Ööülikool. Inglased üteldes niidia, šõu, Jugenn see on üks kuldreegel süüa, magada, puhata, osta, seksida ja kõike teha nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik. See on universaalne reegel ja seda reeglit tuleks inimesel püüda järgida ja seda reeglit on võimalik tähelepanelik jal vaatlustel õppida ka. Ei koole. Bioloog Fred Jüssi kõneleb teemal loodus tehiskeskkonnas. Saade on salvestatud Kehtna valla külaülikoolis. Minu nimi on ret jussi. Ma olen täna teie külaline. Mul on oma ülesanne. Missugune see ülesanne nüüd just on, see selgub rännaku käigus. Ja kui me täna hakkame rääkima püüdes järgi Seda teemat loodus tehiskeskkonnas siis oleks vist õige vaadata ka selle maa, kus me nüüd me oleme maaelanikud, planeet, maa elanikud ja kui meid miski ühendab siin selle kerakese peal, siis on see ikkagi. Me olime võrdsed, kõik inimesed on võrdsed kui inimesed, kui niisugused võrdseks teeb meil see, et me elame kõik ühel ühel planeedil. Niisuguses suures mõõtkavas me peame tegema ühe tagasivaate planeeti ja ma leidsin selle kujundi või selle võrdluse ühest triinbizzi, reklaami või niisugust üleskutse voldikust või sellises trükisest ja neid on teisigi, neid on mitmeid, aga see on kõige selgemini järgitakse kõige paremini mõistetav ja kõige kujundlikku nendest, millega ma olen kokku puutunud. Ma räägin teile, siis loen teile ette selle omatehtud tõlke sellest tekstist. Planeetma ka on 4,6 miljardit aastat vana. See tähendab, teda võiks võrrelda seda hoomamatult ajavahet kuidagimoodi haarata 46 aastase inimesega. Minule meeldiks seda võrrelda 46 aastase naisega, sest me ütleme ikka emake maa, noh, olgu ta siis emake maaga, kuidas keegi siis õigeks peab ja kuidas keegi tunneb, võib-olla nii, meessoost naissoost see 46 aastane selle 46 aastase esimesest seitsmest eluaastast pole teada vähimatki keskeast on vaid teata teadmiste pudemet, nii võime öelda. Me teame, et 42. eluaastal hakkas maa haljendama dinosaurused ja teised suured roomajad ilmusid Maale aasta eest, kui planeet oli 45. Imetajad tulid kaheksa kuu eest. Läinud nädala keskel otsustasid inimahvid tõusta, jalule saada afi inimesteks esikloomadeks ehk primaatideks. Ja viimasel nädalavahetusel kattis jääkilpe suurt osa maast. Moodne inimene. See on homo sapiens, retsens on umbes neli tundi vana. Viimase tunni jooksul avastas ta põlluharimise. Tööstusrevolutsioon algas ühe minuti eest. Nende bioloogilise aja viimase 60 sekundiga on ta teinud paradiisist türgi mäe. Mis siin veel on siis öeldud ta ohjeldamatult paljunenud maale nuhtluseks põhjustanud teadmata arvu liikide kadumise maalt. Paljud liigid kaovad enne, kui neid jõutakse üldse avastada. Siin on silmas peetud troopilisi vihmametsi. Ta on tuhninud läbi maapinna ja ookeanipõhjakütuste otsingul energiaallikat muidugi ja vahib alaealise ahne pilguga ringi otsides võimalust kiskuda inimkond sõttamist, lõpetaks kõik sõjad ja hävitaks Päikesesüsteemi oaasi. Kui me siin oma asja hakkame rääkima, siis peame võtma teise mõõtkava. Ja kui ma teile ütlesin, et ma saan neid asju või neid teemasid käsitleda või jah, need on omamoodi teemad, millest maksaks rääkida või mille üle võiks arutleda siis me peame ikka piirduma oma kogemuse oma oma ajaskaalaga. Mina olen nüüd vanem kui 46 aastat, aga ma olen teadlikult käinud noid radu, kuhu me tänagi läheme. Allen teadlikult käinud üle 60 aasta, see on üle poole sajandi. Ma vaatasin eile oma 1951. aasta märkmeid. 15 aastase poisina ma vaatasin just eile õhtul oma märkmeid sellest ajast. Ma olen pidanud päevikut, see ei ole küll olnud läbi nende kõikide aastakümnete regulaarne, aga viimase 40 aasta jooksul on ta olnud üsna regulaarne ja see on olnud päris tore harjumus. Ja nüüd ma nägin, et ma olen siis 12 tal aprillil 1950. aastal ostnud rongipileti Tallinnast Must jõele maksnud neli rubla 30 kopikat. See oli mu esimene retk niisugusele loodus maastikule minu jaoks suur avastus ja suur, väga suur ja tähtis elamus. Ja mida enam ma seal olen käinud ja mida sagedamini ma seal käisin, seda enam ma kiindusin sellesse. Ma õppisin seda, mitte nii palju teaduslikus mõttes. Mul oli ka väga hea metsa ajaloo õpetaja. Selle mehe nimi oli Hillar