Tere hommikust tänases taas rahvateenrite stuudios. Väga erandlik seltskond, mis koosneb ainult Eesti televisiooni koos seisunditest töötajatest. Peeter Kaldre, Ainar Ruussaar ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Talv on vahepeal maha tulnud, vähemalt talje. Tallinnas sajab praegugi, tänavad on valged. Aga mitte ilmast, me ei hakka rääkima. Talv tähendab seda, et peab suusatama. Ja suusatamine tähendab seda, et seda peab Eesti televisiooni tingimata üle kandma. Ainar, kõigepealt ma küsin sinu käest, et sinuga juba järgmise juba teadaoleva Eesti televisiooni järgmise juhi käest. Et kas Eesti rohkearvuline suusaarmastajate publik ka suusatamist näeb, järgmine aasta vahepeal räägitakse ajakirjanduses hirmu ja õuduse jutte, et kui ETV raha juurde ei saa, siis Torino olümpiamängud jäävad üle kandmata jalgpalli MM jääb nägemata ja üldse kõik on hukas. Jäävad ikka, ja noh, kui Eesti televisiooni eelarve ei kasva, siis, siis vaataja ei saa sellest järgmisel aastal tegelikult veel arugi. Me suudame programmi toota veidi väiksemas mahus, aga, aga midagi hullu selles mõttes programmi juht või keegi ei saa öelda, et Eesti Televisioon näitab, et tal on pilt või suusatamist või kanna üle olümpiamänge, et raha juurde taotlemine on tegelikult asi, mis mis ulatab Tulevikku aastate taha. Sest et on oht, et Eesti jääb lihtsalt varsti üheks valgeks laiguks digitaalsel televisiooni kaardil. Et me ei suuda enam olla tehniliselt tasemelt samaväärset naabrit soomlaste naabrite, lätlastega ja nii edasi, räägime natuke lähemalt seda asja lahti siin sel nädalal paar päeva tagasi oli üks niisugune väikene nupudis, mis laiemat tähelepanu eriti ei pälvinud ka, ehk siis riigikogu rahanduskomisjonis sai lõpuks katuse alla nii-öelda meie riigieelarve. No ütleme, peaaegu lõplik variant, mis läheb siis ei, kogu suurde saali, kui ma ei eksi, oli see seitsmendal detsembril ja kui seal haamer kolksub ja kellad löövad, siis sellisel kujul ta ka vastu võetakse. Me kuulsime, et seal tehti pahandusi, seal said oma raha päästjad ja veel mõned mõned meie olulisemad struktuuridega, aga see raha, mida siis rahvusring, healing ehk televisioon ja raadio pidid juurde saama, seda raha seal ei olnud, ehk öeldi ära, et sellel ei ole valitsuse toetust. Mis summa see ikkagi on ja, ja, ja noh, sa ütlesid, et sellest sõltub nii-öelda aastatega mitte mingi mingisugune ETV ja Eesti raadio arengu. Aga, aga miks see summa just niisugune seal on, seal on minimaalne investeeringute vajadus eelmiseks aastaks veidi üle 15 miljoni. Et, et astuda esimesi samme sellel teel, et minna siis üle kaasaegset tehnoloogiat. Kui me seda sammu ei astu aastal 2006, ei astu 2007, siis ma kordan veelkord, vaataja jaoks nagu ei juhtu mitte midagi. Aga küll küll aastal 2008 2009 oleme me olukorra ees, kus me peame investeerima enam mitte 15 miljonit aastas, vaid 150 miljonit korrale. Ja see 150 miljonit on nüüd küll nii suur raha, et see tuleb nüüd küll millegi arvelt, et see on ühe keskmise riigiasutuse aasta eelarve, mis tuleb siis siis kinni panna või siis raha tuleb kusagilt leida. Siis tegelikult võrdleksin olukorda sellega, et kõik te mäletate nõuda neid. Neid suhteliselt defitsiitseid värvilisi, Saksa demokraatlikus vabariigis toodud orvu filme, millega teha diapositiivide näidata neid seina peal. Kui paljud inimesed tunduvad praegu orvu filme näidata diapositiivide seina peale või kasutatakse fotode tegemiseks ikkagi mingisugust muud tehnikat, vaadatakse arvutis, kasutatakse digitaalset fotoaparaati ja nii edasi. Tegelikult see ongi see võrdluse meie näitame diapositiivse seina peale kui kõik ülejäänud kasutavad hoopis muud tehnoloogiat. No kas sa tead? Jaa, jaa, noh, Peeter ka, et, et meil on hästi palju kiuslike oponente, et põhiliselt kirjutavad anonüümsetele netikommentaarides ja, ja väga paljud on tahtnud siis rahvusringhäälingut üldse ära likvideerida. Anda seda siis erakätesse või jagada funktsioonid laiali mööda mööda era, erakanaleid ja igasuguseid huvitavaid ideid ju liigub ringi. Et noh, et mis siis mis, mis sellest siis on, no laseme vanamoodi edasi, et et Eesti on paljudesse asjadesse nii-öelda tagantpoolt viimane või, või Est poolt. Esimene, et me, meil on siin narkomaane hästi palju ja meil on kõige vähem tuletõrjujaid ja nii edasi, mis sest ikka siis on. Ei no ma olin, ma olin ise tööl, kui see rahanduskomisjoni dokument sai valmis, mis siis nüüd riigikogu täiskogu ette ja ja tegin ise ka uudis aktuaalses kaameras sellise nupp nupulaadse, et et tõepoolest nagu nagu kõik nagu, nagu said, eks ole, kas on nagu