiviimine ja nende organiseerimine muidugi jääb täies ulatuses näidiskatsemajandite õlgadele. Meie tänases vestluses oli juttu endise Tähtvere katsebaasi praegused Tartu näidiskatsesovhoosi kogemustest põll toa ja maisi kasvatamisest ühel ja samal põllul ja nende koos Sileerimis. Ja tõepoolest, see moodus aitab meil väga ja väga oluliselt lahendada maisisilo valgusisalduse probleemi nimelt teatavasti maisisilo sisaldab praegu meil umbes 70 kuni 85 grammi seeduvad valku ühe sööthiku kohta. Kuid nagu Saku näidiskatsesovhoosi kogemused näitasid mais ja uba koos kasvatatult ja koostsileeritud andis hoopis paremaid tulemusi. Nimelt oli ühes sööta ühikus 129 grammi seeduvad valku. See oli Saku Sakus. Tartu meestel olid vist umbes samasugused. Jah, midagi taolist. Samu kogemusi on ka meil näiteks märjamaarajoonimaid Märjamaa näidiskatsesovhoosis kuid sellel aastal meie siiski laias ulatuses seda võtet populariseerida ka juurutada ei saa, seetõttu, et meil puudub selleks otstarbeks Hoa seenel järelikult koguva seeme, mida me sel aastal siiski külvame peab meil minema seemnekasvatuse otstarbeks, et me juba 63. aastal saaksime seda meetodit hoopis laiemalt kasutada. Nii, aga kuidas siis nüüd jääb trühvel kultuuride omaettekülvikorraga? Tundub nii, et neis majandis, kus agrofoon on küllaltki kõrge ja orgaanilise väetiseprobleem, ei ole eriti terav. Neis majandis tõenäoliselt ei ole vaja kahte külvikorda. Tähendab erikülvikorda pühvel kultuuridele, kus saab orgaanilise väetiseprobleem, on seni radikaalset lahendamata. Agrofoon on suhteliselt madal. Neis majades, tõenäoliselt on siiski vaja rühvel kultuuridele oma külvikord sisse seada. Me iga majalt vaadaku, kuidas tema olukord on. Nii et kõik oleneb tingimuste täiesti.