Tere taas rahvateenrite saates seltsi ja vahepeal on kätte jõudnud detsembrikuu jõulukuu. Ei ole, täna jääb kolm nädalat. Nii et. Juba kergelt jõulumeeleolus, mänguline agent Sulev Valner, tere Sulev, tere Rain Veideman, tere. Tere päevast. Ja saatejuht Mart Ummelas, nii et täna on nagu raadioülekaal, kui eelmine kord oli puhas telemeeskond, systeraalne raadio, rahvast rohkem kohapeal ja see nädal siis, mis otsapidi oli novembris ja ja jõudis detsembris välja, oli muidugi Eestis tauni Reieri nädal, kui nii võiks öelda. Sellepärast et esimesel detsembril ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval saabus siis Suurbritannia peaminister esimesele visiidile siia Eestisse, kas oskab keegi öelda, kas see oli läbi aegade esimene Briti peaministri visiit? Vat jään, jään võlgu, muidugi, Eesti Eesti ajalugu peaks sel määral tundma. Kas võis Eesti vabariigi ajal ka olla mõni käinud, aga igatahes on ta sõja järg. Projektilaevastik oli küll Tallinna reidil, aga aga peaminister kahelda, aga igal juhul oli see tõesti väga tähelepanuväärne. Ma julgeks arvata, et ka selles mõttes ajalooline. Et eks me tuleme selle juurde, kuidas hinnata, seda kas jõuti ka millenigi või, aga, aga minu meelest oli just hästi ajalooliselt oluline, et et nii tähtis tegelane ja ma, ma isegi julgeks öelda, et võib-olla on see üldse esimene pretsedent. Nende kõrgete visiitide puhul, mis siia Eestisse on tehtud, et et nii oluline eks ole, riigijuht tuleb meiega mingit asja nii-öelda tõsiselt arutama, Eestit veenma nii-öelda ära kuulama pakkuma. Et meil on käinud hästi palju igasuguseid toredaid viisakusvisiite kes tulevad ja samas noh, kogu sellel asjal on nagu ühest küljest, noh, ütleme laulva revolutsiooni järele Ajaloolise Mike, et noh, et lihtsalt käime ja toetame oma külaskäiguga, eks ole, ja samas noh, niisuguse võib-olla kerge üleolekuga vaadates, et noh et ikkagi tegelikult me oleme nagu teiselt planeedilt, kui teie aga praegu noh, oli ju ikkagi võib-olla üks esimesi kordi, kus ühe maailmas suurriigi juht tuli tegelikult Eestis noh, peaaegu et ütleme noh, abipalvega. Saeräägi aga vähemasti ütleme alandlikult paluma. Tõeline aktsiooni aktsiooni etendus. Nii et maailmapoliitikaga kõrgpilotaaž võiks öelda, võiks öelda, ja ma panin tähele, kuidas mart kui püüdlikult Mart ütles arktikuleeris Tony ja et asi on selles, et mille üle kindlasti me võime head meelt tunda, et et meie valitsusjuht. Rääkis head inglise keelt. Kuigi noh, aktsendiga ja võib-olla nende niisuguste loomulike vigade, aga mida meie, eestlased teeme, aga ta sai hakkama. Kui mõelda meie kolleege, siis Läti ja Leedu peaministrid, keda kordagi seal muidugi kõnelemas ei kuulnud ja, ja vaevalt turvamehed mulle tundub, et, et antud juhul oli Eesti Eesti soolo siin küll ja, ja tõenäoliselt valiku koht oli ka ikkagi selles mõttes sihitud. Et ju varasematest aegadest peale meenutagem kas või teie siis kahekordset peaministrit Mart Laar baari kust need tegelikult niisugune briki eesti telg üles ehitati ja see täitsa rism meile toodi ja, ja seda helistati, nii et võimalik, et seal taga on ka see. Aga selles mõttes Sulev osutas, ma arvan, loodan, võivad vaid väikest viisi. Irooniline tuli abipalvega. Sellepärast et mina panin tähele ühte niisugust repliiki. Paraku meie meie ajakirjanikud ei märganud. Vot, ma ei tea, kirjutas pressist, võib-olla käis läbi, aga sama õhtul vähemasti ei raadiost ega televisioonist ei rõhutatud ühte ainust 13 sekundit vältavat Tony vääri repliiki, kui ta pöördus siis seltskonna poole peaaegu et Eesti avalikkuse poole, niisuguse halloweeni kõrvitsanaeratusega nagu ta hästi avar naeratus ja tohutu karisma tähendab õhku karismat, aga kehakeel, kehakeel oli ähvardav. Ta nimelt ütles, et meie mäletasime teid. Ärge unustage umbes seda ja Soome Soome esimene kanal tõi just nimelt selle ära. Vot selles samas ainsas repliigis oli niimoodi, et kuna meie teid toetasime, siis te peate eestlased ja kes te siin kõik uusliikmed olete toetama brittide ettepanekut, aga nüüd loeme juba kommentaarides seda, et Blairi visiit võis olla üks suur kübaratrikk nimelt kahes suunas, et ta võib tegelikult just nimelt selle liitunud Ida-Euroopa riikide vastupanu selle toetuste struktuuritoetustena vähendamisele, mängida prantslastele vastu välja ja samal ajal tähendab on see kanendi siis Suurbritannia enda sisepoliitika niisugune noh, ent kus ta tahab võib-olla kasutada neid kaardina oma sisepoliitikas ja öelda, et näete, meie, britid, peame oma tagasimaksu siiski vähendama, kuna need ei, ei taha. Jah. Ei no loomulikult säilitage ikka nagu proportsioonitunne, et selles osas, et et ärme nüüd ikka päris nagunii puhevile kamine, et nüüd Eesti Eestina ongi see, kes kes nagu päriselt, nagu, ütleme, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa-vastast, noh nagu Euroopa liidus lihtsalt noh, ongi selliseid, näiteks neljas suur jõud. Nii et olge, olgem nüüd ikka nagu selles osas nagu kuskil proportsiooni tundelised, et et et kahtlemata Tony Blair võib siis öelda. Ühest küljest istudes rahvaliidu nii-öelda riikide nagu juhtidega ühise laua taga on kõigil nagu üks koht seal laua taga. Aga, aga ikkagi noh et mingid tasakaalud on ikkagi erinevad. Kommentaatorid ongi tegelikult ikkagi rõhutanud sellele, et et see on nüüd Eestil see koht, Peab kus tal on tegelikult välispoliitilised võimalus, tead liitlaste otsimisel või niisuguste koalitsiooni moodustamisele peamisi peamiselt nüüd nagu selle siis Budapesti visiit viitab sellele, et Alt Visegradi riikidest oleks võib-olla mingi väike järeleandmine ühesõnaga diili tegemine, see on ikkagi suur kauplemise mäng. Ja võib-olla see ongi see realism, mis, millega me nüüd harjuma peame siiski, no mina arvan näiteks seda, et tule kõge veel