Plaadipõgenik. Plaadil. Tere, head kuulajad, plaadi põgeniku saade jälle eetris, sel pühapäeval toimetab seda Jaakko, Roger. Ja mul on hea meel öelda tere tulemast külalisele, kes on minu arvates kõige noorem kuuekümneaastane inimene, keda ma olen näinud. Tere, Toomas Kõrvits. Tere sulle ka. Sul see tähtpäev oli siin mõni päev tagasi. Aga sinu muusikamaitset, et oleks kindlasti raadio kuulajatel ka väga huvitav kuulda, sest et kukerpille teavad ju kõik. Aga see ei pruugi piirduda ainult Kukerpillidega. Aga enne, kui me läheme lugude juurde räägime natuke siiski sinust ja võib-olla ka sinu perekonnast, sellepärast et on öeldud. Kõrvitsat see on ikka täiesti muusikaline dünastia. Et isa, Harry ja siis teid on Enda, eks ole. Jah, see on nagu see kuulus uudi Hermanni orkestri poolt esitatud lugu foor Travers. Ja siin võiks tuua igasuguseid paralleele veel näiteks Hannes Võrno, minule võiks anda ju selle miljonimängu nobedate näppude vooru küsimuseks, et pange vanuse poolt järjekorda neli kõrvitsa. Et muidugi kõva pähkel, ma kujutan ette, ma ei tea, mina arvan, et ei oleks, mina pakuks välja, kas ma tohin ise pakkuda, kõigepealt palun jah, et mina pakuks. Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry juunior. Pääsesid mängu. Ja tihtipeale on niimoodi, et meid öeldakse Tõnisega näiteks segamini, sest helistatakse näiteks või pöördutakse minu poole. Tere, Tõnis, kuidas läheb? Siis on minu poolt veel tükk aega vaikust ja et noh ega see kerge ei ole elus. Aga tegelikult need neli venda oleks saanud ju omavahel ka täiesti bändi kokku panna, aga sellist bändi ei ole vist olnud, kus kõik 40 oleks mänginud ühe korraga. Tähendab ametlikku bänd ei ole olnud, aga perekondade perekondlikel üritustel või, või siis niisama jämmida oleme üritanud küll, aga mina olen mänginud kõikide lendudega koos eri puntides, siis eri bändides. Aga võib-olla käime need kähku läbi, siis kust sinu või millal sinu esimene bänd oli? Ja siin rand oli ansambel Norma Kustas kihkelbu juhatusel. Aasta oli siis 1000 959960 ja Tõnis mängis seal kitarri. Mina oli siis koolipoiss ja, ja seal oli parasjagu ühte trummimeest vaja trumme alustasingi trummidega tegelikult ja me kohe bänd hakkas mängima, sest kiks tegi väga sätted seal ja, ja, ja kõik noodist mängimine ja väga tõsine, tõsine tõsine muusika tegemine käis seal ja repertuaar oli ka, põhimõtteliselt oli seal selline mõnus džäss ja, ja siis need tavakohaselt estraadilood. Ja, ja siis Tõnis läks sõjaväkke, siis ma jään sinna veel mängima ka kitarri hiljem ja isegi üritasin vibrofoni mängida, millest muidugi midagi suurt välja ei tulnud, aga aga just see, et esimene bänd oli kõvade pillimeestega koos mängida ja eriti ansambel Norman, kus oli siis Anne Velli oli solistiks ja Saller mängis Terosaks ja peaagu mängis bassi ja niuke küpsise klaverit. Ja siis, kas siis olid juba need juuniorid? Või ioneeritud hiljem, juuniorid olid mul keskkooli ajal. No ma vahepeal olin ära sanatooriumis ja peale siis seda kooli tagasi tulla, siis kassisaba poisid otsisid mind üles. Bändi teades teadsin, oskan kitarri mängida, vahepeal õppisin seda nagu ka rohkem selgeks. Ja siis siis tegime selle esimese kidra bändi. Eks juuniorid seal oli ka, Tõnis aitas lindistus juures kaasa soolokitarriga aga põhimõtteliselt järgmine bänd oli siis optimistid, kus siis tuli minu noorem vend Harri trumme mängima. Tema oli siis 13 aastat vana. Nojah, vaat