Kaunist keskhommikut, rahva teenrid taas siis vikerraadio eetris. Vaatamata sellele, et suvi hakkab varsti otsa saama ja, ja sügis terendab, rahva teenrid jätkavad nagu ilmselt teate läbi suve ja sügisel läheb eriti põnevaks vähemalt siin kodumail, nii et loomulikult ka rahva selgelt siis teiega kolm ajakirjanikku, kolm kolleegi rahvast teenimast siga laupäeva hommikul, kui kell on saanud 11 ja viis minutit läbi täna siis mõtteid vahetamas lõppevast nädalast Heidit Kaio pere ja kodu, ajakiri Neeme Korv, Postimees ja mina, Aarne Rannamäe, siis saatejuhina Eesti televisioonist. Tegelikult head kolleegid, see nädal on olnud päris selline sündmusterohke. On olnud igasuguseid igasuguseid asju, aga mul on, mul on teile tegelikult ettepanek, et alustaks, kuna ma ikkagi olen saatejuhte, ma võin nagu, nagu valida, millest alustada ja siis see on siis minu jaoks nagu, nagu kõige see õudsem ja kõige kõige suurem sündmus oli ikkagi oli ikkagi see, mismoodi meil Eesti tänavatel ja teedel noored inimesed hukkuvad. Et me räägime suurtest asjadest, me jälgime seda mureliku pilguga, mis toimub maailmas, me vaatame, mis toimub Türgis ja kuidas USA presidenti tehakse. Ja loomulikult jälgime ka presidendivalimisi oma siinsamas koduses Eestis. Aga Eesti on väike, meil on, meil on rahvast vähe ja, ja see on ikka meeletult kurb, kuidas, kuidas niimoodi noored inimesed täiesti mõttetult kaotavad oma oma elud. Olete minuga nõus? Nagu kõhklematult, oli see tohutult traagiline ja ma arvan, noh iga iga inimene, kellel on kodus laps või lapsed lasi korraks peast läbi selle võimaluse, et, et sa oled kasvatanud suureks juba täitsa kaela kandvaks tubliks inimeseks oma lapse ja siis saab ta sellisel mõttetul moel surma, et see, see ei ole mõeldud niiviisi, ei pea niimoodi minema, et loomulikult oli see ikkagi väga-väga traagiline lugu. Et see oli siis see lugu, kus Ida-Virumaal 27 aastane mees põhjustas liiklusõnnetuse ja, ja kolm noort inimest hukkus, sa viitasid sellele? Ma viitasin sellele jah, ja ma tegelikult ju noh, neid, neid juhtumeid on palju ja, ja tegelikult me võime seda laiendada ju ikkagi nii-öelda ma ei teagi, mis selle asja nimi on, kas see on liikluskultuur, noh, see on hästi peenelt öeldud, eks ole, aga, aga tegelikult see on ikkagi niisugune kuidagi mingisugune mingisugune surma surmapõlgus, mis, mis inimeste sees on eriti just noorte hulgas. Ütleks ka, et ega siis see ei ole ainult ainult see, see liiklusteema, vaid, vaid see on nagu riskikäitumine, mis, mille siis ta mis avaldub siis ka liikluses meil ja, ja, ja tegelikult kui, kui vaadata, siis kõige aluseks on hoiakud ja Me siin lugesime just paar päeva tagasi oli, oli see, kus keegi uhkeldas pärnu selle Weekend'i ürituse koduleheküljel oma pildi ja kuidas ta sinna kihutab, 220 kilomeetrit tunnis 220 kilomeetrit tunnis. Inimesed, noh, see on tõesti see, et sõnad saavad otsa. Juba 120 on päris kiire sõit. See ju politsei ju võttis seal neid kihutajaid maha ja see oli kolmekohaline arv 100 ja, ja, ja, ja see, see, see on tegelikult see ikkagi ikkagi kõneleb nagu mingisugustest asjadest tõepoolest, et et vahetevahel tundub ja kui me vaatame siin statistikat ja tegelikult ka ametiasutuste tööd, kes on siin selle liikluse eest hoolt kandnud, et asjad justkui justkui lähevad paremaks, aga aga see riskikäitumine on tõesti tõesti praegu noh, päris karm ja, ja see on, see on ka muudes valdkondades, et, et noh, kasvõi seesama, et et siin vahepeal levisid meedias jälle sellised asjad, et, et selleks, et teha kuskil mingisugust lahedat selfie't, siis hakatakse mingisuguseid eluohtlikke trikke korraldama. Me ilmselt iga psühholoog, ütleksin, et loomulikult 20 kuni kolmeaastaste noorte meeste seas on riskikäitumine küllalt tavaline, et ühel või teisel moel nad neid riske otsivad. Aga, aga tõesti, siin võiks mõelda ka kodudesse, et kuidas, kuidas teha nii et sinu poeg ei oleks see, kes kes sellisesse olukorda satub, ei oleks see, kes, kes paneb teiste noorte inimeste elud ohtu. Ja me praegu räägime ju tegelikult noh, ütleme mitte enam niisugune päris märgade kõrvatagustega noorest mehest, eks ole, 27 juba võiks olla nagu see aru aru natukene peas ja me ei räägi isegi praegu ju purjuspeaga juhtimisest, seal on hoopis teised asjad, aga just nimelt see see riski riski liitumine ja ega kui, kui sa sõidad ikka vähegi Eesti maanteedel, siis selliseid juhtumeid on ju kogu aeg. Kogu aeg, kus sa mõtlesid, et miks sa seda teed, mallis juht eile. Tulin täiesti juhuslikult jälle Tartust ja ja noh, liiklus oli, oli meeletu, ma ei tea, mida need inimesed kõik need sajad autod sinna Tartu või Lõuna-Eesti pole, põrutasid aga Intsikurmus. Festival okei ja Järvamaal on teine fenomen ja Pärnus on kolmas. Me saime, sain targemaks, aga et et loomulikult see ajab vahepeal nagu harja punaseks ja mõtled, et kaua moosinglikutan, eks ole, mingisuguses üheksakümnealas 70-ga ja nakas ei saa nüüd sõidetud. Ja noh, alati leidub üks, kaks, kolm, kes, kes panevad pimedasse kurvi ja mõtlevad, et nad on kõvad mehed. Meil on head autod, Johannes, piisav selleks. Absoluutselt. Absoluutselt jah, et, et see on uskumatu, tähendab, kuidas. Ma olen juba ütleme, vanem inimene, aga, aga, aga kuidas inimesed ei, ei, noored inimesed ei, ei karda surma või ei karda, ei karda vigastada saada või? Ei absoluutselt nagu ei mõtle selle peale, et see on, see on ikka täiesti uskumatu. Siin 18. juulil seal oli siis noh, pool kuud tagasi, Kätlin Konstaabel, psühholoog kirjutas Postimehes ja ta just sellest samast riskikäitumise teemast ja viitas tegelikult samadele asjadele, mida Heidit Sid ütles ikkagi sellest et, et noh, kodu saab nagu päris palju ära teha, aga noh, vaata see on ka see, et, et maailm päris kõvasti muutub ja ja noh, see on see, et et, et kui, kui, kui on väike grupp sõpru või on siis või on siis nagu publikuks terve maailm, eks, et sealt tulevad siis need, need esinemise esinemise teemad ja, ja kõik sellised asjad, nii et et aga eks, eks ikkagi kodust kodust hakkavad paljustki paljuski need hoiakud hakkavad pihta, et. Nägin just hiljuti oli, kas, kas mingi paar päeva tagasi oli, oli Postimehe portaalis bussikaamera video, kus