Balti riikidest, millega ta tegi muidugi meile tohutu žeste ja arvestades seda, et me oleme siiski kuigi kolm häält Euroopa leida salajane tühine protsendi murdosa kogu Euroopa majandusest, et võib-olla tõesti lootis ta, et et siinseid häid partnereid NATO partnereid on natuke lihtsam veenda järeleandmistele, kui, kui juba Balti riigid on valmis järeleandmiseks või vähemasti ja annavad sellise signaali, et ruumi on läbi rääkimiseks, siis on Kesk-Euroopas seda märksa lihtsam teha. Kus on ikkagi küsimus ju tegelikult rahasse Balti riikidelt saadav nii-öelda raha või raha, mida meil ei tule anda, ma tahaks ikka veel kord meelde tuletada, küsimus olen mingist sellisest rahast, mis oleks juba reaalselt kusagil olemas ja ootamas, väidan, jaga ikkagi see eelarvekava, otsustamine on alles, eks ju, et seal, Kesk-Euroopas ja eriti Poolas on ka küsimus tõesti miljardites eurodes, kui meie puhul on see ikkagi suhteliselt tühine raha, mis, mis siit saada. Ja olgem siiski ausad, et ärme nagu asja, vaatan sedapidi, et meilt võetakse raha ära vaid tegelikult on see, et, et lihtsalt jutt käib neile antava toetuse lahendamisest. Ehk teisisõnu, et ikkagi mitte, et Eesti nagu oleks juba, eks ole, see, kes Euroopa liidule nagu peale ja kinni maksab asju, vaid ikkagi jutt on selles, et et tegelikult, et väga suurte summade toetuse osas on, on küsimused, et tegelikult Euroopa liidul nii-öelda, olles küll varasematel aastatel otsustanud, et tahaks suuri toetusi maksta nii prantsuse põllumeestele kui ütleme uutele liitunud riikidele arenguabiks selgub, et kuna Euroopa majanduskasv tegelikult on olnud peaaegu olematu mida näiteks viis aastat tagasi need eelarveperspektiive dolla otsustades arvati, et Euroopa ju ikka aina kasvab ilusti edasi, aga tegelikult on majanduskasv olnud suhteliselt null, eks ole, millest ju noh, võib lihtsalt ideoloogiliselt järeldada, et ilmselt selle tõttu raha ju puud ongi. Eks ole, sest et varem prognoositi, et kui Euroopa majanduse iga aasta kasvab, noh, ma ei tea ka mingi kolm-neli-viis protsenti ja kui see on tegelikult null, siis peavadki mingid miljardid olema puudu jäänud. Järelikult tegelikult ikkagi Tony Blairile on ka selles mõttes noh, ei ole ainult krokodillipisarad, vaid nad on ka karm tõsiasi, et mingi raha ongi puudu ja mitte nagu et noh, et, et, et nagu kitsi Nottinghami šerif, eks ole, ei taha meile raha anda. Eks ole ju tegelikult tal seal kaukas olemas, aga vaata, meile ei taha anda, eks ole. Et tegelikult ikkagi küsimus on selles, et see eelarve nagu ongi nagu, nagu ei jookse nagu kokku. Aga pane nüüd tähele, eks ju, tema sherif, aga meie oleme siis Robin Huudid, jah, tuleb nii välja, et meie oleme siis Euroopas, siis need, kes käivad rikastel Dremmas. Minu meelest see pole ka just kõige parem. Parem niisugune võrdkuju. Ma tahan lisada sellesse meeldivasse. Mõttevahetusse veel niisuguse asja, et mõni mõni kiilus, on mis meil algselt oli, tuleb siiski kõrvale jätta. Ma pean tunnistama, minul endal seda pole kunagi olnud, kuna ma olen kultuuriloolane ja, ja, ja, ja, ja juba oma ameti tõttu kohustatud Tundma ja õppima Euroopa ajalugu tähendab see roopa liitumine, mis nüüd on aset leidmas ja praeguses järgus, nagu ta on, tegelikult ei tähenda seda, et Euroopas kaoksid perifeeriakeskused ja, ja minu meelest on siin ikkagi selles raha konfliktis, õigupoolest oled juba raha konflikt, nagu mart õieti osutas, küsimus on nendest nii-öelda raampõhimõtetest, mida läbi arutatakse eeloleva eelarvega seoses. Nendes raampõhimõtetes on nüüd üks, üks maitse, et kas, kas kas lepitakse olukorraga, et Euroopa Liidu see juurde tulnud riigid moodustavad Euroopa Liidu uue perifeeria et kas nende nii-öelda tasandamine, selle protsess on see kiirem või on see aeglasem? Paistab nii, et ollakse leppinud sellega, et see protsess on aeglasem, kuna neid on nii palju, tähendab perifeeria Euroopa Liidu perifeeria, kuhu, mille meie moodustame kahtlemata osana, et see on osutunud palju suuremaks, palju sügavamaks. Ja selle nii-öelda järeleaitamine, milleks struktuurfondid on mõeldud võtab rohkem aega, kui seda algselt selles niisuguses liitumisesimese tuhinas ette kujutati. Nii et seal on minu meelest üks niisugune On see laienemine ju aina edasi. Ja mina just sellele tähelepanu juhtida, et kui meil praegu nagu öeldakse, vähemalt tehakse siin, mõelgem selle peale, et 10 aasta pärast peame võib-olla ka meie veidi vähem alla, kui meil praegu tahetakse uutele. Tujatele Ena juba uued liitujad on kohe juba ukse taga Rumeenia, kes on Eestist palju suuremad ja tegelikult ka palju vaesemad, veel Eestist palju vaesemad. Et juba pärast Bulgaaria Rumeenia liitumist Eesti positsioon Euroopa liidus juba muutub nii-öelda tunduvalt keskmisemaks. Pärast seda oleme me juba üldse mitte nii-öelda kõige kõige vaesematest, vaid noh, niiviisi, et hea küll tagumisse poolde jääb, aga, aga ütleme võib-olla juba tagumise poole keskele poole. Pigem selle ruumilise mõõtme jumal muidugi, tuli välja üks väga oluline mõiste, mida ka meie ajakirjandus siis mõne vist paarilehe juhtkirja tasemel lausa esile nihutati, aga kommentaatorid panid seda tähele nimelt just nimelt suhteliselt ilusas inglise keeles tõi meie peaminister, Reformierakonna esimees Andrus Ansip mängu mõiste, mis oli täiesti unikaalne, olid ärriti solidaarsuse mõiste, mis, mida ma nii olen oodanud noh siis ka eestikeelsena juba nii-öelda viibele tule tulemusi. Ja nüüd paistab, et selle ümber hakkab siiski järgmisel ma järgmistel aegadel loodetavasti rohkem seal ümber ka sisepoliitiliselt rääkida, mis solidaarsus tähendab see antud juhul just nimelt Euroopa Liidu tasemel on ümberjagamine ju ümberjagamine, see on see, mida ei tohtinud vaim, peaaegu lähed vangi, kui seda sõna ütled, et