tõstnud siin suurt lärmi, noh, päästjad, eelkõige päästjatest, me oleme ise teinud palju lugusid meie ise, kes me ilmselt ei saa seda raha oleme teinud väga kõva lobby selle nimel, et päästjad selle 10 miljonit saaksid ja nüüd nad selle saavad. Kaheksa miljonit läheb residentuurikohtadele ja nõnda edasi. Mina olen nagu aru saanud sellest, et tegelikult see 15 miljonit tonni olemas on ju riigieelarves on ülelaekumine on ju see aasta olnud enneolematu, et see 15 miljonit on olemas ja ilmselt see, et seda ei anta. Ma ei tea, ma ei tegele eelarve küsimustega ja ma ei käi Toompeal ja ma ei tea seda. Sina Ainar vist hakkad käima, saab olla ka palju käinud. Mul jääb nagu mulje, et, et keegi nagu võib-olla ajab kiusu. Et seda 15, see 15 miljonit, mis tegelikult on olemas, ei eraldata mingitel hoopis muudel põhjustel ETV-le kui, kui see, et raha ei ole. Juhul, kui vandenõuteooria paika peab, et keegi kiusu siis, siis mida see, mida selle kiusu kuule, kui saavutada on minule nagu aru saama, et et noh, ainult laps jonnib niimoodi, et tal ei ole eesmärki, mida ioniga saavutada, üldiselt ka laps jonnib Joni ikkagi mingis soovis saada kommi või et vanemad ei läheks õhtul välja ja et hoidjatädi ei peaks teda magama panema või et et tal ei tule und, sellepärast et ta tahab vaadata sedasama saadet, mida ema isa vaatavad, aga tal ei ole lubaduste magamine isegi joonil on mingi eesmärk, mis siis selle eesmärk. Ei pruugi olla, vaata, me oleme teinud ka Eesti televisioonis ega raadios neid valimisstuudiot siis kui meil käivad valimised, kas siis kohalikud parlamendivalimised ja, ja vähemalt minul on küll ja ma arvan, Kaarne sulle on jäänud mulje, kui, kui nagu saade läheb lahti, et siis siis need teemad, millega siis põrkutaks, erinevad erakonnad siis vaidlevad et väga suures osas käib see kaika vedamine just jonni pärast. Just selle mängu ilu pärast, et tegelikult üldse nii mõelda või mõeldakse täpselt nii, nagu oponent mõtleb, tegelikult, aga kuna tegemist on valimistega tegemist on võitlusega häälte pärast, siis aetakse just nimelt kiusu. Ja kui sa ütlesid, et ainult laps jonnib siis väga paljud poliitikud tunduvad mulle ka päris lastud. Nojah, aga vaadake, me praegu siin ka kolmekesi istume laua taga, aga meid kuuleb ju palju suurem auditoorium, kui, kui ainult need kuus kõrva. Ja, ja me oleme väga võimas kanal, meie, meie juttu võetakse arvesse ja ja, ja me peame hästi kontrollima, mida me suust välja ajame, sellepärast et sellel võivad olla päris päris ootamatu mõju, nii et ma arvan, et paljude taarne siiski Lisainvesteering digitaaltehnoloogias see sõna ei ütle isegi paljudele kuulajatele mitte midagi, seal tähendab põhimõtteliselt paremat pilti, paremat heli ja rohkem sisu sõna otses mõttes rohkem sisu näiteks seda, et, et ma saan televiisorit vaadates eestikeelse saate allatud võtta endale prantsusekeelse subtiitrid näiteks või vene keeles ja nii edasi ja nii edasi, et, et see lisainvesteering ei too mitte ühtegi lisavalija häält. Nii lihtne see ongi. Looja kena küll, aga üks nüanss on veel, no ma üldiselt ei, ei poolda selliseid vandenõu teooria, et eriti mis noh, nagu rahvusvahelist elu puudutavad, aga mõnikord on päris päris tore nende teooriatega mängida. Et võib-olla siin on, ma ei ole kindel, ma ei tea, sisetunne ütleb, et võib-olla siin on taga ka mingisugune kius selles osas, et no me teame, et mõned erakonnad on, on süüdistanud ETVd liigses kallutatuses ühe või teise poliitilise jõu poole ja ja nii, nii mina kui ka eriti Aarne Rannamäe on saanud ju päris palju kriitikat küll netikommentaarides, küll ka ETV või Eesti raadio koduleheküljel. Nii et ma ei tea, seal on alati, nendes kommentaarides on just selline lause sees, et selline selline inimene töötab avalik-õiguslikus televisioonis. Et vot selline inimene, kes töötab avalik-õiguslikus televisioonis, ei tohiks nii rääkida. No siis ma pakun välja väga lihtsa retsepti Ruussaar, kui tulevane ETV juht esimesest jaanuarist, siis lihtsalt võtab Kaldre ranna veel natist kinni ja toimetab nad kuhugi mujale, nii et ongi probleem lahendatud ja see 15,6 miljonit. Ta on ka naksti olemas, nii lihtsalt ära, et nii lihtsalt sama praeguses töökaaslane ei saa. No igal juhul, igal juhul on see see ETV rahastamine, see ei ole ju mingisugune viimase kuu-kahe probleem, see on suur naljanumber juba viimased 15 aastat olnud, kui me räägime nagu uuemast ajaloost ehk siis uuest Vabariigist ja sellele probleemile lahendust ei ole leitud ja praeguse seisuga vaadates tundub, et niipea ei eitagi. Ja, ja see on ka muidugi probleem, kus tõesti me seda