pärjassaar ja ta on mõjutanud mitme põlvkonna inimeste mõttelaadi ja eluhoiakuid ja, ja elukutsevalikuid ja suunda andnud paljudele. Ta oli iseõppija, aga ta oli väga hea looduse tundja. Omadusi, millest me siin täna praegu rääkima ei hakka, sest see läheks liiga pikaks, ma arvan, et tal oli ka natukene nõia niisugust verd või, või ma ei tea, energiat, mis neil õidudel sees on, ei tunne seda nõiavärki sugugi. Seal tekkis esiteks usaldus selle maa vastu, kus ma elan. Sealt tekkis huvi, seal tekkis ka tunnetus, mis on äärmiselt oluline. Ja sealt tekkis kindluse tunne. Ma ei ole kunagi olnud, kui me räägime praegu planeet maast, siis ma räägin sellest oma planeedist, kus ma pean ennast sündinuk, siis ma olen küll aruvas ilmale tulnud, aga tegelikult ma sündinud olen Eestis. Ma pean seda oma sünniks. Kuivõrd me saame rääkida sündimisest vaimses tähenduses, vaimses tähenduses, terviklikkus, mõttes, eluhoiak, eluvaated, suunahoid, väärtushinnangud, arusaamine, elukvaliteedist ja elustandardist. Eelistused, oma tõekspidamised, oma arusaamised. See on oluline, et oleks oma arusaamised. Ma olen selle, mis see oli siis 51. aastal, ma olin siis viieteistaastane 51. aastal, siis tegin ma järgmised kaks retke kevadel. Need on mu elu suursündmused olnud, nendest retkedest on mul üsna üksikasjalikud ülestähendused, ma olin siis kuueteistkümneaastane. Ja viimase külaskäigu või viimase, ma ei ütleks, et just retkega, viimati olin ma seal kaks nädalat tagasi ja ma jään käima nendele radadele, niikaua kui mujalgi üldse kannab ja jalg üldse astub. Sellepärast et need on minu rajad. See on keskkond, milles me elame, loodus ei, ei ümbritsevaid, loodus sisaldab meid. Me oleme selle osa, me oleme selle üks osa selle keskkonna visele, ümbruse sisust. See on ka oluline meeles pidada, on minule vähemalt olnud oluline meeles pidada, et see, millele ma olen orienteerunud ja see, mida ma olen väga usaldanud ja millesse ma olen väga uskunud. Seal olengi mina ise. Kui selle koostisosa. Jaan Tätte palju aastaid tagasi ja ikka parasjagu aastaid tagasi küsis, et kas sa oled nõus mulle intervjuud andma müüsingassi? Postimees saatis su minu kraesse. Ta ütles, et ei, et see on minu oma mõtte, mõtlesin siis muidugi tema esimene küsimus oli, kas on võimalik midagi parandada või muuta siin paremaks siin maailmas ja ja ma mäletan oma vastust sellele ka. Ma ütlesin Jaanile siis, et et on küll. Kui sa sellele küsimusele vastust otsides pöörad pilgu sissepoole, siis sa võid leida võimalusi selle maailma muutmiseks. Teine kogemus sellest on nüüd palju aega möödas, teine kogemus, mida ma tahaksin selle esimese intervjuuga või selle küsimusega seostada, ma olin Poolas oma sõpradel külas, see oli ornitoloogide, linnu-uurijate, linnuteadlaste linnumeestevahelised suhted ja sidemed, ühendusniidid me oleme konverentsidel kokku puutunud ja siis kutsuti mind Poolasse külla. Ema, võtsin tütre mari kaasa. Me käisime siis seal ringi ja oli ka võimalus metsades käia ja ma mäletan must-toonekurepoegade rõngastamist, jaga tagasisõidul, sealt küsiti mu käest järsku, et kas sa tahaksid minna. Ema Teresa halastuse kool on siin ligidal, Te olete võib-olla kuulnud ema Theresa kalkutast. Oli ta pulgaarlanna või kes ta oli, läks ja pühendus seal ja heade pühendus kannatajate, võtame selle, aga see on omaette teema, aga neid koole oli vist Euroopaski mitu. Üks neist oli seal ligidal ja ma ütlesin, et üks asi, mis mind tõesti huvitab, on see katoliiklus kaks asja, mis mind huvitasid selt ametiühing, see solid Arnust ja teine on nende katoliiklus, see on minule tundmatu maa ja sest ma olin väga huvitatud ja me läksime sinna. Keerasime sinna kooli sisse ja, ja seal sugenes vestlus selle kooli, mis ta siis on aptis või? Ma küsisin selle noore naise käest, väga veetlev noor naine, ma küsisin, kui vana sa oled ja ta ütles, et kui see saladus ei ole täis, ei ole mingi saladus. Ma olen 34 aastane, prantslanna, kõnelused toimusid inglise keeles seal. Et ma olen 34 aastane, pühendusin 20 kaheselt. Ja ma küsisin edasi, et kuidas sa näed oma töö tulemust kasutegurit või? Sa oled ju väga kitsa inimeste ringiga siin teed oma vaimset tööd ja see harid neid õpilasi, kes