oled riigi vaenlane, kui sa räägid siin Eesti Eesti riigi sisemiselt ümberjagamisest, aga seesama solidaarsuse põhimõte Euroopa Liidu tasemel, mis nüüd tundus, et see solvas meid, eks ole. Et nad ei taha liiga piisavalt ümber jagada, seda ei tasu meie kasuks, eks ole, et et see tuli nüüd mängu ja, ja ma arvan, et aegadel hakataksegi arutama rohkem. Mida tähendab ikkagi Euroopa liidu siseselt see solidaarsus ja kus on see solidaarse piirid ja paistab, et nüüd need piirid on juba käes, et et nende omaendi suurriikide ja see on suurriikide Euroopa nagu vannide Siivers on ilusti kirjutanud jääb edaspidigi niimoodi retoorikale vaatamata, et see suurriikide jaoks solidaarsus piirak kätte jõudma. Jah, kogu see visiit oli jah, väga õpetlik, tänases Postimehes on juhitud tähelepanu sellele anda juba suhkrut, trahv andis meie rahvale mingisuguse huvi Euroopa Liidu ja tema majanduse kujunemise vastu, aga nüüd see visiit veelgi lisas seda meie inimeste hulgas ja võib-olla ka noorte hulgas tekib rohkem huvi välja uurida, mis asi see Euroopa liit ikkagi on ja kuidas Andrus seal siis toimub ja kuidas see eelarve seal moodustab ja, ja kuidas meie saaksime seda protsessi mõjutada, sest noh, kõige suurem probleem on ikkagi olnud ju endiselt see, et eesti rahvas ütleb, et meie ja Euroopa Liit nagu unustades ära, et, et me oleme üks osa Euroopa Liidust. Aga selle jutuajamise võib-olla tahaks jah, lõpetada sellega, et see oli ka kasvatuslik meie riigijuhtidel ja riigijuhtidele, kellele meenutati, millise päevaga ikkagi tegemist on, ega ma muidu seda alguses ei öelnud, et see oli ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev ja Tony Blairile ja olnud punast linti rinnas mitte sellepärast, et see oleks mingi Londoni sotside tunnus, vaid tegemist on ikkagi globaalse, globaalse päevaga mälestuspäevaga võitlus päevaga maailma ähvardava suure ohu vastu, mis siin Eestis ei ole sugugi enam mingi olematu oht, 5011 HIV-positiivset on registreeritud novembri seisuga ja see oli väga väljapaistev, oli see tema lipsukene seal kuuere vääril ka meie siis balti riikide juhtidel tekkisid mingil hetkel need pisikesed. Ei, ma mõtlen, et käisin lõikamas. Eino ilmselt on olemas veel sahtlis punane pael, ka avaliku suhtluse teenistus, noh lihtsalt võib-olla suures ähmis ja see noh, ütleme, et, et nad võib-olla magasid maha, kuigi nende pidin veel palju, kuigi ees olev märkas, et valitsuse pressikonverentsil oli ja lihtsalt kena ja õhtu sotsiaalministri rinnas. Õigus oli, oli nii ja, ja, ja kui peaminister õhtul stuudiosse tuli, oli temal ilusti linnas. Äkki võib-olla Blair andis talle? Noh, loodame siiski, et meie omateenistused ärkasid. Nojah, nii palju siis sellest visiidist, mis küll ajakirjanduses leidis eelkõige kajastamist liiklustakistuste tõttu, sellepärast et minu meelest juba eelmisest päevast ja ja samal päeval kõik raadiotelejaamad rääkisid Aila ainuüksi liikluskatke haakis tõstetud, ma mõtlesin õudusega, et mis siis nüüd toimuma hakkab, aga tegelikult läks kõik suhteliselt rahulikult. Minu meelest ikkagi ajakirjandus küll nagu kahte pidi müüb, pingutas nagu üle kindlasti selle noh, kuigi muidugi ega ei saa öelda, et see oli ka oluline. See on nagu niisugune seltskondlik sündmus, eks ole, VIP-külaline liiklustakistused, noh, lihtsalt tähtsa inimese külaskäik, mis, mis oli ka ütleme aga, aga pigem jah, et sellesisuline pool, et et tõesti külaline ei tulnud siia lihtsalt noh, nii-öelda visiteerima, et see ei olnud mitte nagu mingisuguse riigipea kõrge riigivisiit, eks ole, mille puhul on teada, et see lõpeb lihtsalt mingisuguse noh, et oli tore külas käia ja oli tore vastu võtta, vaid et tegelikult käidi nagu asja arutamas, et see, see jäi nagu ühel osal ajakirjandusest nagu täiesti kõrvale. Ja teine osa ajakirjandust püüdis jälle olla nagu hästi minu meelest jälle üle ülearu niisugune, kuidas öelda, võitluslik, dramaatiline ja ka seda, et, et kuidas me oleme nii kõvad. Et me ei hakka, et me paneme nüüd Toni Blairi paikasid Tallinna, eks ole, mitte samme. Ja mitte sammugi tagasi, eks ole. Ja Talsi ärataganeja pane see Blair paika, et vot siin nagu, nagu proportsioonitaju jälle kaob ka nagu ära, eks ole. Ta ikkagi ikkagi siin võiks nagu, nagu Eesti noh, minu meelest, Andrus Ansip selles mõttes kõigi eelduste järgi sai, sai väga hästi hakkama, noh, me ju täpselt muidugi omavaheliste vestluste sisu kõike ei tea. Aga see, mis välja paistis, oli selge jah. Oli niisugune, et, et igal juhul tuleb olla külalise vastu viisakas ja et see on ju selge, et meil ei ole nagu mingit põhjust nakatunud ülbitsema, et me oleme nagu noh, et hea küll, et tulid siia külla. Kuule, kui sul ikka nii head sõnumit pole tuua, nagu meie tahame, eks ole, tulid siia üldse või noh, midagi sellist hoiakut võtta, et no nii ei saa ikka. Seda visiiti noh, nagu lõpp mitte päris lõplikult, aga siiski hinnata esmaspäeval targema, nagu siis Blair käib välja, need konkreetsed ettepanekud tuleva nädala kommentaatoritele on, kindlasti on kindlasti palju arutamise ruumi siit edasi. Siin rääkisime natukene sellest nii-öelda meie ka, et siis üks huvitav uuring sel nädalal ilmus. Mis ajakirjanduses ehk jäi natukene tagasihoidlikult, kajastatakse just sellesama Tony Blairi visiidi tõttu, mis tuli ju kohe nagu peale samal ajal, see on siis Meie inimeste sissetulekutest elatustasemest, mis on esimest korda siis Euroopa Liidu standardite järgi statistikaameti koostatud ja kus on muidugi lähtekohaks on 2003. aasta seis, nii et ta nüüd päris 100 protsenti tänast olukorda ei kajasta ja, ja selle põhjal, kui ma vaatasin, nagu ma ei leidnud seda seltskonda, kes nüüd need 16000 Tallinki aktsionäri võiksid olla, Rajulad seal kusagil on peidus, ma ei tea, millises detsiilis siis. Aga