Tere ja rõõm jälle kohtuda. Rahva teenrid võika laupäeviti juba aastaid ja aastaid teile mõtteainet pakkumas sel laupäevasel varajasel tunnil või, või mis varajane tänamon. Täna siis siin vikerraadio stuudios Päevalehe arvamustoimetaja Külli-Riin Tigasson, tere ja kaks küpses keskeas härrasmehest Eesti televisioonist Peeter Kaldre ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Tere kõigile kuulajatele. No alustuseks ma tahaks öelda, et mul on ikka nagu kahju olnud, kui meie ümbert kaovad nähtused ja, ja asjad olgu nad tõesti või, või asjad mõnikord käegakatsutavad esemed mis on alati olnud ja, ja kui nad ühtäkki ära kaovad. Vot just täpselt selline tunne valdas mind, niisugune lõpmatu kurbuse tunne valdas mind, kui ma eile vaatasin uudistest, kuidas Londonist need kahekorruselised punased bussid tegid oma viimset sõitu ja, ja nad jäävad küll edasi, pistsin akursseerima, aga ainult turiste vedama, mitte nii-öelda liini peale. Tallinnas on ka sellised bussid olemas ja nad veavad ka turiste ja seal saab siis nii-öelda kiirteenust mitmes keeles, aga aga see, kui see buss sõidab Tallinnas, siis, siis ei ole see päris see. Kuigi kuigi ma oma silmaga neid busse nii-öelda päris tööl ei olegi näinud, siis siis kahju kahju on ikkagi. Aga samas, ega siis püsiväärtused meie ümber kuhugi ei kao. Lugesin teist uudist, et soomlased joovad üha rohkem. Ja see tegi rõõmu, et, et midagi on, on, on ka alles. Ja kui ma üks päev oli mul juhus siin aeglase laevaga Helsingisse sõita, sealt tagasi ka tulla ja see vaatepilt, mis seal lava peal avanes. See on ikka ikka koletu. Nojah, aga soomlastel tuleb ka selles mõttes au anda, et minu mäletamist mööda viimane rekord promillidega mees, kes, kes tabati, oli kuskil aasta jagu tagasi, oli üks lätlane, siis kui ma ei eksi, siis tema veres tuvastati 7,4 promilli. Ma lugesin muide tüübiks kaheksane Wen. Isegi öelda, et see oli lätlase käes, oli rekord, aga nüüd siin hiljaaegu oli uudis, et soomlane ületas selle tunduvalt ja sai kätte vist 8,3 promilli ja, ja, ja mulle meeldis eriti see haigla arsti põhjendus tõlgendus sellele, sellele promilli joobele, et nad tavainimene oleks surnud ammu sellise koguse peale, aga et sellist kogust saavutada ja pärast viie tunni pärast tahta isegi omal jalal haiglast lahkuda. Arsti sõnul see nõuab tugevat treenitus ja väga tugevat tervist. Aga see on ju vahva, kui inimkond heidab väljakutseid loodusseadustele. Näitab nii, nagu vene ajal öeldi, et, et meie ei oota looduselt armuande, me võtame ise sealt kõik, mis sealt, mis sealt võtta on või kuidas see käiski. No ja kuna tänase päevale Külli-Riin sinu lehe lahti löön, siis ja kui ma näen siin naerust kõveras puuksuvad Ain Hanschmidt ja siis jällegi üks elu püsiväärtustest on tagasi, naera, vaidlen tagasi. Vahepeal millegipärast oli ta ära kadunud, aga, aga nüüd on ta ilusti tagasi ja Tallinki juhtimas ja ja suures omanikeringis ja naerab nii, mis, mis kole. Noh, aga muidugi, kui inimene on saanud nii paari miljardi võrra rikkamaks, siis on ju tore, siis on, võib ikka naerda. Nii et Londoni bussid võivad kaduda ka Ain Hanschmidt Jääb nii ja üks asi veel, mis mis on, on püsima ja ümber. See on see, et Euroopa Liit on pidevas ja püsivas kriisis. See on nüüd vaieldamatu fakt ja, ja see, et Euroopa liidul oli see aasta lõppema hakkava aasta 2005 aegade üks halvemaid. See ei loe midagi, sellepärast et Euroopa Liit on pidevas kriisis ja ta on harjunud nendest kriisidest välja tulema. Ja aga see kriis oli nagu selles mõttes meil tunduvalt nahalähedasem kui kui eelmised Euroopa Liidu kriiside sündmused, sest nüüd me oleme seal nagu öeldakse saba ja sarvedega sees ja, ja kõik see, mis toimub Euroopa liidus, see puudutab ka meid enne seda puudutas kõik kaudselt. Aga ma saan aru, et kui räägitakse kriisist Euroopa liidus, siis siis eelkõige peetakse silmas seda, noh loomulikult peetakse silmas seda, et näiteks eelarves ei suudeta kokku leppida ja see, et majandusküsimuste pärast käib suur vägikaika vedamine. Aga täpselt omamoodi lõppev aasta tõi esile selle, et mis jällegi meid puudutab, olla sama palju kui majandusküsimused, on see, et et Euroopa liit ju ei suuda endiselt mingisugustki ühist välispoliitikat ajada ega selles kokku leppida. Eriti teravalt tuleb see ilmsiks Venemaa suunas. Märkide märk on ju see, mis, mis nüüd eile juhtus, kui Viiburi lähedal löödi kopp maa sisse ja hakatakse ehitama seda palju räägitud gaasitrassi Venemaalt Saksamaale ja eeldatavasti ka mujale Euroopasse, mis on ju meie seisukohast nagu eriti kiuslik küsimus. Ja kõige hämmastavam on selle asja juures see, et ehitus on praegu algamas, aga selle kohta pole tehtud mingeid adekvaatseid keskkonnauuringuid, mis oleksid avalikud. Võib-olla nad on tehtud, nagu kirjutas Päevalehes ka Tallinna Ülikooli professor Elken, et võib-olla uuringud on olemas, aga nad lihtsalt lavastatud, et see on eriti groteskne selle taustal, kui me arvestame seda, kuivõrd täpselt Euroopa Liit määrab ette üksikute liikmesmaade keskkonnapoliitikat. Kuidas hoida prügi, kuidas hoida vanu autorehve mida teha vanade autovrakkide ka ja nõnda edasi, et seal on argumendiks, on alati olnud see, et, et keskkonnariskid ühised, need ei ole ühe riigi, mis need asjad. Ja meenutame kas või seda, kuidas ta mõne aasta eest sai