nii-öelda seda te rääkisite präänikute kommist, siis ega me siin päris täpselt ei teagi, missugune see poliitiline präänik ja common, mille vastu seda, seda raha tuleks nagu vahetada ja vahetada. Kas ma saan õieti aru, et tegelikult veel see nagu 100 protsenti ei ole lukku löödud, et ETV ilma jääb, et on mingisugused võimalused, siiski, et viimasel hetkel see, see raha nagu sinna eelarverea peale potsatab? Jah, nii see on. Selle rahaallikad on olemas ehk siis see raha on olemas. Küsimus on, küsimus on soovis või siis selgelt sõnastatud eesmärkides, milleks seda raha. Eesti Televisioon, Eesti Televisioon valmis lähtuvalt neist eesmärkidest, et me anname teile selle raha selleks ette näiteks digitaliseeriksite kogu oma vana arhiivi. Jah, väga hea, see on suur samm edasi. See oleneb siis järelikult kõik nüüd valitsuses, sest ka rahanduskomisjon ju tegeleb, jättis see 15 miljonit välja põhjendusega, et valitsus seda ei toeta. Jah, no ma olen alati öelnud ei sõprade ringis kui ka laiemalt, et mul on alati väga-väga piinlik nagu oma asjadest rääkida, just, et ma tahtsin oma asju on paraku meie, meie oma asi, aga lõpetame selle teema ja soovime meie kultuuriministrile õnne homse sünnipäeva puhul. Asi, millest ma, millest ma tõeliselt aru ei saa, kui me siin ütleme, tele-raadio puhul veel noh, hea küll, Sa räägid Ainar tõsist juttu, et kohe hakkab vaja hakata investeerima ja nii edasi see jutt jumala õige. Aga, aga see, mis toimub tegelikult meie meie politseis ja mis toimub just nimelt eriti päästjate juures. Vot see, see asi on mida, mida minu aju nagu, nagu tõrgub vastu võtmast, sest kui ka tule, tulekahju puhkeb ja, ja päästekomando kohale ei tule, siis on ikka asi üheselt selge, seal enam kaksipidi mõtlemist ei ole või kui tuleb, siis ma lugesin alles täna lehest, et et kui vanasti oli tuletõrjeauto veel neli-viis meest voolikutega, siis siis nüüd mõnes kohas Kas see vist oli, kui ma ei eksi, kahvlis oli see tuletõrjuja, kes, kes rääkis et tema palk on siis niimoodi, et ta saab selle puhtalt kätakse 2800 vä? Ei, see vist oli ikka niimoodi, et kui võetakse noor päästja tuletõrje- ja tööle ja neljakuulise katse esimestel kuudel ta saab siis nii-öelda 2800 pärast ta tõuseb vist 3800-ni. Aga temal oli 3800, tuttan kroonidest, eks ole, sealt lähevad maksud veel maha. Sinna tulevad, sinna tulevad küll seadusega ette nähtud puhkepäeva ja, ja ö lisatasud, mis ei ole küll väga suured. Tegelikult mees, muide ütlesin, lisatasusid ei ole, ta saab päev ja, või vaba päeva, et tegelikult kui me nüüd vaatame, kui me nüüd vaatame tõepoolest seda, kui Eesti keskmine palk. Ja vaatame, kasvab nagu jube ja vaatame päästjate Palka ma ei tea, või, või politseiniku, politseiniku oma või või või ma ei, ma ei tea, doktorikraadiga teadurid tooma, kes töötavad mõnes teadusasutuses kes teenivad oma palgalisa ainult tänu sellele, et nad on niivõrd tugevad teadlased, et kui nad kirjutavad aastas neli artiklit ajakirjas saientist, mis nad avaldab, siis nad saavad oma oma nii-öelda aastapalga tagasi seal. Siis on küll jah, küllalt, et ka praegu selles nii-öelda eelarveparanduses, mis nüüd riigikogu suurde saali läheb, et suuresti just tänu ajakirjandusele tänu meile see, see number seal tegelikult muutus ja, ja nad said oma, mis oli 10 või 15 miljonit juurde, mis läheb suuresti vist 10 pluss midagi palgatõusudeks. Ja, ja ühesõnaga, et mitte, tahtis nagu ennast kiita siis neid ajakirjanikke vaid, vaid just seda, et pritsumehed suutsid ennast ise väga hästi kuuldavaks teha. See summa sinna pandi, aga, aga tegelikult see tegu ei ole isegi mitte tule kustutamisega, vaid tegu on veel veel millegi hullem, aga ma, ma tõesti ei saa aru, et need otsustajad, kes, kes neid numbreid sinna kirjutavad millise kohaga Natega tegelikult pritsimeeste palgatõus oli ju tegelikult tuletõrjujate tulekahju kustutada. Siis ma olen täiesti, kui ma enne tõin helis tõin näiteks selle urgu filmides tehtud diapositiivide seina peale, näitab, mis ma arvan, et päästeamet on paljudes kohtades samas seisus. Ma arvan, et päästeamet ei vaatame slaididega seina peale jah. Et, et keegi ei mõtle isegi sellele tehnoloogiale, mida tegelikult kaasaegne päästeteenistus vajaks, sest noh, meil ei ole suuri näiteks looduskatastroofe olnud. Meil ei ole ühtegi. Ühtegi naftatsisternid Tallinna kesklinnas vastu taevast lennata. Võib-olla siis hakatakse sellele rohkem mõtlema, et tegelikult see palgatõusul pärast päästeametnike tulekahju kustutamine praegu mõneti, et lükkame investeeringud edasi. Aga noh, valikute tegemine ongi ju keeruline ja ka riigi