isa jooksis lapsega bussi tagant. Isa jooksis lapsega bussi tagant, no vaadake ka tänaval, et kui Te käite näiteks lapsega koos, et esiteks, kas laps ise ka vaatab samal hetkel, kui, kui suured inimesed vaatavad. Ma olen öelnud lapsele, et et, et võib-olla sina oled hoopis tähelepanelikum kui minaaegsete. Alati jälgin seda, et ta vaataks ka, et kas auto tuleb või ei tule, mis olukord tänaval on, et ta ei oleks süvenenud. Rumalad inimesed on erinevad ja lapsed on erinevad ja aga tegelikult ju väga sageli on nii, et kui sul üks ja targem suurem, eks ole, sinu arvates läheb ees, et siis pahatihti ei vaata. Aga mis ma tahan öelda, on see, et liikluses ikkagi seesama hoiakute kujunemine, et see hakkab ikkagi tegelikult just lapsepõlvest peale ja sealt sealt võib-olla ka siis muu selline ettevaatuse teema, et kui, kui seda neid ohubarjääre nagu õigel ajal ei, ei teki, siis, siis mingisugusel hetkel ongi, ongi jama majas. Nojah, ja üks asi on see, et sa sõidad 220 kilomeetrit tunnis ja arvad, et sa oled kõva mees, aga teine asi on see, et sa selle eputad kuskile üles, eks ole, ükskõik kust, kuhu sotsiaalmeediasse või mõnele kodukale see, see peab ikka olema ikka täitsa puudega või kergelt alaarenenud, et, et kes sellega hakkab veel eputama. No kuulge, tegelikult kujutage ette, ta sõitis ju 220 kilomeetrit tunnis, siis ta tegi sellest veel pilti. Samal ajal just nimelt Jah, ega siin üks asi on, kodu aga, aga kodu peale loota ilmselt on, on liiga liiga kulukas ettevõtmine selles mõttes, et selle aja sees, kui me siin räägime ja ja mõtleme, kuidas lapsi kasvatada, eks ole, ja noh, õigesti mõtlema panna, et siis kümned ja kümned inimesed ju hukkuvad, nii et, et see on niisugune. Äkki äkki on mingisugused ka äkilisemaid vahendeid, noh, siin politsei nüüd selle selle juhtumi puhul muidugi politseijuhid on, on siis ka kirjutanud väga-väga jõuliselt, eks ole. Et noh, see on täielik liiklus ja nii edasi, aga kõigi samasse sassi saaks selle, äkki saaks selle lollpea tegelikult ka vahele võtta ja, ja nii-öelda tagantjärgi talle näidata. Kusjuures sama selle Meelis Atonen sotsiaal meedias postitas, et ta oli huvi pärast välja võtnud varasema nagu karistusregistri, sellel samal sellel samal noormehel ja, ja Meelis Atonen lihtsalt ohkis selle üle selle, et kuidas on võimalik, et ta on niivõrd leebed karistused? Virumaa just täpselt jah, et kuidas järje järjepidevalt saanud väga leebed karistused, mis on olnud nagu selle kohtuniku motiiv, et kas siis see, et asi paraneb või et pole raha maksta noormehel või mis on see, kus on see õpetlik moment olnud, et. No nii on jah, et see hind on, hind on väga kõrge, aga tundub, et seda hinda peab, on makstud ja ja peab veel maksma, et väidetavalt lugesin ma kuskilt meediast, et need driftijad, kes siin kas või siinsamas Tallinnas käivad vist neljapäeva õhtuti jah, Ülemiste keskuse, Ülemiste kaubanduskeskuse tühjas parklas, siis õhtul nautimas ja vesipiipu popsutama vaatamas, kuidas, kuidas lollid, kumme vilistavad ja, ja mustreid sinna asfaldi peale jätavad, et et selles mõttes on mingisugune tegelikult mingisugune oma ettekultuur kui, kus ta võib niimodi kultuuriks üldse üldse nimetada, et, et seal on mingisugune mingi mingi trend jätkuvalt, mis on tegelikult kestnud juba ju kaua-kaua aastaid. Nojah, see oli kaua, kui need mootorid töötavad, senikaua see trend jätkub, et eks, eks auto, auto võimsus ja mootori võimsus on noori mehi köitnud ju ajast aega ja ja noh, Eestis on tehtud ka ju täiesti legendaarne film, tulnukas nendest natuke sarnastest tegelastest. Ja, ja kindlasti on põhjust neid teha samasuguseid asju ka 10 aasta pärast. Jah, ja nii kummaline, kui see ka ei ole, sellist asja loomulikult mõjutab muu keskkond, et kui kütus on ikka suhteliselt odav, nagu ta praegu on, siis ma arvan seda, et ja elu suhteliselt hea ja, ja võrdlemisi rahulik, siis, siis ongi selliseid asju nagu võib-olla ka rohkem. Okei, loodame, et asjad lähevad paremaks ja siin tegelikult aastate vältel ja liiklussurmade arvud on ikka vähenenud ja me oleme ikka nagu allapoole seda kolmekohalist numbrit nüüd olnud juba juba mõni aasta ja, ja loodame siis, et, et see, see trend läheb, läheb, läheb paremaks, aga, aga noh, kahjuks ja niisugused asjad juhtuvad jah, tegelikult. Et ikkagi täpsuse huvides peab ütlema, et, et me oleme suuruse järgus, siiski püsime umbes mingi viimased viis aastat umbes ühes ja samas suurusjärgus, et me ei ole saanud enam seda suuremat hüpet sealt allapoole, sealt kuskilt sealt 80 90 kandist, et ja kui me siiski panema nagu per capita selle selle hukkunute arvu, siis tegelikult noh, olen oleks hea ikkagi liikuda sinna ka sinna sinna ikka niisugune nulltolerantsi suunas ja, ja, ja kui panen per capita, siis tegelikult nendes riikides, kus on, on nii-öelda asjad paremad, seal on, et need numbrid oluliselt paremad, need meil meil võiks olla see number. Me võiksime sealt ikka kõvasti veel allapoole tulla. See on töö, mida tuleb teha. Nonii aga läheme siis edasi lõppeval nädala muude teemadega, et üks teema, mida siin on, on liigitatud Eestis nagu kõige olulisemaks, millele muidugi meedia on tohutult tähelepanu pööranud. Ma ei tea, kas see on meedia poolt selline suvine hapukurk asendustegevus nii meediale kui kui ka siis poliitikutele. Aga, aga tohutult on muidugi sellest juttu, kuigi, kuigi see jutt on muidugi presidendivalimiste nii-öelda nii-öelda kampaaniast, aga aga see, see võtab järjest järjest imelikumad mõõtmed, et minu arvates ja ma liigutasin siis nagu nagu öeldud, siis ka minu puhas subjektiivne otsus, et ma liigutasin selle siis niisuguseks noh, mitte mitte kõige olulisemaks asjaks. Lõppeval nädalal. Nõiad, no tegelikult on ju need presidendivalimised tõesti eristumas varasematest kasvõi juba selle võrra, et kui, kui varasemalt presidendivalimised on olnud sellised natuke tagasihoidlikult ja hillitsetud, kus kandidaadi on öelnud, et mis nüüd siin mina, et eks teised otsustavad, kas ma olen hea ja väärikas kandidaat, siis seekord on meil täiesti kena plejaad inimesi, kes ütlevad, jah, ma tahan saada presidendiks. Vaid nad teevad selleks ka palju töölist, nimelt nad kulutavad selleks väga