nüüd ma täpselt ei mäleta, aga ilmselt üht-teist ma sain ta lõpetada, sest ma veel mäletasin. Papa-mamma on see põhiline ja ja siis tuli ka Tiit sinna mängima optinistidesse. Ja hiljem ma lahkusin sealt ja siis tuli järgmine bänd, mis oli siis Kukerpillid? Ja selle kohta öeldakse, et see on juba ajalugu. Sest et ega vist nii pikaajaliste ansamblite eesti popmuusikasse ei leia teist. Siiamaani tegutsete. Me oleme jah, tegutsenud tegelikult 33 aastat, nüüd ja, ja pidevalt. Sest neil ei ole ikkagi pausi olnud. Et siin konkureerida võib, võib-olla ma ei tea, kes võiks konkureerida teiega. No kuulge, teie ütleb ka, et on enam-vähem sama vana, aga noh, tal on ikke all, sellest tõuseb mõõnad ja, ja pillimeestevahetusi on tegelikult olnud kogu aeg nii meil kui ka teistel bändidel, et see on täitsa loomulik. Ja natuke ka stiilide vaheti sead olenevalt neist pillimeestest, kes lähevad ja tulevad. Et näiteks Raadiku aegne Kukerpillid oli jälle midagi muud kui eelmine või hilisem ja ja nii ta käib. Aga Toomas Kõrvits tegelikult sul kui sinu ülikooli diplom ja otsida siis seal pole üldse kirjas, et sa oled kitarrist või trummar või kes kes iganes muusikamees, vaid. Ametilt oled sa ju. Ametit diplomi järgi kunstnik ruumikujundaja mööblikujundaja. No kui palju sa nüüd selle pillimängu kõrvalt oled jõudnud, neid ruume ka kujundada? No ikka jõuan. Et ma seda ütlen rõõmuga ja, ja ma ka olen 75.-st aastast olen siis teinud mööblit ja ka ruume kujundanud. Teinud mööblit selles mõttes, et kohe suisa tislerid. Paigult paigutanud mööblit, ütleme nii. Tisleril ma olin siis, kui ERKIs meil olid ka nii-öelda tööõpetuse tunnid ja sai ka toole tehtud aga põhiliselt ikka projekteerimine, ma olin 11 aastat standardis siis mööblidisainerina ja, ja hiljem ma olen siis nagu Frylancerina töötanud ja ja noh, nii ka praegu No kas sa võid öelda, kus kandis näiteks praegu võiks näha sinu kujundatud ruumi või sinu projekteeritud mööblit? No kõige kuulsam vastu oli see nii-öelda direktori kabinet, forte, seda, mida on siis näha veel üksikutes nostalgilist desruumides, direktori ruumides, kus on see kummerate servadega, see paks plaat oli ja, ja seal jooksis niuke hõbedane metall. Kuule, see oli minu arvates siin raadiodirektorite kabinet. Tuleb tuttavaid. Ja see, see levis nüüd üle liidu ja seda oli isegi kõige huvitavam oli see, et ma ükskord nägin, oli Moskva kesktelevisiooni seal mingi poliitikasaade ja siis seltsimees kos sööginistus sedasama laua taga. Sektsioonides sai teha ka. Ja siis neil oli niisugune poliitiline ring, oli Nad, istusid kiks forte laudadele tagasi. See oli päris mõnus üllatus. Paraku tol ajal ei saanud seda nii-öelda rahalist vastet sellele, eks ole, et nüüd tänapäeval oleks, võib-olla mine tea, miljonär, eks ole, selliste laudadega. Tal oli hea minek, ta oli tegelikult isegi mingil moel oli Eesti brändi, sest et see avas kõik uksed. Vana Tallinn ja neid möödunud Eesti mööbli väga hinnas ju tegelikult. Nonii, aga nüüd on vist aeg minna mööbli juurest muusika juurde ja sa ütlesid niimoodi, et sul on täna plaanis ajada ühte kindlat joont, et sa ei taha väga niimoodi seinad, seina, hüpeldajat, siis läheb asi nagu kuidagi. Tähendab, see on nii nagu Kukerpillide muusika on tegelikult ka ütleme isegi jah, niimoodi seinast seina, et Me oleme alustanud seal rahvaliku muusikaga ja ja vahepeal üritasin teha bluugrassi, siis oleme rocki proovinud teha ja svingi ja