Kreeka väga suure trahvi, kuna üks prügila oli merele liiga lähedal ja leida sealt võib siis erituda Terre keskkonnareostus, mis on siis ohuks teistele maadele. Sellistes väikestes asjades ollakse nagu ülidetailne. Nüüd korraga tehakse 1200 kilomeetri pikkune trass ilma ilma põhjalikke keskkonnauuringuid. Nojah, see trassiasi on nüüd muidugi niivõrd markantne ja, ja kui me siia lisame juurde veel eile tulnud uudised seda konsortsiumis seda trassi ehitama hakkab, hakkab juhtima siis endine Saksamaa kantsler siis väärib muidugi ja täna hommikul meie poolt siin pikemat ja põhjalikumat arutelu, aga räägime enne sellest nii-öelda sellest juba tuntud Euroopa Liidu kriisist ehk siis finantsperspektiivist ehk pikaajalisest eelarvekavast, mis ähvardab ummikusse joosta. Järgmine nädal on siis Euroopa ülemkogu 15. 16. ja, ja brittidel on nüüd hästi vähe aega, et need nii-öelda uued ettepanekud lauda tuua ja tulla ja suure tõenäosusega mingisuguse varasem oma nii-öelda avaliku aruteluni ei jõutagi vaid, vaid siis juba ülemkogul ähvardab ilmselt tööd, töötunnid niimoodi lõhki minna riigijuhtidel ja valitsus valitsuspeadel, nii et tuleb samasugune olukord nagu, nagu juba kordi varemgi on olnud. Et varaste hommikutundideni üritatakse mingit lahendust leida ja praegu noh, ennustajad ei ole, aga, aga tundub, et selle lahenduse leidmine on väga keeruline. Aga ütleme, kui me räägime nüüd tõesti sellest aastast Euroopa liidus siis miks, miks see kriis on selline, miks me selle kriisi nagu naerame, on, on muidugi see, et kõik on kuhjunud nagu tõesti ühte aastasse, õigemini ühe peaaegu poolaasta sisse kaks läbi kukkunud põhiseaduslikku leppe referendumit põhiseaduslikku leppe kalevi alla panek ära külmutamine ja nüüd siis pikk eelarvevaidlus ka mille, mille puhul siis nagu Luksemburg hakkama ei saanud andis teatepulga üle Suurbritanniale ja, ja tundub, et brittidel on, on, on veel suuremaid raskusi kui kui väikeriigile ja asi läheb kogunisti edasi järgmise väikeriigi ehk ehk Austria kätte. Ja võib-olla sealt edasi veel soome kätte, kui ka Austria ei suuda sellega toime tulla. No, ja miks, miks see nagu meie jaoks oluline on see paljuräägitud asi on siis see meie jaoks nii kohutavalt ülekoht sena tunduv brittide ettepanek, et vähendada siis uusliikmetele antavad toetust 10 protsendi võrra? Tegelikult ju lähtume sellest, mulle ei meeldi selline asi, et britid just ise ütlesid, et tegelikult ka selle vähendatud eelarvekava juures saaks Ida-Euroopa vaesemad riigid siis Lääne-Euroopa rikkamatelt riikidelt rohkem raha, kui andis USA marssali plaani ajal Lääne-Euroopale lausa vist kaks korda oli see kaks korda rohkem. Aga küsimus on selles, et et ilmselt oleks ka sellega nõus, oleksime valmis seda kõike kaaluma, kui ei oleks kunagi lubatud, et me anname teile nii palju ja meile tundub see ikka äärmiselt ülekohtune. Nüüd järsku rikkad rikkuses suplevad riigid arvavad, et noh, et kui midagi õgvendada, et siis tuleks nagu vaesemate arvelt seda teha, see tundub ülekohtune, aga põhimõtteliselt ega 10 protsenti summa vähemaks jääb, aga siis see on ikkagi meeletu raha. Jah, ja tegelikult meie toetused ikkagi absoluutarvudes suurenevad tõesti peaaegu kaks korda Kasele brittide brittide kava järgi. Aga tõesti ülekohtune võib, võib tunduda see, et need nii-öelda vanad riigid säilitavad oma omale kasulikud eelised, nagu see Briti tagasimakse ja samas ka ühtne põllumajanduspoliitika, millest uued liikmesriigid saavad praegu tegelikult vähem osa, kui, kui vanad riigid. No vot see on see asi, et Euroopa Liit, mis on siis nüüd ühtäkki ühe pauguga laienenud, eks ole, 25 liikmeliseks ühenduseks elab ikkagi edasi Ta vanade vana rasva ja, ja vanade vanade põhimõtete järgi ja no mina olen tegelikult küll seda meelt, et et ega, ega brittidel Tahagi neile nagu, nagu midagi nende kohta pahasti öelda, ega, ega neil ei ole ju see valikuvõimalus nüüd eesistujamaana ju väga-väga suur ja avar. Sellepärast et jah, vanad asjad on ju lahendamata. Imelikult annab realistlik põllumajanduspoliitika, ehk siis 46 protsenti midagi komaga veel peale lähevad, näeb Euroopa Liidu eelarvest praegu põllumajandustoetusteks nii vanadele kui uutele, mis on, mis on iseenesest kentsakas ja loomulikult see brittide tagasimakse asi. No kes siis tahab hakata loobuma nüüd nihukeses suurest rahast. Ja kui tekib selline huvide konflikt, eks ole Euroopa Liidu kahe suure kahe veduri vahel siis siis on selge, et ega sealt ju mingisugust head nahka ei tule. No kõigepealt, mis puudutab seda kurikuulsat ühtset põllumajanduspoliitikat, siis tegelikult Me võime küll öelda, et see moodustab üle 40 protsendi Euroopa Liidu eelarvest, aga kokkuvõttes on see vähem kui pool protsenti Euroopa Liidu liikmesmaade sisemajanduse kogutoodangust. Et kui me pidevalt räägime ainult sellest, et see on pool eelarvest, siis see on hoopis hoopis teine tähendus, on sellel asjal? Sellises kontekstis seda väga tihti ka esitatakse. Mis muidugi ei tähenda seda, et ma ei arvaks, et seda reformida ei tuleks. Ma leian, et seal oleks vaja just nagu suuremat rõhuasetus. Nojah, aga praegu ongi küsimuse all tegelikult eelarve suurus siis see kogusumma, sest kui Euroopa komisjon arvab, et mõistlike nii-öelda innovaatiline eelarve, mis siis ei teeks sellest meie ühendusest niuksed