palju bensiini, just et saada president. Ja aga see, minu meelest on see väga äge, et kui on, kui on inimesed, keda me mitte ei saada Kadriorgu ja ütleme, et sa oled tubli, et teinud seal tööd ja siis see inimene hakkab arvama, et ongi kõige parem, vaid on inimesed, kes teevad selle nimel. Ma olen kõige palun. Seda ka ütlevad, kes teevad selle nimel tõesti tööd ja ütlevad, et ma tahan sinna saada ja ma tahan seal tööd teha, et see, see on minu meelest väga hea märk. Nojah, lõppeva nädala märksõna, siis kogu selle selle kampaania juures oli ikkagi siis see, et Siim Kallas sai Reformierakonna ametlikuks kandidaadiks presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus. Ütleme niimoodi. Ja sellele järgnes arusaamatu selline kaks versiooni, üks oli siis nii-öelda see reformijuhtide otsus, mis ka siis ajakirjanduses oli näha, seal oli vist neli punkti, kus siis üks oli siis üks oli siis lause sellest, et Kallas on, on nende, nende kandidaat riigikogus ja siis tuli pressiteade samast erakonnast, et kus öeldi, et me kui Kallase see kandidatuur läbi kukub või noh, läbi ei lähe. Et siis siis valijameeste kogus. Ei ole võimatu, et Marina kaljuranna esitamine Välistan selle tantsija. See selles mõttes, et see tõesti need, see pressiteadete ja teadete saatmise ja sõnumite trall oli päris huvitav, mis, mis just nagu lähtus sellest sellest mõttest, et inimesed justkui ei usuks, mida neile öeldakse, et seda on vaja kinnitada ühte ja teistmoodi üsna kui nad ise ka päris hästi usuks ja ei teaks, mis seal siis nagu edasi hakkab juhtuma. Pressiteade, vabandust, Angora veel, et kui pressiteade oleks olnud identne või ütleme, laiendanud seda, mis, mis nagu juhatuse otsuses kirjas oli, siis, siis on okei, aga, aga noh, selliste võtan jätan poliitika ajamine. Kusjuures hinna tuli ju kohe üsna varsti otsa ka Siim Kallas enda teada, et tema küll ei välista valijatekogus ülesastumist. Urmas Paet ka ei välista, aga maetaks kõigepealt seda, et, et minu meelest tunnen küll, kuidas ma kolinal raginal murran sisse lahtisest uksest, aga minu meelest on presidendi institutsioon on kohutavalt tähtis Eesti poliitilises süsteemis just sellesama tasakaalustuspunkti pärast, mis tal, mis tal on. Ja, ja presidendil on tegelikult päris märkimisväärselt sellist sümboolset võimu. Mulle väga meeldib see sõna vaar. Ja sellele võim, sümboolne võim täpselt, sest amoraalne Rajacase teine sõna ta presidendile on ette nähtud selliste, nii nii ametialaselt kui ka siis tema enda juurutatud rituaalidega teatud hetked, kus tegelikult ikkagi ühiskond teda jälgib ja neid hetki meil ei ole antud, aga väga paljudele inimestele, et, et meil on ka selline populaarne saade, mida parematel hetkedel kuulab päris palju inimesi, aga, aga siiski ei ole see see hetk, mis on nagu presidendi hetk ja ega peaministril ei ole päris, võib olla selliseid selliseid momente. Nii et sellepärast sellepärast on see tegelikult kohutavalt tähtis, kohutavalt tähtis on ka see, sellepärast et maailm on selline meie ümber, nagu ta on, ehk siis Euroopa Liit on ikka ikka väga keeruliste otsuste ees, vaatame, mis toimub Türgis. USA-s on põhimõtteliselt selline situatsioon, et ameeriklased ise ütlevad, et no meil on kõige demokraatlikum presidendivalimiste süsteem, et tule taevas appi, kuhu me oleme välja jõudnud, mis olukorda nagu ei tahakski hääletada kummagi poolt ja ja minu meelest Vaatame ruttidele Boris Johnson ja Briti printsi restorane Erdogan ja on, see on õige ja selleni Olukorras seesama seesama majakas võime irooniliselt suhtuda või mitte, aga see majakas on suhteliselt suhteliselt tähtis, et see oleks üks üks meelekindel majakas ja. Ma mõtlen, et miks sa ütled irooniliselt ei, ei suhtu irooniliselt vabandused iroonilise, mina või ei, ei, ei vaata mulle tundub hoopis niimoodi, et, et see, see iroodilisus ja mitte mitte minul, vaid, vaid üldse see, see, need, need sõnapaarid ja kõik need ilusad ilusad sõnad, et need, need tulenevad just nimelt sellest, et, et meil on selline riigipea valimise kord, nagu meil on ja toimub see jaskar nagu, nagu toimub ja, ja selle taustal paljud küsivad imestunult, et kust see, mis ta oli, moraalne majakas läheb, eks ole, kui kui, kui inimeste valitakse niimoodi, kui, kui see on poliitilise lehmakauplemise objekt ja jumal teab, mis selleks, et saada, ma ei räägi üldse konkreetsest ühestki konkreetsest inimesest, vaid see vist ka selliseid, mis, mis võib toota just nimelt selliseid selliseid riigipäid kes, kes, kelle, kelle käed on, on kuldsete ahelatega seotud ja, ja noh, kust see, kust see moraalne majaklus siis tuleb, seesama, selleni. Need on ju kõik väga väärikad kandidaadid, et tegelikult eraldi tõsis süsteem süsteemi üle saab ilkuda, aga, aga kõik, kes praeguseks on ju tegelikult välja joonistunud, selged favoriidid sellest pikast reast, nendes, kas on kindlasti Kallas, Kaljurand, Jõks, Nestor? Tegelikult ka Reps on täitsa pildil veel olemas, et nad on ju tegelikult kõik väga väärikad. Need inimesed MKM-is üle nimetamata ja ongi kogu rida Mart Helme, eks ole. Tema, mis praegu selliste favoriitide ritta ei riigikogu valimiste ja valimisriigikogus, seda küll. Ja vaat kui rääkida veel sellest süsteemist, siis selle süsteemi suhtes võiks olla olla ju sõna otseses mõttes lausa kriitiline. Aga tegelikult on ju nii, et selle süsteemi, Ma olen selles mõttes nagu sihuke natukene isereguleeruvus, et seadused on tegelikult päris lihtsad ja tegelikult me saame sellised presidendivalimised nagu, nagu see poliitiline kultuur meil nagu vastavalt praegu on hetkel nagu, nagu on, kuna see valitsus on ka selline, et ta ju tegelikult püsib ühes sellises kombinatsioonis lihtsalt sellele, et mingit muud kombinatsioonid ei ole võimalikud, siis see kandub üle ka kandub üle ka sellesse presidendivalimiste mudelisse. Ja nüüd ongi tegelikult see olukord, kus, kus põhimõtteliselt nagu mina olen aru saanud, siis meil võib-olla isegi riigikogus neli kandidaati hakatuseks sellepärast et ei, mitte ainult matemaatiliselt, vaid, vaid see võibki täitsa tõsi, tõeliselt nii palju. Neli korda 21 annab kokku küll jah, alla 100 suudame, suudame arvata, eks ja, ja kui nüüd kui nüüd vaadata