mingi džässisugemetega ja seal, aga tegelikult on mingi mingi rahutus on meil kogu aeg olnud, et me ole pelgalt Jaan Tõhe joaga. Samas, minu arvates ta ikka nii väga seinast seina pole ka läinud, et seal see mingisugune üks kindel joon on kogu aeg olnud. No ilmselt see on jah, mille järgi meid üldse ära tuntakse, et see peab kindlasti olema ka, muidu, on muide need nagu öö ja päev, et see ei ole enam, see ei ole enam võib-olla siis ka päris õige. Üks neist on kas või Toomas kõrvitsahääl, mis on minu arvates väga, väga huvitav ja täiesti absoluutselt äratuntav. Ma ei tea, kas ma võin tuua siin mingit paralleeli näiteks tuntud Ameerika kantrilaulja, vilin nelsoni ka, et seal on midagi seda nihukest nasaalselt natukene või või on see ülekohtune sinu vastu? Ei oska öelda, aga see on äratuntav. On muidugi jah, ei, ma ei saanud midagi teha, sest et mul ongi sihuke hääl mitte ma olen isegi käinud laulutundides, vahepeal siin võitsime terve bändiga, et hakkame ilusti laulma, ilusti sätitud, sätitud koorusi ja siis võtsime laulutunnid ja mind saadeti kohe ukse taha, et mul ei ole mõtet, et sealt ei tule mitte midagi, teised poisid said korralikud tunnid, aga mul ei ole mõtet olnud siis ka üldse proovida. Ja, ja noh, nii ma olengi jäänud selle häälega, mis mul on. Pole seal häda midagi ja ma arvan, et nüüd on aeg siis anda värskele juubilarile sõna selleks, et ta juhataks sisse meie tänase esimese muusikapala ja ühtlasi ka selle stiili, millest tänases saates juttu ja muusikat tuleb. Kuulame seda lugu esiteks, sest et eesti rahvas tunneb ära kindlasti selle, selle laulu eesti keeles ja see on nüüd originaal, mille järgi me oleme seda teinud. Aasta oli siis 1975 kui me selle laulu leidsime ja siis hiljem juba räägime edasi. See oli Dhakašho, kes selle pala esitas ja kleidi, mille autoriks Toomas Kõrvits. Sa ütlesid, et kommenteerid hiljem seda pikemalt, see on ju ka üks Kukerpillid ja selliseid leivanumbreid. No ma loodan ka, et kuuled, tundsid ära vana tuntud loom, küll seal tehti peo, jah, küll seal tehti pauk. Mille sõnad siis tegi Henno Käo. Ja see lugu on nüüd üks populaarsemaid laule, mis keetsin, muusika juurde kuulub? Jaa, nagu ma ütlesin, 1975 kuskil esimest korda Vello Salumetsa käest sain tõukerzovi plaadi ja see muusika tundus mulle väga naljakas selles mõttes, et seal kasutati tavaliselt nupp lõõtsa trianglid pesulauda ja viiulit ja ja muusikali, millega sa hirmsasti paelus ja see küll sa tehti, küll seal tehti pause, oli siis nagu esimene lugu ja sealt läks lahti siis selline huvi, keetsin muusika vastu, need misse keetsin siis tegelikult on, keetsin ehk kreooli, rahvas on siis prantslased, kes kuskil 1700 alguses rändasid Ameerikasse ja seal nad siis jagunesid, osaleks Põhja-Kanadasse ja, ja osa läks lõunasse, Mississippi. Louisiana jah, sinna Mehhiko lahe juurde, kuna nad maandusid Ameerikas vales kohas, inglased olid seal juba kanna maha panud, siis nad lihtsalt võimu kaeti sinna soodesse ja rabadesse sinnad Mississippi äärde nakkus teadupärast praegu õiguse kaanovi orkaan üle käis just nimelt Louisianast ja, ja New Orleansist ja sealtsamast, kus keetsin, rahvas elab. Ja, ja see muusika on kujunenud siis Ameerika muusika üldse väga rikas, nagu ta on. Seal on siis nii sugemeid hispaania, Mehhiko, Portugali ka mustade muusika ja sellest on siis tulnud selline selline stiil, nagu ta on. Ja võib-olla järgmine järgmisena kuulaks originaal