Tere taas head kuulajad on laupäev ja rahvateenrite saade. Vikerraadios alustab. Nädala keskseid sündmusi, vaatlevad nagu ikka kolm ajakirjanikku. Täna on rahvusringhäälingueeter usaldatud erameedia kätesse ja stuudios on istet võtnud Evelyn Kaldoja Postimehest. Hääli. Meiega on ka Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Ja mina olen Neeme Korv, tööandjaks mul Postimees. Täna siis Teplitandina ja saatejuhi rollis. Loodan, et kõik läheb suuremate viperusteta, kuulajad annavadki andeks mõningase ärevuse, mis võib-olla hääles kajastub, aga meie tänane saade kahtlemata keskendub suuresti välisteemadele, me ei saa kuidagi mööda sellest, mis siin öösel meieni jõudsid, sõnumid Türgist, ehk siis seal oli sõjaväeline riigipöördekatse. Me kindlasti räägime Prantsusmaal nišis toimunud ohvriterohkest rünnakust, puudutame võib-olla ka Ühendriikide uut valitsust, mis Brexiti järel ametisse on astunud. Võib-olla räägime siin ka laiemalt maailma julgeolekust ja võib-olla ka mõne. Ühe ühe meie Euroopa Parlamendi liikme võiks siis öelda üllatusvisiidist Süüria diktaatori juurde. Kas me Eesti presidendivalimistest jõuame rääkida, eks see paistab, aga, aga siin saate eel. Sulev tegi sellise tähelepaneku, et, et tegelikult on meil ju see päikseline ilm, mis aknast sisse paistab. Ja, ja üle Eesti toimuvat toimub tohutult kultuuriüritusi, et tegelikult käib seal ilus suvi, teed aga uudised lahti. Kõik pilt on üsna sünge. Nojah, meil on tegelikult lusti Talvi lusti nädalalõpp, et Tallinnas toimub täna suur elektroonilise muusika festival, rokisõbrad on kogunenud positiivsele autojuhte, hoiatatakse, et seal Lätis võivad ummikut tekkida, uudistes kuulsin asjad, ka ummikud on Tartus sellepärast, et seal on siis Eesti suurima spordiüritus seal Lõuna-Eesti ralli kindlasti väga äge. Kavatsen vaatama minna. Siis igasugused retromuusikafestivalid üritused merega näevad, noh, elu on ilus, eks ja, ja kui ma vaatan maailma, siis maailmasse. Sellel nädalal lõi laineid üks mäng, selline virtuaalset elu ja päriselu ühendav Pokemon koor. Kus sa siis pead mingeid elukaid päris tänavatelt otsima, see selles mõttes muutis maailma, et ajas need inimesed, kes järjest mängivad, kuskil laua taga või voodise arvutimänge tänavatele, nad hakkasid kilomeetrite kaupa kõndima ja mis veelgi imelisem, see jõudis ka rahalisse mõõtmesse Nintendo, kes seda mängu siis valmistab tema aktsia hind kassas kaks korda ja see on noh, reaalne raha, eks jaa. Muidugi vaata, küsimus on, kui kauaks seda selliseks fenomeniks seab, et võib-olla tal on selline tibutantsu või futzeela saatus. Et noh, aga mingil hetkel ta jällegi paistab silma. Et selles mõttes ongi hästi vastuoluline nädal üles kiilas kogurid lustib siis küljest malm nutab. No me ei saa üle, ega, ega see ongi isiklikul tasemel, kui sa satud kõigist maailmas juhtivatest asjadest meeleheitele, siis on su elu päris kurb. Aga teisipidi need protsessid, mis need toimunud on, et kahtlemata tunduvad, et nad tõotavad pikemaks ajaks päris tõsiseid probleeme, et ma ei taha siin nüüd ollakse pessimistlikumad kooditooja, aga siiski olen. Sest et ühelt poolt on seesama Nissis juhtunu, mis tähendab seda, et hommikused viimased Franz 24 uudised olid sellest, et kes nüüd äkki peaks ikka kohvikute ümber veelgi tugevdama barjääre ehk siis nagu elupuhkus Vahemere meres varsti ei olegi võib-olla väga palju erinev puhkusest koolis. Teine asi on see, et selliste uudistega iga sellise sündmusega kuskil Euroopa turismipiirkonnas suureneb tõenäosus eestlaste, et see jõuab nii-öelda koju. On juba eestlastest vigastatud Nissist, et selliste sellised probleemid tulevad mingit pidi, isegi kui need otseselt meie juures juhtumile lähemale. See asi on see, et mis hakkab juhtuma Türgis, ma sain aru, et riigipöördekatse on enam-vähem maha surutud aga türgi keeles enne polnud just väga demokraatlikul kursil, ma kardan, et see annab nende nii-öelda siis legitiinsele valitsusele ainult hoogu juurde. Ebademokraatlikeks sammud. Noh, üks, kes pihta saab, on muidugi turismitööstus täitsa selgelt, et mina olen viimased viis aastat sattunud vähemalt korra-Prantsusmaale. Sellel aastal ei olnud kavas minna ja ega praegu vägagi tõmba kammuses. Teistpidi jällegi lähed. Prantsusmaaturismitööstus võib väga tugevalt pihta saada, on kohane ja nad hakkavad kartma ja kui võtta lahti näiteks sõna pukincom ja valida siis Nissi linn, et ma tahan seal ööbida, siis esimese asjana tuleb nimekiri, mis ütleb, et seoses hiljutiste sündmustega mõelda järgi, eks oled sa täie mõistuse juures, et sa sinna broneerida? Päris nii päris nii just ei olegi öeldud, aga soovitatakse vaadata. Praegu on ka see, et natukene on neid turismivoogusid ümber nii-öelda nad on lihtsalt, et inimesed siiski tahavad, kus kuhugi sooja kätte puhkama minna. No meil praegu on siin soojaga, oleks veidi vihmasem, inimesete tung oleks suurem, nad võib-olla mõtleksid veidike vähem, et näiteks seeria poolsaar Hispaania ja eriti Portugal on väga ülebroneeritud, sest inimesed kuigi ka nendele kohtadele, eriti Hispaania teatud kohtadele, on antud hoiatus, et inimesed siiski tahavad minna nad, kuna seal otseselt midagi ei ole juhtunud, siis tegelikult osa sellest turismimassist. Nii Põhja-Aafrika kui Türgi arvelt on läinud ibeerijale, mis muidugi on andnud nii Hispaaniale kui Portugalile. Must must tõdemusega on andnud nende majandusnäitajad kohe nüüd viimastel kvartalites üles tõstnud, et see on kõik, asjad on omavahel seotud, seal lained loksuvad ja kindlasti kogu osa inimesi jääb koju, aga mingi osa sellest turismimassist on lihtsalt suundub natukene ümber. Ja teine asi on see Türgi eks Türgis, Istanbul on ikkagi tuntud lennunduskeskus Türgis Erlend, seal, maailma, ma arvan, kõige vingemaid lennukompaniisid, väga hea teenindus hästi, paljudes kohtades saab lennata odav ka. Eestlased tarvitavad päris palju, Türgis on nad ka väga palju puhkamas. Jälle hakkad mõtlema, kas neil ikka tasub