seda, kuidas see presidendivalimiste seaduse, kuidas ta seal valimiskogus ette nähtud, see on hästi lihtne, tegelikult kogu see kogu see mudel, et seadust ja seadus on hästi lihtne tekst, et mingi pisikene pisikene pea, tükikene on ainult selle kohta ja ja seal võib väga lihtsalt olla selline olukord, kus, kus valijameeste ees siis teises voorus, eks siis selles otsustavas voorus on kaks kandidaati, mis nagu kiike ei meeldi väga. Aga nüüd ongi see, et, et kuidas üldse valijamees nii-öelda riigimehelikult käitub, kas riigimehelik oleks pigem nagu läbi kukutada või riigimehelik oleks otsus pigem ära teha. Need inimesed, kellega mina olen konsulteerinud näiteks sel nädalal rääkinud need pigem arvavad, et valijamehed ütlevad, et kui riigikogu hakkama ei saanud. Meie lähme teeme ära. See tähendab seda, et et, et see sõelumine siis siis niisugusel kohal seal. Sa pead silmas, et, et seal võib seal võib tekkida niisugune meelsus lihtsalt, sest ega, ega valijamehed ei ole mingisugune eraklubi, ühtne, homogeenne absoluutselt, vaid vaid see, see meelsus võib tekkida, et kõigele vaatamata hambad ristis, me valime. Tundub, et noh, riigikogu, praegu küll seda seda meelt ei ole kuskilt ei, ei, ei, ei paista kunagi ei tea, muidugi, natuke on veel. Natuke on veel aega. No Siim Kallas on igal juhul käised üles käärinud ja väga otsustavalt võitlusse asunud, aga aga mis sul kogu häälte nimel? Mis on valimiskogu juures veel minu meelest seekord väga sümptomaatiline on see, et tegelikult ei kontrolli erakonnad enam varasemal viisil neid liikmeid vähemalt võis küll kinno rahvaliit kindlasti omal ajal kontrollis aga kesknii-öelda sellisel hetkel, kus kus Edgar Savisaar kontrollis keskerakonda absoluutselt täielikult liigutas väikest sõrme ja kõik kõik toimis siis praegu sellist olukorda. Me ei julgenud, see on isegi päris põnev, et Siim Kallas käis rääkimas Edgar Savisaare juures hundisilmal ja ma arvan, et kõik mõtlesid taga ajus, et kas see oli nüüd see mees, kellega üldse peaks praegu Keskerakonna häälte asju arutama. See on üks asi, minul, minul tekkisid hoopis teised mõtted, et kui, kui Kallas on siin nüüd pärast seda, kui ta sai siis reformi ametlikuks kandidaadiks, et on öelnud, et ja noh, hakkab nüüd läbi rääkima ja vajalike häälte arv on kuskil kokku saada, kusjuures ta ise teab väga hästi, et ta oma kodupartei in corpore ei toetan seda ja see on ka välja imbunud, eks ole, ükskõik mida nad räägivad. Siis üks ja teine saadik on öelnud, et, et tal on küll väga raske Siim Kallast toetada, aga kui eks ole. Kui vaat need need 38 puuduvat häält küll siis reformi omad tulevad ka taha, noh ühesõnaga see tegelikult see peegeldab ainult ühte asja, et, et see noh, erakondade selles mõttes kõvasti lõhki. See, et okei, Kallas hundisilmal ma saan aru, et ta on üks väheseid või noh, ütleme vanema põlve poliitik või väga veteran, poliitikuks, kuidas nimetame kes läheb vabalt, suhtleb hundisilma peremehega, eks ole, tal ei tekita see mingit probleemi, siin nooremal põlvkonnal ilmselt noh, tekib igasuguseid raskusi pärast seda kas sisemisi või välimisi, aga, aga need, need, need raskused, tekivad temal, temal. On sellised, et nad panevad auto GPS-i hundisilma sisse, ei leia üles seda kohta, ma arvan, mis, nad ei teagi, kus. Ma arvan küll, GPS unustab ära, ta GPS on aga, aga, aga, aga teine asi mul, mul tekkis mõte, et, et mida, mida on Kallasel konkreetselt praeguses Siim Kallasel lubada. Et nagu siin on räägitud ja siin no uudishimu, ustav liitlane, ostsin peremehe, ustav liitlane Oudekki Loone lendajatena kallaserile midagi pakkuda. Aga, aga mida, mida sellisel kandidaadil üldse nagu pakkuda oleks? No ja eks see, eks kas kolme-nelja ametikohta, mis on ja omavalitsused ei saa lubada kedagi lisaks või ära et ta saab ainult praktiseerida selliste läbirääkimiste kõrgpilotaaži, kus ta püüab kaardistada erinevate erakondade huvid ja siis neid üksteise vastu nagu välja mängida? 16, kelle poolt kelle poolt kaardistab, saab aru, leiab, leiab kiilu, millega millega midagi lõhki lüüa proovib, proovib neid omavahel kokku sõlmida, aga kus ta seda teeb, kui oma erakonda lõhki? Jõle, missuguse seltskonna seas? Eks lärmiks, langid, langid Ligil või, või, või rõivad muud, eks ta peab ka enda erakonna seas uksi kulutama, et oma erakonna sees on rohkem kui, kui, kui väljaspool kuigi, kui seda ei ole mõtet teha, sest et noh, aega on väga-väga vähe ja ja need need kuidagi peab. Noh, tegelikult mulle mulle tundub, et, et pea vist kõikide hulgas on, on praegu niisugune niisugune seis siis erakondade hulgas nende kandidaatide hulgas. Et nagu, nagu väga ei hoolitagi sellest Ma arvan, et hoolitakse küll väga, tegevusest väga hoolitakse, pigem on Reformierakond minu meelest iseennast üle mänginud või üle kavaldanud, et tahan nagu seadmas ennast olukorda, kus tal on kabi uskajad. Ma ei usu, et olla hooldanud. Me oleme ju reaalselt olukorras, kus tegelikult mitte keegi ei tea, kuidas läheb. Mitte ükski poliittehnoloogia ei suuda välja mõelda seda kombot. Ja ma arvan, et lihtsalt erakond on nii nii lõhki, et et ei taheta ust näidata, ei Kallasele kaljurannale Paidole vaid vaid mängitakse mingisugust sellist mängu, et oodake teil on, teil on ka veel. Nüüd me tantsime kõik teiega, et te kõik saate põrandale tantsupõrandale ja tegelikult toimub siis see, et, et partner logo kallas tasakesi, tantsitakse. Nojah, aga kas kujutad ette, selline olukord tekiks näiteks kohalikel valimistel kuskil linnas või vallas või, või parlamendivalimistel, eks ole, kus, kus lastakse niimoodi noh, asjad nagu suhteliselt omasoodu minna. Mina tuleksin nüüd jälle tagasi selle oma pateetilise sõnavõtu juurde siin pisut pateetilise või õigemini, mida mina pean nagu väga tõsiseks, ehk siis seda, et et presidendi institutsiooni ümber nagu minu meelest minu meelest ei peaks tegema nüüd seda liiki poliitilisi mänge nagu milleni Reformierakond on antud juhul laskunud, et et vaata, kuidas see siis nüüd on, et, et seekord sobib meile see kandidaat, siis seekord sobib see kandidaat siis. Ma usun, et, et nad on kõik toredad ja tublid inimesed, aga aga võiks, lõpuks võiks lõpuks ikkagi öelda ja otsustada ja siis