sellise esituse, mis on ka suhteliselt. Ma mäletan, lähedane eesti rahvamuusikale või vähemalt mulle tundub, see on siis pealkiri on tal Haklopperi Hap ja, ja kuulame Nagu kuulda, oli, oli see selline lõbus tantsuviis ja omapärase, sellise kiikuva rütmiga. Ja meie praktika on näidanud, et Eestis oskavad selle rütmi järgi tantsida ainult Kihnu saare naised sest mandri peal üritatakse seal aeglase polkaga või, või siis niisama kiigaadigaadi. Aga tegelikult see põhisema väga lihtne, kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole. Praktiliselt on see Rein Lang põhisamm, millega saaks ka väga vabalt edasi, kui ta. Aga see eesti tantsuoskus on meile kui pillimeestele sealt ülevalt lava pealt vaadates üsna selline kesine. Et kui ei ole konkreetne lugu, siis ei oska keegi midagi improviseerida ka midagi peale hakata. Aga just see üllatus oli, et kui Kihnu saarel mängid Keitšini, mängid sa Rein lähedalt või mistahes, saadakse iga rütmiga hakkama ja mis on ju pillimehel kõige suurem rõõm, kui näed, et, et vahvasti tuleb välja sedasama tantsu keerutas või sama tantsusamm. Kihnu saarele te sattusite Kukerpillidega vist seoses Mark Soosaare filmiga esimest korda. Esimest korda jah? Jah, see oli see kihnu mees, mille sõlmimises osalesime. Ja väga meeldejääv oli just sellepärast, et see saarele minek oli niuke tavaline äratulek oli niimoodi käime jäime praktiliselt tormi kätte ja pöördusime tagasi saare peale, kuhu me siis ka paariks päevaks jäime. Need olidki nagu plaadi plaadi põgenik. Kas 10 lugu oli kaasas ka tegelikult? Seal väga palju uusi laule juurde ja tänu selles noh sõprus ja side Kihnu rahvaga hakkaski. Nii et armastus esimesest silmapilgust aga kas läheme nüüd edasi järgmise loo juurde? Et see jah, see keetsin, palavik kestis meil siis tükk aega kestab praegugi. Ja üks huvitav lugu oli mille pealkirja ma isegi ei teadnud, aga mille meloodia ja rütm mulle meeldis ja tol ajal oli väga moes Hando Runneli tekstide peale meloodiaid kirjutada. Ja mulle hakkas silma üks lastelaul, mis algas sõnadega muda mere ääres porikalda peal. Samas mõlkus meeles see meloodia, mis ma siis raadiost kuulsin, see oli ka läbi krabina ja nagu tol ajal oli see lindistamine autoraadiost või kus iganes, raadio, Luksemburgi ja puha. Ja sedasama Musta mere ääres sai sobitatud, siis keetsin, paras, on Saturday Night. Nii et siin on väike selline, miks. Ja, ja kuulama praegu seda muda mere ääres, siis nii-öelda jutumärkides, kui naida esituses. Kui seda käisin muusikat kuulata, siis jääb selline mulje, et ainult sellised optimistlikud lood ongi või, või on midagi kurba ka selles muusikas või kui siis väga vähe. Ja neil ongi kahte tüüpi laulud, on, tegelikult on lõbusad nagu praegu oli see laupäeva õhtune möll kus hiired, Nuka hukas ja rotid raisus ja aga siis teised on valsid ja on aeglased, valsid, mis on väga kurvad ja seal on põhiteemaks muidugi see, et kallim jättis maha. Ja noh, nagu ikka seal see nukrus südames ja nii edasi. Oled sa, Toomas Kõrvits ise juhtunud ka sinna New Orleans kanti ja kohapeal näinud, mismoodi see möll seal käib, kas laupäeva õhtuti või mõnel teisel nädalapäeval? Paraku ma ei ole, ei ole jõudnud. Aga sa oled ennast ikka väga kurssi viinud selle muusikaga ja mis okei, Jon, mis on saideco nii edasi ja nii edasi. No tahes-tahtmata midagi jääb meelde ka ja ja seda plaadi materjali on päris päris palju läbi kuulatud ja oleme üritanud