Vikerraadio. Tere päevast, suvi on oma kogu ilus kestmas sel aastal. Juulikuu viimane rahvateenrite saade on eetris ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest, Krister Paris Eesti päevalehest ja Mirko ojakivi raadiost tere tervitas. Täna räägime saates parvlaev Regula ostust Euroopa Liidu uuest eesistumise ajakavast ja Eesti järjekorra pooleaastasest nihkumisest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamisega seotud riigihangetest ja neid teemasid võib ette tulla meil veel. Aga no esimest teemat ma pole evelini ja Kristeriga kokku leppinud, aga ma üllataks teid veidi, sest on suvi ja selline puhkusel inimene vajab käivitamiseks tavapärasest põnevamaid uudiseid, aga ma usun, et te nõustute minuga. Üsna keeruline on pealkirja mõttes võimsamat uudist lõppevast nädalast esile tuua kui see, et Luunjast varastati seitse kitsetalle. See on justkui nagu muinasjutust. Uudis ise oli lühike ja lakooniline, et kolmapäeval teatati politseile, et Luunja vallas pilka külas varastati seitse kitsetalle. Vargusega tekitati ligi 1000 eurot kahju. Kurjast hundist juttu ei olnud. Normaalsel juhul täidis üks kitsedel kapi minema. Aga no mingisugused sellised maavara varastamas käivad, et mulle jäi silma ka umbes teine samasse auku minev uudis, kus käibesari mee varase deebee mesitarusid tühjaks. Ma imestan, see vajab ikkagi vähemalt riietust. Jah, võib-olla suitsupommi. Ega see Mesikäpp ei ole juhuslikult. Raske on tegelikult lõppeva nädala uudiseid pingeritta seada. Kui Ameerika Ühendriikides oli demokraatide parteikonvent, kus nende presidendikandidaadiks siis kinnitati ametlikult Hillary Clinton, siis nädal algas ähvardusega Saksamaa ja Eesti vahelistele lendudele. Nädal ise möödus Eestis parvlaev Regula ostu lahkamise tähe all ja ma arvan, et kuna iga Eesti inimene on juba piisavalt tugev parvlaevaliikluse korraldamise teemal ja me kõik teame juba, kuidas ja mis hinnaga maksab laevu osta, siis hakkakski võib-olla Regula ostuteemaga pihta, et et me siin istuma jutuga väga laiali valguks, siis ma sõnastaks probleemi võib-olla niimoodi, et esimesel oktoobril peaks riik Tallinna sadama kaudu suutma korraldada parvlaevaühendust mandri ja suursaartega. Õhus on aga võimalus, et mitte ükski neljast Poolas ja Türgis ehitatavast uuest laevast kohale ei jõua. Ja siis ongi riik Ühes TS laevadega käivitanud plaan B ja selle käigus on avalikkuse vaatevinklist mindud lihtsalt hulluks. Juhan Partsi tsiteerides ostetakse vanarauda, aga paljusid häirib aga ennekõike see, et kaupa tehakse senise vedajaga kelle puhul on erinevaid sidruneid ja küsitavusi liiga palju õhus. Meghan Reeda võidab jälle no mingil hetkel lihtsalt ennast niimoodi tanki mängitud, ma lugesin jälle üle loo, mida ma kirjutasin umbes kaks aastat tagasi, kui Leedo käest need praamid liiklus on nagu välja väänati ja kus dollar, kõik, kellega ma konsulteerisin ühtesid ja 24 kuud on nii minimaalne aeg, et noh, pigem ei tasu riskida. Nõges praeguseks. Aga osteti siis 45 aastat vana laev, mis on valmistatud Saksamaal, sõitnud Eestis 1997.-st aastast, ehk siis ligi 20 aastat. Kunagi osteti dise ligi 30 miljoni krooniga ehk siis kahe miljoni euroga. Nüüd aga ostetakse laev umbes nelja miljoni euroga ja lisaks vist käibemaks veel ka juurde, et riik käibemaksuga teenib ise tagasi, aga, aga see neli miljonit eurot ja vaidlus käibki selle üle siis et kuivõrd seda laeva on vaja ja kas see hind võiks olla õiglane? Laeva on selles mõttes vaja, et siin ka Juhan Partsil Endale maksaks meenutada, et tema ajal kokku pandud konkursi tingimused või, või siis vedaja leidmise tingimused näevad ette, et ettevõte, kes hakkab mandri ja saarte vahel opereerima, peab lisaks neljale laevale tagama ka 24 tunni jooksul varulaeva saabumise. Ja üsna keeruline on tagada see, et see laev 24 tunni jooksul jõuaks kusagilt mujalt, kui siis sealtsamast lähipiirkonnast. Ehk siis see laev peaks ettevõttel kas endal olemas olema või seda tuleks praktida. See, kuidas hangiti varulaev ei ole, on täiesti minu meelest normaalne jah, see on tõsi, et ta küllap ta jääb sinna kai äärde seisma, kui tal ei suudeta leida mingisugust mõistlikku lahendust, aga äkki äkki suudetakse ehk siis varulaev olemasolu on hea ka tõesti hinnaga mängimine. Kui, kui majandusminister Kristen Michal ütles, et laeva ta asjad lähevad käes kallimaks, et olid ju ka euro eel mõned asjad odavamad kui praegu, siis oleks ma teadnud, et minu kasutatud auto läheb ainult kallimaks, mõnest saab palju kallimalt maha müünud. Siin eksperdid. Ütlevadki, et tegelikult vale on võrreldamatu vahel autot ja laeva, et laeva puhul ei olegi päris nii, et sul ajas ta peab minema odavamaks. Kui sa seal teatud toimingud ära teed, õigesti hooldad, siis ega see hind väga ei kukkugi, aga Regula puhul siin eksperdid väidavad, et regulal olla olemas ka selline vastu müügieelne hindamisakt mingisugusest ajast, kus oli hinnatud null koma kaheksale miljonile eurole. Seda on väidet on peaaegu et võimatu kusagilt kontrollida ja kevadel olla itaallased seda laeva tahtnud ja, ja see hind ei olnud neli miljonit eurot vaid madalam, aga tõenäoliselt et see hind ka ei sobinud, näitab see, et seda laeva ei müüdud neile. Ehk siis ma arvan, et õige on see, et laeva hind kujuneb ostu-müügiläbirääkimistel ehk siis kui palju on müüa, valmis maksma või ostja valmis maksma ja müüa. Tahab. Ja nüüd ongi läbirääkimiste küsimus, aga ma meenutaksin muuseas klassikuid klassik Leedo ise, kes on 38 laevaostuga ja siis tsiteerides teda, siis kolmandikku laeva hinnast moodustab õhk. Ja selle lause on ta ju öelnud Tallinna Sadama uurimiskomisjonis alles kevadel, kui ta seal Artur Talvik juhitavas komisjonis käis ja ma loodan, et sel korral leidus Tallinna sadamas üks mees või naine kes suutis selle õhu siis välja lasta. Vähemasti võinuks ostu-müügiinimene lugeda siis pooleteist kuuest avaldatud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni materjale, kus Leedo siis väga täpselt rääkis, kuidas laeva hind kujuneb ja kuidas riik väga kallilt laevu ostab. Tõsi siis rääkis Leedo küll lõhkuja Botnica ostust. Eks see võtan ette uste artikli ajast, kui, kui see