sinna minna. Mõned nädalad tagasi oli ju, Istanbuli lennujaamas oli surnak pommiplahvatused. Ja me teame, et see sõda, nii-öelda sõda, ütleme jutumärkidesse sõjaks ei ole läinud. Riigipöördekatse see toimus põhiliselt Ankaras ja Istanbulis nendes kuurortlinnadesse olnud, aga aeg-ajalt seal ka toimuvad, mingid pommi plahvatasid, inimesed ikka tõsiselt mõtlevad Egiptusega oli omal ajal ja miks eestlased sinna läksid, oli sellepärast, et ülejäänud maailm ei julgenud sinna minna, meile pakuti odavaid hindu. Et see käibki selliste voogudele ja see on päris jube. Need on mingit pidi, loomulikult see on jube Türgi, Türgi puhul, nagu mulle ütlevad mõned türgi sõbradid, Türgistan saanud Lähis-Ida ja sul ei ole seal sule ole seal otseselt nagu sõda. Aga sul ei ole seal ka turvaline ja sul on sõna otseses mõttes sõjaline risk, et seal keegi, keegi hakkab kuskil keset kohvikut tulistama, keegi paneb kusagile pommi, et Türgis tükk aega pommi pommiplahvatused on Türgis olnud tavapärane kogu aeg, praktiliselt kõik viimased kümnendid ennekõike kurdide pärast, nüüd on sinna Isis juurde tulnud ja varem olid türgi pommiplahvatusele tavaliselt seal nii-öelda selles kurdide aladel, et me võime või mitte ei või nimetada seda kurdistanics mõni türgi purist võib-olla ärrituks selle peale, aga noh, ütleme ida idaneb toolias. Et java kiri läksid siis seal oli see risk alati olemas. Aga see tavaliselt ei olnud selles nii-öelda valges või euroopalikus Türgis. Ja millal ta tulnud. Nüüd on need saksa turistid sultan metile, see on rohkem võtnud sellise Isisena, aga samas on ka kurdid hakanud rohkem tegutsema ISISe stiilis. Eilne Spiegel kirjutas, et rääkis seal oli abielupaar, kes käis kogu aeg üle maailma reisimas. Nemad rääkisid, nemad sellel aastal lähevad Põhja-Saksamaale mere äärde, sellepärast nad ei julge lihtsalt enam mujale minna. Mulle meenub ka näiteks, kui ma esimest korda sattusin Londonisse 90.-te keskel esimese asjana pankuri tihti pilvelõhkujaid, mille IRA pommi alla pannud ja oli ikka päris purunenud sellise välimusega Hispaaniasse esimest korda sattudes järsku avastasin keegi, mees on pomm, mütsiga minu kõrval sõdur. Suur üritus. Itta oli tollal täitsa tegija, et need olid asjad, millele ma ei olnud nagu osanud mõeldagi, eks ma läksin läände turvatud läände, Nad olid olemas, siis õnneks midagi ei juhtunud, aga tänapäeval on, me saame aru, et nad terrorism on tõusmas. Ja meil on olnud ilmselt natuke aega, rahulikku aega, me oleme ära unustanud eriti midagi, noorem inimene on, seda vähem, ta mäletab seda, aga kui sa võtad näiteks lööd siis Youtube ja Belfast Belfast, 1900 kaheksakümnendatel. Seal käisid täiesti nagu klassikalised linnalahingud, et jah, IRA tegevusulatus ka Inglismaale ja eriti, ütleme Põhja-Iirimaa. Noh, sa näed täiesti täiesti sellist ehtsat linnalahingut, et see ei ole Euroopale tegelikult midagi muud. No te olete nüüd toonud välja rea aspekte tegelikult mille pärast me peame seda türgi stabiilsust väga oluliseks ja peame seda tõepoolest ka jälgima ja Türgil on ikkagi maailma julgeoleku kontekstis noh, väga suur roll ja Türgi on NATO liige. Euroopas, mida Euroopa Euroopa suurim Nato armee Dormeene, NATO suuruselt teine armeel Et kui me praegu siin kasutasime juba nii-öelda minevikuvormi, siis, siis näib praegu, et see ikkagi see riigipöördekatse sellisel juhul, kui on läbi. Ja võib-olla tuleks veel, kuna selle juurde tagasi, et et kas me oleme praeguseks saanud. Evelin, sa oled jälginud ülevaadet sellest, et kes need ründajad olid ja kui ulatuslik see oli, mida nad taotlesid. Mingi osa Türgi kaitsejõududest ütleme, seal on väga palju võrreldes õuna, Türgi on niisugune sõjaväelastest riigipööretest palistatud riik, seal on neid olnud viimane suurem oli 1980. aastal, aga ka 97 tegid kaid kaitsejõud oma randa, nii et seal on seitse, oli ka muuseas ja oli, et, et, et seal on, seal on see 2007, oli katse juba, et viimane sihuke väga edukas oli aastal 80, kus siis sõjavägi, valitsus, veel kolm aastat tagajärgi, siis nad panid paika endale sobiva presidendi, türgi sõjaväele on olnud iseloomulik see tabad ennast sekulaarsuse ja mingit pidi. Nii paradoksaalne, kui see ka poleks, siis nad näevad ennast demokraatliku korrakaitsjana, ehk siis mäletatavasti Türgi vabariigi isa Kemal Atatürk oli ise sõjaväelane ja ta on see, see on Türgi sõjaväemõtteviisi väga tugevalt sisse kasvatatud, et nemad on demokraatia, sekulaarse kasvatajad, nemad peavad selle nimel oma sea tekigi mõnikord sööma. Mõnikord peavad võtma maha demokraatlikult valitud president. Täpselt, sest kui see hakkab olema liiga moslemi, näiteks kui meil sel aastal oli oma vabariigi aastapäeval juhtus nii, et mõned inimesed otsustasid, et vastuseks presidendi siis neile mittemeeldivatele eluviisidele ei lähe presidendi vastuvõtul. Sama. Mulle meenus selle peale kohe, kuidas Türgis ei läinud sõjaväelased presidendi vastuvõtule. Küsimus oli jällegi presidendi naises. Abdullah Külli naine kandis ja selle peale leidsid Türgi sõjaväe esindajad ühel aastal, et nad ei lähe keegi presidendi vastuvõtule, sest nemad ei saa sellist islamistlikku nähtust taluda ja see oli ühe naise riietuse valik, mis olis ühe naise usulised eelistused, mis justkui oleks, see on demokraat, kui riik on demokraatlik, siis peaks tal olema õigus seda teha. No praktiliselt sõjaväe in corpore jättis vabariigi ja Türgi vabariigi aastapäeva vahele. Pärast seda muidugi ka ütleme tsiviilvalitsuse sammud, Türgi sõjaväe ohjamine lisaks või ohjeldamiseks ka tugevdusi ja mis mingit pidi ilmselt kui me vaatame täna või eile õhtul toimunud, siis ei olnud ka üle ebaproportsionaalne. Rätsep taip Erdogan ei ole ju selles mõttes ülearu selline populaarne, ei, ei, ei siin ega sealpool, aga, aga noh, tema võim on siiski ütleme püsinud ja, ja tundub, et nüüd pärast seda riigipöördekatset. Noh, see on see, et ta võib nagu kruvisid veelgi rohkem pingule tõmmata. Ma arvan, kusjuures ma arvan, et tänu