siis nagu seista selle oma valiku eest, et et mina arvan küll, et oma oma erakonna auesimeest ka niimoodi noh kui nüüd otse öelda, siis peaministri poolt nagu ei kohelda ja peaministri erakonna esimehe poolt, et et see on Aga see ongi see kahvel, milles Reformierakond istub, et nende enda unistustes oleks kaljurand, nende enda presidendikandidaat aga ilmus välja Siim Kallas, kellele noh, nii ei tehta, kellel ei saa teha igasuguseid asju, ehk siis ta tuleb viisakalt nagu võimalus pakkuda ja siis seda noh, nagu selles viisakalt viisakalt naeratades, siis nüüd praegu Limbotataksegi kahe kandidaadiga Väga palju sõltub siis Siim Kallasest endast, et kuidas ta siis nagu sellesse Limbotamisse suhtub, et ja, ja mis avalduse ta siis teeb pärast seda, seda riigikogu pärast seda, kui ta läbi kukub? Jah, sa tahtsid öelda? Ei nojaa, aga, aga jah, ma arvan, et Kallas ei tulnud alla andma. Seda võib küsima muidugi Siim Kallase enda käest, et ühest ühest küljest on teda nagu raske mõista, et sellise kaliibriga poliitik, nagu ta on ja näinud kõike siin siin elus ja näinud väga olulisi ametikohti siin ja mujal, eks ole. Ja teist teist sellist praegu ei olegi ju kõrvale panna üldse. Et, et olla, olla nii-öelda tõugatav ja lükatav, aga see on see, see võib tekitada nagu mingisugust arusaamatust, et et ühe korra, kui ta tegi ettepaneku, et ma võin nüüd tulla teile peaministriks, eks ole, ja siis mõni päev hiljem solvunult jälle Brüsselisse lennata. Ja nüüd siis lasta uuesti ennast nagu samas sorki võtta. Aga, aga teisest küljest mulle tundub, et, et et Kallasel on nagu mänguri hasarti, et ta lihtsalt proovib ja tal ei ole ju mitte midagi kaotada. Isenesest. No ma arvan, et kummide vilinal, peaministri ametist lennujaama lahkumine on tal aga tegelikult elus õppetunni andnud, mille üks osa on see, et, et ta ei lahku niisama areenilt. Et ma olen kindel, et ta ei tulnud kaotama. Vähemalt Kallase meeskonnast on on tulnud küll ka selliseid signaale ma ei tea, kui kui, kui avalikud või, või salajased need on, aga igal juhul noh, ühesõnaga nad paistavad ka igal juhul välja, et Kallas siiski Kallas siiski ilmselt et läheb lõpuni. Mis tähendab seda, et mis tähendab seda, et võib tekkida hoopistükkis uus olukord? Ja me oleme nüüd siin päris pikalt rääkinud Kallasest teised presidendikandidaadid on kuidagi vaiksemad olnud, vist sel nädalal ei ole, ei ole nii väga silma torganud, kuigi meedial on see omadused, eriti sellel onlain meediale, et kõik vanad artiklid, olles klikad, kallas, saatke Jõks ja Helme ja Kaljurand, eks ole kohe sinna alla, et kõik nende nende tegemised on, on tegelikult kogu aeg näha, aga aga suurt vabaerakond, eks ole, nüüd otsustas, et nemad siis ikkagi asuvad Jõksi selja taha. No kui ei eksi, longi tekkimas ja täiesti arvestatav toetajaskond et teda, teda tuleb võtta täiesti tõsise kandidaadina. No mis, mis Jõksi puutub, siis kindlasti siin on nendel samadel valijameestel on, on küllaltki suur selline kaalu kaalutlemis koht, mis võib teatud olukordades Jõksile kindlasti hääli juurde tuua. Ehk siis see, et, et Jõks on nagu mitte ainult mitte ainult sõnu rääkinud, vaid ka õiguskantsler ja tõepoolest ta aitas valimisliite elus hoida. Ta nüüd on väga jõuliselt olnud, noh, ka omal ajal oli ta selle kahetoolil istumise vastu, mis muide, millel ongi muide selline ju lõpptulemuseks, et, et kui nüüd see kahe tooli seadus nii-öelda hakkab rakenduma ehk siis järgmistest valimistest ja ja riigikogu liikmed, ühesõnaga erakonnad saavad kohtade peal nagu oma tugevuse tagasi, siis on ka järgmistel nii-öelda presidendivalimistel, juhul kui see toimub sama süsteemi alusel, on neil nagu erakondadel on nagu rohkem võimalusi ja kontrollivõimalusi absoluutselt päris kindlasti ja selles olukorras, kus kuskil praegu ikkagi omavalitsused tahavad nagu selga sirgu ajada nagu rohkem, mis mulle vähemalt tundub siis, siis see on kindlasti trump, millele, millele Jõks mängib ja see võib ta olla ja võib-olla ka nii-öelda edu tuua nendesse valimistesse. Nii et siis härrased prouasid pealinnast ei tuleks õiendama kohalikku volikokku üldiselt Eestis on? Ma ei tea, vist nagu tunde küsimus, aga, aga tundub, et, et see, see kahel toolil istumine on kuidagi väga-väga negatiivse alatooniga. Et kohalik võim on kohalik võim ja riigivõim on riigivõim ja kui sa oled Parlamendis, siis sa ei, ei oleks nagu ilus või, või ma ei tea, sa ei jõua või, või mis iganes, eks ole, või sa äkki teenid mingisugust lisa lisaraha veel sellega või mõni niisugune alltoon on, et see on jube halb. Aga samas samas me unustame ära, et tegelikult need riigikogu liikmed istuvad ju loendamatutes nõukogudes ja ja, ja iga igasugu igalt poolt mujal ja mõned mõned teevad tele- ja raadiosaateid ja mõned noh, kuskil kuskil mujal ajavad oma vana äri edasi või, või mis iganes, eks ole, et see on kuidagi väga-väga noh. Negatiivne, kuigi kuigi maailma maailma praktika näitab, et siin mõnes riigis lausa ministrid on, on edasi, kui nad saavad ka valitsusse edasi parlamendiliikmed, et et tulevad ja, ja jumisevad ja hääletavad vaat kõike mis, mis parlamendiliige pealt, ehk et see selles mõttes nagu ma nagu kuidagi kuidagi ületähtsustatud, aga, aga loomulikult kohalikest omavalitsustest ja nende suhtumisest üksi, et et ega seda ei unustata, jah, tema seda, seda tahku õiguskantsleri tööst. Noh, tegelikult, kui praegu vaadata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, siis toetub ühele ühele teadustööle, mis, mis tegelikult päris selgelt ju ka põhjendab, miks see kahe tooli seadus tegelikult ei ole noh, nagu ei ole hea või millised riskid seal on. Aga, aga noh, et eks, eks siis ilmselt me saame siis seda, seda uut tõlgendust õige pea näha. Tegelikult noh, see ongi, ongi nii ja naa ja väga palju ikkagi ma ütlengi, et väga palju sõltub, sõltub sellest, et milline on, milline on siis see poliitiline hetkeolukord, milline on poliitiline kultuur. Niimoodi, niimoodi see asi, asi nagu tegelikult toimibki muidugi oleks hea, kui paljud asjad käiksid noh, mitte liiga reguleeritult, vaid, vaid vaid toimiksidki. Samas jälle oleme me kogu aeg kurtnud selle üle, kuidas riigikogu liikmetel hajub kontakt nii-öelda