ülevõtmine käis ja siis alguses rääkis majandusministeerium, et vot eesti rahvas säästab pealemaksmise arvelt ja 60 miljonit eurot, et Leedu olevat tahtnud 260 miljonit, aga riik saab hakkama 200-ga hiljemalt, kus see summa 30 miljoniliseks võiduks 240 versus 270 ehk siis nad kümned miljonid lendavad sinna venna, et istub seal antud juhul siis paar miljonit hinnavahe, mis seal ikka. Härra ei ole, ma eile küsisin seda, väide on see, et riik ei pea rohkem maksma selle arvelt, et nüüd laev osteti, sest see laeva varulaeva hind on Tallinna sadama tütarettevõtte TS Laevade äriplaanis sisse arvutatud. Et aga kahtlemata kui see laev oleks saadud odavamalt, oleks DS laevade ehk siis ka kaudselt riigi rahakotis rohkem raha. Aga noh, omaette küsimus on see, et, et kuivõrd tõene on see väide, et praegu lihtsalt selliseid laevu, mis sobiks mandri ja suursaarte Hiiumaa ja Muhumaa vahele, siis opereerima, kuivõrd on neid meie piirkonnast saada. Kui uskuda TS Laevade juhti ja Tallinna sadamajuhte, siis väide on see, et paarkümmend alust nii Euroopa kui ka natukene kaugemalt piirkonnast on läbi uuritud ja vaadata tud nad ei sobinud. Kas ei sobinud nende vanus, hind, tüüp, et selles on küsimus, et kas tõesti regula mida vist kõik eestlased on näinud ja kogenud ja, ja mis on hiidlastele ja saarlastele ju väga tuttav laev, et kas see oli ainus, ma arvan, et see on nagu kõige kesksem küsimus. Tahaks siin antud juhul ikkagi taaskord uskuda, ehkki sadama eelmine juhtkond meile teadaolevatel põhjustel kuritarvitas usaldust, siis eksperdid teavad, mida nad räägivad, sest et jääklass ja sobitamine sadamaga on kaks niivõrd spetsiifilise tingimust, et võib-olla tõesti kui ollakse valmis sadamat ümber ehitama, kõik võimalik, aga. Niisama jaa, jaa, tegelikult on selle kogu selle parvlaevanduse saaga juures see, et kui alguses oli kindel, et õigeks ajaks ei jõua üks laev, siis millalgi Jaani teel saabus teade, et ei jõua ka teine laev ja tänane seis on see, et eile õhtul teatas uudisteagentuur BNS, et Türgis toimunud riigipöördekatse ja elektroonikatööstuses tekkinud või elektroonikatöödest tekkinud puudused võivad siis ametlikult kinnitamata andmetel tekitada olukorra, kus Türgist esimesena jõudma pidav parvlaev jõuab liinile küll oktoobri alguses, aga mitte esimeseks oktoobriks. Seega tõenäoliselt on rivis regula. Lisaks renditakse tõenäoliselt Muhumaa ja mandri vahel ka praegu sõitev Merkandja ja lisaks võib BNSi andmetel TS Laevad rentida Leedo ettevõte Saaremaa kompanii Saaremaa ja mandri vahelist liini teenindava parvlaeva Hiiumaa. Ühesõnaga oktoobrist jätkavad suuresti samad laevad ja järk-järgult hakkavad saabuma uued laevad ja dub esimese hooga vaid piletimüüja ja Tallinna sadam saab iga renditava ehk siis prahitava laeva kohta igast kuus umbes poole miljoni euro suuruse arve. Et minu jaoks on huvitav küsimus see, et kas need prahtimis arved on võimalik kelleltki sisse nõuda ja ma saan aru, et endiselt kriminaaluurimise all olevate endiste Tallinna Sadama juhtide, Kiili ja Kaljuranna orkestreerida lepingud väga häid sanktsioone ei ole ette näinud. Aga teisest küljest jällegi, neil polnud reaalset võimalust seal ikkagi puhtalt poliitikute poolne surve, nii pars kui ka Palo, kes lõpuks viisid sadama olukorda, kus oli võimalik sõlmida korruptiivseid tehinguid, see mindi ilma hanketta otselepingute peale nende sadamatega. Seda just tollal põhjendati väitega, et meil ei ole aega, meil on 24 kuud on kõige minimaalsem hetk, mis saab üldse olla, et laevad valmis saaksid, järelikult me peame minema tegema otselepinguid, mis saali ahvatus korruptsiooniks ja b noh täpselt, et kui seda saaks kuidagi sisse nõuda mingisuguse hüpoteetilise poliitilise kapitalirahana, siis tuleks seda teha nendelt ministritelt, kes viisid olukorra taolise nikkus. Kogu protsess hakkas nii viimasel sekundil pihta, et noh, nimetame seda suppi. No lisaks võiks ju rääkida ikkagi Tallinna Sadama nõukogu vastutusest. Pigem ikkagi väga raske on üldkoosolekut vastutama panna. Ütleme, kui sul antakse poliitilisi suuniseid selles mõttes, et kui riik omanikuna ütleb, et ma tahan seda ja sul asjad vussitakse kusagil seal allpool ära, siis loomulikult me võime ja peame rääkima poliitilisest vastutusest, aga äriõigus näeb ette kõikvõimalikke paragrahve, aga sellel puhul ja, ja ma pigem nagu arvan, et, et õige ei ole küll, kohe alguses hakati otsima süüdlasi, vaid see kõige olulisem on praegu tagada see, et esimesel oktoobril poleks seda olukorda, kus väikeste kaluripaatidega tuleb hakata inimesi Saaremaa ja Muhumaa ja mandri vahel ja Hiiumaa ja mandri vahel vedama. Praegusel hetkel on üks tähtsamaid asju, mida saaks üldse teha, on kommunikatsioon, oleks võimalikult sirgjooneline ja ausate, noh täiesti see esialgne suhteline optimism on muutunud järjest pessimistlikumaks pessimistlikumaks, et kui TS laevad saavad igal nädalal ülevaateid, mis olukord on, siis seda võiks täiesti kommunikeerida ka inimestele. Me saame aru, et me oleme praeguses olukorras, aga siis vähemalt teame umbes, millega arvestada, et ei maksa ilustada. Aga kokkuvõtteks siis kui küsida, kas varulaeva oli vaja või on vaja, siis jah, selles mõttes on vaja, kui riik on ise ette andnud konkursi tingimused ja nõuded. Ja seal nähakse ette, et see laev peab olema. Ja kui see laev osteti, siis ma arvan, ebaõige või kohatu nakata ütlema, et seda varulaeva pole tarvis. Vaielda võib selle üle, et kas tuli osta või, või võinuks selle rentida või laevandustermineid kasutades praadida. Ja kui nüüd rääkida sellest kõige olulisemast, siis selle kallal tegeletakse ja siin tuleb igal juhul TS Laevade juhtkonda kiita selle eest, et selle plaani B peale mõeldakse ja juba pikemat aega. Ja see kommunikatsioon on ikkagi olnud suhteliselt avatud selles osas, et kõikide ajakirjanike küsimustele vähemasti mulle teadaolevalt on vastakad tud tööd jälgitakse nii Poola kui Türgi laevatehastes ja varulaevade otsimisega töö käib. Aga nüüd on küsimus selles, et mis esimesest oktoobrist saab, seda tõenäoliselt näitab ainult elu ja muuseas, kui siin veel rahast rääkida, siis neli miljonit eurot, et tuua selline, ütleme, suhtelisuse