sellele riigipöördekatsele Erdogani taha koondusid ka inimesed, kes on teda väga ammu juba kritiseerinud, kes ei ole rahul ja kes ootasid, et ta kukuks, aga nad ei taha, et ta kukuks. Siis ehk siis see on see, et, et noh, me, me toetame, Me toetame tegelikult demokraatiat või Me toetame tegelikult seda, seda süsteem, legitiimselt süsteem. Võtlikkus mängus aktsepteerida, et mõnikord on valitsus, kes sulle ei meeldi, aga kui selle on valinud teiste kodanike enamus, siis sa ei, sa ei toeta kunagi seda, et sõjavägi selle valitsus asendab. President kutsus seal rahvaste tänavatele ja rahvast tuli ja rahast tuli meeletutes hulkades tuli, et noh, see näitab, et missugune võim või kaashaaramisvõime tal siiski oli praegu olemas. No tal on arvestatav hulk poolehoidjaid, mis on, aga pole hoidjate kohta, see üks selline tendents on see, et nad muidugi elab ka linnades päris palju ja sellega tänu sellele, et seal toimub linnastumine ja maainimesed kolivad linna, siis on ka Erdoğani poolehoidjaid linnades rohkem. Linnainimeste seas on see nii-öelda tema suhtes kriitiliste inimeste osakaal, kõrgem, aga kindlasti massid juba tema enda poolehoidjatest tulnuks kokku, mis on ka üks seekordse riigipöördekatse erinevusi võrreldes varasematega. Et varem on läinud vaiksemalt? Ei ole olnud selliseid massilisi inimohvreid ei ole olnud, see, et kodanikud tulevad, astuvad vastu. Eks seal ole ka meedia roll ikkagi. Et Erdogan on tuntud selline tegelane, kes meediat on kogu aeg pigistanud ja selles riigipöördekatses oli ka meedial päris suur roll, et esimese asjana võeti sealsed telejaamad kohe üle ja nüüd ei lasknud võeti ka sõltumatud meediakanalid. Vähesed. Võrreldes varasema ajaga ikkagi tegelikult samas jälle meedia ülevõtmine ei ole praegu noh, niisama lihtne enam, et võib-olla 30 aasta taguse ajaga võrreldes, et sa võtad paar olulist jaama üle ja siis sul on nagu kontroll olemas oma sõnumit edastada. See oli oluline ja teine asi, kohe hakati ka Facebooki ja Twitterit eirama eile pärast, et noh, omad vitsad peksavad ja kõrvalt on teada, mis seal toimus, seal araabia kevade ajal eksinud sõnumit muudkui liikusid, et no eks Erdogan ise on ju ka võtnud mitu korda Facebooki ja Twitteri maha, Twitter oli väga pikalt oli. Osta või paar tagasi oli Erdogan Erdogan ise on korduvalt Hitlerit maha või peaks ka praegu olema maha? Täpselt sama moodi, et need vastased, kes veel alles on öelnud, et nad saaksid Ja ja, ja täpselt, ja siis on ka nagu suuremate rünnakute ajal, et see on nagu ka Erdoğani on juba teada, kuidas seda, kuidas seda teha, et see on tema, tema valitsuse täpselt samuti, et nad on sotsiaalmeediaga ilmselt nagu siuksed, üks tegusamaid tegusamaid valitsusi maailmas. Ja ta kindlasti ei ole lõppenud veel see üritus, et nad praegu toimus nii-öelda otsustav faas, aga see, kus hakatakse uurima käsi väänama, piinama inimesi ja karistama seda me alles näeme või õigemini pigem ei näe, sellest. Hiljem kuuleme. Ja hästi murettekitav on see, mida sa võid teha türgi sõjaväele, sest et tegelikult on noh, ilmselgelt põhjendatult on Erdogan näinud sõjaväes kõige suuremat sellist väljakutset ja ma ei tea, mitu nende eelmist kaitseväe juhatajat on jätkuvalt vangis. Ja sõjavägi on ikkagi väga tugevalt seda ladvikut on seal roogitud ja ma arvan, et nüüd tuleb, kuna seal jätkuvalt, leides pärast kõike seda rookimist leidus jätkuvalt sadu kõrgeid ohvitsere, kes olid valmis kaasa minema, siis no näiteks minu meelest ei ole, siiamaani ei ole välja tulnud, kus on Türgi kaitseväe juhataja, kadunud on jätkuvalt ära teise, on Türgi kaitseväe nii-öelda juhataja kohusetäitja, kes praegu seal nii-öelda siis valitsuse poolt asju korraldab. Et kaitseväe juhataja kohta minu meelest on kuskile ta justkui tema kohta ei teata, et kummal poolel ta on, sest ta alles hiljuti käis Erdogani tütre pulmas. Et tema suhtes on sõnumit natuke ambivalentsus. No kõik see, need sündmused arenesid siin tundidega ja seda informatsiooni tõesti oli palju nagu nagu sellistel puhkudel praegusel ajal ikka, aga, aga ma ei ole küll väga tähele pannud, et kuidas NATO tasandil nii-öelda see avalik sõnum on, on täpsemalt täpsemalt olnud. Selge on see, et noh, et mingisugust nagu sekkumist, ütleme seal kokkulepete tasandil noh seda, seda ei ole olnud. NATO-s tegelikult tegi NATO peasekretär, tegi hiljuti tegi avalduse eile meie aja järgi kaks, 26, kus pealegi hästi lühikene, kus ta ütleb, et olen rääkinud türgi väli. NATO peasekretär Jens Stoltenberg siis teatab, et ma just rääkisin Türgi välisministri Mevlüt Cavusoglu-ga. Ma jälgin sündmusi Türgis lähedalt ja suure murega. Ma kutsun rahule ja vaoshoitult täiele austusele Türgid vaatliku institutsioonide ja põhiseaduse vastu. Türgi on väärtuslik, NATO liitlane. Tuli pressiteatena, see tuli, pressiteated on ilmselt ka sotsiaalmeediasse, et kolm lauset suhteliselt niisugune vaoshoitud. Ta tegelikult ei ütle suurt midagi, et noh, et mingit pidi on, isegi selles avalduses peegeldub see, et NATO on harjunud, et türgi sees juhtub asju. Sest noh, ametlikus NATO uudisteruumis NATO veebiküljel sellist sellist teadet veel ei ole, see, see ei ole piisavalt tähtis, et nad on riigi siseasi. Nad on jah, täpselt ongi, et see on Nato, Nato lähenemine ongi see, et see on riigi siseasi. Noh, eks me näeme siis, kuidas siin läheb, tahad ja õigemini tegelikult lähitunnid, mis uudiseid uudised toovad, kindel on see, et vähemalt 90 inimest on hukkunud praeguse seisuga vigastatute arv on juba üle 1000, võimalik, et see, need arvud lähevad kõik palju suuremaks ja noh, me tegelikult päris täpselt ei tea ka nende erinevad allikad seal. Lennujaam on, mis oli mingil hetkel suletud, ma ei tea, kas ta praegu lahti. Ja siis tardanellide väin, eks. Mis siis Musta mere ja ülejäänud mere vahel käis, see oli vahepeal suletud, et see mõjutab, palju, mõjutab maailm mõjutab palju, mõjutab palju selgem. On see, et kuigi me ütleme olles omades ise ajakirjanikest