sul siin on, nad on katolik. No sisuliselt katoliku nunnad. Et missugusena sa näed selle töö tulemust ja ta ütles mulle, et kui sa oled aidanud elus ka ühte inimest siis sa oled aidanud inimkonda. Jäta meelde. Ja see üks inimene, keda sa oled aidanud, see võid olla sina ise ja kui niimoodi asjale läheneda, siis ei ole nendes oludes, millesse me siis oleme sulandunud või mille osaks siis oleme, või see elu, mida me elame või selle nurga alt seda vaadata, siis ei olegi see asi ju lootusetu. See ei ole üldse lootused. Ma ei ole sedasorti inimene, kes horisontaalselt läheneb asjadele, kes horisontaalselt tegeleb. Vahel mu käest küsitakse, toot Eestis vist ei ole, niisugust kohta, kus sa üldse käinud ei ole, ma ütlen, et neid kohti on palju. Eesti on seest suurem kui väljast Hiiumaal ajaloolane Helgi Põllo. Temal on tore ütlemine, et jumal lõi Hiiumaa seest suurem kui väljast. Ma temale vihjates ütlen, et kui jumal lõi Hiiumaa niisugusena, siis oli tal midagi taolist mõttes ka Eestit luues. Eesti on loodud, kui ta loodud stanud loodud seest suuremana kui väljast. Ja kui sa siin hakkad ringi vaatama, siis see on, on ammendamatu elamuste ja ammendamatu teadmiste ja, ja muljete ja mida veel. Lisage veel, kui teil on mõttes allikas. Ja, ja kui me räägime vertikaalsest lähenemisest vertikaalsest hoiakust või suhtest mingi väärtuse või mingisuguse valdkonnaga, siis kõrvemaa Kui ma vahel võrdlusi leian ja kui ma otsin mudeleid või selgitusi selgitusi mingitele nähtustele või mingisugustele muutustele, mida ma sellel maastikul meie eluski näeme siis ma pöördun ikka sinna tagasi, seal niisamasugune pöördumine, nii nagu Ma pöördun tagasi lasteaeda lasteaiaaastatesse, see on niivõrd rikas hariduslikus mõttes. See oli mu esimene suhtlemiskogemus ja ma sain sealt niisuguse õpetuse. Ma ei teadnud seda. Aga see on mulle meelde jäänud, õppisin suhtlema oma oma kaaslastega, ma õppisin neid petma selleks, et järgida oma loomust, et hoida ennast. Ma õppisin distantsi pidama, õppisin austama naist. Lasteaiast on pärit mu esimene armastus oli Ülle Ulla. Tali mu esimene tantsupartner peol tantsisime Üllega koos, tema oli minu tantsupartneri peol me esitasime või olime rahvatantsurühmas jooksupolkat. Mul on siiamaani pihupesa, tunneb Ülle viha villast seelikut ja rahvariidemustriga vööd. Ja see on mulle nii oluline pidepunkt suhtlemisel naisega. Seesama füüsiline, niisugune niisugune kogemus. Ja need rajad, seesama kõrvemaa, kus ma üle 60 aasta liikunud olen, see, mis ma sealt kogusin, see on omamoodi mesi, mis koguneb kärgedesse, mida nüüd on sul võtta? Sa ei pea minema seda uuesti otsima, ta on sul olemas oma kogemus, oma vaatlused, oma oma tunnetus ja oma tunnetuse kujunemine, suhtumise kujunemine. See on tehiskeskkond, need kultuurmaastikud, millest ma praegu tagasivaates või mõtlen ja räägin, need on kõige ilusamad kultuurmaastikud, mida ma üleüldse olen näinud, mitte ainult Eestis. Ma mäletan neid jõe orgusid ja kui seal tehti heina ja neid niideti ja neid hooldati Nad, käidi alati üleselt, koristati risu ja rämps ära kuivanud oksad, mis sügistormid puudelt maha ajasid ümber kukkunud puud, jõed hoiti, puht jõed olid vähki täis, jõed elasid, see maastik, elasseli, rikas. Nüüd need muutused, mis on hiljem toimunud sellel maastikul. Need tookordsed elamused on mul nii nagu lasteaiakogemus võtta. Käest on küsitud, kas sul on kahju, et, et seda enam ei ole. Ma olen ikka öelnud, et mis see minu kahetsus aitab, aga mul on hea meel selle üle, et ma neid aegu olen näinud jätma. Et ma elasin niisugusel perioodil meie elus siin Eestis, kus see maastik või, ja osa või see minu sünnipaik nii-öelda elas oma loomuliku elu. See on väga oluline, et et see oleks loomulik. Suhe tehti heina, peeti loomi, räägiti, metsajutt, räägiti argipäevast, ma ise aitasin ka heina teha ja küünidesse ajada seal vahel, kui mul oli heinaajal sinna asja, aga suveti ma tavaliselt seal sain harva käia, sest ma suvel olin koolivaheajati tööl. See on ju tegelikult ikkagi tehismaastik. Keegi ütles mulle, et seal on kunagi üles küntud need jõe et seal haritud maa, et seal on üles küntud need jõeoru lammidesena heinaseeme sisse pandud, sest