väikest käki vaid vaid annaks meile võimaluse nii-öelda ikkagi pilgu heita kaugemale tulevikku, nii nagu see eelarveaastat iseenesest lubavad 2007 kuni 2013. Ja et 900 mingisugune 50 60 miljardit eurot oleks õige eelarve. Ja kui sellest ikkagi mingi sadam, piljardit noh, vähem nagu saadakse kokku, siis on, siis on asi asi muidugi tõsine küsimus ei ole absoluutselt selles, et Eesti, kas saab noh, neli miljardit või saab kaheksa miljardit või, või saame kogunisti üheksa miljardit. Ja küsimus ei ole kahtlemata ka selle raha nagu ära kulutamisest. Euroopa Parlamendi ja ka Euroopa komisjon on, on seda Priit ettepanekut väga palju kritiseerinud ja põhjuseks on just see, et nad kardavad, et eelarve võib ka siis tulevikus jääda, jääda väiksemaks. Aga nüüd, mis mind nagu nende arutelude juures häirib, on see, et, et väga kitsad, nagu räägitakse netomaksjatest ja netosaajatest nagu Euroopa liitu kuulumisest tulenev siis tulu või kulu kajastuks ainult selles, samas ütleme need nii-öelda vanad Euroopa Liidu liikmesmaad, kes on küll netomaksjad, et tegelikult need saavad nii palju kaudset tulu Euroopa liitu kuulumisest ütleme, eksporditurud Ida-Euroopas ja nõnda edasi. Poliitu laienemisest saavad nad kindlasti ja mitte mitte kaudselt, vaid lausa otsest tulu, sest need uued turud on, on nende jaoks ikka äärmiselt kasulikud. Ja aga, aga neid ei rehkendate sinna netomaksjate ja, ja. Niisama nagu brittide jaoks, kes oli ka siis laiendamise laienemise viimase ringi üks peamisi eestkõnelejaid, eks ole. Nende jaoks on see otsene kasu, et mida, mida, mida suuremaks paisub nii-öelda see kogu eelarve ja, ja see inimeste hulk, kes nii-öelda maksavad siis säärase, seda rohkem saavad nemad ju tagasi maksma. Kui see oli, oli neli miljardit ja praegu on umbes viie poole peal ja tulevikus on paari aasta pärast on seitse miljardit, eks ole, see on, see on täiesti otsene ja käega katsutav tulu, mis, mida, mida ütleme, britid saavad. Nojah, kogu selle asja juures on ikkagi see, et et viimastel aastatel on süvenenud see, et Euroopa liit ei suuda väga paljudes küsimustes jõuda kokkuleppele, mis on nagu kõige suurem ohumärk kogu selle liidu eksisteerimise siin alguses juba vihjasin ka ühtse välispoliitika puudumisele, nüüd puudub ka ühtne eelarvepoliitika. Puuduvad ühtset poliitikat paljus teiseski vallas ja samal ajal on saada suur ambitsioon on saada Ameerikaga konkurentsilt võrdselt võrdseks. Siis praeguse seisuga anno Domini 2005 lõpp on, on, on see perspektiiv väga uduseks muutuma? Jah, see solidaarsus on lemmiksõna Euroopa liidus ja, ja paljuski Euroopa Liidu uus nii-öelda filosoofia maailmakäsitlus põhineb solidaarsusel, sest et noh, neid võeti vastu meid siis kümmet, kuigi mitte päris kümmet, ütleme kaheksat võeti vastu nii-öelda tingimisi ses mõttes, et me oleme vaesemad, meie SKT on väiksem meie, kus tase on tunduvalt madalam kui, kui vanas Euroopas. Aga, aga Euroopa liitu lubas nagu laiendada just see solidaarsus mis tähendab siis antud juhul vaesemate järeleaitamist. Ja, ja kui noh, võib ka seda asja niimoodi, et, aga nemad on rikkad, nemad ei taha neile anda iga rikka enda asi on, et kas ta annab, annab vaesemale või anna siis antud juhul on see loogika absoluutselt vale, sellepärast et nad on võtnud endale kohustuse laienemisega, et nad annavad nii, nii, nii nihilistlikult ja halvasti, kui see ka ei kõla, eks ole. Aga asja lahti rääkides, nii need asjad on. Aga paraku jah, eelarve solidaarsus on, on see, on see asja üks halb külg ja minu jaoks tunduvalt väiksem halb kui, kui teised halvad. Mul tuli just praegu meelde selline võrdlus, et. Vaata kui inimene inimesele mõistetakse tingimisi karistus, noh näiteks kas või siinsamas Eestis, siis ta on ju tegelikult vaba inimene, Sa oled teda vangi ei panda, aga tal on karistus, on tema peale on kehtestatud teatud piirangud, mis tavalisele normaalsele inimesele ei ole kehtestatud. Ta võib vabalt ringi käia, ta võib tööl käia, et tal on pass alles, eks ole, käsi tal raudu ei panda ja nõnda edasi mingi perioodi peata käima, iga kuu peab käima siis selle kriminaalhooldaja juures ennast meeldimas ja teatamata korralikult käitunud, noh, sisuliselt on ju Euroopa Liidu uusliikmed praegu umbes samasuguses seisus nagu tingimisi karistatud. Meil on peal ju väga-väga selged piirangud, meie tööjõud, tööjõu liikumine on piiratud teatud riikidesse enamikus riikides, tegelikult me saame näiteks põllumajandusest vähem toetust kui normaalsed riigid, ütleme normaalsed jutumärkides riigid ja meil on igasuguseid muid kitsendusi. Kujutage nüüd ette olukorda, kui kui üks inimene, kes on tingimisi karistatud, ta mõtleb, et ta on saanud täie rauaga, okei, ta on nõus selle karistuse ära kandma ja siis tuleb kriminaal hooldaja ja ütleme niimoodi, et kuule, mees, et ta paneks sulle PL1 karistuse peale. Pikendaks sul näiteks seda mingisugust kohustust käia minu juures veel aasta võrra, see on umbes sama, kui öeldakse, et noh, me lubasime, et me laseme teid lahti, sel aastal pikendame seda veel, me lubasime, et me anname teile nii palju toetusi tähendama seda et nagu, nagu sellises situatsioonis tulik Ehk kui me pääseme Peeter sellest tingimusi olekust, siis me läheme päriselt vangi. Nii nagunii kui teised on, eks ole, kui me muutume netosaajatest kunagi ja selles ma üldse