noh Meil on ka rahval palju rahas sukasääres endiselt, nii et võib-olla see kõik, mis seal kajastus ei, ei ei ole päris viimase instantsi tõde minu jaoks siiski oli noh, mõnevõrra ebameeldiv üllatus, et see seis on ikkagi küllaltki kurb ja eriti et see piirkondlikud erinevused ikkagi on Eesti piires nii suured ja näiteks minu jaoks on küll väga suur üllatus. Jõgevamaa niisugune nukker seis ometi meil on ju Jõgevamaa esindaja valitsuses ja võiks arvata, et Jõgevamaarahvas võiks ju sealt nagu Karegionaale pinna rohkem saada. Et see Jõgevamaa seis, ma saan aru Ida-Virumaast kus on rahvast palju ja, ja võib-olla ka Valgamaast, mis on nüüd ikkagi täiesti äärealaga. Jõgevamaa võiks olla Eesti kõige rikkamaid põllumajanduspiirkond. Ma arvan, et meie valitsejatel on siin väga palju järelemõtlemist poliitikutel laiemas mõttes tervikuna kui nüüd seda statistika ametiraamatut tegemist on raamatuga, kui seda nüüd põhjalikult Studeerida ma, kusjuures raamat maksan maha rahatähe, tähendab, siin peaks kuidagi viisil minu meelest riik toetama, et et mina isiklikult ostsin selle elektroonilisel kujul ja see maksis 99 krooni. Nojah, aga seda võiks teiste tasuta tegelikult võiks olla riigitellimus selles mõttes, et tõepoolest see oleks võimalik kõikidel levitada, sest et tegemist on äärmiselt kõneka dokumendiga, ainult et see vajab süüvimist ja see vajab teatavat lugemis oskust ja aga nagu ma aru saan selle dokumendi esitlemisel ka statistikaameti enda töötajad olid üllatunud nende tulemuste põhjal, sest et tegelikult meie avalik arvamus ja, ja need kirjutised, mis ilmuvad Äripäev samas siis ka juhtivates päevalehtedes nagu ei, ei pea silmas seda, seda statistika tõde ja muidugi nad võivad öelda alati seda, et et on kolm valed, mis siis kolmas oli igal juhul statistiline vale. See tuntud anekdoot, aga, aga siiski see vajaks lahti selgitamist. Kõigepealt need detsiilid, Jakvindiilid nimelt selles kogumikus ongi kõigepealt detsiilida toodud, aga leitakse, et et võib olla mõttekam on nii-öelda viiendiku viiendiku kaudu krintiilide kaudu mõõta seda, neid vahekordi, mis valitsevad siis suurema sissetulekutega inimeste ja leibkondade vahel ja väiksemate vahel. Sest kui detsiile mõõta, siis muidugi on kaunis õudne vaatepilt. Kui detsiilide pinnalt kõrgem detsiil oli, oli, eks ole, 160000 ja madalaim anud 7000, las ta siis selle aasta siis aasta sisse tulla. Aga Kiilidega on Ma endiselt nagu sa, Mart, juba osutasidki on ikkagi. Selles mõttes tuleb mul meelde, kui vabariigi president taastusametisse nüüd siis siis palju sa siis kolm või neli aastat tagasi, siis neli aastat ja neli aastat tagasi, siis oli jutuks see, et Eesti on kreenis. Kreen aina suuremaks läinud ja eriti vaata, seal on ka selles raamatus on toodud ju kaardid ja eri värvidega, tähendab kuidas need sissetulekud seal peegelduvad ja siis seal tuleb väga tõesti ilmsiks see, et Eesti on pooleks, Eesti on sõna otseses mõttes pooleks Tallinn ja Harjumaa siis kahest Eestist ainult sotsiaalteadlaste välja mõeldud ei ole statistiline nüüd statistiline tõde. Nii et et see, see, see tähendaks seda meie poliitikutele väljakutset, et tõepoolest reli regionaalpoliitika ikkagi on ikka väga oluline, kui me tahame saada nõndena tasakaalustatud ja et Eesti ei jookseks tühjaks, nii nagu siin Tallinna kunagine linnapea Mõis kutsutud Tallinnasse ja siia Tallinna vanglates, elage siin, siin on tööd ja leiba ja raha ja sissetulekut, et siis ukse pysti tühjaks. Nii et siia pole aga aga see regionaalpoliitika ja just nimelt tegelikult nende OPA struktuurfondide kaudu, mis on suunatud just nimelt infrastruktuuri väljakujundamiseks, me teame väga hästi, et Põlvama, aga kuna siin vahepeal oli olukord nii hull, et raudtee ühendust enam ei olnud ja teed olid ka umbes ja nii, et Põlva maakond on jah, ka üks Manage ja Valga ja Valga, Valga ja nii et ja samal ajal näed eesti raadi, ulatub Valka, Põlva ja Jõgeva, nemad kuulavad meid. Ja mis tundega nad kuulavad, kui nad seda, kui nad peaksid statistika siis ametitulemusi interpreteerima, nii et minu enda jaoks oli veel üks oluline detail, ma kohe lõpetan. Ma sain lihtsalt kinnitust, sellised palgaga palga teenijal ei ole üldse võimalik ette kujutada, et sinus kunagi rikas inimene võiks tulla, sest ülemisestitsiilist moodustab palgatöötajad klindi krintiil isegi viiendik kaheksa protsenti on palgatöötaja palgatöötajad ja palun väga. No ma arvan, et kui nüüd Jõgevamaa inimesed kindlasti selle uuringu ülejäänud küll ei üllatu, et eks nad teavad seda olukorda ja juba pikka aega ja ja ja ma ütleks, et mina nüüd endise pikaajalise Maalehe peatoimetaja on, aga väga ei üllata, sest et ega, ega see info kindlasti pigem kinnitad, kui nüüd üllatab teatud noh infokildusid, mis on ikkagi varasematel aastatel ju ka kogu aeg olnud siit ja sealt kättesaadavad? Ma pigem siiski usun, ehkki siin jälle selles uuringust ei tule ju trendi, kuna ei ole varasemalt võrdlusandmeid, eks ole. Et juba see 2003 ei ole tegelikult enam kõige hullem. Ma arvan, et tegelikult tegelikult hullemad ajad olidki võib-olla sel ajal, kui siin üks Tallinna linnapea kõiki linna kutsus mis oli veel mõned aastad enne sõda, et sealt, et juba 2003 võib-olla natukese siiski siiski asi ja tänaseks peaks olema näiteks maapiirkondades, eriti kui me räägime põllumajandusest siis seesama meie eelmine jutt Euroopa Liiduga seoses no ikkagi kuskil alates aastast 2003 2002 hakkasid need toetused tegelikult ikka väga oluliselt kasvama. Et vähemasti ütleme, asjalike tegu, tegusate põllumeeste elatustase kindlasti ütleme juba aastal 2003 ja eriti täna on, on parem, kui oli kuskil 90.