tuttavaid, kes on kannatanud Erdogani buvastuste all ma ütleksin siiski, et meie huvides antud juhul ei oleks türgi kodusõjas oleks ja praegu vaadates juba seda, neid numbreid, vigastatuid ja hukkunuid, siis oleks see ainult seal, see, see, see parem surutakse kohe maha või see ongi kodus. Seal on ka muidugi, millised saavad olema suhted Euroopa Liiduga seal. Arvestades, et ikkagi türklastel mingi ambitsioon on Euroopa Liiduga ühineda, siis selline ebastabiilne riik lükkab kogu seda protsessi järjekordse vetika maitseks. Et suuremad Euroopa Liidu suunalt suuremad probleemid olid ikka see, kui Erdoğan ise lehetoimetusi vallutas, et praeguse seisuga ma arvan, et ta saab ka Euroopast ainult toetust juurde. Siis seal võib olla veel ka kihke taastada surmanuhtluse. Aga mis on tal olnud muuseas, aga, aga meil näiteks on selline asi, et mulle tuli pähe lihtsalt selline seos, et kui kui me mõtleme ebastabiilsed Türgi peale ebastabiilse majandusega riigi peale. Tegelikult on nii, et, et see ühendus on nii otsene, et meile meile ehitatakse türgi sadamates praegu või tähendab siis tehastes laevu, mis peaksid hakkama, saab pidevat pidama ühendust siis meie suursaatega ja ma mõtlesin kohe, et kui kui midagi, kui midagi juhtub, siis, siis see ju seal on ju põhimõtteliselt nädalate päevad loetud. Aga sellest teemast ma, ma küll ei taha veel praegu hetkel rääkida. Ma olen rohkem mures, kuigi mul elab vanaema Saaremaal, ma olen rohkem mures siiski nende pikemate Just täpselt probleemide pärast, aga nüüd selle Nissi rünnaku osas oleme me ikkagi mõnevõrra targemaks saanud, kuigi seal on ikka väga palju lahtisi otsi. Sellest on ju ka möödas napilt rohkem kui kui tööpäev 200 päeva, siis eksju. Prantsusmaa rahvuspüha lõppes siis nii niisuguse traagilise sündmusega, et et üks relvastatud mees sõitis veoautoga rahva sekka 84 hukkunut, 10 last, nende seas need numbrid on nii hirmsat, et ei tahagi neid neid nagu tõesti edasi edasi rääkida. Viga on siis saanud välisministeeriumi andmetel ka kolm eestlast. Rohkesti on inimesi, kes on kriitilised. Millises seisus haiglas just äsja oli põhjust Prantsusmaa poole pilke pöörata, sellise nagu positiivses kontekstis, sest tegelikult nende korraldatud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri läks üldiselt päris päris hästi. Kuigi välja arvatud mõned mõned sellised tavapärasemat sorti rahutused välja arvatud, aga, aga läks ju põhimõtteliselt turvalisuse osas päris hästi. Aga nüüd siis järsku selline sündmus. Ma saan aru, et, et isik on kindlaks tehtud, aga võib-olla päris 100 protsenti ei saa veel öelda, et tegemist oleks mingi noh, niimoodi organiseeritud siis terrorirünnak. Ei, no me ei saa üldse öelda, et terrorirünnakuga praegu me saame praegu öelda, et tegemist on tahtliku tapmisega, ilmselt tõenäoliselt saame öelda, et saame öelda ka, et siis liiklusõnnetusega, eks see, mis tõi kaasa inimeste surma. Ja seal tõenäoliselt uuritakse seda asjaga, terrorirünnakuna. Seal tuleb mitu paranda kindlasti. Peaminister Manuel Valls on öelnud selle terroritõenäosuse välja aga samas muidugi on Sulawi poolt, räägib prantsuse siseminister. No kas need, kes on öelnud, et me praegu ei saa veel öelda, et nad on andnud sellise nii signaali muide, Prantsusmaa positiivsete uudiste peal mõned tunnid enne seda rünnakut tuli Tallinnas ütles siis küll videosilla vahendusel, Prantsusmaalt aga ütles meie lahkuv prantsuse suursaadik Michel Ranieri välja, et Prantsusmaa saadab tulevast aastast meile ühe jalaväekompanii Eestisse pluss on tulekul väidetavat Eestisse visiidile varsti Manuel Valls nende peaminister, kes siis nüüd on muidugi paraku tegeleda, aga, aga positiivse kõrvalpõike, et ikkagi ta kipub osutama terrorismile, aga aga samas ei ole vastutust võtnud. Jah, seda võib ka keegi teine võtta, aga noh, et need uudised, mida me kuulsime enne saadet, kus öeldi, et on veel mitu inimest vahistatud, need viitavad ikkagi sellele, et see, see võis olla ikkagi organiseeritud, et et see ei olnud nagu üksik, et pigem see viitab kõik sellele, et oli tegemist terrorirünnakuga. Jah, et uudiseid oli ka sellest, et on läbi viidud mitmesuguseid läbiotsimisi ja võetud ära ka selle siis akti, sooritaja, mitmesuguseid materjale, mida, mida sealt on leitud, seda pole avalikkusele suurt räägitud, aga tõepoolest, prantsuse peaminister on, on ja öelnud ka sõna otseses mõtlesin, et veokirünnaku korraldaja oli terrorist. Et ju ikkagi temal informeeritud inimesena on mingisugused andmed selle kohta selle kohta olemas on, et, et see asi sinnapoole ikkagi kisub ja, ja noh, algusest peale see sõna terror on muidugi kasutusel kasutuses olnud. Evelin ja üks küsimus, mida inimesed ikka küsivad, et kõik meenutavad jaanuari 2015 Charlie Hebdo meenutavad novembrit 2015 terrorirünnakuid tänavatel ja pommiplahvatusi. Miks Prantsusmaa? Prantsusmaailmselgelt on see sotsiaalne olukord seal selliseks väga raske ühest põhjust leida, aga seal on teatud näitajad, mis lihtsalt tõstavad selle tõenäolisemaks, et sotsiaalne olukord kindlasti on seal neid rahutuid põhja-aafriklasi rohkem või noh, ütleme inimesi, kes on siis nii-öelda selles radike radikaliseerumise riskis. Ma arvan, et enamik prantsuse Põhja-Aafrika lastest on väga korralikud inimesed ja kahjuks oli neid ka selles üleeilses või ööl vastu eilset juhtunud. Rünnakus hukkunute seas oli korralike pearätiga moslemi teemasid. Et nende, Rein, meil on rohkem tekkinud seda seltskonda, kes on siis rahutuks muutunud, kes ei ole ühiskonnas võib-olla leidnud oma kohta, nende riigist on läinud kõige või noh, märgatav arv võõrvõitlejaid ISISe ridadesse. On nende nende sidemed lihtsalt Põhja-Aafrikaga on teised. Ei noh, näiteks seal on veel argumente, et Prantsusmaa sõdib selgelt seal islamiriigiga, nad on sõdinud näiteks Aafrikas. Nad on igal juhul andele Al-Qaeda ja Islamiriik on pihta saanud, et selgelt vastane prantsuse valitsus on välja kuulutanud, et radikaalse islami ideoloogia on