seal oluline see oli väga hea heinamaa, see on liigirikas hein, ta on hea kvaliteediga. Aga ma jälle kinnitust leidnud sellele väitele või sellele ütlemisele, sellepärast et need inimesed, kellelt seda küsida oleks võinud. Need inimesed on ammu juba kadunud ja üldse sealsed inimesed on ära kadunud, on minul jäänud üksnes ülestähendused, nende juttudest ja kõnelustest, nendega ja mälestused. Aga metsavahid olid üks tore rahvas. Ma vaatasin 51. aastal, ma olen maa pajumetsavahi juures olnud ööd ja ma olen teinud märkuse siis seal veel punase tindiga kirjutatud päevikusse. Metsavahid on vist ühed Ühed, muhedad mehed kõik. Ma olin grani metsavahi juures külaliseks ja, ja sealt ma sain ju head haridust. Näiteks lähme konkreetse asja juurde, kevadised metsatööd pidid olema tehtud. See tuli meil jutuks ükskord talvel, kui ma pärast ülikooli esimest kursust läksin sinna talvevaheajaks võtsin oma suusad ja oma leivakoti ja ma olin trani lööd ja, ja siis metsavaht ütles, et et sul suusad all, sa lähed põhja poole vaatama niikuinii kaljukotkapesa, vaata, mul on seal üks raielank, sinna oli üheksa kilomeetrit. Et ma ei hakka hobust ette panema ja, ja sinna ise minema. Vaata siis, kas nad mehed koorivad kännud ära seal raielangil. Ma läksin tagasi, sain talle öelda, et koorivad küll ära. Ja tookord oli jutuks metsatööd pidid olema esimese vabariigi aeg lõpetatud siis kui metsis hakkab kriipsu vedama. See tähendab, kui algavad kevadised sündmused metsas, mängud. Kui metsis võtab sisse mängupaigad, see on märtsivalgus. On see aeg märtsiga esimesed päevad, siis võite minna metsis mängu, näha, kuidas ta kõndinud ja tiivakriipsud on lume peal. See tähendab seda, et nad on võtnud sisse oma reviirid või oma mänguplatsid. Igaühel on oma kindel terit toorium, selle eest nad siis seisavad ja seal nad siis tegutsevad ja sellest sõltub nende tulevik ja nende heaolu. Selles mõttes on mulle täielikuks mõistatuseks praegu see jutt, mida räägitakse raierahust, kui riigimetsas käivad maikuu sees raietööd või väljaveotööd. See on niisugune aeg, kus on kõige õrnem, kõige tundlikum aeg looduses, kus on lindude pesitsemine, lindude mängud, saabumine, pesapaiga valik. Niimoodi me kohtleme siis oma naabreid. Nad on ju meie naabrid, see on seesama, mille kohta ma ütlesin, et, et see sisaldab meid, me oleme osa sellest seal, meie ümbrus, seal osa meist ja me oleme osa sellest. Nüüd on olnud lumerikkad, talved ja, ja lumi püsib kaua. Ja siis ma mäletan telekast, ma nägin mingit saadet, kus, kus räägiti ühest Valgamaamehest, kes Ettevõtlik ta on soetanud omale need mootorsaanid. Kuidas neid kutsutakse. Jah, mootorsaanid on need. Ja ta korraldab retki siis mootorsaani, rätke niisugustesse vähekäidavates paikades. Ta viib inimesi siis selle saani rongkäiguga niisugustesse looduslikult kõrvalistesse paikadesse, nii et inimene saab tutvuda, sellega saab näha. Ma mäletan oma Soome kolleegide muret omal ajal, sellepärast kui ilmusid need moto, nartad nii-öelda mootorsaanid Soomes mis muutsid kauged tundra alad täiesti kaitsetuks, sellepärast et sinna sai omal ajal varem sai ainult põhjapõtradega teatud ajal minna ja need olid päevade pikkused teekonnad, kui saamid seal käisid. See müriseb, mootorsaan, see teeb sellesama tee võimalikuks mõne tunniga. Nad on niivõrd hästi kättesaadavad just nimelt kättesaadavad. Ja see Valgamaa mees, kelle ettevõtlikkust nagu tunnustati, Ta teeb ka need kättesaadavaks, see on põrgumüra, millega ta läheb läbi läbi metsatukad või ületab maastikke, kus tegelikult juba hakkavad mängud ja kus tegelikult hakkab juba seal märtsikuu see kõige hellem, see kõige õrnem aeg kus toimuvad ettevalmistused selleks, mis tähendab elu jätkamist. See võib tunduda, et no mis seal siis ikka metsa tukkades toimuvad ju paaritumised, pulmamängud kanalistel hakkavad need ju märtsis. Pesapaiga valikud Ronkistub märtsis, munadel juba, aga mitte ainult ronk ei ole kevadine pesitseja. On teisigi meil varakevadisi pesitsejad ja kes oma elu akat varakevadel sättima. See võib mulle meeldida või mitte, aga aga ma ei oska selle vastu küll. Kui nüüd räägin oma isiklikust seisukohast, ma ei oska selle vastu midagi ette võtta. Sel