mõiste. Et sellel hooajal kolmel suvekuul, see on siis juuni, juuli, august oleks ühendus Saaremaaga parem riik maksab täiendavat dotatsiooni siis Leedule kuuluvale ettevõttele ühe miljoni. Ehk siis vaid neli korda vähem, kui maksab Regula laev, nii et kõik siin elus. Selline vähemalt üks veksel välja käidud Kristen Michal tänases Postimehes hüppab, ehk kui piletisüsteem tööle ei hakka, siis saab laevale sooja käepigistuse eest. Räägime muudest teemadest ka, sest mulle tundub tegelikult mandri inimesena ja mitte nii väga Saaremaa ja Hiiumaa vahel käiva inimesena see, et kogu seda saarte vahelist ühendust tähtsustatakse selles mõttes üle, et kui Me kuuleks aastas mõnedki korrad sellest, kuidas näiteks Kagu-Eesti inimestel Vastseliinas on võimalik või ma ei tea ka Antslast võimalik Tallinnasse buss läheb Tallinnasse pääseda ükskord päevas ja see sõit kestab märksa kauem ajaliselt kui Saaremaalt. Muuseas, Kagu-Eestisse ei lenda lennuk ja riik väga hoolsalt ei pea ka ütleme siis bussiühendust korraldama, sest üks reis päevas tundub Kagu-Eesti inimestel olevat piisav. Räägi teatavast regulaarsusest. Kuidas rahvastiku tihedusega on kogu Eesti ja Saaremaa võrdluses, et ta Saaremaal elab 30000 inimest. Kagu-Eestis elab mõnevõrra rohkem. Aga kindlasti, see on selles mõttes intrigeeriv teema, et mandriinimesed ja saarte inimesed saaks omavahel pidada maha terve arvamusfestivali, et mis on oluline. Kahtlemata kõigi puhul ühenduste säilitamine oluline muidugi on eelistada. See väide ei ole see, et riik ei pea tegelema mandri ja suursaarte vahelise ja ka väikesaarte vahelise transpordiühenduste korraldamisega. Peab küll, aga lihtsalt. Kohati tundub, et meil siin transpordiühenduste teemal muud muret ei olegi. Räägiks teistel teemadel ka ja kui veel enne brittide uut rahvuslikku püha ehk Brexiti referendumit elasime me teadmises, et Eesti on Euroopa liidus eesistujariigiks 2018. aasta esimesel poolaastal, siis lõppeval nädalal sai ametlikult muudetud uus eesistumiste järjekord ja Eesti on nüüd eesistujaks pool aastat varem. Evelin, kas Eesti käitus sellise klassi parima õpilase kombel, testis soovis võtta vastutuse ja marssis klassi ette ja pandi või pandi meid teiste poolt keerulisse olukorda. Me väga vastu ei tõrkunud, et me oleme, et Euroopa on saanud aru, kuidas Eestit kohelda, et kiida, kiida, näiditlejad, te olete nii tublid, kindlasti saate hakkama, te olete nii erilised, keegi teine sellega hakkama ei saa ja siis ütleme, Eesti esindajad naeratades ongi nõus muidugi, et noh, tundub, see mehhanism on kuidagi, sest ma ei näinud nagu, vähemalt nii palju, kui mina rääkisin vastava teemaga tegelevate inimeste seas mingit väga sügavat. Ta muret, et noh, et jääd, tõdeti, et võib-olla see või teine peaks kiirustama natuke rohkem ja nüüd me peame värbama kiiremini ära inimesed ja et et seal majade valmissaamist ja nii edasi, aga aga sellist nagu väga ägedat protestilainet või protest, protesti või tõrksust ei paistnud, et ilmselt tajutiga mujalt ära ja küsiti ja kohe sai Mingisugust sellist nagu diplomaatiliste, nagu kerget ärritust võib-olla saab välja lugeda Kristo põllult, kes koordineerib Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise programmi kes andis Päevalehele intervjuu ja küsite, kas asenduseesistuja ehk siis belgia ärajäämine tulemusliku vahepeal oli laual peal ka Belgia variant, siis ta ütleb, et noh, me ei ole mitte, oleme pettunud, kuid Eestil oleks belgia variant sobinud ja meiega toetasime seda, nii et see võib olla mingi diplomaatiline, siiski mõista. Me ei öelnud ei, et või noh, ei tundu, et me oleksime väga pikalt protestinud, et kui Eesti oleks protestinud, ega nad nüüd vägisi ei saa ka, et lendame siia kohale, asume, paneme teid ees istuma, et, et selles mõttes, et meil on, meil on ikkagi ka oma sõna seal laua taga, eriti kui asi puudutab nii otseselt meid, et et ei paista, et oleks väga pikka venitamist olnud, vaid siiski õpilane vastas ja. No küsimus on võib-olla selles ajas, et kas me ikka tegelikult tahame olla eesistujariigiks ajal, mil Euroopa seisab, et ma pean silmas seda juba täna, on selge, et meie eesistumisaeg algab tuleva aasta juulis. Just sellel ajal on toimunud Prantsusmaal presidendi ja parlamendivalimised, Saksamaal on valimised järgmise aasta oktoobris, seega sisuliselt juulist novembrini toimu Euroopas suurt midagi niimoodi palju kergem, eks ole. Et noh, olemuselt, et ka sulle meeldib puhkuste ajal tööl käia. Ei no ega see või siis teisipidi võtta selle peale, et senine, teine puhkuski ülemus puhkab et et seda. Pidi võimalikult tapavad, aga kunagi tegin intervjuu Glenni äratusega, kes on Euroopa Liidu asjade direktor, siis tema kui me rääkisime üldse Eesti eesistumise prioriteetidest ja ideedest siis ta korduvalt rõhutas seda, et asi, mis selle üle võtab, on Jeventzmadja Events, ehk siis kokkuvõttes me ei tea, kui rahulik ja meeldiv, see saab olema. Teine suur teema või siis väljakutse, mida meile serveeritakse, on seotud brittide lahkumise läbirääkimistega, et kuulu järgi meil olla suur võimalus nendel läbirääkimistel osaleda, et ma ei tea, kui palju meil on sellise läbirääkimiskogemusega ametnikke, kes suudaks selles valdkonnas parima tulemuseni jõuda. Et arvestama peab ka seda, et paljud, kes suudaks selles valdkonnas parimaid parima tulemuseni jõuda, on seotud eesistumise tehnilise poolega, selle korraldamise ja olmepoolega, et kas me oleme sügisel näiteks valmis saatma Brüsselisse ka need paarsada ametnikku kohe, kes pidid minema sinna esimesest jaanuarist, et kas nende pered saavad oma plaanid nii kiiresti ümber tehtud ja kas nad leiavad Brüsselist eluasemekas, riik suudab oma eelarvemuutused piisava kiirusega ümber teha ja nii edasi ja edasi, et hästi palju selliseid väikseid tehnilisi probleeme, aga, aga ma ei tea, kas kõigele sellele juhti mõelda üldse, ma. Tooksin paralleeli lihtsalt väikese kahjurõõmuga, mida pistele Independent, kes tõi välja, et kui Suurbritannia hakkab pidama Euroopa Liiduga läbirääkimisi siis see bürokraatiate suutlikkus pole isegi mitte võrreldavad. Vaesed britid, nad jäävad selgelt teerulli alla. Aga see selleks et väikesed