selgelt neile vastukarva. Isegi nad, nad peavad sellega sõda, ehk põhimõtteliselt siis Prantsusmaal kuulutanud radikaalsele islamile sõja islamiriik sõdib vastu nii-öelda. Siis Prantsusmaa on kogu aeg rääkinud, et ta ei moslemeid siis kedagi lõimida. Lõimine Rässimileerivad? Jah, aga eks probleeme võib-olla, aga islamiriigi see on ju see, et kuulge, meie ei taha seda, me tahame, et oleks üks islamiriik. Et see on selgelt vastupidine, me ei taha sulanduda kellelegi sekka. Me tahame valitseda, ma just lugesin seda pikki, mis seal siis islamiriigi ajakiri, seal nad ka ilusti ütlevad välja, et kuulge, et iga üksiku moslemisurm on ikkagi ja tunduvalt ebaõiglasem, kui meil oleks kõikide maailma uskumatute veresaun. Nüüd läks muidugi täiega. Pidi ka kanal, kuidas frustreeritud inimesed on leidnud endale endale mingisuguse väljundi, et see ei ole. Kui sa oled hea moslem, siis tõenäoliselt nagu sa oled hea kristlane, sa ei hakka koraani põletama, vaid sa pigem püüad olla kõigiga hea. Kui sa oled hea moslem, sa käid mošees, sellesama. Nissi tüübi puhul on ükski märke näitajat üldse kohalikust mošees kunagi läbi oleks astunud. Et, et seal on pigem nagu mingisugune siuke ma ei tea, said kaist väga ülekasutatud inimesed, et miks sellised nagu üksildased, pisut läbikukkunud ratast mingitel põhjustel rataste vahele jäänud inimesed leiavad endale sealt sellise väljundit ka see on kuigi. Briti lehed ütles, et see meisse isegi eksju, sealiha tarvitas alkoholi, peksis naist. Töötu oli ta ka veel kõigele lisaks ja siis oli Meie oli veel ka hiljaaegu oma mingile sõbrale, kes, kes nimetas teda luuseriks öelnud kuulge teedel ühel päeval näete ja kuulete minust. Ta leidis endale raamistiku. Nüüd kui me vaatame veel neid põhja, siis me põhimõtteliselt võime jõuda välja isegi noh, täiesti ajalukku aastasadade taha, sellepärast et Prantsusmaa oli ju see riik, kes lõpuks kalifaadi omal ajal peatas ja ma ei tea, et ajalootundjad, need tüübid on selliseid asju korraldajat või nad põhimõtteliselt, nad olid nende rahvuskangelane. Roland on ju islamistidega sõdi ja sul ikkagi tuletatakse seda meelde sisena. Sest ma olen ka see, et nemad on kõige jõulisemalt selliseid kiriku ja riigilahutajad, et nad, võib-olla see sellisele teatud tüpaaži inimestest on see raske, kuigi jällegi, kui sa vaatad seda tõesti, et mugistas sealiha ja mošees ei astunud, siis noh, kui palju ta tundis ennast kannatava moslemi, kui palju ta oli lihtsalt. Äbarik ja Prantsusmaa ei ole kindlasti ainus, et islamiriik on samamoodi korduvalt öelnud, et neid huvitab Rooma ründamine ja eile viisid ka sotsiaalmeedias plakatid, kus siis islamiriigis sõdurid olid riigipäeva hoone ees. Ta on andnud formaadi täpselt seesama need ajakirjad ja see ideoloogia, et ISIS on andnud teatud formaadi ja see formaat on selline, et hakka ise kodus terroristiks töid just seal. Et, et see on niuke. On on ka viiteid ette, et selles antud juhtumis võib midagi taolist esile tulla, eks. Jah, et no täpselt, et see ongi, et ja see teeb asja eriti raskeks julgeolekuteenistustele, et kui on inimesi vahistatud, juba leitakse võrgustik, siis võrgustiku tabamine on märksa lihtsam kui see, et sul on mingisugune töötukoll, kes kammib internetti ja load neid vandenõuteooriaid, ja siis ühel hetkel seal ei tea, milline neist tüütutest kollidest lihtsalt võib-olla saadab ajakirjanikele sõimukirju ja poliitikutele ja suunab niisama, kui ta leiab endale keegi kellegagi sinna suunata ja milline neist hakkab päriselt nagu otsiku pommivalmistamisjuhendi üles. Neid üksikjuhtumite puhul on alati see, et ühiskond nagu mõnikord on, on nii-öelda tagantjärele tark ja, ja hakatakse näpuga näitama, et näed, et tallu liidus sellist tüüpi sotsiaalmeedia postitused ja nii edasi, aga noh, inimene võib olla ka lihtsalt mingisuguses ärevuses ja võib-olla lihtsalt lihtsalt natukene natukene ebastabiilne, et see ei tähenda seda, et, et tal peaks nagu käed raudu panema täpselt samamoodi nagu nagu me ei saa tegelikult ju ka nagu tänavaid kinni ehitada veoautode liiklust keelata või mingi noh, see, see ei ole ju võimalik. Jah, vot see ongi ütleme terroristide puhul hästi raske nendega sõdida, nad nende relvad on väga lihtsad New Yorgis ja Washingtonis oma aega. Nad võtsid lennukitele paberinugadega. Nad ründasid autoga täpselt, seisa autosid ära keelata, sellepärast et natsengi, noh. Ja ma käisin siin talvel ühel seminaril, kus siis Europoli ja teiste selliste Euroopa terrorismivastase võitluse organisatsioonide juhid rääkisid. Nad ütlevad selgelt, et terroristid ei kavatse meile rünnata selliseid hästi valvate objekte sõjaväebaase või siis mingeid infrastruktuuri objekte, elektrijaamu näiteks suuri, mingeid teesilmasid, ei, vastupidi, nad valivad endale jõukohased objektid, tähendaks, on siis kohvikud, restoranid, selline rannapiirkond. Ta ei ole muuseas isegi suurüritusi rünnates, sellepärast et seal on politseinikke palju. Väljas valitses rahulikku puhkepiirkonna ja kõigele lisaks, efekt on tunduvalt suurem, kui sa kuuled, et keegi ründas mingit elektrijaama, mõtlesin, okei, seal toimus tulevahetus. Aga kui sa kuuled, et sajad inimesed on saanud viga või surma kuskil kuskil tänava peal, siis see on selline plahvatus. Ilmselt hakkad hirmu tundma. No see on see sümbol väärtusse, sümbolväärtus asjadele, et tavaline elektri näiteks kui sealjuures oleks tuumaelektri ja see muudab asja juba märksa põnevamaks ja aga teiselt poolt on see, et millele ka sulanud natuke viitas, et sa ei saa kõike kaitsta. Sa ei saa kõike kaitsta näiteks seesama, et kui sa lähed suvel, ma ei hakka siin võib nimetada, lähed näiteks Barcelona rannas, Barcelona randa, sul on inimesi seal nii tihedalt, et sa võiksid olla praktiliselt pime, kui sa suudad, kui sa saad, oskad päästikule vajutada, suudaksid seal veresauna juba tekitada. Et sa ei saa kõiki kohti lihtsalt turvata ja selle kohta on ka antud hoiatus ja noh, aga ma ei saa lõpetada elama. No ei saa