päris eluga või pärismaailmaga või nad hakkavad mingisuguses omas mullis tegutsema ja tegelikult just nimelt kohalikus omavalitsuses kohustus olemas olla ja kohal käia annaks neile kindlasti parema kontakti nende piirkondadega ja, ja kohalike inimestega. Nojah, aga noh, samas on jälle see, et siis hakkab jälle see see tara tubade mänge, et parteikontoreid tegelikult ikkagi saavad siis reaalselt nagu lubada igasuguseid kohti ja võimalusi ja, ja noh, see nii-öelda see mängu mängumaa läheb nagu järjest suuremaks. Sa lähtud jälle Eesti sellisest negatiivsest praktikast aga see ei pea niimoodi olema. Loodetavasti see niimoodi ei jää, et kodanikuühiskond areneb ja noh, oleks ikkagi hea, kui, kui noh, sellises olukorras, kus, kus nagu see negatiivne laeng, mida ma praegu kirjeldasin, et et sellisel puhul oleks ka mingisugune vastumehhanism, on ju, et noh, nii nagu ma kogu aeg näiteks toon seda Indrek Tarandit on ja kes Euroopa Parlamendi valimistel noh, nii-öelda näitas koha kätte korraga. Iseenesest on Eestis olnud olemas selline aeg, kus, kus kahel toolil istuda sai olla korraga riigikogu liige ja kohalikus omavalitsuses tegutseda volikogu liikmena. Tõsi on tookord ei kaasa selle, et, et järjest nagu tavalisemad inimesed, politiseerused, et kõik ametikohad kõige lihtsamad olid, olid väga politiseeritud, seotud konkreetsete erakondade ja konkreetse võimuga. Samas minu meelest on meie poliitiline kultuur selle võrra edasi liikunud. Et meie, praegune riigikogu on juba üsna isepäine, et inimesed on seal väga tugevalt isiksustena julgevad käituda, rääkida ja mõelda nii-öelda partei peavoolust erinevalt. Et tõesti, et Eestis eesti poliitiline Tuur on muutumas, väga palju dokumente muutunud, ma just mõist. Mulle torkas kõrva Edit sinu sinu väide, et et seal juba nagu muutunud ja viimased viimased viimased valimised on toonud selles mõttes endaga Toompeale selliseid isepäiseid poliitikuid, kes, kes ei allu nii-öelda diktaadile, aga neid on. No ma ei tea, ühe käe sõrmedel võib olla ja, ja ütleme nii, et oma oma küsimustes ehk siis omanik nii-öelda leivanumbrites, millega nad on on tegelenud, eks ole, et seal nagupärane just nimelt spetsialist. Aga, aga noh, ülejäänud kõik kogu see muu diapasoon, eluvaldkonnad, Need, need jäetakse ikka nii-öelda kontorile ja, või siis teistele, kes tegelevad nende Aga siiski siiski see parlamendi koosseis on tunduvalt vähem kummitempel kui ta, kui ta oli ja noh, ma arvan seda, et seoses nagu noh, nähtavalt ka sellega, et et Tallinnas on seoses seoses Keskerakonna muutumisega on ka on ka Tallinnas tegelikult noh, võimu küsimused, asjad muutumas, nii et ma arvan, et mingisugusel hetkel mingisugusel hetkel võib-olla see olukord natukene stabiliseerub maise irooniliselt küsimata, et kas on või on muidu Tallinnas muutuma, aga loomulikult on selles mõttes, et kuule mõnedki asjad on ju selles mõttes avalikkuse ette jõudnud, et ma arvan, et siin kodanikud, abilinnapead on lubanud endale selliseid selliseid käike, mida ja selliseid sõnavõtte, mida siin ei oleks lubatud juba mõnda aega tagasi. Need oleks ammu juba kuskil teeksid mingisugused muud Kas see vastab tõele? See oli väga-väga hea meel lugeda uudisteta meie presidendikandidaadi kandidaat, ehk meie välisminister Marina Kaljurand läheb, teeb vahepeal ka nii-öelda päris tööd ehk ehk on, on, on ka minister ja läheb, läheb nüüd nii, nii olulisse riiki nagu seda, seda on praegu Türgi. Et pärast seda riigipöördekatset või, või mis, mis iganes selle asjani on, see ilmselt on ainult luurajate Valhallas võib-olla kunagi saame ka meie teada, et mis, mis seal tegelikult toimus. Aga, aga see, seda, seda on huvitav siis siis kuulata, sest tegelikult noh, Türgi, Türgi on ju nii niivõrd oluline ja meie meie nii tähtis liitlane olnud ja ja, ja nüüd, kus siis maailm kõigub, eks ole. Lasin mõlemad enne enne nimetasite kõik trumbistumine ja, ja Boris Johnson ei tee, vaid kõik kõik muu, eks ole, et et noh, Türgi, Türgi on, on praegu ikka väga-väga-väga imelikul imelikul teel selles mõttes, et mis, mis heidab muidugi varju nii-öelda sellele nii-öelda riigipöördekatse tänu sellele, et, et mis, mis see tegelikult oli, noh, ei, ei oska veel öelda, et Fedullak küll n eks ole, on, on nüüd siis saatana võrdkuju Türgi presidendi jaoks, aga aga mis seal taga tegelikult on ja kuidas see asi toimus, noh, väga-väga raske öelda. Te noogutate nagu mina, Me oleme sinuga nõus, aga, aga me mitte ainult meil, vaid loomulikult ka maailma ülejäänud ajakirjanduses, sest et Ameerika Ühendriikide valimised, presidendivalimised ei ole mitte nende kohalikes siseasi, vaid need on globaalsed valimised. Ja Eestis ka on, on üha rohkem hakatud rääkima sellest, et Donald Trump võib olla tegelikult ju päris päris reaalne võidumees. Kuigi nüüd viimased küsitlused näitavad Hillary Clintoni siin suurenevat edu, aga aga ikkagi, et, et me peame, peame valmis olema ka meie Eestis selles mõttes nagu, nagu Jüri Luik, meie kaitseuuringute keskuse juht väga tabavalt kirjeldas, et et me peame rohkem hakkama teet tööd tegema. Kongressiga. Oli oli meie, meie praegu istub veel president, eks ole, väga kõva mees, kes, kes väga väga tihti valges majas käis. Aga kui, kui tuleb selline trumpi-sugune või noh, tema tema ise tegelikult siis siis siis valge maja uksed reaalselt jäävad, jäävad üsna üsna suletuks ja rohkem tuleb hakata nii-öelda lobistama hoopis hoopis muul muul suunal. No selge see, et Trumpi võimalik ministri vabandust, presidendiks saamine lööks kogu maailmakaardid nii-öelda kaardipaki väga segi, et paljusid aspekte tuleks, tuleks ümber hinnata, aga aga ma arvan, et praegu kõik lohutavad ennast sellega, et Trumpi populaarsuse uuringute järgi ta tõesti on hetkel nagu langus langustrendis ja Hillary Clinton on, on sellist edumaad kasvatama, et et pigem loodame positiivset stsenaariumit. Ja muidugi jaht, trumpi need sõnavõtud on, on ka niisugused et, et ma teen seda ja maaden teist ja, ja mina, mina, mina võtmes, eks, et et noh, me ju teame ka seda, et, et ei USA-s endas ega, ega ka näiteks Põhja-Atlandi alliansis ei, ei käi need asjad niimoodi päriselt, et keegi tõstab väikse sõrme ja kohe-kohe asjad