ajal, kui ma raadios tegin linnuaabitsat, ma käisin ju kogumas materjali ikka sealt kõrvemaa radadelt, väga palju on sealt lindistusi. Ja mis puudutab konnade hääli ja nende tutvustamist ja nende heliplaati, siis on ju suur osa ka nendest liikidest lindistatud ikka neis samades paikades tuttavatel radadel. Ja õnneks sel ajal, kui neid oli võimalik ja seda sai veel sealt teha ja lindistada. Seal maastikel liikudes ma. Ma nägin, talvel oli eriti huvitav see, nägin loomade liikumist. Ma nägin loomade liikumist, käisin suuskadega risti-rästi neil jõgede vahelistel metsaaladel ja jõgede orgudes ja see oli üsna suur ala. Seal oli mitukümmend korda mitukümmend kilomeetrit, kus ma tavatsesin oma retki teha ja vaadata, mis metsas uudistan. Ja ma nägin loomade liikumist sel ajal ja mul on see meeles või see tuleb meelde seoses sellega, et ma hiljuti kuulsin, et on üks niisugune koht nagu toosikannu ta õieti. Ma olen seal käinud ka korra, tan õieti toosi kõnnu, aga kuna ta on kommertsile nüüd orienteeritud, siis välismaalane õ-tähte ei tunne, siis on, temast on tehtud toosikannu. Seal näete üks väike pisikene, aga näiliselt pisikene vihje sellele, kuidas emakeele kallale minnakse, selleks et seda tähistavat või see, mida ta tähistab, paremini müüa. Ma kuulsin. Ja see olevat tõsi, ma olen kuulnud mitmest allikast, et seal on suured, ma ei tea, kas seal on omanike omanikud. Ma ei ole sellesse süvenenud, see pole, pole mind nii väga huvitanud ka, aga minu huvi ärkas siis, kui ma kuulsin, et valdused tahetakse ümbritseda traataiaga või traatvõrkaiaga. Selle aia pikkus olevat 11 kilomeetrit, aga ma räägin tõesti kuuldust, mul ei ole mingit kinnitust laiali ise nende inimestega suhelnud, aga ma olen kuulnud mitmest allikast ja sealhulgas ka paarist väga usaldusväärsest allikast. Ma ei tea, kas, kui see peaks olema tõsi, kas selle ettevõtja arusaam võimaldab tal ette näha, mis juhtub loomade liikumisega sellel 11 kilomeetri pikkuse aiaga ümbritsetud territooriumil? Ma tulin soomes Mikkelist. Me tulime oma sõbraga, ma Mikkelist sõitsin Helsingisse, mingit uut maanteed mööda ja seal on traatvõrk, on ju kiirtee ja see traatvõrk on maantee ääres mõlemal pool ja Ilkka mul teda on, bioloog ütles, et kui põder tahab nüüd minna siit üle, siis ta peab minema siit traataeda mööda või seda võrku mööda mereni välja, siis ujuma ümber Helsingi ringi, seal mäng muidugi kujutlusmäng, ujuma ümber Helsingi linna ja tulema siis selle maantee teist äärt mööda tagasi, et jõuda selle kohani, kus ta on harjunud põlvkondade vältel üle käima. Loomadel on oma kindlad rajad. Kuidas need rajad kujunevad, seda me hästi ei tea. Missugust informatsiooni loomad järgivad seda neid radu pidi liikudes. Ma ei tea, mis on seal mingi informatsioon, mida loomad kasutavad. See on iseenesest väga huvitav küsimus. Ma mäletan seda aega kui Padimisel, nii ta oli veel Averi kolhoosi esimees. Ma käisin vadi mehel külas. Ta on kahekordse haridusega kolhoosi esimees oli ta, tal on zootehniku haridus ja zooloogiaharidus. Ja temaga oli väga huvitavaid jutte rääkida. Esiteks oli tal loome igasuguseid, kellega ta katsetas, seal tegi müstilisi, müstilisi uuringuid ja niisugust väga huvitavaid uuringuid loomadega sest tal oli see materjal käes ja keegi ei seganud teda. Tal olid teadmised, tal oli huvi seda teha. Rääkis ka radadest, keda loomad käivad. Ta teadis, kust liiguvad metsloomad ja ta ütleb, kui mõni Nutria pääseb lahti puurist siis ta läheb huvitav, neid samu rada pidi. Neid samu radu pidi läheb seesama puuriloom liigub, mida mööda liiguvad, ma ju näen neid oma kodu ümbruses, liiguvad metsloomad. Ja kas on veel ettekujutus sellest, missugune on loomade liikumine ja kui oluline see nende jaoks on liikuda omi radu pidi ja elada oma elu omi radu pidi liikudes. Ja mis võib juhtuda siis, kui see Mis juhtub siis selle loomaga, kes üldse sinna ei kuulugi sellesse? Ta on juhukülaline, seal ta on juhuslikult seal. Ja ta jääb sinna aeda kinni. Püüdkem ennast kujutada niisuguses olukorras ei ole just kõige magusam tunne. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel on piir, ÜRO kehtestas piiri kahel pool piiri, selle kaitsepiirkonna või tsooni kaks kilomeetrit ja Põhja-Korea lisas sellele veel omalt poolt 10 kilomeetrit. Sinna ei ole absoluutselt sissepääsu surmanuhtluse või mahalaskmise ähvardusel, sinna ei ole üldse sissepääs, on nüüd, ma usun. Ta on muutunud, aga siis, kui ma selle kohta viimati lugesin, väga huvitav, kirjutas selles inglise ajakirjas. See on 140 kilomeetrit, umbes on seda pikku ja 14 kilomeetrit lai, see on maailma üks esinduslikuma looduskaitsealasid, sest et kõige militaarse mõttevahendite ja meetodite-k on kehtestatud seal kõige suurem rahu. Niisugune niisugune looduskaitseala, kus ei ole mingisugust häirimis faktorist, ei saa juttugi olla ja see läbib kõiki neid maastikke ja kõiki neid süsteeme, seal mägesid, tasandike ja ühesõnaga igasuguseid igasuguseid elupaiku. Loodus ajab rahu. See on väga oluline, et loodusel oleks rahu, et seal ei oleks segajaid neid tegureid, mis loodust loomariiki näiteks häirib ja eksitab, neid tegureid on nii palju, et meil ei ole sellest õiget ettekujutust. Näiteks laudteed rabades on toredad asjad, aga mul on meeles üks, kolm korda kevadel käidud retk gruppidega suru suursoosse seal pesitses, ühel kevadel paar laululuiki ma binokliga vaatasin kümnekordse binokliga, vaatasin, see oli kaugelt üle kilomeetri, võis olla see vahemaa nende pesapaigast kuni laudteeni ja iga kord, kui me sealt läbi läksime, grupiga Se kirevasse riietatud inimeste rida. Nad olid niivõrd ärevil seal. Me ei tea üldse, mida nad läbi elavad, kui nad näevad nii võõrasse informatsiooni, juba värvid on võõrad, pange pähe sinine müts, minge kadastikust välja mere äärde ja suur mass Aule või rändlinde, kes merel puhkavad ja rahulikult seal häälitsevad jaama oma rändepeatuse niisugust programmi läbi viivad, kui nii võtta, see on ikkagi programmiline tegevuspuhkus. Siin meie mereVäinamerel näiteks tõusevad mürinal lendu kõik, sest et see sinine müts on võõras informatsioon. Sellele juhtis mu tähelepanu omal ajal Leningradi Ülikooli professor Aleksei Malczewski, kelle külaliseks ma sageli olin. Ta ütles, et öösorr, keda ta oli põhjalikult uurinud, kaob neist piirkondadest, kus hakkavad käima inimesed. Ka siis, kui öösorr on juba sealt lahkunud sügisel. Ta ütles, et selgitust ma ei tea, seal peab olema mingi seos. Me ei tea seda. Ja kui me ei tea seda, siis me peame looduse poolele asuma. Nii kauaks, kui me hakkame midagi arendama, edasi viima, ehitama, edendama nii kauaks, kui saab selgeks, missugused on tulemused. Sellepärast et see tuleb ju kõik meile tagasi. Mida me neile teeme. Nii hea kui halb. Selle toosikannu juurde tagasi tulles veel mul on meeles, ma töötasin ministeeriumis looduskaitsevalitsuses inspektorina ja see juhtkond oli koostajad metsameestest. Ka looduskaitsevalitsuse juhataja Heino Luik oli hariduselt metsamajanduse insener. Mul on meeles, et tehti Porconisse ka üks niisugune aed. Ja ma olin üsna hämmeldunud selles mõttes, et mis selle aia mõtle siis võiks olla. Selle aia mõte oli põhimõtteliselt ikka, mis on selle kõnes olnud ümbruse piiramine või eraldamine muust maastikust, tume sellest doosi. Kõnnust räägime, mõte oli selles, et teeme sinna aia. Kujutlus oli umbes selline, et laseme sinna siis kevadel kaks jänest sisse ja sügisel läheme tapame sealt 20. Keskkomitee mehed tahavad jahil käia, seal olid need vaderid ja seal olite Tsturveid ja kes nad kõik olid. Ma liikusin selles seltskonnas vahel jahil olles oma ülesannetega seoses koos ma nägin seda seltskonda, et nemad saaksid seal käia. Ja et nendel oleks tore, et nendega saab suhteid arendada, saab nende soovidele vastu tulla, neid soove ära arvata ja neid rahuldada, neid täita. Ja sealt saab hüvesid. Ma olen üks neid, kes ülikooli lõpetades läks koos esimeste mehitatud looduskaitsealade inimestega. Me lõpetasime 58. aastal Tartus bioloogia osakonna ja mu kursusekaaslased üks läks vaika looduskaitseala juhatajaks, on Vilsandi külje all paika saared ja Valdur, mul teine kursusekaaslane läks Matsalu looduskaitsealale tööle. Ja mu kolmas kursuse kaas läks Viidumäe looduskaitsealale, aga Matsalu on neist kõige huvitavam selles mõttes, et need olid aadetega noored inimesed, kes olid oma asja õppinud ja kes arvasid, et, et ta on nüüd ameti see, kes saab oma õpitut ja oma igatsetud või kujuteldavat siis ka ellu viia kaitseala tööta. Me nägime seda kuidasmoodi eesmärgist sai vahend. Nii sageli tuleb ette see, et eesmärk ja vahend vahetavad kohad. Et eesmärgist saab äkki vahend. Ja nüüd, kui nendest paikadest rääkida kõrvemaale tagasi minnes ma olen näinud, mismoodi on vaesunud piirdume ühe loomarühmaga ja vaatame selles loomarühmas ringi, need on. Need on kahepaiksed, kuidas on vähenenud või kuidas on kadunud konna koelmud. Seal olid tohutud massilised konna koelmud. Sel ajal, kui ma 70.