eestlased Tulevad ja rullivad. Ma saan aru, tegelikult Kristen Kristen mõtles seda, et Brüsselis juba on olemas masinavärk, masinavärk, et see, kuivõrd hästi meie panus, meil on võimalus hästi silma torgata ka, isegi kui me nagu oleme keskpärased, siis ma arvan, et seda heideta eestlastele ette, kui siin halvad tingimused tulevad, et see, see jää ilmselt eestlaste kaela peal. Seda bürokraatiat on ju aastakümneid harjutatud, et selle nimel ollakse tööd tehtud, aga siis mulle tundub, et see, ütleme, Donald taski juulikuine ülemkogu ajal toimunud patsutus õigel hetkel mõnele õigele õlale, võib siiski tuua palju segadust, et muuseas, tuleval sügisel on kohalikud valimised siin Eestis, et ma ma ei tea, et me tõenäoliselt saame näha, kuidas julgeoleku ja Euroopa teemad kohalikesse valimistesse tungivad. Vallavolikogu hääletusel on äärmiselt pöördeline. Ei puuduta seda eesistumise läbiviimist, siis oli ju teatav lootus ikkagi, et just meie ees on Suurbritannia, kes on tohutult võimekas, kes suudab need teemad ette ja siis põhimõtteliselt nagu see troika süsteem käib, et ta aitab ka neid läbi viia, et nüüd seda enam ei ole. Selles mõttes oleme küll natukene külma vette pistetud. Jah, me oleme eesistumise ajal siis Malta, Bulgaaria ka kahekesi või kolmekesi troika siis, et millega Eesti saab ratsutada oma eelistust? See pole seal nagu kogu see Euroopa Liidusest. Süsteem läks segamini teistestamise paindiga paika paljuski selle läbi, et on üks suur ja võimas riik ja siis läheb natuke väiksemad ja kokkuvõttes nad suudavad Temadi paindlikult ja tugevalt hakkama saada, et see on nüüd lõhutud. Samas on ka oluline see, et ikkagi alates Lissaboni leppesse eesistujamaa roll on järjest vähenenud, et seda tuleb ka nagu meeles pidada, et täpselt seesama Brüsselis on siiski bürokraatia, see põhiselgroog on olemas ja see ei ole jäetud ainult nagu liikmesriikide erineva siiski varieeruva haldussuutlikkuse kaela, et, et seda tuleb ka Ega ma usun, et ju väga ei mäleta, mis juhtus Läti ja Leedu ja Lätiga, väga head ajad ei olnud, aga. Vaata nendele olid eriti just Leedul oli see legendaarne idapartnerluse tippkohtumine, Läti oma läks natukene tagasihoidlikumalt, et meie vist me ennem ei pidanud sellist saama. Kas meil nüüd see, et midagi sellist noh, enda enda päevakorda, aga muidu nojah, et Tšehhi on, oli vist selline õnnetuke, nendel oli endal valitsuskriis ja siis tuli kogu maailm kukkus neile kaela ja siis peale selle ei suutnud Sarkozy eesistumist, kes enne neid oli see suur ja tugev riik ei suutnud kuidagi eesistumist ära lõpetada. Ja nagu näha, mitte midagi ei juhtunud. Jah, täpselt, see on tegelikult päris huvitav, kuidas ütleme, eesistumise tähtsuse ja tähenduse. Teema ajas muutub, et mulle meenub, et kui siin Siim Kallas ütleme, mõned aastad tagasi proovis valitsust moodustada, siis ta alustas just sellega, et teda motiveerib see, et Eesti on eesistuja riik lähiajal ja et me peame selle eesistumise aja edukalt läbima, aga ka eile, kui ma suhtlesin poliitikutega, siis väga paljud reformierakondlased ütlesid, et ah see eesistumine selline Lissaboni leppe järgselt ei ole just kõige olulisem asi, et asjad ikka ajas muutuvad, et kui laevad jäävad ajas samasse hinnaklassi, vein läheb paremaks, siis eesistumise tähendus ainult lahjeneb. No ei, no aga see ongi see Lissaboni vahe pluss on see. Ei, see ei tähenda, et Euroopa Liit tuleb tegelema Eestiga vaid see on see, et Eesti laenab mõneks ajaks oma ametnikke aitamaks Euroopa liitu paremini toimima panna. No eks me saame veel kuulda sellest, kuidas 75 miljonit eurot, mis on suur raha, on kasutatud kuivõrd õigesti või valesti. Ja kui noh, ma olen pidanud selle teema raames siin kajastuma või keskenduma sellistele negatiivsetele aspektidele nagu selline hea ja halva politseiniku mängida Teie siin üritate positiivsetele aspektidele rõhuda, siis ma üritan siin ikkagi negatiivset poolt ka välja tuua, siis ma arvan, see positiivne pool on tõenäoliselt äkki see, et õnnestub sellesse eesistumise vähem pookida selliseid Eesti vabariik 100 asju, et. Ma kardan, et see Eesti vabariik 100, et see nagu need igasugused asjadega, need tulevad ju ka niikuinii. Et minul on selline naiivne lootus, mis tõenäoliselt mitu, et ehk muutub see Eesti vabariik 100 tähistamine kuidagi odavamaks ja tagantjärgi tarkusena. Mulle tundub ikkagi, et me võinuks asudes korraliku koolipoisina klassi priimusena tahvli ette niimoodi enneaegselt, siis me võinuks vähemalt eriti kuidagi midagi vastu kaubelda, et on need siis jagatavat kulud või midagi sellist. Mulle tundub ja ma eile suhtlesin. Et see ei olnud isegi laual. Et kulusid võiks jagada rohkem. Ma ei, nagu see Eesti vabariik 100-ga võrreldes siis et sa arvad, et küll ma mõtlen eesistuja ilustamis eesis euroopalt? No ilmselt ikka seesama, et kiida, kiida, kiida eestlaste, eestlane teeb selle kõik ära, et nagu tundub, et natukene toimis, et ma ei oska öelda, kas see on hea või halb, et me ei mõjuta ega kauple, et see ilmselt ei ole. Võib-olla kui tulles tagasi brittide lahkumiskõneluste juurde, siis me ei ole väga head tingijad. Teine jällegi, et kui mida oleks täiendav raha nüüd nii palju nagu juurde andnud, et ametnike juurde ei tekita, olemuselt trammiteed kiiremini valmima ei pane või no võib-olla kui leiaksid 1000 töölist juurde, ma ei kujuta ette asena käte olemuslikult mingid asjad valmivad mingisuguses loomulikus tempos, et see, see raha kindlasti teatavaid lisakulutusi tuleb, aga mitte nüüd hirmus palju. No ma ei tea, intensiivsem keeleõpe, intensiivsemad, koolitusprogrammid, kõik see on täiendav kulu, aga ma saan aru, et seal on ka asju, mis tegelikult lähevad odavamaks ja mille arvelt on võimalik saavutada kokkuhoidu, et sellises suures plaanis see 75 miljonit eurot immutada. Palju asju jääb ikkagi, mingit pidi meile endale, et kui, kui meie ametnikud saavad keeleõpe, siis see tähendabki, et neil on pärast parem keeleoskus, et osa nendest asjadest jäävadki meile, leedulased ehitasin endale palee, mida ma õnneks meie vist ei tee. Et aga palee abi leedulastel või lätlased ehitasid endale rahvusraamatukogu, see jääb ju nendele, et sellised