rahakott on, on noh, konstantse suurusega, siin tuleb teha valikuid. Kuskilt tuleb, kuhugi tuleb anda, kuskilt tuleb. Iseasi, kuidas neid valikuid teha, et noh, kuidas, kuidas me oma perekondades teeme, et meil on konstantse suurusega rahakott, et me teeme ju mingi ei ole ainer vaata kui ka minul aasta ei perekonnas küll jaa, aga ütleme, kui riigi rahakotiga kaheksa, miljardi võrra nagu suureneb aastast siis on, ma usun, nende valikute tegemine peaks olema tegelikult palju lihtsam. See ei ole nagu, nagu ka ma ei taha seda sõna ETV enam suhu võtta, aga, aga kus, kus püsikulud neelavad, eks ole, kõik need juurdetulevad rahad Eesti riigi puhul, see ei ole ju nii, tähendab meil me teeme iga aasta kahe-kolme miljardilise lisaeelarveid ja nii on juba juba mitu aastat järjest, sest olnud meie, meie riigieelarve maht suureneb kogu aeg. Et see, see on jah, valikute küsimus, ainult et raha tõesti on olemas ja juba avalikult räägitakse, et raha Eesti vabariigis ei ole probleem. Õiglustunnet riivab eelkõige see, et kui raha hulk kasvab, siis me maksame mängleva kergusega näiteks kooli, kellelegi koolirahaks, suhkrutrahv, ilma, et sellest mitte midagi ei juhtuks. Et vot see riivab nagu, nagu õiglust oled mõelnud. Vaata, kui siin toodi näiteks, et perekonnas ju samamoodi kalkuleeritakse, no kui on selline mõistlik perekond ja ma arvan, et enamik eesti perekondi on mõistlikud, et inimesed istuvad maha ja panevad paika prioriteedid, kui palgapäev on, et mida me siis selle raha eest me teame, mis on, eks ole, palju mees teenib, naine teenib, et mida me ostame, et mis on see kõige olulisem, no kõigepealt tuleb, eks vältimatult kulud noh, ütleme seal eluaseme kulud, kõik arved kinni maksta ja nii edasi pangalaenud pangalaenud, eks ole, kellel ei olnud ja nõnda edasi, eks ole, mingisugune summa jääb üle. No iga aasta natukene järjest rohkem ratsionaalselt mõtlev perekond ei tee nimelt okei, et meil jääb üle, ütleme seal 7000 krooni. Tead, teeme siukse värgi, et sõidaks korraks kuskile soojale maale selle 7000 krooniga, noh, ma ei tea, ma sõidan näiteks. Et hea küll, et ma käin seal ära, 7000 krooni on kulutatud, et noh, ülejäänud, kuhu me peame siis nagu elama ilma rahata, aga mulle meeldiks taguse, ükski perekond sellist otsust ei langeta, eks ole, ikka vaadatakse, millised on võimalused ja kus on kõige rohkem vaja, ütleme tütrele vaja talveks sooja jopet, siis ostetakse see jope, aga mitte ei minda Egiptusesse või osteta 300 krooni maksev. Aga pole Egiptuses, on ka soe ja. Egiptuses. Ta ju et enne nagu riik võiks nagu ka täpselt samamoodi mõelda või noh, nagu ratsionaalselt mitte laristada ühes kohas ja unustada teised asjad täiesti ära. No hea küll, ma olen palju rääkinud päästjatest ja tuletõrje. Ja palju on räägitud ka politseist, eriti selle altkäemaksuskandaali tõttu. Aga kui politsei sai 5000 krooni tõepoolest, siis minule meenub ikka üks Aafrika liit, kas, kas oli Nigeeria või see oli aastaid tagasi, kus politseinikele ja tollitöötajatel ei olnudki ette nähtud palka, sellest oli arvestatud, et nad niikuinii võtavad altkäemaksu. Võtavad ka. Teevad oma palgaisad jah, just, ühes Aafrika riigis, üks minu tuttav, kes käisid, ütles, et tal oli äärmiselt ebamugav tunne olla lennujaamas, kus oli suur silt ametiisiku solvamise eest võib saada 11 aastat vanglakaristust ja ta sai aru, et ta ei tea, kuidas ametiisikutega käituda, kas vaadata silma, naeratada, siis võidaks küsida naeratusega. Olla morn, vaadata maha, mis maha vaatab. Et nojah, võib ka seda teed, Mil. Issand, mul tänasest ühest lehest jäi nagu meelde meie politseikoolijuhi Andres Anvelti käte laiutamine sõna otseses mõttes pildile lähedasest mees, käsija vaatas tühja klassi. Politseikooli ei taha enam keegi tulla, sest et kes sa ikka loll on, kes, kes õpib ja hakkab pärast rasket ametit pidama ja kui ta saab konstaabliks, siis ta saab 5000 krooni palka mitte käte, vaid, vaid sealt tulevad maksud ära võtta, et mis on selle asja tagajärg, on see, et esiteks ei tule tõesti, klassid on tühjad. Aga teine asi on see, et tehakse ja minu arust on sepa hullem veel tehakse mööndusi. Ehk siis selleks, et saada enamvähem mingisugune kontingent kätte. Selleks võetakse, kes võetakse noormehi ja neide Ida-Virumaalt, kes on vähenõudlikumad seepärast, et seal on veel viletsam. Keelenormidele, nad ei vasta, keele keeleeksamit ära ei tee, mis tähendab seda, et riik neid siis kaks, kaks kuud haris, panin enam vähem keele suhu ja siis võttis sinna sinna kooli. Ainult et kui nad saavad juba keele suhu Tallinnas elamise vaiguga kätte, siis loomulikult