Nii elavat mõttevahetust kui praegu käib heina välja süsteemi ja külvipindade struktuuri üle. Ei ole kolhoosidest sovhoosidest ja teaduslik uurimisasutustes viimase paari aasta jooksul olnud. Need küsimused on praegu tulipunktis sest partei programmis on öeldud, et kõigis kolhoosides ja sovhoosidest tuleb vastavalt kohalikele tingimustele ja iga majandi spetsialiseerumisele kasutusele võtta teaduslikult põhjendatud maaviljeluse ja loomakasvatuse süsteem. Sellest, kuidas maad kõige efektiivsemalt kasutada, räägiti hiljuti ka Eesti maaviljeluse teadusliku uurimise instituudis korraldatud nõupidamisel. Sellel nõupidamisel üldiselt välja kujunenud seisukohtadest informeerime ka teid, seltsimehed kuulajad. Järgnevalt kuulake intervjuud, mille põllumajandusteaduste kandidaat Richard tuumre andis meie reporterile. Mispärast on kerkinud maafondi kasutamise küsimused nii teravalt päevakorda? Teine kongress, kus võeti vastu kommunismi ülemineku programm, nägi ette põllumajandusliku toodangu üldmahu suurenemisel lähema 10 aasta kestel liig kaudu kahe ja poole kordseks ning 20 aasta keskel kolme ja poolekordseks. Sellist põllumajandussaaduste toodangu kasvu ei saa kinnistute senine suhteliselt vähese intensiivsusega maakasutus. Järelikult, et kindlustada partei 22. kongressi ootuste edukas täitmine põllumajanduse arendamise alal, on vajalik üle minna intensiivsemalt maa kasutusele kuna see võimaldab järsult suurendada põllumajandussaaduse toodangut. Senine nõukogude liidus üldiselt kasutuses olnud akadeemik Villemsi Veljo teatavaid maagilisi elavaile süsteem põllumajanduse arendamise osas etendavad, ülesande täitmist ei kindlusta, järelikult on vajalik üle minna uuele, senisest palju intensiivsemalt maakasutusele. Millist mõju avaldas siis maaviljeluse heina välja süsteemi kohane maaviljeluse planeerimine Eesti NSV põllumajanduse arendamisele? Eesti NSV-s avaldas akadeemik Villemsi Mavilise enevane süsteem veidi vähemalt mõjub kui teistes liiduvabariikides, kuna siin toimus maal süsteemi areng veidi erinevalt kässa sajandi algusest kuni 1009 40 aastane sessioon nõukogude korra kehtestamiseni arenes ja süvenes Eestis viljavahetussüsteem koos pikaajalise kultuur kardaminesson monokultuuride kasutamisega pidevalt, kuigi aeglaselt surnes väetist vähenes kesa kasutamine Seidrosid rääkimata. Et viljavahetussüsteem oli Eestis vaid arengujärgus Kema tüüpilisest kasutusele võtmiseks olis tootmisvahendite kasutamise tasemel liialt madala nõukogude korra taastamise järel sõjaeelsel perioodil Mavilis teenis veel mingeid muutusi, ei toimunud teravamalt Acerkis Mavi süsteemi muutmise küsimus üles pärast esimeste sõjahaavade parandamist seoses kollektiviseerimisega. Pärast eni inimese ja põllumajandusakadeemia augustisessiooni muutust Mavilise Einawalvest süsteem valitsevaks ja algas maakasutuse leviimilisele süsteemidel täiesti õigustatud on küsimus, millist kasu või kahju sai vabariigi põllumajandusmaa vilise heina välja süsteemi kasutusele võtmisega. Paremagi tahtmisega ei saa meie siin märkida midagi sellist, mis oleks mõjutanud põllumajanduse arendamist, soodustavad vastupidist seon põlmas pidurdavat mõjust. Me võime ja peame esile tõstma järgmist. Soodustas Põldina kasvupinda laienemist, ilma, et sellega oleks kaasnenud Põldinas aegsel tõus, kuna Mavilise heina välja süsteemi teoreetilistest alustest lähtudes kõrrelisterohked Põldina segud olidki, isegi soovitavad Põldinas ristiku, tema osatähtsus aga alandas muldade lämmastikubilanssi, seega pidurdas saakide üldist tõstmist, pidurdas võitlust orgaanilise väetisekoguste suurendamise eest. Kuna Põldin pidi asendama viimast soodustas teraviljade Küllipina