asjad, et mingit pidi singa motivaator ikkagi nagu ise siseriiklikult mingite asjade ärategemiseks, et muidugi jah, see teine asi on see nii-öelda eelarve, mida võib-olla ootavad loomeinimesed, saaksid teha mingisuguseid logosid ja taieseid ja et, et see on nagu, mis tuleb ilmselt Eesti vabariik võib-olla siis nendel läheb paremaks, selles nad saavad ühe asja jaoks teha asju ja siis pärast seda võib-olla, erinevalt sellest, mis sa, Mirko prognoosid, läheb see kõik veidi kallimaks, sest kõigepealt me teeme taieseid ja asju eesistumise tarbeks ja seejärel ka Eesti vabariik 100-le. Ütle, kui panna piltlikult siis, kui lapsel on sünnipäev jõulude ajal, siis ta saab ikkagi sisuliselt ühe kingitusega, kui kuskil suvel, siis. Kui siin juba paralleelide tõmbamiseks selliseks ütleme, näidete toomiseks läks, siis mina väidan ikkagi seda, et kui Eesti valmistus selliseks korralikuks kevadkülviks, siis ühel hetkel öeldi meile, et põllule tuleb saata hoopis kombainid, et nüüd ongi küsimus selles, et kas meil see kombain oli õigesti hooldatud ja saame me sellega välja saata. Aga üks asi, mis on kindel väga paljud riigiametnikud, kes on eesistumisega seotud, tuleval aastal, ei puhka, vähemasti sellisel klassikalisel puhkustehooajal, sest et eesistumist noh, kuigi öeldakse, et Euroopas on augus puhkuste kuu, siis ma arvan, et tööde tegemist järgmise aasta juulist kuni detsembrini on niivõrd palju, et seal mingit lusti ja lillepidu ei ole. Läheme teemadega edasi, terrorist võiks ka veidi täna rääkida, et nädal algas meil sellega, et senisest enam oli korrakaitsestruktuuride luubi all Tallinna lennujaam. Näha on püstolkuulipildujatega varustatud patrulle põhjuseks siis ööl vastu esmaspäeva Tallinna lennujaama ning kaitsepolitseisse tehtud kõne, kus end islamiriigi liikmeks kutsuv mees teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk ja telefonikõne, et olid tehtud inglise keeles eesti mobiilinumbrilt ning Eesti territooriumilt. Siiani seda isikut pole tabatud, kuna ta on suutnud piisavalt jälgi peita, aga lõppev nädal on paraku taas terroristidele olnud edukas, et Prantsusmaal ründasid ISISe võitlejad ka katoliku kirikut ja tapsid seal siis missa käigus ühe vaimuliku. Ja lisaks sellele on, kuna tundub, et need terroriuudised on nii paljuks läinud, et varsti mul on hirm, et varsti ei ületa enam uudiskünnist, kui ainult üks inimene ära tapetakse. Oli ka esmaspäeval Poolas juhtum, kus vahistati 48 aastane Iraagi kodanik kes oli siis deporteeritud Šveitsist ja Rootsis, kus ta oli püüdnud varjupaigale saabunud Poolasse Lotši linna. Tema juurest leiti lõhkeainetega kokkupuutumise järgi jälgi ja millegipärast olid seal ka kaasas Garfouri poodide nimekiri Poolas. Poolas on neid väga palju. Need on teatavasti Prantsusmaale koosnev kuuluv supermarketi kett. Et võib-olla tõesti mehe unistus oli saada müüjaks Poolas, aga pigem asjaolud viitavad muule. Praeguse seisuga ei saa teda küll terrorismi eest veel süüdistust esitada aga Ta võeti kaheks kuuks menetlusele, et tundub, et see asi läheb järjest kriitilisemaks ka piirkondades, mis traditsiooniliselt ei ole terrorismiga kimpus olnud. No muidugi, me taaskord hoiatasin selle väljendi islamiriigi võitleja kuritarvitamise eest, et jah, näed, inspireerivad terroriaktid on juba taolised, et küllap inimesed lihtsalt võivad minna ka islamiriigi nimel sõtta ilma igasuguse keskse suuname sedda ja, ja hästi palju nagu pärast tuleb, välja on olnud esimestel nädalatel terroriakte, millel pole mingit pistmist islamiriigiga. No kasvõi taanlane, kes kui üldse saaks midagi olla, siis oleks ta islamiriigi vähemalt selle liikumise vastane või siis see, kes, kes, kes Münchenisse poesse inimesi tulistama hakkas. Kuuse, EAS-i rütme tahab inimesteni tugevasti peades ja väga kiiresti tõtatakse tegema järeldusi, mis ei pruugi tõele vastata. Huvitav nüanss oli, kui oli see ähvardaja Ast peatati, siis kasutati minu meelest ametlikus kommunikatsioonis väljendit. Et nimetas ennast Tashi võitlejaks. Dash on, ma arvan küll väljend, mida ükski ennast päriselt islamiriigivõitlejaks pidav inimene küll ei kasuta. Samas on see, et kui ta oli inspireeritud, tundub, et see isik oli siiski teinud parajalt palju õppe ettevalmistusest, samal ajal tuli ka uudis, et või umbes samal ajal, et kaks purjus Jõgeva naistegid pommiähvarduse ja me saime purjus Jõgeva naised saadi suhteliselt ruttu kätte. Tundub, et see inimene siiski oli teinud teatud ettevalmistusi, et seda tuleb tõsiselt võtta. Ja, ja võib-olla et üks asi on need tõesti need rünnakud, mida islamiriigi nii-öelda keskorganist planeeritakse, mis on sellised suured nagu Brüsseli ja Pariisi tüüpi asi on see, mida teeb nende fänniklubi, keda nad islamiriigi ideoloogia näeb ette seda, et kui sa oled fänn, et sa ei pea üldse keskkomiteega konsulteerima teise ära lükka keegi metroorongi, sõida autoga rahva sisse ja nii edasi mingit pidi ikkagi peab sama laine osaks pidama, nagu peab tegelikult ka neid nii-öelda vastu. See hoone on avatud meelega Päevalehes, oli just lugu, kus me nagu lahkasime neile, kes siis erinevat tüüpi islamistid siis just need džihadiste mõtteviis ongi taoline, et ta ei pea ootama ära mingisuguse mulla või kellegi heakskiitu rünnaku korraldamisele, vaid iga inimene peab võtma Džihaadi džihaadi omaenda õlgade peale ja kui võimalik on siis ründama. Ja pigem ilmselt see, et kui sa nagu imaamiga räägid, see võib-olla ei pruugi üldse hea olla, sest enamik, ma arvan, ka Euroopa imaame on siiski rahumeelsed rahu jutustavad inimesed, nõus, et, et see, nende ideoloogiasse klapik just kõige paremini vaatame natukene neid videosid ja siis sa oledki juba ise suur koraani tark ja mine nüüd siis tapa keegi ära, et see, see teeb selle asja kõige ohtlikumaks, et üks asi on see põhistruktuur, millega tegeleda julgeolekuorganisatsioonid, aga teine on see, et kui keegi istub keldris ja vaatab nii-öelda ISISe videosid ja selle pealt nagu asju toimetab. Reppades chiheteistidele sisendatakse, et moslemijuhtidel nendel Vaino timaamidel tegelikult puudub legitiimsus ja tänu sellele nad peaksid nende arusaama järgi välja kuulutama püha sõja, aga kuna puudub