õpivad nad seal koolis ära ja, ja, ja, ja lahkuvad sellelt töölt, konstaablid neist nagu niidule. No igal juhul on turvafirmadel seda lihtsam palgata endale kaubamajandusse lõid orbiidid, jahendad kõrgelt haritud politseikadett, eks ole, kes, kes õpib, mitu aastat ei lähe ju sellise töö peale, kus võetakse sisuliselt inimesi tänavalt mida rohkem kaubanduspalgast sõltub palgast muidugi, aga ega siis nendele seal, kes, kes on täiesti ilma oskusteta. Need noormehed ja naisterahvad, kes seisavad seal Kasari juures ega, ega nendele ainult mundri, mundri kandmise mõnu ja sageli ka inimeste mõnitamise eelis. Aga, aga ega nad siis ei pea midagi oskama. Kas sa arvad, et nad teavad midagi näiteks meie riigi seadusandlus alustest, et kuidas nad peavad kliendiga käituma või millised õigused neil tegelikult üldse on? Ja mul hakkas endale väga meeldima see võrdlus riigi ja perekonna vahel. Et mõtleme nüüd selle peale, et mis on riigis inimese jaoks kõige tähtsamad asjad? Kõige tähtsam, see on elu oleks turvaline selleks peab saama politsei korralikult rahastatud, mis on inimese jaoks tähtis, tähtis on see, et kui temaga midagi juhtub kui tal läheb maja põlema, et oleks korralik päästeteenistus, kes kiiresti reageeriks ja aitaks hädast välja, järelikult päästelis peaks saama. Mis on veel oluline arstiabi arstid peavad saama hästi tasustatud, sellepärast et iga inimene võib jääda haigeks ja sattuda surmasuhu. Mis on oluline, oluline on see ka riigi tuleviku seisukohast, et meil oleks hästi palju hästi haritud inimesi, järelikult õpetaja saama korralikult palka. Kui perekonna hakatakse mõtlema, eks ole, et kuhu see raha suunata siis keegi ei kõhkle, pannakse noh, ütleme, et perekonnal on ka päästjad, kõik, noor Jakob Hurt. Aga millegipärast ma ei tea, nagu riik ei, ei suuda nagu sammu käia sellise loogikaga, ma ei saa nagu sellest aru. Inimeste peas on teine mentaliteet, vaja on võimalikult kiiresti ja kergelt ja väikeste kaotustega jõuda haljale oksale. Ja, ja selleks sobib väike pettuse tegemine alati ära. Ja kui ka suur teeb ees siis ja, ja poliitikud näitavad ka, et, et selles ei ole nagu midagi ebaloomulikku. Hakkame siis kõik panema, eks ole, paneme Hanschmidti või paneme kedagi teist ja, ja küll meie haljas oks jõuab, ei ole vaja mingisugust seaduskuulekust ega, ega mitte midagi. Ma ma arvan, et see. Ma siiralt loodan, et see ei ole valdav mentaliteet tänases Eestis ma, ma, ma, ma väga siiralt loodan. Aga sinna suunda kipub see asi küll minema. Jah, siin on meil ka sõbrad väga palju tööd teha, et see sinna ei läheks. Käärida käised üles ja kust me alustada, kui me räägime sellistest asjadest nagu Hanschmidti panekust ja üha rohkem ja rohkem. Ega meil muud üle jää. Ja vaata ka sinu tekkida selline vastupidine efekt, et me räägime ja räägime ja me oleme ka rääkinud ja kirjutanud, aga sellest ei muutu mitte midagi. Keegi nagu karistada ju ei saanud, aga kui on kõigile ka rahva õiglustundele, on ilmselge, et tegemist on sulindusega. Olgu see siis rahamaailmas või poliitilises maailmas. Ja sellest ajakirjandus muudkui pasundab. Inimesed tüdinevad sellest ära, räägime ja räägime, aga koerad hauguvad, karavan ikka läheb. Mul tulebki see mentaliteet, et kui suured teevad niimoodi, miks mina viisist teha? Mulle lugupeetud inimesed on aeg-ajalt pahaks pannud mu niukseid kõnepruuki ja ükskord ma ütlesin, et, et oleks vaja näidispoomist. Kusjuures füüsilise arveteklaarimise peale ei tulnud ma tolle jutu all kordagi vaid vaid Ale, nagu ma olen öelnud, korduvalt on vaja, et, et asi jõuaks nii-öelda seaduslikkuse raamides oma loogilise lõpuni, ehk siis süüdlased saavad karistatud ja õige rahvas saab sellest nii-öelda õiglustunde rahulduse kätte ja meie rahvas läheb rahulikult oma arengus edasi. Vaat nüüd Hanko räägime nüüd natuke lähevad Hanschmidti loost võtame näiteks siis ütleme, eilne kohtuotsus oli selles mõttes ikkagi väga-väga hea ja väga-väga õpetlik asi. Kui üks suur pank, mille omanikud on nüüd mere ja, ja piiri taga, eks ole. Saab aru, et eemia, panga juht, keda nad nüüd kaitsesid ja ütlesid, et, et siis oli varas kui, kui odava raha eest, eks ole, suured suured firmad enne taskusse pisteti. Et kui nüüd see, see omanikud saavad ikkagi tunda, et vot see 30 miljonit vesiku, palju neid miljoneid on, see tuleb ikkagi nüüd nagu nagu Eesti riigile ära maksta siis nad hakkavad äkki äkki mõtlema, et, et ei ole need asjad niisama lihtsalt, et kuskil seal päradžunglis võib või midagi teha. Tegime vea, panime eestlase pangajuhiks ja näed, mismoodi ta meile tünga keeras, eks ole. On nii