-te aastate lõpul veel viibisin, liikusin ja helisid salvestasin pilte, tegin. Need konna koelmud on kadunud. Seal on mõni üksik, mida ma tean rohu kanna rabakonna koelmu, et ma üldse ei teagi. Seal olid nii õlid, kui sa läksid aprilli ööl metsa, siis mürisesse tarvitses mets maha võtta. Järgmisel aastal oli see juba kadunud, sellepärast et mets hoiab niiskust, need lombid, kus nad kudesid ja kus nende kudu sai välja areneda. Lombid kuivasid, seda ei ole. Mida tähendab kahepaikne toiduahelas? Seda ei ole tarvis nüüd väga pikalt seletada, seal äärmiselt oluline lüli toiduahelas. See mõjutab tervete koosluste käekäiku ja elujärge. Öeldi, et Pätsi tuleb rohkem majandada, see on hind, mida makstakse elustandardi elatustaseme eest. Seda hinda me maksame elukvaliteedis. See ole muidugi mitte ainus ja mitte ma ei taha ainult miinus värvilistest asjadest rääkida on ka pluss märgilisi. On ju muutusi selles koosluses, väga huvitav oli igatahes vaadata ja jälgida ja käia metssigade jälgedel ja vaadata nende elu. Sõbrad, nad ei ole meile neid ei sallita, alguses oli huvitav jahiloom avada. On ikka selle koosluse osa ja ta on selle nüüd täisõiguslik elanike, selle maanurga või selle terviku täisõiguslik kodanik. Kobras toodi sisse sinna 57. aastal. Habrast toodi Ani jõkke, nüüd on kobrastega, on jama, palju seal ei jõua, neid tammesid seal notaritega kõrvale, tõstad, ikka tulevad uued, ikka tulevad uued. See on, on tehiskeskkond, metsateed, kraavid, kuivendussüsteemid, kuhu loodus ennast sisse seab. Kuidas need suhted kujunevad, aga kui nad on juba kord sassi läinud ja kui nad on juba kord tasakaalust tasakaal, ei ole vist õige sõna. Kui see optimum on nii palju kui vaja, nii vähe, kui võimalik, kusi optimum on juba mingis suunas ületatud või väheks. Siis tekivad ebakõlad, siis tulevad hädad ja olendeid, kes ei saa inimesega ühe katuse all elada. Hunt, pange nad koos elama. Aga hunt peab olema, meile ta ei sobi, meile, ta sobib ka, aga teatud mõõdus. Loodusmaastikel on hunt, selle kohta öeldakse hunt on parim hirvearst. Hunt peab olema põhjapõdrapõhjapõdraaladel, kus metsikud põdrad rändavad. Sest kui hundid nende karju ei saadaks, siis põhjapõdrad oma sügisrändel sööksid karjatavad paljaks, hundid hoiavad nad liikvel. Ja kevadel, kui nad tagasi tulevad, siis neile midagi võtta. Hunt peab olema, ta kuulub sellesse tervikusse. Nii peab olema. Nii nagu põhjarahvad ütlevad, et sääsed peavad olema tohutult palju on, ma ei tea, kas te olete tundnud, olles käinud põhjas? Hirmus palju on sääski Lapimaal näiteks, aga kes on käinud põhja tundvates Jamali poolsaarel ja Jäämere ääres? Seal nad ütlevad, et kohalikud elanikud ütlevad, et sääsed peavad olema, muidu inimene jääb laisaks ja selles on oma iva. Oluline on optimum nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik ja selleks on tarvis palju uurida ja selleks on ta palju tööd teha, et leida see piir kus me saame rääkida, kus me saame tegutseda optimumi tasemel. Inglased üteldes neli niidesse, ujugenn seal üks kuldne reegel süüa, magada, puhata, joosta, seksida ja kõike teha nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. See on universaalne reegel ja seda reeglit tuleks inimesel püüda järgida ja seda reeglit on võimalik. Jah. Tähelepanelik jal vaatlustel õppida ka. Üks kiusav mõte, mis mind ennast on kuidagi torkinud, on see, et kui kõik siin maailmas on loomulikult loomulik ja me oleme siin nagu looduse osa, et kui see areng on niimoodi läinud, ütleme siis sellest suurest paugust või noh, nii nagu sa hästi kujundlikult tõid selle oma vanuse ja maaarenguga, et ongi olemas üks ahviliike, kes