teha ka sellise noh, Eesti nii-öelda eestikeelse, nii kus me oleme kasutanud ka ikka sama samad instrumendid No mis need põhiinstrumendid seal on ikka viiul. Viiul, akordion, bass ja siis triangel ja ja pesulaud pesulauda samamoodi huvitav fenomen selle muusika juures, et seda krõbinat annab seal all sellist krõbinat ja nagu pulssi ka samas ja kentsine ja sõiduk on mehed, süüdi on siis sama mustade muusika, mis, mis sealtsamast kandist pärit. Nemad mängivad limonaadipudeli avajatega ja neil on seal meistrid, mängivad kuni 12 Avetu käes tohutut lärmi, mina mängin kahe lusikaga. Et see on tunduvalt vaiksem ja näiteks järgmine laul, midagi pakuks, siis kuulata, on siis meie esituses pohlamoos ja pehme sai. Ja seal on just, et kuulda ka nii pesulauda kui ka trianglit, kui ka viiulit ja akordioni. Pohlamoos ja pehme sai, on selles mõttes huvitav lugu, mida Kukerpillid on siis oma töötluses teinud, et Toomas Kõrvits kirjutanud teksti sellele loole, palju sa üldse Kukerpilli loomingus oled nii-öelda oma panust andnud? Teksti ja muusikakirjutajana? Teksti tegin suures hädas ise sellepärast, et õudsalt kiire oli ja ei jõudnud kellegi poole pöörduda. Jõulutõid koputasid uksele. Jõuluplaadil. Seda ma just arvasin, et teksti idee vist pidi tulema. Ja tol ajal oli päris hea. Selline komme oli. Ma ei tea, kas kolm või neli aastat anti jälgi mööda välja jõulutopi Popi ja siis bändid tegid, aga jõululugusid jõululaule ja, ja siis sattus meil niimoodi olevat, aga, aga muidu ma olen rohkem niimoodi heliloojana püüdnud muusika kirjutada püüdnud nagu hakkama saada. Ja on tulnud seda ikka üpris palju teha. No nüüd tähendab nüüd vähem, aga alguses jah, oli. Palju vabandust, segan korra vahele, et kui sa ütlesid, et nii-öelda diplomi järgi oled sa sisearhitekt, et kas sul seda muusikalist haridust ka on konkreetselt mingi paber ette näidata või see on tulnud? Ei tea vanema venna käest kosti, kui isa käest. Paraku pean punastama. Ma klaveritundi koduõpetaja. Ei ole mulle häda veel selles ka, et mul oli noores põlves oli hea muusikaline mälu, et õpetaja mängis korret ja siis mängisin kohe järgi, mul polnud nooti vaadata. Ja siis, kui lõpuks aru saadi, et ikkagi nooti ei loe, temaga praegu eriti ei tee. Et siis see asi pooleli. Aga kui Kukerpillid otsivad omale neid lugusid kas või meie rahvalauliku käest, siis keegi peab need ju üles kirjutama, et. Ülejäänud magnetofon või, või tegelikult Meil on siis bändis õudsalt vedanud, et meil on kogu aeg keegi kirjaoskaja. Küll oli siin Tõnu Raadik või siis praegu on meil Heiki Vahar diplomeeritud dirigent ja, ja noh, keegi peab ju jagama nooti, et et muidu muidu ei saa hakkama. Ma viisin jutu Keidyoni teemalt natuke kõrvale, tahtsid minna juba järgmise loo juurde ja see on vist üks kõige tuntumaid lugusid üldse siin Eestimaal, seda on teinud mitmed ansamblid ja ja vist kogu maailmas sedaviisi teatakse. Jah, see on nüüd Hank Williamsi kirjutatud laule Jambalaia. See on nüüd puhtalt käisin, sest selle selle laenuga omaette stoori äng, Williams oma reisidel sattuski Louisianas ja olles seal tükk aega kirjutas äki loo Champolaja. Teadupärast on see üks söök nagu mittemaa, millest me laulame, samblamaa, poogen, hambavõi või siis midagi apelsini, apelsinimaa, et tegelikult on söök ja räägib jälle sellisest lõbusast lõbusast laupäeva õhtust, kus siis rikkalikult pakutakse Texmeks ja keetsin sööki. Ja, ja need hiljem ma kuulsin