vaja vaja on, need asjad jõuaksid nagu, nagu, nagu seaduslikku lõpud. Täpselt sama on selle neetud piimatootega, millest me oleme kuude kaupa jahvatanud ja paljude-paljude teiste asjadega absoluutselt nõus, ainult et lisaks seaduslikkusele on, on just nimelt nagu mingisugused moraalinõuded. Et me ei saa kõiki moraalikategooriaid, mida me üldiselt lapsest peale on meid õpetatud, neid järgima. Me ei saa neid kirjutada seadustesse. No on põhimõtteid, mida ei saa kirjutada igasugusesse seadusesse, kui mingis seadus reguleerib tegevust pangandusturul, siis siis venesse seadusesse ei saa sisse kirjutada, et sa ei tohi sealjuures valetada, vassida? Ei, see on tegelikult, et on mingi, mida ma tahan öelda, et on mingisugused asjad, mis on nagu seadustest kõrgemal, aga see pigem puudutab nüüd seda kohukese asja, eks ole, kui see puudutab väga paljusid asju. Ta on olemas niisugune nagu hea äritava ja pangad, pangad tegelikult ei, ei müü mitte meile laenu, vaid nad müüvad usaldust, aga ei ole hea, äritava seadust. Ei ole olemas, ei peagi olema, aga see vot see peab nüüd nii-öelda vabalt turul kujuneva just nende inimeste peades, kes, kes oma raha sinna panevad ja kes nende inimeste peades, kes seda meie panka pandud raha. Haldavad on üks seadus tegelikult, kus peab kõik olema kirjas see on see kriminaalseadus. Kriminaalkoodeks kriminaalkuidas, need tänapäeval nimetatakse, et seal peab küll kõik sees olema, seal ei saa niimoodi, et kurjategija hea käitumise tavapärast vabanemist ei saa. Ei saa sellesse seadusesse ei saa kirja panna seda seda, et politseiniku politseinik ei tohi kahtlusalust sõimata, sest võib olla tegemist ei ole süüdlast, ei saa kõiki nüansse kirja panna, mingisugused normid on ju kirjas, et et inimene, kelle politseinik, ütleme, tee peal kinni peab, ei tohi politseiniku sõimata. Vastupidine on ju kirjas, eks ole. Nagu politseiniku kohta midagi ütled, nii, sa satud kohe seadusetähe alla. Ei, ma paragrahv olemas, ma tegelikult mõtlesin ühte konkreetset asja selle kriminaalseadustikuga seoses, et seal on, sellele on viidanud ka justiitsminister Rein Lang, et seal on sees niukesed toredad absurdsusest, praeguses variandis vajavad kiiresti likvideerimist, on see, et näiteks kui üks vend on tapmise eest 15 aastat kinnistunud ja ta vabaneb, istub oma aja täpselt ära, vabaneb, siis riik ei tea temast enam mitte midagi. Mingisugust kriminaalhooldajat ta ei vaja. Aga kui, kui mingisugune tegelane saab tingimisi või vabaneb ta näiteks kuu aega enne tähtaega siis peab ta, ma ei tea, kui pikka aega käima iga kuu kriminaalhooldaja meeldimas. Aga kui sa oled mõrtsukas, palun istuda ära kõnni ja tee, mis tahad. Kuni uue kinnikukkumiseni. Jah, kui sa 15 aastat juba vanglas oled istunud, siis on muutumine keeruline. Hea küll, võtame, võtame teised asjad, võtame kas või need, et et kuidas ikkagi nagu perekonnaliikmete saatmisega igasugustesse nõukogudesse anda. Mis on ka, ütleme lõppeva nädala väga-väga aktuaalne teema. Kas see, kas see on nii-öelda peaks olema a priori, et, et neid ei tule kõne allagi. Lihtsalt sa oled, sa oled tubli, sa oled tore mees, aga kuna sinu lähisugulane on, istub seal ja seal toolil, siis ei tule kõne allagi. Ei saa olla niisugust asja või kui sa oled kunagi läinud seadusega pahuksisse, oled jäänud vahele ja mis vahejäämisest rääkida, sa oled ise teinud kõik selleks, et vahele jääda. Ja mõlkivad, eks ole. Lina tänaval, autosite umbjoobes. Kas sinu jaoks on ikkagi need teatud ametikohad tulevikus avatud? Vot see on seesama asi, et, et seda ei seal seadustesse kirjutatud seal natuke kõrgemal seadustest, seal natuke natuke ülevalpool seadusi, et see on, see on kokkuleppe küsimus, et, et kas, kas, kas see, kui ma olen olnud Olen olen poliitikuna õõtsa, paaris Pummeldanud ja kakelnud ja, ja pärast seda olen ma kõige lastesõbralikuma linna linnapea mõni kuu hiljem. Et seda ei saa seadustesse kirjutada, aga kas see, kas kas riivab kellegi õiglustunnet? Jah, või ei ole seda teised lapsesõbraliku linna linnapea ja määrad oma isa kuskile nõukokku, kus ta viis korda aastas kohal käima ja selle eest saab 100000 aastas, nii et mul küsimus sul, Ainar, teisipäeval vist eeldatavasti kirjutatakse lepingu alla, kui kirjutad ETV juhiks hakkamiseks, millal sa siis oma sugulased Eesti televisiooni tööle tood näiteks, aga ankruks või mida iganes? Aalto algusest võib vabalt hakata, see, see, see ei, see nõuab ettevalmistust küll mingil määral. Aga see ei ole mingi töö, eks ole, aga see ei ole jah ja selles mõttes nagu viis korda aastas seal ei saa kohal istuda, nii et sa pead