ütle netomaksjateks siis siis me saame veel niukse lisakoormise endale peale, et siis me nagu olemegi vangis. Samas, kui me räägime ikkagi sellest Euroopa Liidu sisesest solidaarsusest, siis ei ole mõtet ka unustada seda, et Eesti ja ka mitmed teised uued liikmesriigid on just ise rääkinud, pigem ütleme sellisest pigem konkurentsist, koostööst nendes valdkondades, mis vanade liikmesmaade jaoks olulised, ehk siis maksu- ja sotsiaalpoliitika. Ja meil ei ole ka midagi imestada, et nüüd eelarvevallas ei taheta enam sealtpoolt räägi rääkida solidaarsusest. No eelmine valitsus oli ju jumaluke, nädali ju, Tony Blairi ihusõber lausa ja väga paljudes küsimustes mindi brittide paati, kus oli tegelikult ju selge, et noh, et kui me edaspidi tahame mingisugusele solidaarsusele loota, siis nagu üksik aerutaja juurde pole mõtet pugema minna. Ani tehti. Jah no ja ütleme, et üks müüt on nüüd kindlasti langenud, et et kui me saame nii, nagu räägiti enne 2000 neljandat aastat, et, et kui me saame Euroopa liitu, et siis nii-öelda meie siis me oleme niukses ühises sõbralikus klubis, kus, nagu nagu klubi liikmed omavahel nagu ei kakle, eks ole. Aga selgub, et ja seda on omal ajal soomlased meile öelnud, et et kui te saate Euroopa liitu, siis on teil vot täpselt nii palju vastaseid ja konkurente, kui palju on Euroopa Liidu liikmeid miinus üks, ehk teie ise siis välja arvatud? Ja see, see jutt on jumala õige, ainult et viriseda ka ei maksa. Sellepärast et kust see meie kiire majanduskasv ja, ja kõik muud asjad ja, ja ka needsamad otseselt käega kombitavad miljardid on siis tulnud, mis on ikkagi meie, meie põllumajandust ja ja infrastruktuuri ja paljusid muid elualasid aidanud, see on ikka tulnud sealt ühisest katlast. No tegelikult ei lähe ju noh, kasvõi igapäevases töös tuleb meelde Aktuaalse kaamera toimetajana ei lähe vist ühtegi päeva, kui ei ole mingisugust lugu või uudis selle kohta, et kusagil Eestis on avatud mingi objekt mis on ju valminud, et euroraha toel eile konkreetselt näide tehti korda luua kooli ühiselamukompleks 18 miljonit, kui ma ei eksi, oli euroraha seal. Ja samamoodi Valgas korrastati elektrisüsteeme jälle euroraha abil ja neid näiteid võib tuua iga päev tegelikult. Ja järgmise aasta eelarves on ju Euroopa Liidu abi pea 10 protsenti ehk siis pea seitse miljardit. Et ma toon siia võrdluseks meie 96. aasta riigieelarve, mis oli 13 miljardit. Jah, et need numbrid oleks nagu noh, rohkem nagu käegakatsutavat ja arusaadavamad siis. Noh, Tallinn-Tartu kiirtee, nelja realine, eks ole, maksab umbes neli miljardit, ehk siis meie tulevasest sellest Euroopa Liidust saadavast rahast poole, ütleme Saaremaa püsiühendussild maksab, see oli kaks miljardit kolm miljardit. Et selle selle raha eest muidugi ei saa panna nii-öelda kogu raha ühte objekti ja, ja see ei tule nagu kõne allagi. Aga samas Mind nagu noh, kui endist tartlaste ja tihedalt Tartu vahet käijat natukene häiris küll see see eile või oli see üleeile tulnud uudis, et et sellist neljarealist kiirdet Tartusse Tallinn-Tartu vahel ei tule, sellepärast et seda tee liikluskoormus on väike. Koormus on kindlasti õige, see on, ma tean, et seda mõõdetakse, ma olen isegi üle nende voolikute sõitnud autoga, kus siis iga iga niimoodi tee kasutaja ära fikseerib, aga aga samas jällegi mitu surnukeha meil on sel aastal Tartu maanteelt nagu üles korjatud kolm või neli või juba juba selle sügise jooksul. Ja noh, tegu on vaieldamatult Eesti ühe, ma arvan, et kõige ohtlikumad tsentraalmagistraali ka. Jaa, jaa. Kas see liikluskoormus ei saa ju eriti vist tõustagi, sellepärast et lõppude lõpuks selle selle määrab ära aga see autode hulk, mis, mis siin riigis ringi vurab ja, ja inimeste hulk, kes Eestis elab, kui maanteeamet või siis majandus-kommunikatsiooniministeerium räägib, et 3000 autot taevas ja võin eksida 1500 ühes suunas ja teises suunas ja ja kiirtee peale hakatakse mõtlema siis alles siis, kui ütleme, 10000 on neid, neid kasutajaid, no siis see selline utoopiline number, et seda ilmselt ei tulegi, sest Eesti on niigi juba üle autostunud. Samas ma arvan, et et nii nagu kavandatakse Saaremaa silda noh, põhimõtteliselt pole seda ju vaja, käivad need praamid küll ja maksame leedual edasi dotatsioone ja küll asjad jätkuvad vanaviisi, seal ikka ostame uusi praami paremaid ja võimsamaid, noh ja kiiremaid ja asi asi nagu toimib. Siis. Ma arvan, et mõned infrastruktuuri asjad peaksid olema nagu ikkagi noh, väga väga korras. Nende hulka kuuluvad kindlasti meie need põhimaanteed, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu-Luhamaa ja siis ida poole ka. Et on kohti, kus, kus väga ei saa nagu seda enam, et see raha tuleks neile tõesti nii-öelda Euroopa Liidu Katlast ei noh, seal on ka teine asi, praegu mõõdetakse ja saadakse kokku 3000 autot, siis. Miks me eeldame, et kui tehakse korralik neljarealine kiirtee Tallinn-Tartu vahel, et siis see number samaks, aga ma arvan, et vastupidi, kui see tee on valmis, siis me võime isegi heal juhul selle autode arvu saada 10000, aga mitte selles pole küsimus, küsimus on selles, et et kui on olemas korralik kiirtee, see tähendab seda, et sisuliselt kaob ära ju see praegune ikkagi lõhe Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti vahel, mis on tingitud just sellest, et inimesed ei