legitiimsus nad nõrgad, siis järelikult peab inimene täitma Allahi käsku. Otse vähemalt see oli see, mida meil ilmunud islamieksperdi artikkel väitis. Ja samas on, kui me vaatame seda viimast rünnakut, sest tegelikult nagu sa võtad ohvriks vanainimesed, tõesti vanainimese keset kirik ja seal on veel mõned vaatasin telekast, näitas neid nunnusid, kes olid ka päris vanad, et et sa lähed nagu noh, täiesti abitut inimest ründama, et, et aga, aga see ei loe, sul ei olegi vaja mingisugust keerukat skeemi. Sa võtadki kõige nagu sellisem abitum ohvri ja sa saad selle efekti samamoodi kätte. Et Sinuse ruum või sinu hullus jõuab igale poole. Lihtsalt taaskord rõhutaksin, et islam on võib-olla antud hetkel paljude jaoks selliseks inspreerivaks teguriks kandvaks jooneks, mis võimaldab õigustada oma hullust, aga aga et seda selleks võiks vabalt olla ka mingi muu äärmuslik ideoloogia. Huvitav nähtus minu meelest selle juures on Prantsusmaa, mis on hoidnud alati sellist kiriku ja riigi vahet või alates prantsuse revolutsioonist mitte päris alati, seal on enne olnud ka teistsuguseid aegu, et nüüd on nende peaminister Manuel Valls teinud ettepaneku, et tuleb hakata vaatama, et kõik need imaamid Prantsusmaa mošeedes on koolitatud Prantsusmaal, mis siis tähendab, et sisuliselt prantsuse riik on sunnitud religioonile lähenema. Jaga mošeesid ei tohi enam välisriikidest rahastada. Kõik, et prantsuse riik, et see perfektne usu või noh, perfektne, ütleme, sõltub maitsest, et see väga nagu Prantsusmaale iseloomulik usu ja riigi rahutatus tegelikult on löögi all ja ta on muutumas jälle teisipidi tagasi. Kuidas teil on, aga kui praegu Euroopas ringi liikuda, eriti Prantsusmaal, kus on ka eriolukord, on näha palju sõjaväelasi ja politseinikke, tihti automaatides ja kuulivestides. Huvitav, kas leidub neid inimesi, kellel selle pildi nägemise tagajärjel tõuseb turvatunne? Sellepärast nad ilmselt tänavale saadetakse, et valitsus näitab, et ta teeb midagi, et inimene läheb tänavale. Ta näeb, et valitsus teeb. Aga sinul isiklikult Evelin või sinul, Krister. Kui sa näed. Minu jaoks on võõrastav, mina oleksin võõrastav, sest minu meelest tänavalt see, kes sinu kodumaa tänaval turvatunnet tagab, on politsei. Kui sul on seal sõjavägi, siis sa justkui oleks sõjas, aga see on teistsugune kultuur, sest Prantsusmaal Need sõdurid patrullis käinud juba pikka aega enne, et nüüd on see operatsioon Sentinel mis käivitati pärast Charlie Hebdo rünnakuid. Nad lihtsalt lisasid neid vägesid tänavale ja kui sa vaatad, ma jälgin Facebookis mõningaid prantsuse armee kanaleid, siis seal on koguaegsed, meie vaprad kangelased, näed, nüüd panime veel juurde ja nüüd on vaja need põhimõtteliselt nad tulnud välja algatusega, mis on sisuliselt abipolitseinike värbamine, mis minu arust väga hea, sest sa annad inimestele mingisuguse legaalse võimaluse midagi ära teha, et see on minu meelest palju parem, kui see sõjaväe tänavale saatmine. Et inimesed, selle asemel, et ta võib olla, liituks veel mingisugused paremäärmusliku rühmitusega. Sa võtad ta mingit pidi riigi hoole alla ja võib-olla täitsa kasu, kui ta patrullib, eriti kui ta on politseivormis või noh, vähemalt minu isiklik eelistus on väga tugevalt selle poole. Et, et see, see, see annab väga mitut kasutegurit, et mul on hea meel, et prantslased nüüd on selle peale tulnud, see tuli pärast, mis minu meelest või vähemalt avalikult hakata sellest rohkem rääkima. Ega see, kui sa näed selliste noh, siiski nagu pea ka viimase piiri reaktsiooni, kui automaatidega tüübid väljas, siis, siis see näitab, et ühest küljest on terroristid saavutanud väga olulise võidu, juba aitad võitma, aga et nad on suutnud panna ühiskonda käituma enda enda tahtmise järgi, tekitanud hirmu ja teataval määral päraga paanikat, et kui sa oled kuskil Pariisis pidevalt kostab kuskil sireenid, sa näed automaatidega sõdureid, siis ühest küljest ta mõistab muidugi jahete suur püssi võimaldab vähemalt nii palju, kui on tegemist sulle vastast terroristiga, kellel on samuti suur piss, on talle palju kergem vastu hakata. Ta on nagu hea, et on olemas võrdsed relvad. Aga just seesama, millal sa saad, sa puudutasid, et tänaval peaks olema politseinikud, mina olen peaaegu veendunud, et kuskil lähemas tulevikus me kogeme juhtumit, kus mõni nendest sõduritest ei oska olukorda õigesti hinnata ja avab tule seal, kus vaja pole. Mina kardaks teistpidi, et sõjaväelased tegelikult on omaette sihtmärk, nii nagu on kirikud, on ka sõjaväebaasid. Ja samamoodi tänaval liikuvad sõjaväelased on tegelikult eraldi ise sihtmärk, et ma arvaks pigem, et võib-olla rünnatakse neid kui nagu riigi kõige otsesemad esindajaid. Selle teemaga me suudaksime saate lõpuni minna, aga akuna terrorist ja nendest teemadest on viimastel nädalatel räägitud ja tõenäoliselt räägitakse ka tulevikus. Siis vahetaks teemat ja räägiks törtsu muuseumi juttu ka, et Eesti Rahva muuseum on juba mõnda aega nautinud meedia tähelepanu. Öeldakse, et igasugune kajastus on kajastus või siis igaveseks selline reklaam on reklaam. Tõsi, ega ERMi juhid eriti õnnelikud pole, et selle asemel, et rääkida, milline saab olema uus Eesti Rahva Muuseumi hoone, milline on seal sisu ja tegevus, räägitakse sellest, millised potid ja pannid saavad olema muuseumi köögis, millised peavad olema seal ahjud ja millised lauanõud. Päevaleht on toimetuse tasandil võtnud vastu ka otse otsuse ristida. Muuseum korruptsioonimuuseumiks, et ma pean silmas siis eilset juhtkirja, et Krister kast muuseumile Liiga ei tee. Neile võimalik seda olukorda veel lahendada, see hange pole jõustunud ja, ja kui nad jutte juhtkirja mõttega loevad ja ka seda, mida on kirjutatud ja mitte kirjutatud päriselt sündinud mõttega loevad, siis nad võtaksid vastu otsuse korraldada täiesti uus konkurss ikkagi juhivad tähelepanu, mis on juhtunud, seal on selline, ütleme avalikkusele pigem tundmatu ettevõte nimega aktsiaseltsi Tieto on pakkunud välja nii oma köögisisustuse kui oma kööginõud ja nagu Päevalehe käsutuses olevatest dokumentidest selgub, Nad ise joonistasid hanke tingimused ise osalesid esimese korraldate muide kusjuures kaotasid, aga siis