Soome raadio vahendusel, et täpselt samasugune laul on ka kuskilt kaevatud välja ühesõnaga iva aastast mingi 30 või kuskil niimoodi, muide esimene keetsin, lindistus oli kuskil 1009 35. Ja seda tegi tuntud Ameerika folkloorikoguja Alan Lomax koos oma isaga. Ja meil oli õnnestus selle Alan Lomax koos olla ja mängida talle mängisin talle isegi geensenis, oli Pärnu antropoloogia festivali, kus ta viibis. See oli, kui ma teada sain teada, kelle, kellele me mängime, kes publikus ja siis muidugi läksime näost kaamed, sest et no iseenesest päris mõnus tuli pärast kätt suruma ja puha. Ja ühtlaselt Soidlik asjale. Ja just nimelt et juhtub ka kantrimuusika vallas seda, et kuskilt mingi meloodia hakkab kummitama ja pärast nagu kirjutad selle loo valmis ja siis tuleb välja, et pole siin omad on kuskil mingi rahvalaul. Aga mis on kindel, on see, et ta on ikka maailma kõige populaarsem. Keidsin laul. Ja siin Jansa arhiivi vaadates Jansa teinud kogumiku üle maailma esitatavatest saba laiadest ja tal on no kuidas vietnamikeelne Chambalaien ka olemas. Et kahtlemata see on väga mõjuv lugu ja, ja, ja ilmselt selles loos on ka mingi energia või et mida, mille pärast see rahvale nii hästi peale läheb. Ja nüüd pakkuski kuulata jällegi meie tuntud tõug Keršovi esituses samal ajal. See oli siis veel kord Taker show tänasesse plaadi põgenikku saates, mille külaliseks värske juubilar Toomas Kõrvits. Ja sa ütlesid, et kui Eestis ringi vaadata, siis ansambel Kukerpillid pole see ainukene, kes seda cationi muusikat viljeleb. Ja sul on üks päris huvitav plaat ja suhteliselt minu jaoks tundmatu nimi, ma arvan, et ka paljude raadiokuulajate jaoks tundmatu nimi Tegelikult on tegemist lausa kuningaga. See on lõõtsakuningas Juhan Uppin, kes on selle tiitliga pälvinud meistrivõistlustel, kus ta on siis ka Teppadega koos rinda pistnud. Ja tegelikult peetaksegi lõõtsakuningateks nii Aivar Teppat ja kui ka siis Johan upinit ja Ivanov piline mängib tavaliselt Teppo lõõtsa ja temal on oma pärane nägema, sest seal lugudest ja. Mulle meeldib ta lähenemine, sest et ta kuidagi teise kandi pealt just just sedasama, et ta on ka pisut Keitzeni maitset, on ta lugudel juures ja võiks nagu pakkuda, väljasid. Käisin valsi, mis ta esitab lõõtsa siis Teppo lõõtsad. Tegu ju suhteliselt noore mehega, et kas sa tead midagi lähemalt tema kohta, kust ta pärit on ja, ja nii edasi. Juhan Uppin on Tallinna poiss, hiljaaegu käis läbi ka sõjaväeteenistuse, aga tegelikult on ta oma pillioskust lihvinud siis ka Viljandi kultuurikolledžis. Nii et edu talle edaspidiseks. Täiesti südamest soovin talle ka. Toomas Kõrvits tahtis rääkida veel natuke lähemalt sellest eesti muusikapildist justkui nüüd kationit ja seda kantrimuusikat ja seda kõike vaadata, et mis praegu toimub, kes kõik toimetab. No väga paljud toimetavad, kes teadlikult, kes mitte teadlikult teadlikult näiteks toimetab Marko Matvere ja väikeste lõõtspillide ühing. Ja kunagi mul oli Markoga juttu, siis ta ütles, et välismaal plaadipoodi minnes siis esimene asi, ta otsib keetseni nurga üles ja siis sõbrab seal, kuni leiab, leiab endale sobiva plaadi. Et nad aga süvitsi olnud. Käisin muusikaga nende lugudes sugemeid, lenda leida ja on ka konkreetselt keetsin lugusid nad teinud. Ja huvitav on see, et Nad on läbinud, keetsin etapi kui ka. Kui ka siis šanti etappi, mis kukerpillidel oli ka vahepeal siin käisime mitmel Shanti festivalil santi teadupärast