saa liikuda nii kiiresti ja nii mugavalt kui vaja ühest kohast teise vahe on 100 190 kilomeetrit. Et kui oleks kiirtee olemas, siis ma arvan, et see annaks ka väga suure kogu meie majanduskasvule, sellepärast et inimesed, kes elavad kasvõi seal tee ääres, rääkimata sellest Tartust, käivad inimesed Tallinnasse tööle, vastupidi mida iganes. See ju tegelikult on ju Eesti üks suur vald. Siin ei ole midagi teha, Eesti on niivõrd väike väike riik ja, ja edaspidi, kui infrastuur paraneb, tehnika paraneb, Lucia paraneb, siis, siis tegelikult nii lähebki, et Eesti ongi üks suur vald ainult ehk üks riik, üks vald, üks riik. Et sisuliselt ei, siis kaoks ära ka see, see mure, et mis nagu praegu kummitab ja, ja mis on viimastel aastatel eriti tekkinud, on see, et need tõmbekeskused on, on niivõrd võimsad ja tõmbavad sisuliselt ümberkaudse maa tühjaks. Et kui oleks korralik infrastruktuur teede näol, siis ei pea inimesed kolima kohe linna äärde elama, sinna elama elada näiteks 50 60 70 80 kilomeetri kaugusel. Aga eeldus on see, et neil oleks väga mugav, korralik ja kiire võimalus liigelda sinna sinna keskuse suunas. Jah, noh, Tartu tee on tõesti ohtlik ja mina isiklikult ei taha teda pimedal ajal päris kindlasti kunagi mitte ette võtta, et see on, see on nagu, nagu niuke varas oli nipp ja, ja samas, mis ta ohtlikuks just teeb, on see, et, et need rekkamehed on ees ja, ja loomulikult siis kui sa oma autoga tahad, nagu sõidan normaalselt ehk 90 kuni 100 kilomeetrit tunnis mööda neist ei saa sellepärast et et vastutulev, autode vool lihtsalt on nii tihe, nagu, nagu ta on. Ma rääkisin eile sellest samast kiirteest pikalt ühe oma oma kolleegiga, kes on elanud tükk aega Tšehhis ja tema ütles, et Eestis võiks teha, kui me tõesti leiame, et see koormus Tallinn-Tartu teel ei ole nii suured. Kiirtee ei tasu ära. Ta ütles, et me võiksime teha teedega, nagu tsehhis on tehtud, et seal on lihtsalt möödasõidukohad teatud vahemaade järel, kus siis just sellistest suurtest rekkadestab mööda see sellepärast, et möödasõidud on ju tegelikult kõige suurem risk. Liiklusohutuse. Jah, no seda nimetavad vist seda kaks pluss üks sõiduridadeks, jah, aga ei, mind häirib selle asja juures ikka tõenäoliste inimesi, et, et kui meil räägitakse, et vot autode hulk ei ole piisav, aga, aga ütleme, laipade hulk, mis sellel teel tekib, et see, see on, siis nüüd piisab või, või see ka ei ole veel piisav? Tundub, et aeg-ajalt mõeldakse ainult nii-öelda majanduslikku kasu kasu toomise aspektist, sama asi on sama, jutt on täpselt naelkummidega, eks ole, need lõhuvad teid ja, ja need on kohutavalt kulukad ja, ja peaks ära keelama ja juba ongi vist mingisugune ettepanek tehtud meie meie riigivõimule, et mingisugusest siis peaks nagu autodel naelkummide ära keelama, samas samas kui, kui on, on täiesti ilmne, selge ja, ja ei ole vaja üldse selle üle vaieldakse, et naelkummid päästavad elusid, nii nagu nad teevad seda ka Soomes ja Rootsis. Aga mulle meeldiks siiski endise tartlasena see, kui kui räägitakse siiski paremast raudteeühendusest Tallinna ja Tartu vahel, siis minu arvates see on, on praegu võib-olla isegi veel teravam probleem. Ja kindlasti raudtee mulle tundub, et raudtee siis transiidi nii-öelda vahendina see säilib ja tükk aega veel kestab edasi niikaua kuni meil Vene naftat masuuti on vedada, aga, aga siis raudtee, kui, kui reisijate vedu see, see hääbub eesti Sist lõplikult ja üsna üsna pea. Nüüd aga tuleme ikkagi tagasi siis selle, selle sellesama osa Vene-Saksa gaasijuhtme juurde, mis siis eile nii-öelda kopp maasse löödi ja mis on äärmiselt intrigeeriv teema ja mitte ainult sellepärast, et noh, kantsler Schröder on, on selle etteotsa asunud vaid, vaid tuleme tõesti tagasi kõigepealt kasvõi selle aspekti juurde, et kui Euroopa liit nii-öelda iga Eestimaapoodi inspekteerib sageli oleme muidugi usinamad kui püha maad, kui, kui Rooma paavst aga, aga põhimõtteliselt reglementeerib kõige väiksemadki asjad, siis siis see keskkonna aspekt selle asja juures on muidugi praegu ka tegelikult ju ainuke see asi, mille, mille, mille peale meie nagu rõhude saada. Et mina, nende ütleme, välisasjadega välisuudistega tegelasena. Ma isegi ei oska öelda, kus kohal see, see asi maha magati, millisel, millisel perioodil kui, kui seda seda nii-öelda kavandati, alles poliitiliselt kavandati. Selle aeg, kui ma ei eksi, algusaeg, kui nüüd uskuda na Lennart Meri ütlusi, siis oli vist aasta 92 juba, kui, kui sellest tehti juttu ja see plaan nagu põhimõtteliselt maha märgiti või kava, õigemini et mind nagu huvitab, et kus olid näiteks siis Eesti, Läti, Leedu, Poola silmad, kõik need 13 aastat ka Soome ja Rootsi, vaata Soome ja Rootsi on natukene nagu erijuhtum mul kogu aeg oma seal gaasitrassi neid artikleid loen ja sõnavõtte kuulana. Mul millegipärast selline tunne, et et, et ma tahaks küsida sellise asja, et kas huvitav, kas Eesti, Läti, Leedu ja Poola oleks siis ka lärmi tõstnud, kui oleks juba Venemaa eelnevalt kokku leppinud, et sellest torust hakkab gaasi tulema ka nendele riikidele? Muljet koge muljet see keskkonna küsimus, mis on oluline, kahtlemata on oluline, on praegu lihtsalt kilbile tõstetud. Sellepärast et see on tõesti ainus küsimus, millega me võime praegusele gaasijuhtme kuidagigi küsimärgi alla seada. Aga tegelik