-te teises pooles, kus oli niisugune puhas turujõududega võitlemine puhas ellujäämiseks Homsinguga võitlemine tegelikult, et et selle kinnimakstud põllumajandustoodanguga, mis tuli Euroopa Liidu riikidest, kus sellel oli lihtsalt tohutult peale makstud kõigepealt tootjale ja siis veel ekspordile. Ja meie põllumees pidi nii-öelda omahinnaga, eks ole, seda võid Voimixi vastu pakkuma. Et sellega võrreldes siiski täna nüüd mõned niisugused alustingimused on pisut paranenud. Ja Eesti riigi seis on ka siiski sisemiselt ütleme mingi regionaalse abi andmiseks peaks olema nagu parem, meie riigieelarve lihtsalt on suurem iga aastaga. Aga see kõik jah, kuidas see nagu lihtsa inimeseni, millal ja kuidas seda elatustaset tegelikult natuke ühtlasemaks teeb, seda, seda, millist on veel oodata. Kuigi muidugi tuleb ka tunnistada, et tõenäoliselt, kui me vaatame samasuguseid, ma ei taha sellega õigustada. Aga kui me vaatame samasuguseid keskuse ja perifeeria suhteid, siis me tõenäoliselt võime öelda meie, meie kallis Briti, eks ole, peaminister värskelt siin käies tõenäoliselt peaks ka tunnistama, et Londoni ja noh, ütleme mõne mitte nii heal järjel oleva briti piirkonna elatustase tõenäoliselt on erinev või, või, või mingisugust No seal võib isegi suurem olla, mõtlen Londoni ja seal mingite Põhja-Šotimaa või Shetlandi saarte vahel, aga, aga tegelikult ikkagi seesama üleeuroopaline statistika ju näitab ka seda, et siiski ja Eestis on Euroopa Liidu kõige suuremat tuluerinevused, nii et noh, selles mõttes ei ole ainult meie niisugune luul ja, ja selles mõttes see on nagu teatav poliitika tagajärg meil siis siin just esmaspäeval jälle naispoliitikute saade, meeste arutlesime nende põhjuste üle, et miks on niimoodi läinud. Me siin ühes varasemas saates arutasime ka selle üle, et kas Eesti olukord on ikka näiteks halvem kui kui Pariisis mässudeni viinud tulu erinevus ja ütlevad. Kiievi mässutõrje meile veel ei ole. Omade vahel, eks ole, ütleme mõnes meie meie varasemas vaatevinklis nagu mingis ideaalses Euroopa heaoluühiskonnas prantsuse. No ma ütleks, seda ei ole isegi tulemas, Mehile ma nii palju arvan küll eestlasi tundvat, et see on niisugune vaikne vimm meie tuuri ja meie rahva iseloomuga, lihtsalt see mässamine ei käi eriti kokku ja nagu nüüd selgub ja omal ajal mõis põletan, mitte talupojad ise vaid põletasid hoopis punased. Nii et selles mõttes ma ei usu, et Eesti rahvas, Eesti rahvas on harjunud ja kohaneb ja kõigega on kohutavalt talurahvas, seda talub kõike ta, ta saab sisse poolenda, varub jaja, suhkru tulevad veel suuremad keldrid ja veel suuremad kahvlid ja, ja pea, nii et selles mõttes Eesti rahvas on väga kohanemisvõimeline sukasäärde ja, aga see, see ei tähenda, et hästi elaks, sest sealsamas uuringust tuli ka välja, et mure oma tervise pärast on väga suur mitte ainult nüüd vaesemate hulgas, vaid ka ligi 40 protsenti sellesse rikkamast pool poolde kuuluvatest inimestest on on mitte ainult mures, vaid neil on tõsiseid tervisehädasid, niiet. Aga kui inimesed on tegelikult ennast viimase 10 aastaga väga paljude sellest rikkamast noh, on tegelikult olnud nii-öelda sellest lämmas pigemini oma noh, ütleme heaolu saavutanud tervise arvelt noh, tehes ikkagi ütleme mingeid tööpäevi, eks ole, võib-olla veel mitmel erineval töökohal või ma ei tea, 16 tundi, eks ole. Mina tahaks, ei saa pead iga parandamise eest 500 krooni vähemalt maksma, siis loomulikult hoiad sa kokku selle peale, mina tahaksin sellega seoses öelda seda, et noh, et need, et neil opereeritakse ju arutlustes väga sageli nõndanimetatud keskmiste näitajatega. Ja just nimelt minu meelest see uurimus Ettevaatlikuks või lisab ettevaatlikust suhtumisest keskmisse, näitas sellepärast, et et tegelikult tähenduslik ilmneb just nimelt selle kõige kõrgema detsiili suhtes kõige madalamasse detsiili ja just nimelt Põhjamaade siis ütleme elumudel majandamismudel. Sotsiaalmudel peab silmas just nimelt kogu eks seda suhet, et mitte seda rebida ei oleks nii drastiline nagu Eestis. Kokkuvõttes ka see uuring minu jaoks ikkagi on informatiivne selles mõttes, et küsimus on, missuguse elumudeli orienteerub noh, eesti nüüd olles juba siis rohkem kui tosinkond siis 14 paar aastat juba iseseisev, et missugune on siis, kas me ikkagi kuhu, missuguse missimi kukume, tähendab buumi orienteeruma, kas me võtame selle angloameerika brittidelt laenatud ameeriklastelt laenatud elu majandusmudeli või me, me tunneme ennast Põhjamaade hulka, kuuluvad, kui me vaatame täna väljagi, eks ole, kell kolm läheb juba pimedaks. Me oleme, põhjamaa, me võiksime. Kui me oleme looduslikult niimoodi, siis me võiksime ka elumudeli seisukohalt strateegiate seisukohalt siiski võtta mõõtu Skandinaaviast põhjamaadele. No kui me räägime üldse Essteetsiilidesse muidugi kõige suuremad erinevused on selles 10.-te Tšiilis ehk ülemisest eksiilis, kui me selle omakorda läheksime 10-ks, siis me saaksime seal tõeliseid erinevusi, kellel on miljardiliselt sissetulekuid ja, ja, ja ütleme see 150 ütleme see 150000 aastas inimese kohta ju ei ole iseeneses, sest ühe korraliku noh, niisuguse spetsialisti jaoks ju midagi erilist seal üsna normaalne. Loomulikult palk, eks ju. Et vähemasti siin Tallinnas ma ei tea, võib-olla, et noh, Tallinna elukallidus on nii suur, aga muidugi seal oli veel üks huvipakkuv jälle palju huvi pakkunud kui häid asju, eks inimesed, ma tõesti loodan, et kuidagi nad saavad sellega tutvuda, aga lisaks sellele, et nad peavad selle 99-ga ostma Näiteks vaesuse küsimus, et kas see on siis meie vaesuse piir, et see on nüüd seal väga selgelt paika pandud, me siin arutasime ühes saates seoses miinimumpalga kehtestamisega, et kus siis vaesuse piir algab, sealt tuleb ka selgelt Euroopa nii-öelda põhimõtete järgi väljas on siis 60 protsenti, eks ju, sellest noh, nii-öelda mediaan või keskmisest sissetulekust ja siis on kuskil 23000 