nad vaidlustasid odavamat pakkujat, odavamaid pakkumisi teinud firmade pakkumised ütlesid, et need ideed ei vasta tingimustele, kus nad teada said, seda täpselt, mis ei vasta, nad oskasid väga täpselt vaidlustada. Jällegi üks küsimus, mis seab kahtluse alla kogu selle asja seaduslikkuse siis vaadata tõepoolest näiteks ühe ahju. Ahju mõõte mikro mikromõõtmed ei nagu ei klapi või teised jumal oli siis plaat, grill oli natuke liiga võimas, ehk siis ta teise tühise tühised rikkumised. Ta oleks võinud kindlasti arvestada seda, et jäta, pakkumine oli veerandi võrra kallim kui, kui järgmisel pakkujal oleks kindlasti võinud läbirääkimiste käigus kuidagi paika panna. Aga kuna firma täpselt teadis, mida, milliseid nõude sisse kirjutada, siis antud hetkel on tema võitmas nii köögisisustust kui. Kes lauanõude hanke, kus tema ainukene pakkuja no ma niimoodi ütleme puhkusel viibivatele kuulajatele ja nendele inimestele, kes päevalehte väga ei loe, siis prooviks korra veel detailid üle käia, et kogu asi algab sellest, et Eesti Rahva muuseum on otsustanud ise asuda siis puhvatite restoran Marani pidama. Nad soetasid kahe erineva hankega, millest siis üks oli köögi sisseseade hange, mille korraldas riigi kinnisvara, aktsiaselts ja teise korraldas Eesti Rahva Muuseumi ise, sellega osteti siis soetatud takse nõudja, muu pisem, köögiinventar ja nende hangete puhul on siis hädade põhjuseks see, et muuseumil on selge nägemus sellest, mida nad tahavad, et nad ei soovi olla kõige nirumad, sellised ütleme, alumiiniumnõude ja papptaldrikut, aga söögikoht see on kindel visioon, seal on paigas identiteet ja nüüd nüüd algavadki kõik need hädad sellest, et kõik see on kirja pandud siis nõustajate abiga. Ja nüüd on selgunud, et kirja on see saanud liiga ühe firma kataloogi asjade järgi, et selgunud on ka siis see Eesti Päevalehele. Ajakirjanike tegevuse abil, et see polnud juhus, sest RM kasutas nõustajana ettevõtet, kellega seotud isik on siis seotud, kõlab juriidiliselt väga keeruliselt, aga nii on korrektne. Ühe pakkumise teinud firmaga, et aga kuna juriidiliselt polevat pakkuja ja nõuandja samad, samad isikud, siis ongi see tuntud JOKK olukord, et juriidiliselt on kõik korrektne, aga õige on see, et eetiliselt ja moraalselt see kõik pole okei. Ja tegelikult tasuks ajas minna veelgi, oleks vaid selle köögi restorani küsimus, aga tegelikult tasuks minna võib veel mõned aastad tagasi ja ma arvan, et mõelda selle peale, mida riigikontroll kirjutas aastal 2010 juba mida Euroopa komisjoni ametnikud on arvanud sellest, et sa ehitad tart isegi suhteliselt väikse Tartu linna kontekstis suhteliselt nagu perifeeriasse kohta ajakolaka ja kui palju hakkab minema selle ülalpidamine maksma, et ma kardan, et me seal veel nagu hakkame nägema probleeme, isegi kui selle köögiga saab asi. On muuseumi inimesed, seda küll ei julge öelda, aga paljud inimesed ikka, et kes minevikku meelde tuletab, sellel silm peast välja. Mida nad seal minevik hakkab meile tulevikus seal tunda andma, et ükskõik kui tore ei oleks, ei oleks see mõte, ja kui ma olen väga, usun seda, et riigil peab olema korralik rahvamuuseum, sest see aitab kaasas hoida meie rahva rahvusnarratiivi. Aga kui see ülalpidamiskuludest ikkagi kultuuriministeeriumilt hakkab sööma rohkem raha ja keegi teine selle arvelt kannatab ja kultuuriinimesed üldiselt ei hoia häda all, vaid hakkavad üsna kergesti häält tegema, siis ma arvan, et sealt Tuleb suur probleemidega, aga, aga ma ütleksin, Evelin Need, siin ei maksa süüdistada, ütleme, Tõnis Lukast ja Eesti Rahva muuseumit, et ega nemad ei ole seda muuseumit sellisena planeerinud ja sellisena ehitanud, et ja ka riigi kinnisvara aktsiaseltsi suunas on nagu mõttetu kindlaid visata, et siin on küsimus poliitikute otsustes rahvas andnud nendele erakondadele, kes on olnud juba Moskva olümpiamängudest alates võimul. Ja, ja siis saanud legitiimsed del valimistel rahva toetus, see et ehitame kullast pluss ja, ja rahvas on selle selles mõttes heaks kiitnud, et kuna see on olnud väga paljude erakondade programmis, et Eesti Rahva muuseum ehitatakse, et see ehitatakse, kus selle on heaks kiitnud riigikogu valitsus on selle heaks kiitnud, raha on ette nähtud ja raha kulutatud. Aga iga sammu peal oleks võinud teha veidikene selliseid mõõdukamad otsusele Tartus. Sa võid ehitada Tartu südalinnas leida mingisuguse toreda krundi, sa võid teha natukene väiksema, sa võid mõelda selle peale, et võib-olla võiks teha näiteks kas mingisuguse rändnäituse või sellise kontseptsiooniga. Et Rahva Muuseum jõuaks ka teistesse Eesti piirkondadesse, näiteks Narvas võiks Eesti Rahva Muuseumi elatiivi tutvustada või või siis Valgas või ka Kuressaares, et ta nagu olekski tõesti rahvamaja, ta oleks nagu sisu poolest, et rohkem oleks sisu peal, kui selle karbi peal ja eriti restorani pääle. Ei, no tugeva otsustaja tahtega saab paljasse teha, Nicolas Joseph ehitas Bukaresti sellise hoone, mida pole siiamaani kuskil järgi tehtud. Aga see selleks Põhja-Korea stiilis täpselt, aga tegelikult on. Nüüd saame, saame näha, et kui, kui mööda märgist need kõik ennustused olid, ma saan aru, et kui muuseum meie äriplaanis peaks olema piltlikult umbes 1000 külastajat päevas, see ei ole midagi väga absurdset, kui me mõtleme, et tõmbas nii palju, külastab loomaaeda ja lennusadamat, aga need kõik on Tallinnas. Me jõuame kohe tagasi saate alguse juurde, kus me rääkisime transpordiühenduste tagamisest ja puha, et kõik see peatas ujuda pabiitliku mööda Tallinn-Tartu maanteed, siis ka Tartusse 1000 inimestega kuskilt mujalt ei tule. Linnavahel on korralik tee bussiühendus, et see ei ole Vastseliina võrreldatuka. Tallinna Tartu vahel praegu bussid on kogu aeg rahvast pungil ka rongiga väga tihedalt või sageli liikujana. Ka rongid on täis, ehk siis ütleme bussi ja rongifirmadel on siin uus võimalus, uus väljakutse, sagimist jätkab või selles mõttes, et inimesed reaalselt teavad teed Tartusse aga muuseas siin, kui leida toetavaid fakte Eesti Rahva Muuseumi kasuks, siis viimased tulemused ütlevad, et 370000 inimest siin Eesti riigis on valmis esimesena, kas tal Eesti Rahva muuseumit Tartus külastama? Teate