natuke ehk rohkem, rohkem ühtegi. Aga, aga nii need asjad on, vot ja, ja ei saa muidugi, aga selleks on olemas meil ju ka niuksed, ametimehed, eks ole, on riigikontroll kes paljastab ja võtab riidest lahti. Seadusele tuginedes on olemas õiguskantsler, kes, kes äsja ühes intervjuus ütles, et selliseid valimisi pole Eesti vabariigi ajaloos enne olnud kus nii räigelt ma tsiteerin peast, aga mõte oli selline, kus, kus nii räiged nagu õigus kuulekusele ja valijatele näkku sülitati. Ja selles mõttes ma jagan nagu Peetri seisukohta, et mis sellest muutub, et, et isegi nii kõva mees nagu õiguskantsler selliseid asja ütleb, ei muutu ju mitte midagi. Kui Juhan Parts oli veel mitte poliitikas vaid õiguskantsler, riigikontroll, vabandust, riigikontroll, riigikontrolli juht, siis võrdles ta ühes aastatetaguses intervjuus Eestit, Aafrika riigiga, Kesk-Aafrika Kesk-Aafrika riide mäleta. Te kõik mäletate seda lugu, see on vist pärast tähendab bana nüüd Lihula sammas veel. Siis on kaks suurt tegu, millega on Juhan Parts hakkama saanud, siis on see Kesk-Aafrika riigiga võrdlusi ja Lihula ausammas, nii et kaks suurte kui poliitikud jah. Et aga aga mis siis nüüd on muutunud mitte midagi? Elu on läinud veidi paremaks, keskmine palk on tõusnud. Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide liige üldiselt tunnustatakse meid siiski, kui mitte korrumpeerunud riiki veel näitaja iga aastaga paraneb. Ja sellepärast, et mõõdetakse aastaid varasema põhjal. Ja ja selle teadmisega Aarne Rannamäe me siis siin laua ümber istub. Ka lähedal reklaami ja Hanschmidt timise ja ja kõige muu sellega? Jah, ei, selles mõttes on sul kindlasti õigus, et mida rohkem me räägime ja, ja mitte niisama ei räägi, vaid, vaid fakte päevavalgele tarime, eks ole. Ka selle, sellest sõltub Eesti koht rahvusvahelises korruptsiooniindeksis aastal 2008, absoluutne sellest, millest me praegu räägime ainult paraku ka, kui me jällegi ajakirjand sellest räägime, siis Eestis sisuliselt puudub või ütleme, on väga-väga väike, väikse mahuga on näiteks uuriv ajakirjandus, kui me võtame sellesama K-kohukese skandaali mis ju ka mingil määral mingisuguses vaheetapis praegu on. Kuna siis riigikogu korruptsioonikomisjon tuleb veel pikem nimi, aga lühidalt öeldes korruptsioonikomisjon siis sundis nagu keskerakonda panema, sinna valimiskulude hulka ei sundinud, vaid Pihlap sund püüab sundida jah. Siis siis. Ma arvan küll, et see on, see on suht lootusetu üritus, sellepärast et kui mina oleksin Keskerakonna otsustaja, siis ma küsisin ja küsivadki, et vabandage väga, härrased ja prouad, aga, aga mida me sinna paneme ja meie ei ole seda tellinud, mis sulle nagu meistri ja mis see teisse puutub ja neil on, neil on jumala õigus. Niikaua, kuni tõestatakse ära tõesti otsene side, et keegi Keskerakonnast ja keegi reklaamiagentuurist Idea eks ole, leppisid kokku, et kui me oleme nutikad poisid välireklaam keelati ära, aga me teeme nii, aga selleks on vaja paberit. Selleks on vaja paberit või, või helilinti või helilinti ja piilukaamerat. Ei no teine asi on ju ka veel poolele tegelikult politseis ju see, see uurimine käib ja, ja minu meelest semiootikud vist andnud oma oma hinnangu sellele, et kas tegemist on poliitilise reklaamiga või mitte, aga politsei veel ei teata meile avalikkusele, et mis järeldusele semiootikud jõudsid, aga, aga minu teada jõudsid semiootikute järeldusele minu teada. Aga tegemist on poliitilise reklaamiga. Öeldakse muidugi Ams semiootikud jah, see ei ole ju Puuste paberil ei ole semiootika üldse olla. No kuulge kui keegi nutikas inimene järgmiste valimiskampaaniate käigus suudaks Kadrioru oravad kollaseks värvida ja siis pärast seda annaksid bioloogid oma hinnangu, et tegemist on selgelt ühe erakonna nutika poliitreklaamiga, sest kollaseid oravaid Eesti kliimavööndis ei ela siis ütleksin mina selle erakonna inimesena, et noh, mis siis elavad ju ise näete. Et, et see, see on absurdsus, oli viidud viidud juhtum, kus tegelikult kõik saavad üheselt aru, millega on tegemist. Ja kõik laiutavad käsi ütlevad jah. Seaduse järgi praegusel hetkel Jah, nii see, nii see paraku on. Aga veel kord, et, et ainult siis, kui, kui kui õnnestub midagi tõesti nii-öelda faktiliselt paberlikult ära ära tõestada, siis siis on võimalik seda, seda asja. Ma olen valmis Aarne andma sulle kaks nädalat televisioonis palgalist lisapuhkust, kui sa selle paberi või piilukaamera lindi tood. Jah, et tahad tegeleda oma ajakirjandusele, arvata ka täna homme pihta madalama sugulased. Jah, aga ma olen täiesti kindel, et kahe nädala pärast oled sa selle raha