praegu ligikaudu krooni aastas on see vaesuse piir, millest allapoole jäävad, siis võib lugeda vaesteks ja, ja nende hulgas on ka huvipakkuvat, et, et seal ei ole ainult töötud vaid seal on siiski ka üsna palju palgasaajaid ja loomulikult üsna palju pensionäre. Kuna meie pensionide tase siiski on suhteliselt madal, aga mis oli veel tähelepanuväärne, et seal on suhteliselt palju, mitte eestlasi. Tähendab ikkagi see jutt, et noh, meie mitte-eestlased kõik elaksid väga jõukalt rikkalt ja kõik oleksid nagu üks Levada või mis oli nüüd meelse seegaanius siin või mis need on Eesti parimate ettevõtete juhid. Et siis tegelikult ikkagi, ütleme eelkõige keskealiste grupis on, on mitte-eestlaste osakaal suhteliselt suur kas nende vaeste vaeste seltskonnast siin on muidugi ka Ida-Virumaa mõju tugev. Asi võiks jälle küsida, et kas sõbrad, kas sa üllatad tegelikult? Ega nüüd ma arvan, nii-öelda empiiriliselt me ju ikkagi. Ja keeleoskus ka kindlasti harida viimase 10 aasta jooksul haridustase igatahes mõjus, hakkab juba sissetulekut, see on positiivne. Kuigi noh, nüüd venelaseks küsimus selles keeleoskuses, et kas seal siis nagu see keeleseaduse mõju lõpuks. Aga. Minu jaoks on üks huvitav asi selle uuringu seletuse juures see, et mis et, et tegelikult ikkagi hästi tugev vahe on selles, et kas inimesed elavad üksinda või elab perekond koos. Et, et ikkagi see nii-öelda jagatud tud, jagatud mured ja liidetud sissetulekud annab ikkagi, ütleme sama nii-öelda justkui sissetuleku taseme juures hoopis hoopis vanaema hakkamasaamisvõimaluse võrrelduna selle üksi elamisega ja ja see võiks olla tegelikult üks mõtlemapanev nähtus, et võib-olla see, et kui sellest ka natuke rohkem rääkida, see paneks ka paljusid inimesi natuke rohkem mõtlema, ütleme pereväärtustele ja perekondade koospüsimisele isegi täiesti nii-öelda ratsanik reaalsetel põhjustel, et see millestki ju ajalooliselt ikkagi perekond ilmselt on ka tekkinud, et koos on lihtsam. Kõige hullemas seisus on muidugi need, kes teavad üksinda üksi kasvatama. Jah, need on ikka täitsa. Ikkagi üle mõistuse palju võib aru saada kui Eesti ühiskonnas ja vot see, see tendents võiks tegelikult, et natukese ikkagi muutuda küll ja ja just selle selle pinna pealt ikkagi inimesed juba puht nagu noh, natuke rohkem mõtleksid selle selle selle peale, et koos elamisel on ikkagi ka puhtmajanduslik külg mitte ainult selline emotsionaalne, et ma otsin mingit reaalset kooselu, et ma mõtlesin noh, nii-öelda et kui mulle miski natuke isegi ei meeldi, siis ma vot siis ma olen nüüd üksi ja ja ja, ja noh, kõik see nii-öelda kuni kuni selleni välja lõpuks, et noh, nii-öelda sõidetakse ühe autoga või kahe autoga Jah, et kas peab iga aasta autot vahetama? Nojah, ma ei tea, mitmendast eksiilis sellised võimalused tekivad, aga veel kord jah, ja tulles tagasi nädala sündmuste juurde, tõesti, tahaksin ma siis näha, millisesse detsiili need 16000 värsket Tallinki uut aktsionäri kuuluvad, sellepärast et noh kui nad kõikkinud ikkagi lunastavad need aktsiad nii-öelda siis, nagu me võisime lugeda, oleks just täpselt vaesuse piiri jagu raha. Ehk siis ühe vaese inimese aastasissetulek, mis tuleb maksta, et saada need 284 aktsiat kätte. Nii et selles mõttes Väga huvitav võrdlus oma nii-öelda viimaseid säästusid päris selle ütleme siiski mõnevõrra riskantse. Noh, ma ei taha küll öelda linki aktsiate puhul oleks nagu näha kuskilt mingit riski nagunii-öelda lühiajalises plaanis vähemasti mitte tõenäoliselt ikkagi noh, kogu see nii-öelda ajalooline kogemus, mida muidugi ei saa, iga kord on jälle eraldi, eks ole, iga aktsiat tuleb vaadata uue uuena. Aga põhimõtteliselt ikkagi kõigi nende firmade börsile tuleku järel võiks ju öelda, et selline üldine ja suhteliselt ühtlane kogemus ütleb, et toimub ikkagi see aktsiate hinnaliikumine ülesse pärast eks selle peale ju kõik nagu loodavadki selle Tallinki aktsia ostmise järel, et kui, kui praegu nad saavad selle aktsia hinnaga 82 ja pool krooni et siis kuskil läheb paar nädalat mööda ja see ja, ja me kõik ja umbes need kõik Mina mina käin, aga äge. Nad on noh, näiteks viiendiku võrra rikkamaks, aga samas mõnes mõttes on see jälle nagu niisugune peaks siis olema mingi, kas nüüd on kaks võimalust, et kas see, mille võrra ollakse rikkamad, tuleb kusagilt väljast see raha? Et keegi nii-öelda, et välisinvest tulid või teisel juhul noh, et ta ei saa ju Münchauseni trikk olla, et eks ole, et mitte millestki ei saa tekkida seda raha juurde. Et, et see aktsia hind saab tõusta ikkagi ainult ainult sellega, et kuskilt tuleb siis raha, kes neid aktsiaid kõrgema hinnaga osta tahab, et et eks see ole natuke nagu kinnisvaragi pööritamise jutt praegu, et et Nad tahavad, et kuskilt tuleb veel see raha juurde ja, ja nii-öelda hinnatõus jätkub. Et, et saame näha. Aga äkki mõjutas seda aktiivselt ostuga see lootus Eesti Nokia peale, võib-olla mõnestki istub sees kujutlused, Tallink ongi nüüd see superfirma Lähed Läänemerel ja Põhjamerel justjust merele, et meil on ju teatud istubki tsehhis, siis kujutlus Eestiski kunagist Vene riigist. Ega see ei ole, samuti võiks olla kanal siis ja ei ole sugugi halb mõte, sest nagu me teame Mitu väga tugevat Norra firmat näiteks ja ei ole välistatud, kui Tallink piisavalt areneb, et ta võib sellest akvatooriumis väljuda ja hakata osutama teenuseid ka teistele lähedal, nii et noh, see ei ole üldse küsimus ja selles mõttes riskid on minu meelest üsna hästi tänaseks juba maandatud, arvestades kui palju uusi laevu on tellitud ja, ja kuivõrd lailiinide võrk on Läänemerel juba Tallinki käes ja ainukene suurem vaht võiks sellel olla Tallinna Helsingi tunneli ehitamine, mis ilmselt ei ole reaalne lähiaegadel aga, aga jah Suurim risk on see, et, et see aktsia hind eriti ei