lõpetada elamist, samal ajal on niimoodi, et et on ju üks viimastel aastatel päris palju arutletud, teema on, on see privaatsuse ja turvalisuse vahekorra teema, et ühest küljest öeldakse, ütlevad inimesed, et et me ei taha, et riik nagu sõbraks liiga palju meie telefonides, meie andmetes, meie meie, meie, meie võrgustikes, eksju, kus me, kus me kogu aeg sees olema, samal ajal teisest küljest on see, et mul on meeles sealtsamast nišist üks, üks üks esimesi kaad telekaadreid, mida ma nägin kus üks üks mees lihtsalt hüüdis kaamerasse, et, et umbes, et, et noh, keegi ei taha turvalisust, keegi ei taga turvalisust, noh ta, ma saan aru, inimene, inimene on shokis. Siin on nagu ka on päris päris tugev vastuolu. No mina rohkem kui seda isegi ütleme ilmselt ma olen varem selles suhtes meedias sõna võtnud, ma ei ole nagu ma elan, väga paranoiline selles suhtes, kui andmeid käideldakse, kuigi noh, eks seal on probleeme. Aga milles suhtes ma olen palju murelikum on see, et vastureaktsioonina ilmselt tekib päris suurel hulgal inimestel teatud kõva käe ihalus. Leidub kindlasti leidub ka populiste, kes ütlevad, et nemad teavad kõiki lahendusi, olgu see siis kõigi moslemite, ma ei tea, kuhu saatmine või igale poole politsei kontrolli kehtestamine, mina kardan kõige rohkem seda Tegelikult see oht on päris suur, Moses see, see on reaalne, reaalne oht, eks see kasvab selle pärast ja islamistid ise teevad seda. Nemad suurendavad seda. Vastujoone tekib täpselt samasugune nii-öelda siis. Ma ei ütleks, et see kristlik, see kindlasti ei ole seal mingi islamivastane lihtsalt mittemoslemite jõud. Aga võib-olla siis veel, et, et noh, kus oleks mehhanism, et mille, mille kaudu me saaksime otsida lahendust sellele lihtsale küsimusele, et kuidas ikkagi ikkagi me saaksime nagu ära ära hoida, et noh, loomulikult need reaktsioonid on täitsa selge, et inimesed võib-olla on ise tähelepanelikumad, hoiduvad avalikes kohtades avalikesse kohtadesse minema. Sulev vangutab pead. Elu läheb edasi. Ei no kuidas sa saad ära hoida, kui üks inimene läheb hulluks, ronib autorooli ja hakkab sõitma? Me ei tea, mis põhjusel ta selleks hulluks läheb, eks kaotabki mõistuse ära või või keegi talle on andnud sellist nõu, on tal näinud mingeid nägemusi? On ta narkootikumide mõju all, kust me seda teame? Seda on võimatu ja see võib ka minna, isegi mitte islamistlikel põhjustel, inimene võib teinekord hulluks minna, lihtsalt näinud tulistamine Viljandis näiteks. Noh ja see Eesti üks suuremaid tragöödiaid see oli, kus üks piirivalvur nõukogude ajal lihtsalt seenest purre ala, sadu automaadist inimeste pihta tule. Palju inimesi sai surma? Et selliseid asju on võimatu ära hoida ja seda ei saa ka ära hoida sellega, et sa ütled, et ajame kõik moslemid siit välja. Samamoodi võib täiesti sassi minna ükskõik millise usutunnistusega inimene täpselt ilma igasugused. Ja noh, eks kodanikud tahavad ikkagi kuulda seda, seda sõnumit, et noh, kuidas neid tuleb kaitsta, võib-olla siis, kui kui ütleme niimoodi, et tuleb noh, teatud teatud mingisugusest sellisest privaatsuse osast osast loobuda, siis peab ta neile nagu seda seletama, et miks see, miks see vajalik Eks loomulikult loomulikult tuleb aktsepteerida, et kindlasti on seal kriitikuid ja kriitikutel on osaliselt õigus. Aga noh, kusagil on kompromiss. No aga siis hakkad ja siis hakkab levima krüpteerimine mille, mille abil terroristid siis suhtlevad, nõnda näiteks mängukonsoolide abil omavahel suhtlevad. Kasutage mingit Facebooki või? Kasutad hoopis teist teistsuguseid sidepidamisvahendid, täiesti legaalseid, muuseas nad väga nutikad. Sõnumite jätmine, kuritegevus on alati hästi nutikas. Ja see on nagu füüsiliste kääridega mingit pidi, et sa võid panna kohvikute ümber, siis nüüd, mida hommikul telekast nägin, et paneme siis nagu suured tõkked kohvikute ümber. Nojah, sa lähedki kiini mürgitab toiduained ära, jah. Seal oli midagi kasu, seal seal. Nõudepesija nõudepesija kuuleb hääli, ta läheb, hangib endale rotimürki. Ja rotimürk sihukese pika vinnaga, seega et sa ei saa kohe jaole, vaid see võtab natukene aega, enne, kui ta toimib. Jah, aga tuleme veel ühe sellise Euroopat puudutava asjaolu juurde kahtlemata. Ja taas taas on tegemist tegemist tegelikult ju välisteemaga, aga ka see puudutab ju inimesi. Kui Ühendriikide või vabandust, siis ühendkuningriigid saavad endale uue valitsuse, kui, kui need suhted Euroopa Liiduga muutuvad väga paljud ju ka eestlased töötavad Suurbritannias. Noh, et valitsus on, valitsus on kokku pandud. Kuidas siis Evelin, selline tunne on selles osas, et milline siis saab see brittide seos ühisturuga praegusel hetkel olema, et on räägitud siin nagu leebematest klientidest on räägitud nagu teravamatest variantidest või leiame me ikkagi sellises seisus britid tegelikult on nad siis liidus või ei ole Liidused, nad tegelikult ikkagi jäävad sinna saare riigiks ja ongi natuke isemoodi lihtsalt, aga, aga ütleme nii, et, et ühendus on ikka endine ja vaba. Ma kardan, et isegi britid seda ei tea, sest et esiteks nagu brittide poolt nad valitsusse saidki paika, eks need koguma ja vaatavad, mis neil on, teiselt poolt ka iga Euroopa liidu sees ei ole väga ühtset seisukohta, sest kui näiteks Prantsusmaa või siis ka Jean-Claude Juncker ütlevad, et me peaksime, et kohe kiiresti mära raks-raks välja ja siis vaatame uuesti, siis teiselt poolt on jällegi Angela Merkeli liin, kes ütleb, et võtame nüüd rahulikult, vaatame, kaalume, mida me siin täpselt, mis leping tuleb, et et need tegelikult üle jõujooned paika jooksnud ei siis Euroopa sees ega ei ole minu meelest ka paigas see, mida britid hakkavad küsimateks. Britid peavad kõigepealt ennast. Ma arvan, et pole veel päriselt toibunud selles suhtes Brexiti hääl ära tuli ja nad peavad omavahel kokku leppima, et mis saab. Üks asi on see poliitilised jõujooned, teine asi on alati olnud ka ametnike masinavärk, kes reaalselt neid asju toimetavad ja seal teatavasti