kindlasti tagastama sellest, et sa ei jõua mitte kuskile. Linti sa kätte ei saa, sest seda lihtsalt ei ole. Jagavad ei ole päris lootust kaotada ei maksa, et mitte sellepärast et praegu siin kohe eetris selle koha nagu vastu võtsin, aga aga ütleme, Hanschmidti juhtum näitab, et asi nagu, nagu kerib edasi ja kus, kus rahal võim nagu mängib siis alati leidub nagu pealtnägijaid ja ja pealtkuulajaid ja ka neid, kes on valmis. Vähemalt ma olen arvukate raadiokuulajate ees teinud sulle pakkumise. Ja kes me teame, kuidas asi edasi nagu, nagu areneb, et võib-olla kunagi reklaamiagentuurist Idea hakkab keegi kunagi rääkima näiteks või mida iganes, eks ole. Aga, aga noh, igal juhul järgmisteks valimisteks peab olema mingisugune nagu lahendus leitud asjale. Et kui, kui nähti, et kohukesed ja Eesti rahvalilled nii hästi õlvitsevad, siis nupumehi leidub ju alati, kes, kes tulevad välja ja, ja, ja mõtlevad midagi. Ma usun, et nii mõnegi partei peakorteris praegu mõeldi, et oh pagan küll, et miks meie nagu selle asja peale ei tulnud, no vot selles ma olen sinuga täiesti ühel meelel, et, et ma arvan, et see inimlik poliitule tabas kõiki erakonda. Juba järgmisel aastal, mil seisavad meil ees väga-väga huvitavalt presidendivalimised. Jah, tõsi küll, siin duaal tuleb jälle meelde tuletada, et presidenti Eesti riigis ei vali rahvas. Küll aga tehakse kindlasti kampaania, mis on suunatud rahvale laadselt. Jajah. Ja, ja see, et poliitikas nagu maksavad kokkulepped kohati ja ütleme, võimul olemine on tähtsam kui miski muu näitas minu meelest ka näiteks väikene töövihikute lugu, mis oli, eks ole. Kena lugu küll, et võib-olla ei peakski nagu üldse tähelepanu pöörama, aga, aga see, mismoodi nagu avalikult öeldakse, et mis te jamate, meie asi, eks ole, millal me, millal me otsustame nagu, nagu selle asja kas, kas, kas töövihikud maksame kinni või ei maksa, et see on niisugune noh, jällegi jällegi väga-väga huvitav case, mis näitab, et ega, ega tegelikult meil poliitikute poolt nagu olulist paranemist oodata. Ta ei ole, see oli ikka suurepärane ja väga head, seega meil aktuaalses kaameras, nagu öeldakse, ilusti linti jäi, kogu eesti rahvas sai seda näha, seda Meelis Atoneni kuulsat esinemist riigikogu kõnepuldist. Kui ta teatas, et opositsiooni ettepanek eraldada siis töövihikute raha ei läinud läbi. Sellepärast ta põhjendas, just sellepärast teie olete opositsioonist teejuhi, seda riiki siin tulge võimule ja siis te tehke oma asju ja see oli nagu põhjendus, mille peale kuuldavasti vist oli vist Eiki Nestor see, kes oli saalist hüüdnud, et kas me ikka saalis võime olla, peame siit ära minema. Et jah, et need, need asjad, mis aeg-ajalt ikkagi nagu välja löövad ja, ja meie näitavad, mis, mis tasemel see väikese Eesti poliitika on, nii et, et kui siin Toomas Hendrik Ilves kurjustab meie ministritega ja Eesti ajakirjandusega sel teemal, et me nagu ei adu, et me oleme suurte organisatsioonide liikmed ja meie ise kujundame juba oma oma väikesel moel Euroopa poliitikat, siis tegelikult see, mis, mis toimub siinsamas, Eesti sees on ikka niivõrd košmaarne. Ma pean taaskord tunnistama, et, et ma olin väga vilets prohveti, ma olen, ma olen väga vilets ajakirjaniku, ma ütlesin, et kui me saame Euroopa Liit olid, siis need asjad hakkavad muutuma. Et suur vend lihtsalt seab meil asja korda, sest me ise ei ole võimelised seda tegema. Aga mina olen mina. Ma olen natuke leidnud lohutust aeg-ajalt sellest, kui ma olen sirvinud 30.-te aastate Eesti ajaleht. Täitsa naljakaid lugu, absoluutselt sama lugu, et hästi naljakaid paralleele tõmmata, vaatamata sellele, et et vahepeal on olnud erinevad režiimid, sõjad mis iganes, et, et aeg-ajalt lapates noh, näiteks Päevaleht 1936 tekib nagu, nagu äratundmisrõõm, et paber on koltunud ja pilte on vähem ja pealkirjade pealkirjad on teistmoodi ja, ja kirjakeel on veidi muutunud. Jah, sisu pagan, on täpselt sama. Ainar, ma ei rõõmustaks. Ma ei rõõmustaks äratundmisrõõmu, tore rõõm. Aga tuletan sulle meelde, mis juhtus 30.-te lõpus. Anu sellele Johanna paljuski. No jääb üle lohutada, et tollal Eesti vabariik sai eksisteerida napid 20, praegu ta on olnud, eks ole, 15, et, et see nii-öelda õpipoisi aega. Meil on antud Eesti vabariik, ärme täna laupäev, ärme ärme vendi tooridega Nonii. Me lõpetame täna lumiste toonidega, sellepärast et meie saade on täna tunduvalt lühem. Käimas on suusatamise maailmakarikaetapid ja, ja me anname kohe-kohe sõna üle meie spordireporteritele. Peeter Kaldre, Ainar Ruussaar, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja kohtume taas nädala pärast.