põhjus on ikkagi see, et me ei, me ei saa praegusel hetkel sellest portsust oma osa. Ja see on ka loomulikult Moskva üks eesmärk olnud, see on teadlikult karistamiseks välja mõeldud. Noh, loomulikult esikohal on majandushuvid ja, ja gaasidollarid ja nii edasi, aga noh, kui möödaminnes saab ka upsakatele nipsakatele palklastele kergelt pasunasse anda, siis Venemaa seda võimalust kindlasti kasutamata ei jäta ja sellepärast Soome ja Rootsi ongi nagu suhteliselt väga madala profiiliga, sest Nemad loodavad sellest gaasijuhtmest oma osa saada. Ilmselt saavadki korralikult käituvad. No see on see seesama taaskordse Euroopa Liidu puuduolev solidaarsus, et sel teemal Euroopa, Saksamaa oma Euroopa jääme Venemaast räägime, ütleme kui Venemaa on siin nagu lootusetu juhtum ja ja on selge see, et see gaasijuhe on, on noh absoluutselt Venemaa huvides. Siis Saksamaa käitumine on hoopis teist masti, vot siin ongi see Euroopa Liidu solidaarsus ja ja, ja see, et, et kantsler Schröder, kes kesi kohal nüüd me juba teame, et ta gaasitrassi lepingut alla kirjutades juba teadis, mis teda ootab. Olgu, kui ta saab uuesti kantsleriks pärast valimisi, siis see aeg lükkub natuke edasi, aga, aga see on tema nii-öelda elu lõpuprojekt. Vaata Euroopa Liit on hirmu seal veel ühe teema suhtes ja see on igasugused korruptsioonijuhtumeid ja neid on ka Euroopa liidus väga palju välja ja on tekitanud suuri skandaale. Ma küsiksin, et kui see ei ole korruptsioon, mida kantsler Schröder tegi, siis mis asi see on ja miks sellele Euroopa liit tähelepanu ei pööra? Kui Euroopa Liidu kõige võimsama riigijuht sõlmib teadlikult ühe kokkuleppe teise riigi presidendiga teades juba sel ajal, et kui ta enam kantsler ei ole, et siis ta saab sellesama firma või sellesama projektijuhiks siis minu meelest on see klassikaline korruptsiooni näide. Jah, 61 aastasele ekskantslerile on see muidugi, kui nüüd on räägitud seda, et, et see juhe hakkab nii-öelda gaasi läbi laskma aastast 2010 oli see jah. Et siis on see paras ja, ja on selge, et Gerhardi isiklik tasku ei, ei, mitte tuult läbi laskma selle selle projekti järel. Aga, aga kui me vaatame nüüd selle gaasijuhtme konsortsiumi nagu omanike ring, eks ole, siis 51 protsenti Gazprom ehk Vene riik ehk kreml 24 Poola ja 24 pool jagavad kaks Saksamaailmahaardega firmat, eks ole, siis siis kuskil täna lehes oli see vist tänases lehes, ma lugesin ühte arvamusartiklit selle kohta ja ja seal öeldakse jumala õigesti, et, et tegelikult hakkab kantslerile ekskantslerile siis palka maksma Kremli, ehk tema tööandja on, on Kremli. Et see on nüüd mitte ainult korruptsioon, vaid see see on nüüd ikkagi midagi, midagi hoopis hoopis hullemat, pehmelt öeldes. Poliitiline lühinägelikkus aga aga kui ikka päris karmilt öelda, siis minul hakkab see asi järjest rohkem meenutama või ma tooksin sellise võrdluse, et tegemist on sisuliselt Molotov-Ribbentropi pakti majandusliku haru taassünniga. Jah, sest et noh, mis, mis, mis kahju meile võib sellest sündida, eks ole, kuna haru Eestisse ei tule, siis on täitsa selge, et, et noh, kraan on nii-öelda ida pool gaasikraan. Et see on, see, on küll selge, et meie survestamise mõjutamise vahend saab see gaasitoru küll olema, kui ta, kui ta ikkagi tuleb, noh ma ei ole kaotanud veel lootust, et siin nagu midagi veel veel muutuda võib, sellepärast et tuletame seda meelde, kuidas kuidas väga pikka aega näiteks kiratsenud ja ei läinud kuidagi käiku seesama Kaspia naftajuhe, eks ole, mis takerdus ka igasuguste probleemide taha, noh nüüd hakkab ta andma nii-öelda varsti täismõõdus naftavoogu. Kui palju on venelased lubanud, et nad oma oma oma sadamad välja ehitavad, et Eesti jääks nii-öelda sellest transiididollarist ilma, mis on Eesti riigi jaoks olnud? Ma ei räägi siin meie naftaparunite kohalikest, kes on ise rikastunud, aga ka ütleme, Eesti riik on sealt kopsaka raha saanud maksude näol, nii et noh, võib-olla seda kõike ütleme selles selles mahus veel Well ehk ehk ei tule ja ehk õnnestub nii-öelda väärata seda ühiste jõududega, aga, aga ma arvan, et, et noh, et Eestil lobitööst sellest nüüd küll ei, ei ei piisa. Aga ikkagi jääb küsimus, et miks sellega asjaga ei ole tegeldud, miks, miks ei ole selle asjaga tegeletud juba, ütleme siin 90. aastate keskpaigas. Nüüd eile me kõik nägime ka aktuaalses kaamerast, uudis oli koos Isamaaliidu volikogu esimees Lukaste vaprombica avaldus ette. Nad tulid nüüd mõtte peale, meil on nüüd ettepanek, et Läänemerepõhi võiks ära jagada ümbruskaudsete riikide vahel majandustsoonideks ja et kui keegi tahab teise majandustsoonis toimetada, siis ta sellelt riigilt luba küsima miks seda siiamaani pole tehtud, miks seda siiamaani pole arutatud? Paljud teised merepõhjad on ju niimoodi ära jagatud, Barentsi meri, kui ma ei eksi? Kaspia jah, pärast naftakonsortsiumi sündi jagati ära nelja riigi vahel. Ja see on ka muidugi õige, et enne seda, kui kui see nii-öelda see uus uus uus Molotov-Ribbentropi pakt sõlmiti, tegelesid Balti riigid hoopis aruteluga, kuidas tähistada üheksandat maid ja kuidas kuidas mälestada teist, teist maailmasõda. Aga nüüd paistab tõesti, et ainuke selline võimalus seda kuidagi Määrata on siiski nõuda, et sellele asjale tehtaks korralik keskkonnaekspertiis ja Eestil. Eestil on veel väga õigustatud positsioon, et