toimivad, et, et nii, nii see ikkagi ei käi, et seal on ikkagi erinevad mehhanismid erinevate küsimuste lahendamiseks. Aga, aga noh tegelikult ju tegelikult see, et see, et selle võimalusega tuleb arvestada, mul üks kolleeg ükskord ühte pool päeva siin jälle muude tööde vahel jälle teostas mingeid arvutusi osariikide kaupa ja leidis viimased nii-öelda arvamusküsitlusi analüüsides, et ega see on ikka niimoodi ikka suhteliselt fifty-fifty tuleb, see tuleb see jälle taaskord, et võib tulla. Ja, ja noh, ega siin pole ka välistatud, et, et tekivad mingisugused asjad, mis võivad kahjustada Clintonit. See, et siin lekivad mingisugused alastifotod ja need võivad justkui kahtlustad kahtlustada trumpi kahjustada trumpi, et et noh, niipalju kui noh, ma ei tea, ma ei ole suurem vandenõuteooria, mees aga ma ütlen seda, et et ma arvan, et need paljad pillid võis lekitada vabalt ka ka nii-öelda trumpi No ja siin ei ole küsimus mitte paljastades piltides, seda ma arvan trump naudib ise ja veel rohkem tema, tema abikaasa, Sloveenitalist, modell, aga aga küsimus on, just nimelt on tegelikult see migratsioonivärk, seal on Ameerikas püha asi ja nii-öelda töölubade hankimine täpselt samuti, nagu me nägime ka see USA sõjaväe nii-öelda suurt suurt respekti selle selle vastu ja nii-öelda noh, kõikide USA sõdurite, kes on, kes on kaitsnud oma oma kodumaad, olgu see siis seespool või väljaspool USA piire, et, et see, see oli ikka ütleme niisugune suht puutumatu teema. Tabuteema. Aga nüüd kui trump iseendale on lasknud jalga noh, selle sama asjaga, eks ole, ta läks selle Iraagis teeninud sõduri vanemate kallale, näod välja väljaütlemistega ja pluss, pluss veel see nii-öelda moslem plus. No see see background või taust sinna sinna taha. Et see, see oli tõsine viga ja nüüd eks seda nüüd uuritakse muidugi, see tundub natukene meie jaoks kuidagi nagu, nagu, nagu kistud teema see migratsioon immigratsiooniteema. Aga Ameerikas on, see on see väga-väga tõsine asi, sest neil on, neil on piisavalt neid illegaalseid immigrante ja ja, ja nad on, on väga-väga kiivalt valvanud oma oma seda, seda poliitikat, et kui ta kui nüüd, kui nüüd leiab tõesti tõestamist, et tema presidendi, tulevase presidendi või presidendikandidaadi iseenda omaenda abikaasa on, on nii-öelda illegaalina teinud Ühendriikides tööd. Jutt ei ole ju tema mitte avastuses vaid, vaid vaid selles, et mis seal 95. aastal ta juba töötas ja tegi need pildid ja 96. aastal väidetavalt siis sai alles selle õige õige viisa, mis iganes selle viisa number oli, see on niisugune keeruline süsteem, aga, aga et, et seal seal on mingisugune ja, ja see kõik siis noh, on muidugi kõva-kõva-kõva vesi, ütleme trumpi vastaste ja tema, tema kogu selle kampaania ja propaganda siis veskile. Nojah, kuigi ma kujutan ette, et trump esindab sellise valge rekkamehe unistuste ka ka selles plaanis, et, et ta on kõva mees, tal on ilus naine. Et ma isegi ei ole kindel, kes sellise Ta teeb, mida ta tahab, ta räägib, mida sülg suhu toob ja ei no need, ma arvan, need valged rekkamehed räägivad kõrtsis samasugust juttu. Et, et sellise ürgvalija trumpi ürgvalijat see kindlasti ei, ei kõiguta. Aga tõsi, et mingeid kõhklejaid võib see ühe, ühele või teisele poole lükata. Kus sa selle valge valged rekkamehed nüüd võtsid? Kellega sa solvasid kolme kategooriat inimesi kõigepealt valgeid, teiseks, ühte ühte eluaja, kolmandaks mehi. Pigem ma arvan Et teile kõigile tulevad silme ette pilt sellest USA osa sellisest valgest rekkamehest võimalike Texase osariigis. Kõrtsis, me oleme kõik need silma just täpselt jah. Et ilma et peaks nagu tõepoolest ühte ühte eluala kuidagi märgistama, et tegelikult meil on meil ilmus Postimehes ja isegi veebis natuke pikemalt. Kirjanik Peeter Pomerants oli suurepärane artikkel, kus, kus ta rääkis sellest, et miks sellised noh, põhja selgitas, et miks sellised protsessid on ja miks et, et üks asi on see faktivaba maailm, et tõde nagu ei ole olemas, ta on sellest noh, muidugi varemgi rääkinud sellest raamatu kirjutanud siin Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinenud ja ja selle kaudu ongi, ongi võimalik ongi võimalik diktaat taatoril valitseda siin meist iga ida pool ja, ja, ja suunata meelsusi ja, ja selle kaudu on võimalik ka sellised esiletõusud ja ka mõnes mõttes ka Brexiti toetus oli nagu selle selle, selle, selle maailma väljend Just nimelt, aga see maailm on järjest järjest rohkem võtab võimust, vaid annab ennast märku. Et nad ei ole nii-öelda hääletud, et nad on ikkagi järjest järjest tugevamaks muutumas. Et neid ei saa ignoreerida. Nüüd ei saa ignoreerida nagu üldse erinevaid ühiskonnagruppe lõpmatuseni isegi siis, kui nad mõjukad isegi siis, kui nad on alaarenenud, mõnes mõttes kirjaoskamatud mis iganes, aga sa pead neid arvesse võtma ja trump on, on siis teatud selliste gruppide nagu, nagu esindaja. Aga, aga kui ma tulen korra veel selle pomerants juurde, siis noh, tegelikult ka, et ajakirjanikel peaks olema põhjust väga hoolikalt nagu niisuguseid asju asju jälgida, lugeda ja näiteks kas või esinedes sellistes saadetes nagu siin, et nahka. Me peame hoolikalt rääkima, kui me räägime faktidest, siis me räägime ka ka ka sellest, et noh, mida, mida me tõepoolest teame vaata et et vastutus, nagu mulle tundub, et vastutus on nagu, nagu tegelikult ikkagi päris suur ja suurem võib-olla kui kunagi varem. Ma ei tea, kas ta kellaajakirjandusele, kui nii võib öelda valgele ajakirjandusele okay. Selle vastand ei ole musta ajakirjandust, näid kollane. Valge vastand on kollane, okei. Seal öösel olite üleval ja vaatasite, aga muuseas olümpiamängud algasid, ma just imestasin, et millal sa selleni jõuad? Nad algasid muidugi ilma selleta, et me oleksime seda avatseremooniat vaadanud, aga aga, aga mulje konkreetselt magasin öösel ja siin on võimalik vaadata ja on ka praegu veel lõppenud, see siis ülekande kordus, et kõik, kes soovisid, said täitsa mõistlikul ajal jälgida. Ja et hommikul tõusin üles, sõin putru, vaatasin natukene seda ülekannet minu meelest etendus oli selline, nii nagu ta on, et need olümpiaetendused on ju selles mõttes sellised ühekordsed, et selle lavastustöö on ju meeletu. Ja, ja siis