asjad väga kiiresti ei käi, see Hamfi ei lase asjadel minna nii et pigem tekivad mingid formaalsed takistused, asjad hakkavad venima ja nii siis on alati olnud. Huvitav, kas ma olen seda kuvand Ena mõelnud, kas Theresa meil see tegutsemine tänu sellele, et, et selle Margaret Thatcheri usinasti paralleele tõmmatakse, teeb seda elu nii-öelda lihtsamaks või, või hoopis vastupidi, keerulisem? Kusjuures huvitav oli see, et tema sellest esimesest kõnest isegi võib-olla see oli minu enda peas, aga ma isegi tajusid teatud selliseid matkivad jooni, et võib-olla jana kaaned, Merkel on siin Euroopas, teiselt poolt on ka see niisugune nagu sihuke ema kuvand või sellise nagu raudse raudse leedi kuvand, et see mingit inimsed Ta mõjutab küll ta mõjutab meie mõtteviisi, sest inimesed, inimesed lihtsustavad oma maailma sellega, et nad otsivad mingeid paralleele ja sarnasusi, mõtestada seda, mis tulevikku tuleb, et et et elame-näeme, et, aga Mul on natuke, tundub, et ta isegi püüab teda kopeerida. Nii et kui ta ise seda paralleeli tegelikult otsib, siis võib-olla on on see see, et kuna ta peab ikkagi rahvale nii-öelda usaldusväärseid sõnumeid edastama, siis siis siis ta arvab, et ta saab sellest nagu tugev Kuigi samas on ka see, et ega tätšerit nüüd igal ühend, kuni ta küll püsis briti rahva soovil pikalt võimul aga ega teda nüüd nii üheselt ka ei armastata, et teatud piirkondades, eriti maades, kus ta need mittetulundustulusad kaevandused lihtsalt nagu kinni pani ja ka näiteks Põhja-Iirimaal, kus siiski Thatcher oli väga raudne näljastreikijat ega, ja väga karmikäeline selle vabariikliku mässu allasurumisele, et võib-olla see Thatcheri paralleel igal pool ei olegi nii. Meie on olnud ametis nii vähe aega, et tal on võimalik hinnangut anda ja sellepärast me mineviku pealt sinu leiamegi Eks ju, Evelin ei ole nii et, et seesama Margaret Thatcheri enda kuju ja kuvand on muutunud ka juba selliseks natukene nagu selliseks müüdilaadseks ja küllap ka isegi brittide brittide seas, eks ju, et et oli selline selline suur ja kõlav nimi. No ütleme nii, et parem parem saada täitcheriga paralleelid endale algatuseks kui see, kui sind tõmmatakse sinu John Melchiori vahel paralleel, kes tuli teatavasti pärast Thatcheri, kelle kohta ma olen näinud raamatut 101 kasutus, Jon meitšerile, üks oli lipuvarras, niiet. Välis välisminister Boris Johnson tema kohta on öeldud, et briti trump või mis ja küllap vita ainult välimuse põhjal. Jah, sest et ilmselgelt see tema kuvand oli, on juba tema, tema alustab sellise kuvandiga ja ma kardan, et tema kuvand võib jällegi Theresa May siis valitsuselt natukene sellist, et ta vähemalt alguses tõmbab niisugust usaldust või usutavust euroopasimis vähemaks. No ta jääb, võib-olla ta võib varjutada peaministrit, sõltub sellest, kuidas ta käituma hakkab. Noh, Türgi sündmuste puhul lihtsalt andis väikese teatri välja, soovitakse välisministeeriumis välisministeeriumiga ühendada ja nendel inimestel, kes siis Türgis viibivad mis ongi hästi mõistlik, aga see kõik sõltub tema käitumisest, et noh, tal on värvikas piisavalt ja ja kui nüüd trump tuleb ka võimule, kui see juhtub, siis võiks sealt väga huvitav paar välja tulla. Kuigi ma arvan, et ta ikkagi ohjat ohjeldab seda mee nii meil kui ka, siis jällegi söhamfi ja teised välisministeeriumi ametnikud ilmselt ohjeldavad. Siia on see, et sõltub sinu positsioonist, et kui sa oled teatud positsioonil, siis hakkad käituma lihtsalt teistmoodi, sellepärast et seal on ka vastutus teistsugune. Ja sa annad aru ressursside piiratusega? Kuulge aga värvikatest inimestest rääkides, et enne seda, kui suured välissündmused meie uudiste eetri vallutasid sel nädalal, siis väga palju räägiti meie Euroopa parlamendiliikmest siis Jaana toomist keskerakondlasest, kes käis külas siis Süüria diktaatorile Bashar al-Assadil ja tegi seal igasuguseid igasuguseid pilte ja sellest ikka jätkus ka mitmeks päevaks juttu, et et kui me nüüd niimoodi natuke rahunen, Humana vaatame sellele asjale tagasi, siis, siis mida ütlete? Ma olen suhteliselt sõnatu, ausalt löövel vaadata, kellega ta käis seda nokka, noh kes on nagu. Kui sa tahad endast mingit mõõdukat pilti hoida või maalida või siis seal Stanooka seltsis Assadi juurde sõitmine seal ikka midagi sellist, mis nagu raske Tal oli üks hispaanlasest kolleegaa kaasas, aga ega see vist Eestis nagu väga suurt tähelepanu ei ärata. Ei, ma arvan, et seda nokast täitsa piisas, et antist pidi jällegi meeldis, et mis siis nagu hullemaks on läinud või mis on kuidagi muutunud ja mitte midagi ei muutunud mitte midagi läinud hullemaks. Loogika ütleb ka seda, et rääkimine tavaliselt aitad ka ajakirjanikke, nagu me teeme vigu, siis me teeme tavaliselt selle tõttu, et me oleme liiga vähe suhelnud. Ja noh, selles mõttes nagu suhelda võiks. Või võib ka niipidi mõelda. Aga vaata iga suhtlusele sümbolväärtus, et diplomaatiasse, et tihtipeale ka kuhugi minemine, et see ajastamine kasvõi, kui vaadata USA Venemaa suhteid või NATO-Venemaa suhted, see, kes kuhu, mis kell läheb, see on tegelikult ikkagi hästi. Ja sümbolväärtusega täht ja okei, me saame öelda, et ta esindas Euroopa liitu, aga tal ei olnud mingit volitust. Parlamendi jah, Europarlamendi nimel tal jäänud rääki volitust. Rahvaliidu Eesti isegi mitte Keskerakonna nimel ei olnud tal valitsust, rääkige, seal oli ainult volitust teha pilti koos selle oma kaaslastega ja siis sealsed jäigi sümbolväetise peale, sest tal ei olnud sellest mitte mingit kasu. Minu meelest on hea see, et sealjuures oli ka hispaanlane selles mõttes, et muidu oleks jäänud mulje, et kaks hullu balti Baltimaade esindajad käisid Assadi jutul, sest ega kui sa oled kuskilt kaugemalt Lääne-Euroopas, siis noh, need on mingi Ida-Euroopa veidrikud, näed, nüüd käivad. Jah, selles mõttes tõesti hispaanlase kaasavõtmine oli nagu hea sõnum, aga teistpidi jällegi. Ma vaatasin, et mis eile toimusele Ameerika riigisekretär John Kerry käis Moskvas pikas pikki