seda seda nõuda, kuna 400 kilomeetrit sellest trassist ehk siis pea kolmandik sellest trassist kulgeb otse Eesti majandustsooni lähedalt. Aga nüüd muidugi, kui, kui Schröder on asunud konsortsiumi etteotsa, võib eeldada, et see poliitiline lobi saab olema ikka ikka väga tugev. No vot ei oska seda praegu tegelikult hinnata, seda tuleb vaadata nii-öelda saksa uue valitsuse kontekstis ja ja ütleme esialgu mitte rohkem kui nende lausungite valguses, mida kantsler Angela Merkel on nüüd teinud, on selge, et Merkeli nii-öelda mokka mööda see asi ei ole mitte siis gaasisaamine vaid, vaid see, kuidas see asi nagu on nagu ellu viidud. Aga samas suur koalitsioon, mida, mida Merkel juhib, eks ole, no nõuab oma ja, ja noh, just tänu sellele, et Saksamaa kristlikud demokraadid ei ei valitseja nii-öelda üksinda vaid koos sotsidega. See seab kõigele sellele omad omad piirangud. Muidugi kui Merkel üksinda valitseks, ma ei, ma ei usu, et et oleks nii-öelda hoopis-hoopis-hoopis teise kursi valinud, aga, aga igal juhul sellisel kujul seda gaasitrassi lepingut esiteks ei oleks nii kiirustades alla alla kirjutatud, nagu see tehti vahetult enne valimisi, kui, kui Putin sõitis, eks ole, Saksamaa ja kiire, kiire oli. Ja ja noh ja ütleme, need reaktsioonid, mida me oleme Berliinis saanud, kui siin Leedu president käis siis veel mitte kantsleri, kuid peaaegu kantsleri Angela Merkeli jutul ja ja, ja kõik, need on olnud äärmiselt positiivsed, aga noh, mis sellest kõigest nagu, nagu edasi saab ja, ja kuivõrd nii-öelda see harude tegemine on sakslaste võimuses, arvestades just nimelt seda konsortsiumi osalust, eks ole, kus 51 protsenti, nagu öeldud, kuulub Gazpromile, on, on äärmiselt äärmiselt keeruline. Ja muidugi see osaluse ise ei ole ainult näitaja, vaid, vaid ka nii-öelda Euroopa poliitiline kliima tervikuna ja mida rohkem Euroopa Liit kakleb, seda, seda kasulikum see kremlile. Ja muidugi teine kasusaaja on veel, see on Ameerika ühendriigid. Ja. Tegelikult ma tahaks ikkagi natuke Venemaast rääkida, räägi. Venelastel on riivamisi rääkida, me oleme põhiliselt nagu siin Saksamaal Euroopa liidule etteheiteid teinud, aga aga tegelikult see poliitika, mida ikkagi president Putin praegu ajab oma naaberriikide suhtes, see on ikka äärmiselt murettekitav ja minu meelest, et kõige rohkem murettekitav on see, et Euroopa liit ei ole suutnud nagu võtta seisukohta selles meile väga Hellas piirilepingu küsimuses. Sellest on palju kirjutatud, eriti Toomas Hendrik Ilves on sellele viidanud, et, et kuidas see võimalik on, et tegelikult ei ole ju tegemist kahepoolse küsimusega kahe riigikogu tavalise küsimusega, nagu Euroopa liit püüab seda praegu kujutada eesti ja vene küsimus, küsimus on ju Euroopa Liidu ja Venemaa küsimusega, sest piir on ju Euroopa Liidu ja Venemaapiir. Vaata mulle, Greete, ma segan korra vahele, mulle tundub, et, et meile meeldib just niimoodi mõelda, et see on põrgu päralt, see ei olegi üldse ainult meie küsimus. Aga nende avalduste põhjal, mis me Brüsselist kuuleme, kasvõi ütleme, Euroopa komisjonist mulle küll jääb mulje, et neid see nagu eriti loksuta No aga ei loksutagi, sest et volinik Valmneri suust kostub ainult selliseid jutte, et lahendage, proovige ise ära lahendada, tehke mingisuguseid järeleandmisi, meil nagu see eriti ei huvita, siis pole nagu meie asi. Ja me peame veel viienda küsimusega vastust saada, siis me alles saame nii-öelda noh, enam-vähem meile meile rahuldavad vastused. Et ahaa, et me oleme juba nagu seisukoha võtnud, et aga noh, Venemaa nagu ei, ei tee sellest väljagi ja, ja ta räägib ikka, et peaks uuesti nagu läbirääkimisi alustama, aga aga vot, me ei saada aru, see oli viimane tsitaat Brüsselist. Et me ei saagi nagu aru, et mille üle peab läbi rääkima kas selle üle, et Venemaa uuesti noh, nii-öelda taastaks oma allkirja seal piirilepingul või peaks hakkama läbi rääkima Eesti ja Venemaa uuesti selle üle, et kus see, kus see piir ikkagi kulgeb, ehk siis alustama täiesti nullist bee läbirääkimisi. Nii et välispoliitilisel sensitiivsetel küsimustel ma tean, et Eestis kombeks viimasel ajal järjest enam sõimata Ameerika Ühendriike ja panna neid põlu alla ja kahtluse alla ja arvata, et me ise ja ka Euroopa Liit ja me oleme isetegijad, mehed siis tegelikult ju ka see piirilepe, nagu nüüd on selgeks saanud sündise ameeriklaste survel. See, et üldse Venemaa nõustus Eestiga Venemaa Eestiga piirileppe alla kirjutama, oli ameeriklaste surve, tegelikult Euroopa liit oli selle koha pealt täiesti vait kui küsimusele tema piiris. Kui me lisame siia veel selle tänu ameeriklastele survele läksid siit Vene väed välja siis noh, nagu tekib pikas perspektiivis ikkagi täiesti õigustatud küsimus, et kas need kriitikud, kes ütlevad, et me liiga palju panustama välispoliitikas USA-le, kas nad ikka päris hästi saavad aru, mis nende ümbermaailmas toimub? Ja aga tegelikult, tegelikult on ju Venemaal on viimastel aastatel olnud täheldada sellist tendentsi, et nad on, on, on ka paljude teiste naaber naaberaladega sõlminud piirilepingud millega neil varem ei olnud piirilepinguid, et, et seal on ikkagi ka see selline sisemine soov nii-öelda piiride piiride fikseerimisele ja ja sulgemisele on täheldatav, et ma ei tea, kas see on nüüd ainult ameeriklaste surve siiski. Jah, ei noh, see küll