me siin oleme, homo sapiens kes on välja mõelnud arvutid ja raudteed ja ja kõik see, mis siin meie ümber on kogu see tehiskeskkond ja tehismaastik ja me ise oleme looduse osa, nagu sa ütlesid. Aga et siis kiusav küsimus on, et äkki see kõik ongi nagu paratamatu, et kuna see ahv on ka looduse osa, see homo sapiens, kes on ahne tahab kapaga tuure maha võtta kõigelt healt, et siis see ongi nagu ütleme looduse paratamatus, et see on niimoodi ja noh, selle kohta on ju ka palju öeldud, et kui hävineb miski sisu, hävineb inimkond, et ega siis looduse häbine ju loodus saab ikka hakkama kas või siis uuesti bakterite ja viiruste tasandilt ülespoole. Noh, see ei ole küsimus, eks ju, see on selline kurb märkus selle kohta, et võib-olla see ongi selline ahvi tööd, tulevik, et see ongi meie meie tulevikuosa Ta muutub, ega ei hävi ega ei kao. Jätke dolarole, teil on kahe aasta pärast, ega seal hävinud ei ole, see vohab. Seal tulevad takiat, seal tulevad nõgesed, seal tulevad teised taimed. Seal tulevad uued liigid, uued kooslused. Ega see ei tähenda hävingut. Kultuurtaimed kaovad ja, ja kaaslejad, liigid, kes neid maastikke ja neid maakasutust ära kasutavad, samuti. Nii nagu taimedki ka loomaliigid, Need kaovad sellepärast, et maakasutus muutub, tingimused muutuvad, ega sealt tulevad uued liigid, tulevad uued taimed. Ilusad noh, ma ütlen, ilusad muidugi olid ilusad jõeorud, Nad on pajuvõssa kasvanud ja vaatasin seda pajuvõsas sügisel, kui on ilusat kirevat värviaeg, siis on ka omamoodi jälle, mis seal siis ikka on olnud ühed ajad, nüüd on teised ajad. Me peame vist ikkagi sellega leppima. Ei saa. Ei saa enam hobust ette panna ja laadale minna, sõita ööpäev, pole ennist inimest, ma ei tea, kas keegi oskab siit üldse, mina ei tea hobuse rakendamisest midagi, aga siin on üldse inimesi, kes oskavad hobust ette rakendada veel see aeg-ajalt mööda lihtsalt. Inimese häda olevatki selles, et ta on istunud kahe tooli vahel. Ta on kombinatsioon emotsionaalsest ja ratsionaalsest ja ta võib ratsionaalselt aru saada sellest, et ta peab elama niimoodi, aga emotsionaalne külg sunnib teda kas veini jooma või suitsetama naudinguid. Mine siis vali. Üks läheb ühele poole maalikuga, teine läheb teisele poole. Öeldakse küll ka, et kõike peab olema, aga katsu neid siis kokku panna. Üks väga huvitav kuulda, mida sa arvad selle asja kohta, et et inimene ju kasvab ka, kas loodusrütmide dominanti all või teis rütmedes. Ja kas on võimalik kujuneda üldse haritud inimeseks. Kui sa istud seal ka kahe tooli vahel, pole, ei kuulu sinna, ega siin ei jaga, ei loodusrütmidega teis rütmedestajaid, lihtsalt vaatad suu lahti, näis, mis homme juhtub. Aitäh. Mind üllatas üks kord kirjeldas muu, siis ma räägin ühe väikse seiga, ma pidin saama kokku mall hiiemäega, mul oli temaga kokku lepitud. Aga Malle ei olnud, ma tahtsin tema käest mingit nõu saada, küsida aga tema tütar Reet oli. Ja esimene küsimus, mis ta mult küsis. Kui ma uksest sisse astusin? Küsis Bret, kas kõrgkultuur on võimalik ilma religioonid. Mina natuke mõtlesin ja ütlesin, et ei ole. Kui kaua ma olen emale sellest rääkinud, on märke, et ta hakkab ka juba sellest aru saama. Mulle on meelde jäänud see, see, see ei ole otseselt vastus sinu küsimusele, aga aga kui sa istud seal ja ootad, mis nüüd tuleb, ega siis sa pead ikka ühes või teises suunas, vaatame ühes ja teises suunas ka tegutsema. Ma pean inimloomust ikkagi temale antuks ja ma varem uskusin, et iseloom on antud ja iseloomu ei saa muuta, aga kellele see on hiinlaste vanasõna või korda tegusad harjumuse korda harjumust saad, iseloomu iseloom homosaab muuta. Ma olen näinud vapustuse tulemustena. Muutunud ise loomusid või on ka see mingisuguses, see kuulub indiviidi arengutee või arengu, iseärasuste või, või seaduste juurde. Eaga muutub inimene, iseloom, tarkust tuleb juurde ja ja ta hindab ümber paljude asjadega, see kujundab ka tagasi tema iseloomu. Aga oma loomust. Sa ei saa muuta. Raadio ööülikoolil oli külas bioloog Fred Jüssi. Loengu teema oli loodus tehiskeskkonnas. Raadio ööülikool tänab koostöö eest Kehtna valla külaülikooli ja Vahur Tõnissoo. Saate panid Kaku Külli tüli. Jaan Tootsen raadioteater 2016.