küll seda statistikat. Et teatris käin piletite müügiteatris käivate inimeste arvu vahel, on suured käärid, et ma kardan, et muuseumiga tuleb samamoodi, aga see külastada. Tavuse valmidus on väga jõuliselt kukkunud, sest ma mäletan umbes kuus-seitse aastat tagasi, kui käis sarnane vaidlus, et kas muuseumid üldse ehitada ja kuhu ehitada ja ja nii edasi, siis ka Eesti Rahva Muuseumi esitamise sihtasutus tellis kiirkorras, ütleme sellise uuringu, kus nad küsisid. Kas te olete valmis Eesti Rahva muuseumi juurde maja külastama ja seal, kui ma nüüd ei eksi, kas ligi üheksa anud protsenti inimeste ütles, et jah, nad on valmis? No kuidas sa ütled, et sa ei lähe, olles suur Eesti Rahva Muuseumi senisel kujul fänn ma, aga ikkagi, et ma usun, et ka inimene, kes ei ole selle elu sees käinud kuidas sa ütled, et ma ei lähe, ma ei ole valmis minema Eesti Rahva muuseumisse mitte kunagi, mitte mingil juhul, et noh, et see on nagu küsimuse esitamisest, sõltub ka see vastus Sa saad võtta nagu selline optimism on ikka käinud lainetena juba hästi ammu kasvõi 89 või 90 igatahes Oliv töötas veel Tartu lennuväli, aga nõukogude armee oli juba taandunud sellest Raadi lossist omaenda väikeste kätega vundamente lahti kaevamas ja et nüüd kohe-kohe hakkame taastama ja kogu rahvas voogab voogab siia nagu, nagu vanadel Eesti vabariigi aegadel. Noh, midagi sellist ei juhtunud ja see Raadi loss on vist siiamaani varemetes, eks. On mingisugune tegevus sealkandis on toimunud, aga midagi ilusamaks tehtud. Aga, ja selle aasta paariks kuuks, mis Eesti Rahva muuseum, kui nad ikka oma köögitehnika saavad, siis juba praegu on 10000 restorani broneeringut olemas. See on, ma arvan, selles mõttes suur number, ma küll ei tea, mida see 10000 selles mõttes sisaldab, et kas see sisaldab ka konverentside toitlustamist. Aga 10000 kahe-kolme kuu koht? Ta, ma arvan, lihtsalt eel, broneeringutena augusti alguseks on märkimisväärselt okei tulemus. Igatahes restoran saadab välja väga kummalisi signaale, ühest küljest on Über kallide nõud, kõik on nagu tipp-topp, viitab tipprestoranile. Hilla pida välja pakutud ka ei ole mitte sellised nii-öelda normaalset päevapraed. Samas viidatakse seal võiks käia söömas muuseumi pere, et ei, temast ei saa sellist kallist restorani, et mina ei ole aru saanud, mis siis täpselt see kontseptsioon saab olema. Suhtlesin eile. Uurisin tegin kodutööd, õhtused nii-öelda just need ütleme, broneeritavad üritused, need on tippkokkadega päevased, sellised koolilaste toitlustamised, muuseumi külaliste toitlustamise, et need on nii odavamate kui kallimate hindadega, et ühesõnaga see varieeruvus peaks olema märkimisväärne. Ühesõnaga, tohutu planeerimisressurss on pandud sinna tipprestorani etesse. Lisaks restoranile on meil seal ka muuseumi ümber, ma arvan, õige küsimus. On see, et kas riik peab olema puhvetipidaja või seda suudab teha vaba konkurents ja turg kusagil keegi on leidnud, et see vaba konkurents ja turg ei toimi, et miski on valesti tartus tegelikult kui päris aus olla. Ega siinse tavaline kohvikuäri ei päde küll, et siin see, mis linnas toimub siin on anomaaliaid ja kui ka suhelda inimestega, kes kohvikutes sest töötavad, siis tihtipeale tunnistatakse, et kõige paremat palka ei saada ka osa nii-öelda rahast palgast ei saabu mitte legaalselt, vaid väga suurt rõhku on pööratud tipile või siis ütleme sellisele noh, ütleme lihtsalt saabuvale rahale ja see on nagu justkui palga sisse. Ma usun, et rahvamuuseumi külastamise puhul ikka see nagu see toiduküsimused, no tegelikult on Tartus ka mitu toidupoodi olemas, et saab endale võib-olla võileiva Maximast kaasa osta ja siis nagu, kui Maxima salatit aga saaks Eesti Rahva Muuseumi. Noh, selles mõttes, et ma muuseumi puhul ma ei kardaks, restoran kohe tööle ei läheks, et erinevalt nagu Saaremaalaevade peatumisest, et see, kui seal rahvamuuseumi restoran ei töötaks, siis ei tohiks olla väga suureks nagu tõrkeks selle külastamisel ja ma loodan positiivselt poolelt, et see kogu see kära ikkagi mingit pidi mõjuka teisipidi reklaami, need inimesed lähevad vaatama lihtsalt. No vaatame, mis selle raha eest tehtud on. Tilgakujulised taldrikud tahaks ikka ära näha oma silmaga. Võib-olla nad vaatavad ka muuseumit ja kuna tegelikult rahvamuuseumis on olnud siiani tore ekspositsioon, ma usun, et ka see uus tuleb hea ja võib-olla inimesed avastavad tänu sellele muuseumi õudusega kurjad tilgakujulised taldrikud hakkama maha kukkuma, ikka kukub maha inimestele restoranis tilgub midagi. Siis sa saad riigilt nõuda. Trahving tuleb sulle Eesti aadressil. Pirkko kusagil küsisid, ega me liiga ei tee, no mõelge ise selle peale, see on niivõrd ilmselge korruptsioon. Kohutav, kuidas see asi üldse saab läbi minna, miks, miks ükski poliitik nagu tegelikult ei võta teravat sõna viha, mis lendab tähendab seda, miks see praegu opositsioone muu ei karjuvat pidada ametit, teete seal? Jah, selles mõttes, et ma arvan, Eesti riik saab omal nahal tunda riigihanke seaduse võlusid lugusid ja kui ka suurim riigihangete läbi viia Eestis, mida riigi kinnisvara aktsiaselts on ikkagi kuust kuusse mõnes riigihanke jamas selles mõttes, et tunnetab omal nahal neid võlusid, siis eks seadusandjale on põhjust mõtlemiseks küll ja veel ma arvan, see on see kõige suurem õppetund ja ja siis sellele sellel teemal, et kas Eesti Rahva muuseum uue hoonena ostetakse õigesse kohta, selle vaidluse juurde, ma arvan, me tuleme veel tagasi, on ju nii? Käin ära ja siis hakkas, siis saame rääkida, kuidas neile mulje ei täpselt, ühesõnaga Teide muuseumi valmis, siis hakkame rääkima, kas ehitate õigesse kohta, nojah, aga seal juba kataktilised oktoobrist eksand lahti, uksed. Õnneks sellised need eestlased on, vähemasti mõned neist, aga tänased rahva teenrid lõpetavad. Paraku ei jõudnud Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest rääkida, aga õnneks on ka nendeni palju aega Eesti presidendivalimistel midagi olulist toimunut selles mõttes ei ole, et kõik on endiselt lahtine ja vähem kui nädala pärast algavad Rios olümpiamängud ja nädala pärast on siin rahvateenrite saates Aarne Rannamäe, Neeme Korv ja Heidit Kaio. Kuulmiseni.