tõusegi ütleme, et selles mõttes noh et seda ohtu, et ta nüüd lausa, eks ole, noh, nii-öelda Tallinkiga midagi nüüd juhtub, eks ole, lähiajal noh pluss kolm korda üle õla sülitama juba juba praeguse seisuga, kuna tegu on nii paljud Eesti inimesed on sellesse panustanud, et selle tõttu noh, see oleks juba ka nii-öelda sotsiaalne küsimus jah, pallikist kui firmast. Tänu sellele aktsiaemissioonil on nüüd saanud mitte ainult nii-öelda äriline küsimus, vaid ka juba natuke sotsiaalne küsimus selles mõttes, et kui see, selle firma hea käekäik on juba ka need tuhandete Eesti inimeste käekäigu küsimus. Jah, aga muidugi üks natukene murettekitav teeb asjaolu siin oli selles aktsiate märkimisest nimelt kolmepoolne huvi jäi selgelt märksa väiksemaks, kui arvati, mis näitab siiski kui meil oli 16000, siis Soomes oli natuke üle 1000 uue aktsionäri, kes märkisid Tallinki aktsia, see näitab seda, et ikkagi Soome poolel usaldust väga eesti firmade vastu veel ei ole. Teiseks muidugi, mis juhtus vahetult aktsiate märkimise alguses, ehk siis Tallinki laevade ja heitvete pumpamine Soome lahte, midagi Tallink on siin üritanud korduvalt ümber lükata ikkagi Soomes või sellise küllalt negatiivse ja, ja nii mõnigi soomlane võib-olla ei taha näidata Ta ennast sellise firma toetajana, arvestades oma kodumaist niisukest eetilist, eetilist õhkkonda, üldse on teada seda, et ärimaailmas selles uues maailmas üldse, kus me elame, väga palju, mängivad just niisugused imagoloogilised muutused ja, ja siin jällegi osa meedial, kuidas ühte või teist firmat esitletakse, see on tegelikult võitlevad siis erinevad konkureerivad grupid, kes siis kas oma oma tutvuste, sõpruskonna või lausa ostmiste kaudu tellivad konkurente, halvustavaid või artikleid ajastatavad, ajastavad neid. Nii et see on niisugune loomulik võitlus. Muidugi, eks ju, aga ei maksa unustada, et Tallink on ikkagi Silja Line'i ja konkuril ei ole otseselt enam Soome firma, hetkel on ta täiesti nihukeses segases seisus, aga ka Viking Line'i, mis on siiski Ahvenamaa firma. Selge konkure, aga mõlemad, nii Viking laiku, Silja Line, eriti Silja Line on tegelikult väga tugev just nimelt Soome imagoloogiline, vaata kasvõi seesama hüljes seal peal, seal on nii palju. Tähendab algaised, livad sinivalgalased. Et see, see on täiesti mõistetav ja ja mina tahaksin väga uskuda, et nendes Eesti uutest aktsionärides Tallinkil, et nad on ikka kantud sellest tegelikult meis peituvas või pesitsevad kohe neid maha soovisid nädala pärast soovis ikkagi tähendab väljendada või kanda omaenda varaline huvi nüüd eesti patriotismi või niimoodi võib-olla idealistlik lähenemine, aga ma tahaks vähemasti muuta seda. Ütleme, et tuhanded Eesti valijad on andnud oma hääle Enn pandile Asfaldile edasi on ennegi kokku pannud laevade ehitamise arvajad pandile. Pigem küll, aga ma siiski arvan, et ikkagi Tallinkil ja nüüd juba kui hoopis Ain Hanschmidti. Ei, ma ütlen, et ma arvan tallildile, kui ikkagi nad on ise ju kõik, me oleme kasutanud seda ja nüüd on teada veel Tallink ostab veere klassikiirlaeva, mis võtab tohutu palju rahvast peale ja autod peale. Mis tähendab seda, et kiirlaevaühendus siis Soomega jätkub ka aasta läbi, tähendab jah, ja selle peale reageeris kohe Viking Line oma salajase laeva tellimisega aastaks 2008, nii et see konkurents, mis nüüd on käivitunud, on kindlasti positiivne nagu konkurents turumajanduses üldiselt. Tegelikult ju väga suuresti ma arvan, sõltud tulevikuperspektiiv hoopiski ka sellest, et nad seal Tallinn-Helsingi vaheline liiklus nüüd väga palju suuremaks ju ikkagi ilmselt minna ei saa. Et küsimus on mina, mina julgen arvata, et kõige suurem strateegiline küsimus on ikkagi näiteks, et mis on viie või 10 aasta pärast Tallinn Peterburi vahelise laevaliikluse või, või ka ütleme. Riia Stockholm, Škoda, Tallinn tahab minna? Jah, ütleme ikkagi Läänemere ulatuses laevaliikluse võimalused. Selle Saksamaaga laeval tõelises ütleme lahtimineku maht või No see sõltub jälle väga palju sellest, kas hakatakse ehitama raudteed ja kas tuleb kiirraudtee ja eksju siit Berliini, Berliini või mitte, see ei ole ju seni otsustatud, sõltub sellest jälle eelarveperspektiivi surev jälle pläri visiidi juurde tagasi, aga nüüd Ma tahaks küll öelda, et parem toetaks laevaliiklust sinna Saksamaa. Sa kardad, rongi- röövleid ei tea. Ja tänapäeva Lääne-Euroopas muidugi rong on siiski üsna arvestatav liiklusvahend. Viimasel minutil taas aega pühendada on Eestis ees seisvatele juba järgmisel aastal presidendivalimistele ja põhjus selleks on ka täiesti olemas. Täna muide, on ju koos Eestimaa rahvaliit Pärnus Kongressil küll, ma pean siinkohal tunnistama, et minu eks sugulane, kes oli ka valitud sinna kongressile paraku ei saanud sinna kutset ja üldse paistab, et rahvaliidu Tallinna organisatsioon on millegipärast kõrvale jäetud üldse rahvaliidu sisemisest arengust ja nii mõnedki seal seal konverentsil välja öeldud seisukohal, nagu ma olen kuulnud, ei läinud üldsegi kokku rahvaliidu üldiste seisukohtadega. Leppinud juba sellega, et siin Tallinnas Läheb sotside leeri või? Ma arvan, et siin üks põhilisi probleeme just selles ongi, et teatud osa rahvaliidust oleks olnud valmis minema koalitsiooni Keskerakonnaga, kuid kuid rahvaliidu juhtkonnale see eriti ei meeldinud. Aga miks ma rääkisin sellest, sest et rahvaliidu kongressil ilmselt peab ka võtma seisukoha presidendivalimiste suhtes? Sealt peaks tulema mingi originaal selles osas, et kas nende poolt omal ajal kandidaadiks seatud Arnold Rüütel jätkab või mitte nagu näha, rahvas ootaks seda neljandik rahvast seljal nagu rahvas, ma tahtsingi öelda. Jah, rahva sõna ei tohi kunagi võtta kergekaaluliste ütlemisest. Veerand rahvast. Mis sa arvad, Sulev? No eks see, eks me tegelikult