järsku vähenemist, kuna heina välja süsteemi alustest lähtudes üle kahe teravilja ühtsel järgmide ei tohtinud pidurdas pikaajalise kultuurkarja rajamise ja kasutamise käiku ning süvendas segades trauma Willilsuses, kuna andes ebaõige hinnangu liblikõieliste ja kõrreliste komponentidele Brouga marates vähendas võimalusi organiseerida maakasutust vastavalt majandi tootmisülesannetele ja tootmisvahendite kasutamise võimalustele. Milliseks peaks siis kujunema maakasutus Eesti NSV-s, et kindlustada kõige edukamalt partei 22. kongressil vastu võetud kommunismi ülesehitamise programmi täitmine? Selleks, et edukalt täita partei 22. kongressil vastu võetud kommunismiprogramm hõlmas arendamise osas on meil vaja otsustavalt suurendada taimekasvatuse toodangut. Loomakats arendamise osas ettenähtud ülesande täitmiseks on meil vajalik käesoleval seitsmeaastakul põllumaadelt saadav sööda kogus hektarit suurendada ligemale 3000-sse, õieti ühikule ja tööd 1980.-st aastast 3500 kuni 4000. ühikud. Selle ülesande lahendamisest tuleb meil põhjalikult muuta põllumaade senist kasutamist. Kühvli, kultuuride ja teraviljade valvsus peab otsustavalt suurenema, Põldena oma aga senisest mitmekordselt vähendama looma, kas vajalik Ein saadakse edaspidi peamiselt looduslikel rohumaadel, jääksoomuldadel rajatatava acid kultuurniitudel põllumaadel näib olevat otstarbekohane välja kunde kaks külvikorrasüsteem niinimetatud refel, kultuuride külvikord ja tera- ja kaunviljadega, küll seekord niinimetatud teravilja külvikord. Trühvlikultuuride külvikorda alla tuleks viia vähemalt 25 protsenti teraviljakultuuride külvikorda alla ülejäänud 75 protsenti põllumaast. Brüssel kultuuride külvikorrast tõuseks rifikultuuride osas kuni 85 protsendini, kusjuures üksikute kultuuride osades võiks kujuneda järgmiseks mais 45 kuni 50 protsenti suhkrupeet 20 kuni 25 protsenti. Teised söödajuurviljad söödakapsas viis kuni 10 protsenti ja teravili 15 kuni 20 protsenti. Rühver kultuuride kasvatamiseks viljekatel muldadel maade eraldamine on igati ratsionaalne. Eratlisse sots dres viljakamad maa-alad saame vähendada väetiste vajadust vähemalt 30 protsendi võrra. Senine süsteemi kiire kasutamisele võtmine võimaldaks juba praeguste võimaluste juures saada rühvl kultuuride kasvatamise raldatud maa-alalt keskmiselt hektarilt 6000 söötühikut. Edaspidi tõsta see aga 7500 kuni 8000 söödühikuni seisval korral. Meie toodame kultuuride külvikorras ligemale üks kolmandik kogu loomakasvatusele vajalikkust söötadest. Kui me tahaks saada Maesid 400 kuni 600 seintelt haljasmass ja teistelt siin kasvatatavate rühvlikultuuridelt 300 kuni 600 tsentrit juurikaid hektarilt tsioon 6000 kuni 10000 hektarit kogu vabariigi põllu pindalad siis ei ole see teostatav isegi aastakümnete pärast. Prühve kultuuride külvikorra organiseerimise eelsed oleksid järgmised. Võimaldab kontsentreerida mulla toitainete sisaldust väetistel piiratud koguste juures sama koguse sööda tootmisel kokku hoida vähemalt 30 protsenti väetisi ning sama väetiste hulgaga toota enam sööta võimaldab umbrohtude tõrjeks kasutata enam spetsialiseeritud Hermitsiit, vähendada nende vajadust ning vähendada umbrohtude tõrjekulusid toodanguühiku kohta. Vähendada saaduste transpordi ja säilitamise. Ulusid, millised transport mahukate kultuuride hajutamisel suureneksid vähendada tööjõukulu mullaharidusel külvide hooldamisel. Kokkuvõttes võimaldab rehve kultuuride külvikordade organiseerimine, vähendada tööjõukulud toodanguühiku kohtusse on tõsta tööviljakust söötade tootmised teravdada Külli kormaadel kuumust väljatüübiline vilja vajades, kus külvikorra üks väli oleks rehvikultuuri kartuliuba ja üks kuni