noh, natuke natuke natuke kurb, et ta on selline üks hetk, aga nii ta nii ta ju on ja ja ma arvan, et kui ta noh, inimesed nägid seal taas sellist sellist vägevat showd seal, kuidas, kuidas Brasiilia Brasiilia loomine oli ja kuidas kuidas, kuidas on jõutud tänasesse ühiskonda ja kõiki asju, et. Salaja unes nägid seda aga. Üha rohkem hakatakse, on räägitud tegelikult enne enne Riot, et et olümpiamängud enam nagu noh, nagu need vastus tunnen seda kuidagi nagu enda peale, et mitte. Üks üks asi on, lihtsalt hakkad vanaks jääma. Sõna ma võtan komplimendina, see tähendab ainult kogemusi. Aga, aga ei noh, see pole mainuseta. Et olümpiamängud on ikkagi suubunud kuhugi sellisesse imelikku, imelikku faasi ja üldse üldse mitte ainult olümpiamängud, vaid olümpiamängud eriti nagu üldse suunata spordivõistlused, kus üks, üks asi on muidugi see dopinguteema. Mis, noh, nii nii laiaulatuslikke paljastusi ei ole, ei ole ju enne olnud. Aga samas ei ole see kohe konkreetselt olümpiamängude süü. Dopingut on mõtet teha aladel nagu jooksmine, ujumine või niisuguse konkreetse diood jõudu vaja suurendada. On need ja aga see suhtumine, suhtumine, seda seda vaadates ikkagi paratamatult läheb, läheb ju sinnakanti, et, et kas ta nüüd võitis selle kuldmedali või äkki selgub aasta või viie või 20 pärast, et ta tegelikult. Nojah, seda ma olen ka kuulnud, et olümpiamäng on praegu eriti tobe vaadata, kuna tegelik võitjate nimekiri selgub umbes viie aasta pärast jah, et, et või noh, võib-olla isegi ka kümnete aastate pärast. Aga, aga samas ma nagu ei, ei tõttaks nende sekka, kes neid Rio olümpiamänge nagu eriti skandaalset labaseks nimetavad või kuidagi eriliste ritta panevad, et tõsi on see, et nad kindlasti lähevad ajalukku tänu venelastele, aga samas olümpiamänge läbi ajastute saatnud saatnud skandaalid, võtkem või 1036. aasta Berliini olümpiamängud, mis on skandaalsed tänase päevani või siis Moskva Atlanta. Et neid võis isegi Peking, mil algas ju Gruusia sõda, Venemaa ründas Gruusiat. Et olümpiamängudel neid on saatnud skandaalid läbi aegade. No fakt on see, et, et praeguses maailmas, kus on mis on tegelikult hästi killustunud, niuke igaüks nagu mõnes mõttes elab oma mullis olümpial ka seda, et et on riike, kes vaatavad, ainult luhtusid, võib-olla mingisugust ühte teatud ala, sest seal on neil see medali medalilootus. Aga samal ajal noh, olümpiamängud on ikkagi ääretult ääretult mõjukas sündmus, et et ta on, Ta on selline, kus ikkagi mingisugusel hetkel nagu kogu maailm nagu mingis suunas vaatab ja ja tänu tänu sellele ongi ta oma positsiooni säilitanud, aga, aga mingil määral vot see, mis sina ütlesid, fookuse hajumine, et minu meelest see kajastub nagu suurepäraselt ka selles olümpiamaskotiks, et et see on, ma otsisin nimega välja Winiitšivus jah, seal kõige leedu moodi nimi, aga tegelikult on ta mingi brasiilia muusiku muusiku nimi ja, ja see on see, mis on nüüd nende mängude maskott ja ta on kokku pandud olend kõigist Brasiilia looma liikidest, et noh, see ongi Nojah, aga me tahaksime, me tahaksime olümpiamänge vaadata või üldse no ütleme, tippsporti vaadata nagu kuidagi puhta ja selge silmaga, aga noh, ei, ei ole enam väga-väga võimalik. Jällegi üks asi on doping ja teine teine asi on ikkagi see Brasiilia. Nüüd tõenäoliselt saab olema mingis mõttes erand, et noh, seal ei, ei topit ahju nii, nii, nii palju raha. Ainukesed see avas seal tseremoonia oli 10, oli kümnendik Londoni olümpia avastada. Humaniora, ja, ja kui me sinna kõrvale veel paneme Putin, eks ole, sotsi mänge korraldades 51 miljardi dollariga ja, ja mis, mis on sotsist või ütleme sellest Venemaa regioonist, kus sotsi asub nüüd siis saanud, eks ole, nii väga, et noh olümpiamänge ikka peetud selliseks nagu, nagu tõukejõuks, et noh, pärast seal arendab ja edendab seda riigisporti ja tervisesporti ja kogu seda keskkonda ja nii edasi, eks ole, noh ma olen kinno ei ole. Ja see mõjub küll väga-väga võimsalt. No annaks, annaks need indiaanlast jumalat seda, et, et see, see nii oleks. Brasiilia praegu vajab tegelikult kõva süsti. Isegi. Sain siis oli selline number, et Brasiiliat külastab aastas viis miljonit turisti ainult viis miljonit. Kuidas, kuna seal lihtsalt on nii autoriteetne allikas, siis ma ei julge selles kahelda, aga, aga ainult ainuüksi eesti seebib Delfil kolm miljonit. No mina ütlen selle peale küll ka, ainult et tahaks oota, et Lõuna-Aafrika vabariigil, kui ta korraldas jalgpalli maailmameistrivõistluselt aastal 2000, mis ta oli 10 et siis siis ju ka olid väga-väga suured lootused, et see nii-öelda paneb, annab maale nagu täiesti kogu Aafrikale võib-olla mingi täiesti uue, uue arengu, aga, aga noh, päris päris kõik need ootused ikkagi ei täitnud. Nojah, aga mõnes mõttes ta ju ikkagi andis, et Aafrikale, Aafrika suunati rohkem tähelepanu Aafrikale tervikuna mitte siis Lõuna-Aafrika Vabariigile, vaid vaid Aafrikale tervikuna iga kõigile Nendele metsikutele, probleemidele, mis seal parasjagu on, kogu kogu see, kogu see kontseptsioon oli ka niimoodi üles ehitatud kogu aaria muidugi nüüd nagu, nagu teises rollis, et seal ühelt poolt roki rokiharrastaja nagu selge otsuse, et Lõuna-Ameerikas ikkagi nagu nagu esimest korda korda ja aga, aga teisalt oli see ikkagi noh, suhteliselt suure suure riskivad. Kuigi kuigi On selge, et ma arvan, et meie, meie ajakirjandus on praegu selgelt üle võimendatud, need kõik need probleemid, mis on, mis on seotud, et uksed ei käi ja sooja vett ei tule. See on alati olnud Ateenas olid needsamad teemad Sotšis. Mulle tundub isegi ka, et võib-olla isegi väike taskuvargus võib saada. Päris suureks ja kui, kui Rio ja mis on tegelikult tohutu linn, eks ole, rahvaarvu poolest, aga kui, kui suudab tõestada, et nad suudavad teha sellised ökonoomsed, mängud, kus ei põletata meeletult raha ja, ja et, et siis siin Ameerika Ühendriikide ja Venemaa ja Hiina kõrval on ka veel keegi teine, kes suudab suvemänge korraldada, et see oleks, see oleks muidugi super. Nii, aga meie meile eraldatud aeg on tänaseks otsas. Heidit Kaio, Neeme Korvi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios aitäh kuulamast ja nautige siis seda, mis sellest suvest veel järele jäänud.