läbirääkimisi Sergei Lavrovi Vladimir Putiniga seal üks opositsioonisaadik, muuseas Putin puhtaks nende nende opositsiooniparteide juhtidega. Meile sellel püüdis, seletas, et kuulge tahaksin teiega 10 minutit kahesilmal vestelda. Ega see välismaalaste koostamine ei ole nii tähtis, kui meie siseasi, et Putin pikalt muidugi naeratus ainult selle peale ja siis ütleme, Kerry käis ja millest rääkisid, ikka rääkisid Süüriast, teemaks on, mis asi, kas teha ühine selline operatsioonide keskus, kus siis hakkaksid venelased ja ameeriklased omavahel koordineerima rünnakut Süüriale. See on hästi, aga see käib kaasas ülejäänud sellise signa signaale Nad annavad, ameeriklased annavad neid signaale selles suunas, et nad tahaksid midagi, kuigi see võib-olla see ühised rünnakud võib-olla, pigem võib-olla see, et lepime kokku, mis kell teie lendate, mis kell meie lendame, et me üksteisega kokku ei lendaks. Aga see, aga see sümbol, aga see, et Kerry läks sinna selle, see on väga kooskõlas USA välisministeeriumi sümbolitega. Et erinevalt võib-olla sellest, kui, Euroopa liidus meil siin vaprat saadikut kõiki hirme trotsides lendavad Assadile küll kreml alguses teatas, et nemad on juba ammu rääkinud sellest vajadusest sarnast teha, et ameeriklased on kogu aeg tagasi põrgatanud. Vaatame, kas nüüd tuleb midagi siit välja. No see nüüd visiit on ilmselt nüüd otsene järelkajaga ikkagi Varssavi NATO tippkohtumisele, eks ju, sest sest siin on, siin on sellel teemal teemal päris palju räägitud, et Venemaa noh, oli oli nagu nagu ärritunud nendest nendest otsustest, mis olid ju tegelikult ka juba ette kokku lepitud, aga aga, aga nüüd võib-olla see, see lõunasuund on nagu, nagu isegi nagu olulisem. Kas see on nagu mulle üks analüütik ütles, et kui Venemaaga mängib ärritu, mis siis tegelikult ei ole? Ei ole see tõenäoliselt nad on harjunud sellega, Nad peavad reageerima, et nende jaoks on ikkagi ilge invasioon siin innovatsiooniks valmistumine, paneme neile pataljonile, vallutame terve Venemaa ära sellega. Et, et noh, see on Venemaa niisugune tüüpiline reaktsioon, aga eks kajastus käis ikkagi ka täpselt see minut enne NATO tippkohtumist, et mitte jätta muljet, et see kuidagi mõjutas NATO tippkohtumist. Ta lasi veel NATO-Vene nõukogu maha pidada, kus noh, põhimõtteliselt signaal, olised rääkisime, kahjuks me ei saa üksteisest samamoodi aru. Ja alles siis läks Kerry, et tegelikult see ajastus on alati ikkagi väga peenelt lihvitud, see ei ole nii. Kerry vaatab, et mul on nüüd üks vaba päev, ma hüppan Moskvast läbi. No ma tegin sellise asja, et ma võtsin ette Natlase lõppavalduse 139 punkti ülimalt pikk, ei jõudnud kõike läbi lugeda, kasutasin seal kontrolessi. Selleks on Kontfell ja, ja siis Venemaaga mainitakse seal 56 korda islamiriiki 12 korda terrorit 25 korda ehk tegelikult ta näitab, nagu Venemaale on ikka päris kõvasti rõhku pööratud. Venemaa. Kaikahoobid retooriliselt kaikahoobid kätte, pluss siis selle paigutatakse siia natukene vägesid, et ja siis noh pärast seda võib rääkida, see ongi nii. Kuulge, meil on saate lõpuni veel paar minutit aega, ma kasutan juhust ja ütlen seda, et kolleegidele ekspressist on avaldanud sel nädalal ka päris huvitava artikli Eesti presidendivalimiste teemadel. Ja, ja just sellest, et, et see suur piilar, tants, ma ütleks, on, on, käib, käib nagu, kus lülitatakse sõnumitega edasi ja tagaspidi kasutada siis siis erinevaid kandidaate, et Sulev, kui sa oma kolleegide tööd kuidagi kommenteerinud, siis ütle mõne sõnaga, kas nüüd siis Nestor on astunud nagu pikka sammu sinna Kadrioru suunas. Ei, selles ei ole sugugi veendunud, aga aga mida see lugu ütleb, ütleb seda, et Reformierakond ei pruugigi oma kandidaadiga tegelikult lõpuks välja tulla. Et Reformierakonna siis seal tipptippude seas on selline arusaamine, et kui keegi toob 38 häält kuskilt muudest parteidest siis ta saab meie 30 kada. Siis me valime ta ära, aga näidake palun see 38 ette. Et šõu on tõesti lahti. Nad Jõksil on juba särgid valmis trükitud, kõik käivad ringi. Kallasel on hästi palju poolehoidjaid, ta ongi selles mõttes nagu teistest peajagu üle, kui me mõtleme rahvusvahelist võrgustikku tema suhtlemiseks kellega ta ringi käib. Kõikidel teistel on ka trumpe. Mis ta, mis see meie lugu, äkki see on see just et nad võib-olla Reformierakond ei ihaldagi seda kohta, et ta tahab. See partei on selles mõttes nagu aru saanud, et kõik kohad, kui on Eestis ühe partei käes, et see võib-olla ei ole kõige parem. Aga teate, seal on, selles protsessis on ikkagi päris palju selliste, mis mind häirib, on see, et, et sellised, selline avalike suhete võitlus toob kaasa selle, et, et nagu negatiivseid hinnanguid tuuakse väga palju esile nende inimeste kohta, et, et ikkagi noh, tulistatakse väga jõuliselt nagu, nagu need inimesed on inimest, kes kandideerivad, on siiski nagu valdavalt päris tublid. Peaks olema küll jah. Et, et just just nagu negatiivne foon tuleb esile, aga, aga ega me nagu selget favoriiti, nagu tegelikult praegu ikkagi öelda ei oska, eks ju. Ei no selles, mis negatiivne foon, et meie loos praktiliselt kõik kinnitasid, nemad on väga tublid ja kõige paremad mida siis üldse, muuseas, kui kedagi valida, siis kindlasti neid vähemalt head. Nendel kõigil on usk olemas ja neil on ka selge tahe saada presidendiks. Asi on lihtsalt selles, et see on väga-väga keeruline. Küsimus on, kas riigikogu suudab seda valida või mitte. No selge meile täna eraldatud eetriaega hakkab siin vaikselt otsa saama. Mul on hea meel, et me jõudsime rääkida siiski väga erinevatest teemadest. Mis puudutab presidendivalimiste jutte, siis ma arvan, et siin saab olema saateid, mis saavad olema täis tegelikult neile pühendatud, nii et kui kuulajate hulgas on inimesi, kes, kes tahavad sisepoliitikast lugeda, siis seda kindlasti lähema kuu jooksul teha saab. Selline tänane saade sai Evelin Kalda. Sulev Vedler Neeme Korv tänavat kuulamast ja soovime kõigile rahulikku laupäeva.