on siis töölaul või siis meremeeste töölaul ja lüüa on andnud välja väga-väga mõnusa ja väga kvaliteetse siis Shanti laulude plaadi. Nii et selles mõttes VLÜ on väga huvitavad, et nad ikka võtavad, siis võtavad plaaditäiekaupa ühte teemat. Nii, aga, aga siis edasi rääkides on keetsime viljelenud siin ka nii apelsin. Isegi seelikuküttidele on üks lugu, mis sinna kategooriasse sobib. Siis on jäägermeister ansambel mänginud ka keetsin muusikat. Bergras. Siin võib kahe käe näppudel üles lugeda bände, kes on teinud kindlasti geensin stiilis laule. Nii et see on ikkagi üks kantrimuusika lahutamatu osa, et sellest ei pääse üle ega ümber. Täpselt nii ja huvitav on see, et ta ka maailma mastaabis on, on, keetsin muusika täiesti arvestatav, sest kui me 86. aastal käisime skaageni folkfestivalil Taanimaal, siis sinna saabudes me olime ikka päris rabatud sellest, et seal oli üks, neli keetsin punti, mis olid siis Ameerikast tulnud ja me kõiki nägime laval otse. Mis oli meie jaoks täielik selline pauk ja üllatus ja mõnus üllatus. Aga nüüd järgmise loo juurde ja siin on sul paljude sinuplaatide hulgas, mida paraku me kõiki mängida ei jõua, tänases saates. Üks selline, mille nimi on vestav keigen. Brodyphhinal songs Fitcherenguueil on sidunud, joo ikka jälle prantsuse päritolu, vihjab nimi. Ja siin on väga huvitav on veel plaadi tagakaanel on pilt, kus on alligaator, see on siis teatavasti üks, üks selline. Sest ütleme, kuna sealsed alligaatorid on ikka jätkub, jätkub need täpselt nii ja pala pealkirjaks on siis liigmamu. Vaatasin veel seda plaadiümbrist kost äsja kuuldud pala kõlas ümbrises loomulikult vaid plaadilt endalt. Aga plaadiümbrisel oli kirjutatud, et firma, mis selle oli välja andnud, on mardi rekordsemardi kraan ja teadupärast ka üks väga suur selline karneval ikka jälle seal pidustused seal Mississippi Louisiana kandis ka käidžiniga seotud. Aga ma ei tea, kas me sellest hakkame praegu rohkem rääkima. Sest et saade hakkab ka vaikselt lõpule jõudma ja on viimase loo aeg. Toomas Kõrvits. Mina pakkusin välja, et see võiks ikka olla midagi veel kukerpillidelt. Sinu nii-öelda juubeli järel kingituseks. Nii no võiks siis valida meie viimaselt plaadilt pala rahvaloendaja ka jätkame siiski seda kaitseliini ja ja selle laulu sõnad kirjutas Priit Aimla. Väga vahvad sõnad, sest tegelikkuses ongi niimoodi, et ega me ei tunne oma naabrit. Et me ei tea, kes elab meie peegoyas üleval all. Et aga õudsalt tahaks tegelikult teada, et huvitab põhimõtteliselt ikka huvitav, inimene on alati uudishimulik ja ma arvan, et see on selline elust võetud teema. Ja sellega tahaks siis nagu lõpetada oma poolt. Loodan, et kuulajad said ka aimu, mis on, keetsin muusika. Ja, ja võib-olla tulevikus ka otsivad ja uurivad ise selle muusika muusika, sellest tausta või siis ka meloodiaid ja mõnusaid lugusid. Ma olen selles enam-vähem kindel ja Jaak Ojakäär Omalt poolt ütleb suur tänu tänasele külalisele. Toomas Kõrvitsale. Päris lõpuks küsin veel sinu käest, õigemini tahan välja pressida ühe lubaduse, et ega nüüd Kukerpillid ikka veel lahku ei lähe. Ma arvan küll kunagi Louis Armstrong stats mooli siis ütelnud, et tema enne pensionile lähe, kui kui ühesõnaga nõudmine tema järgi lõpeb ja ma arvan, et need on pidevalt kutsutud ja kutsutakse ehk veelgi mängima ja iseenesest ei tahaks küll lõpetada. Ei võib läbi käia. Tahan rohkem teada. Luu ja kroom. Kõnele väidab. Koos vaata.