kaks välja ristikaal teraviljade külvikordades võisti ära ja kauneid late kuni 80 protsendini, kusjuures viljavahelduse seisukohast kõik agrotehnilised nõuded oleksid rahuldatud. Kultuuride struktuur kujuneks seega järgmiseks tera- ja kaun 70 kuni 80 protsenti. Trühvlid kultuurid kaheksa kuni 10 protsenti, põld teen peamiselt ristik 12 kuni 25 protsenti. Rakendades eelpool toodud külvikordade süsteemi täielikult, kujunes üldine põllumaa kasutus järgmiseks tera- ja kaunvilju, et ilma vaatan 55 kuni 60 protsenti, aga kuva sugu aga 65 protsenti rühvlikultuurid 30 protsenti, silmuvate 25 protsenti ja Põldein 10 kuni 15 10 protsenti. Seejuures, mida väiksem on põllumaa osatähtsus põllumajanduslikust maast, seda vähemaks peab kujunema ka Põldina osatähtsus ja vastavalt sellele suurendama rühvikultuuride oma. Loomade suvine söötmine aga peaks baseeruma täielikult kultuurkarjamaadel, millised tulevad rajada looduslikel rohumaadel ühessaritudel, soomuldadel suvises sööda asendamiseks? Ükskõik millise teise söödaga ei ole meie vabariigi tingimuse otstarbekohane, kuna sellega kaasneks suvel kasutatava söödaomahinna kallinemine vähemalt kolm korda uuemmaagast. Süsteemi täielik rakendamine võimaldab toota 100 hektari kultuur. Pinnakohtades on põllumaa ja kultuurrohumaade kohta vähemalt 1500 tsentri piima ja 250 senti liha. Eluskaalus. Mida tuleks ette võtta juba praegu, uuele maakasutussüsteemile üleminekuks? Ülemine kuule magas, süsteemne saab toimuda vaid pikema aja kestel, kuna sellega peab kaasnema tootmisvahendite kasutamise võimaluste laienemine. Lähema kahe aasta jooksul aga tuleks lahendada järgmised ülesanded. Eraldatarrifia kultuuride külvikordade maad ja tõsta nende osatähtsus 25 protsendini. Põllumaast, kus kultuuride pinda laiendamine peaks toimuma maisi ja suhkrukasvupinda laiendamise arvel. Vähendada Põlden osatähtsus vabariigis keskmiselt 25 protsendini. Seires Jessoristliku rikastes segude kasutamisele. Kindlustades seega kultuurniitude heinasaagi tõstmise vähemalt 35 tsenteri hektarilt uudismaade ülesharimise looduslike rohumaade pealt parandamisel kasutada parandamiseni võidetud maid, esmanes kultuurkarjamaade rajamine. Olemasolevate kultuurkarjamaade saak aga tuleb alates 1000 962.-st aastast tõsta vabariigi keskmisena 2500 sööti ühikule. 1000 962. aastal kasutata taliviljade külviks ulatuslikult vähema saarlased Põldina põld nii teise kui ka varasematest aastatest, millest need üles heinakoristamise järel viljakamad muldadel paiknevad. Hõreda rohukamaraga põld, põld kasutatud 962. aastal kevadel kühvlikultuurse pindade laiendamiseks. Elavalt arutati neid küsimusi ka Eesti NSV ülemnõukogu viienda koosseisu seitsmendal istungjärgul. Ja nagu ütles Eesti NSV Ministrite nõukogu riikliku plaanikomisjoni esimees seltsimees Hallik oma ettekandes Eesti NSV 1962. aasta rahvamajanduse arendamise riiklikust plaanist on ots tarbekohane laiendada tera- ja kaunviljade külvipinda, madalam saagiliste ühe- ja mitmeaastaste heinte külvipindade vähendamise söötide üles kündmise ja kultuurideta Cesade vähendamise arvel. 1962. aastal on vaja igati laiendada maisi ja suhkrupeedikülvipinda. Külvipindade struktuuri parandamine võimaldab vabariigis toota 1962. aastal liha iga 100 hektari põllumaa kohta 101 tsentnerit ja iga 100 hektari muude põllumajanduslike kõlvikute kohta 22 tsentnerit ning piima 200 hektari põllumajanduslike kõlvikute kohta 486 tsentnerit. Ühesõnaga senisest palju intensiivsem söötade tootmine peab tagama selle, et likvideeritakse käesoleva aasta võlgnevus ja täidetaks 1962.-ks ostaks ette nähtud plaanid ning luuakse tingimused ka edasiste üha suurenevat tööülesannete täitmiseks.