ootame seda signaal ikka ikkagi presidendilt endalt. Rahvaliit võib ju, võib ju igasuguseid signaale sealt täna anda, aga kui kas, kas president tahab uuesti kandideerida või mitte? Seda ma kardan, et täna veel ikkagi vist välja ei ütle. Öelduks kuule või midagi, aga millalgi ta peab seda välja, ütleme sellepärast, et nüüd on jaanuaris, jaanuaris käivitub ju presidendikampaania sülge. No tegelikult ega seda samas seda kampaaniat Arvestades möödunud aastal möödunud tähendab presidendi valimissiis umbes hakkas kuskil jaanuar-veebruar, hakkas kihin pihta. Noh, ütleme Arnold Rüütli seisukohalt vaadates ju ma arvan, et on nagu see mis selle kampaaniaga nii väga nagu peale on hakata, tema peab ütlema ja, või ei, aga ilmselt see jaa või ei, sõltub muidugi jälle sellest, et kui suudeta toetust, aga tunnetab, kuidas, kuidas jätame, ütleme isiklikud või noh, võib-olla ta isikliku isiklikel põhjustel ütleb ei, eks ole, ta võib-olla mingisugused põhjused on, aga, aga ütleme oletame, et nad tahaks öelda. Aga ilmselt sel juhul samas võib arvata, et ta ei lähe. Et ta ennemini nii-öelda mulle tundub, nii et vaata, ta ei lähe tähendab, ühesõnaga et ehk teisisõnu olukorras, kui, kui situatsioon on selline, et noh, ütleme et kaotuse tõenäosus on võimalik. Ma arvan, et ta pigem ei kandideeri uuesti. Noh, mitte noh, ütleme. Ta situatsiooni, et üsna kindlalt kaotab, ilmselt ei tekigi, sest ta populaarsus on nii suur ja kõige tõenäolisem soovi korral kõige tõenäolisem, järgmine president on ikkagi Arnold Rüütel. Kui ta seda tahab. Aga et mingi võimalus tekib näiteks, et ta võiks kaotada, see paneb teda tõenäoliselt tõsiselt mõtlema, kas ikka kandja Kas ma arvan, et need protsendid, mis nüüd välja tulid, on ja ma panin juba tähed, esimesed artiklid mitmetelt juhtiv poliitikutelt ilmusid sellega seoses, et ikkagi püütakse vältida seda nõndanimetatud põllule minekut ja siin siis Res Publica Liider Veskimägi esines artikliga, kus kutsub üles siis mitmeid erakondi just nimelt koonduma ühise presidendikandidaadi taha, selleks et 68 häält riigikogus kokku saada ja nende kandidaadi kaudu siis president valitud saada, et see on nagu esimene katse. Aga samas ma arvan, et vot selle koha pealt, ma julgen päris kindlasti arvata, et Arnold Rüütel on riigikogus seda toetust ei saa. Et Arnold Rüütel võidakse valida presidendiks teises voorus ehk esindajat, valijatekogus aga Riigikogus 68 häält võib saada mõni teine. Kui valijatekogus, siis siis see valimi valijameeste kogus, siis eeldab see muidugi Rahvaliidu ja Keskerakonna väga tugevat noh, kokkulepet sel juhul, sest valijameestest nemad domineerivalt sel juhul saaksid kontrollida. Sa ei, Rahvaliit ja Keskerakond võivad kokku leppida mida iganes Riigikogus neid nii palju hääli. Seda kindlasti ja jah, niikaua kui ikkagi praegu on seal nii suur Res Publica fraktsioon. Kahtlemata see suudab blokeerida nii, nii mõnegi. Vaatame seda järgmisi sinna, ma arvan, et Ilves, Savisaar. Tuli läks edasi isegi Eri Klas, ma julgen õelda, seisan tulevat ärand Siimann klass ja siis on veel sellised nagu Jaak Aaviksoo näärtu Ülikooli rektor kolmandad sendiga sugugi mitte ja see on päris hea stardi ja stardipositsioon ja igas mõttes väga esinduslik ja ja tore inimene ja keelteoskaja teadlasi meil oleks vaja pikka kasvu, alati vaatab üle kõigist ja Jaan Manitski, mis on kirjas ja siis on ka veel Enn Soosaar, Neeme Järvi, aga lisaks on nimetatud Ansipit, Jõerüüdi, Savi, Kelamit, Lauristini, Jõksi, Eesmaad, Kreitzbergi Taageperat ja Siim Kallast. Millegipärast viimasena ma ei tea, kuigi võiks arvata, et mingil hetkel oli just Siim Kallas. Mõlemate puhul on kandidaat, mõlemate puhul on räägitud nii Toomas Hendrik Ilvese kui Siim Kallase puhul, et nad tema saab ilmselt läbi, meil on siiski ainult riigikogus. Jah, seda küll. Seda küll. Jaa. No ilves ei usu Ma küsisin midagi üle tee. Laste seas läheneb juba Rüütlile, sest kui Rüütel on eestlaste hulgas 23, siis. Kas Ilves 18 riigikogus on see oht, et vot nende puhul nii Rüütli, Ilves kui kahtlemata Savisaare puhul hakkab riigikogus pihta see eestlaslik nii-öelda kadeduse küsimus, et, et vot selle part, lei esindaja oleme presidendi kohta nüüd küll ei anna. Vähemalt mitte kokkuleppega riigikogus ei anta, seda, ma arvan, ei taheta seda anda, ei rahvaliidule, ei sotsidele ega keskerakonnale. No siis jääb üle, et kui Rüütel näiteks nii selgeni Rüütel iseloom kui näiteks rüütel ise loobub ja siis ulatab selle võimaluse martsiimanile see hakkab nagu veidi meenutava Jeltsini ja Putini olukorda. Et Rüütel hobune tulema. See stsenaarium kõigist kirjeldatutest tänase seisuga on, mulle tundub suhteliselt tõenäoline, et hobune lahendab olukorra. Ei no ütleme just konkreetselt Siimon näiteks tõesti see, see täitsa juba, see on juba täitsa variant, mille puhul võiks öelda, et aga miks ka mitte. Relv vööl, võiksime mürki võtta, aga meie, aga samal ajal siis võib tulla ka vastaskandidaadid näiteks Jaak Aaviksoo näol või neid siiski akadeemilisest ringkonnast, kes ei ole otseselt seotud ühe või teise erakonnaga ja pole kujutleme presidendi ringkonnaga seoseid. Võib-olla hoopis selliseid huvitavaid tegelasi hakata siit nimekirjast vaatama, nagu Allar Jõks või või miks mitte isegi näiteks kaitseväe juhataja Tarmo kõuts oleks väga hea. Võib olla kõigile, sobib presidendikandidaat. Jah, kahjuks näeb mõned suured sportlased on juba ühinenud erakondadele, Erki Nool. Oleks ta vaba mees, võib-olla oleks ka võimet kandideerida või, või Värnik. Aga noh, see oli nende kergendama, muidu ta siis taani kella nii kaugele ma tänan, Rein Veidemann, Postimees Sulev Valner, Eesti Raadio ja saatejuht Mart Ummelas lõpetavad tänaseks järgmisel laupäeval juba suuremas koosseisus Aarne Rannamäe juhtimisel.