enne mainisite, et, et noh, et me välispoliitikale saime sinust õigesti aru, et ei tegelenud nagu selliste tõesti Eesti jaoks eluliste lausa eksistentsiaalsete probleemidega, nagu see gaasijuhe on. Et me selle asemel noh, et meil olid tohutud vaidlused üheksanda mai üle ja, ja siis veel mainisid, et. Teine maailmasõda. Ja ajaloole hinnangu andmine jah, et, et see on, see, on need asjad, mis mis võivad ju olla, aga ausalt öeldes, kui ma, kui ma kuulen Kui ma kuulen seda, et, et kohtuvad, eks ole, Paetiale krohv ehk siis Eesti ja Vene välisminister. Ja kui seal hakatakse jälle rääkima meie presidendi ametirahast, vaat siis ma siis ma ikka kasutan oma lemmikväljend käsi, haarab kabuuri järele, et vot see on nüüd küll küsimus, jah, mida me peame arutama venelasega koos vaid kui nemad ütlevad, et me otsime nagu juriidilist seda põhjendust, et kuidas seda teile tagasi anda, siis siis tahaks küll öelda, et need põhjendused hoidke endale ja hetkes ametiraha ka ja igavesti, pange tõugu kuhugi välja või, või päike. Ei, ma ei ole nõus, sellepärast et presidendi ametiraha tagasiandmine siis Venemaa poolt on tegelikult selline küsimus, mis läheb Eesti-Vene suhetes selle ajaloo käsitluse üldkonteksti. Kui Venemaa annab tagasi presidendi ametiraha Eestile, siis ta kaudselt tunnustab seda, et Eesti oli iseseisev riik ja see riik, mis praegu on, et see on siiski õigusjärglane kuid ametiraha tagasi ei anna ja ma arvan, et ta muidu ei anna seda tagasi. Sellepärast et see oleks üks liigutus tunnustamaks tegelikult Eesti iseseisvust de jure ja de facto. See on täpselt sama lugu. Inflatsioon kardan, et see on jällegi nii-öelda meie soovunelm, et seda võiks nagu ma arvan, et tuletan, saavad sellest asjast väga. Mehed. Pean sulle meelde igal aastal, 24. veebruaril, ehk siis Eesti vabariigi aastapäeval meie iseseisvuse päeval saadab Venemaa president, tegi seda Boriss Jeltsin ja teeb seda ka Vladimir Putin, eks ole meie riigi peale meie presidendil Kadriorgu õnnitluse. Alati tahaks selle puhul küsida, et mille puhul sa meid õnnitleda ükskõik mis ta sinna kirjutab ja ükskõik mil viisil või mis seal, mis seal nii-öelda kaardi peal pildi peal on. Aga sel päeval ta ta saadab õnnitluse, tähendab Venemaa, tunnistab Eesti õigusjärglus tonni. Nojaa, aga see on selline pisike asi ja ilmselt oli see Jeltsini niisugune näpukas, mida president Putin kõigest hingest tahaks nüüd kõrvale heita ja tühistada. Ma olen selles täiesti veendunud. Ja ta teeb seda ja ta ei ole jätte, teenis Eesti Eesti pulma, tuleb meelde, viimati vist hakkas varjama seda, mida Putin seda kirjutanud on ja me vist ei saanudki teada, et ta midagi midagi midagi inetut telemeie kohta on kokku kirjutanud. Vot see on ka Eesti välispoliitika üks selline noh, omapära ütleme siis jutumärkides. Me varjame seda, et Vene lennukid rikuvad meie õhupiiri. Me varjame seda, mida Putin kirjutab sinna kaardi peale. Me varjame selliseid asju, mida, mille avalikustamine tegelikult paljastaks kole sõnaga paljastaks tegelikult meie meie suurepärase idanaabri näo ja näitaks tegelikult kellega, kellega on tegu. Aga millegipärast Eesti välispoliitika on mõnigi kord võtnud nii-öelda venelaste patud enda enda peale ja, ja ei, ei taha seda nii-öelda avalikkusele näidata. See oli hästi kõnekas, et siis kui Paet ja Lavrov kohtusid, siis täpselt samal päeval rikkus Vene lennuk Eesti õhuruumi. Ma ei tea, ma ei saa lahti sellest tundest, et see ei olnud mitte juus. Ja mis puudutab seda tõesti, seda ta suurt varjatust siis Läti president on välja andnud ühe väga huvitava raamatu, kus tale on, on ära toodud kogu kirjavahetus, mis ta, mida ta pidas seoses üheksanda mai tähistamisega Moskvas erinevate maailma riigijuhtidega. Jah, noh, Läti president on üldse omaette figuur ja auprouale kes, kes on Eesti või Läti toonud sel kombel nagu maailmakaardile ja see, et Läti on saanud autasuks ka NATO tippkohtumise korraldamise järgmisel aastal just nimelt autasuks, sellepärast et see maksab tegelikult ju roppu raha, sellise sellise ürituse korraldamine 30 miljonit dollarit dollarit ja jaa, jaa. Ega NATO kassast nagu suurt midagi sealt ei kuku, selle koorma peab Läti ise ise kandma, aga, aga ütleme no just nimelt Vike-Freiberga persoonile tema sellisele sarmile, tema keeleoskusele, tema taustale, tema üldisele olemisele ja sisule, mida see, mida see naisterahvas kannab, on, on Lätiga ikka noh, tõeliselt hästi maailmakaardil. Sama üheksas mai, eks ole. See, et otsustas sinna minna, ei ole noh, ja ei oleks tegelikult nagu midagi väärt, vastupidi, see oleks võib-olla olnud vale samm. Aga see, kuidas seal olla see, et ta suutis seal olla nii, et kogu maailm seda nägi. Ja et vene telekanalite kaamerate pandi selleks ajaks kinni. Kui, kui pilti ilmus profi-Freiberga, eks ole, siis siis see juba ise näitab, et Vene Vene pool kardab paaniliselt. Et see proua jälle midagi ette võtta. Nojaa, aga see kõik on ju väga tulus ja kasulik ka meile ju sellepärast et Läti sisuliselt Ma oma avaldustega Läti president, õigemini siis sellel sõja juubeli eel ju tõesti huviorbiiti kõigi balti riikide pluss veel Poola ajaloo käsitluse ja nende arusaamise ajaloost. Aga, aga selles mõttes ma nagu noh noh, ei Mosofeeriks, et näed, lätlased suudavad ja meie ei suuda ja nemad saavad NATO tippkohtumise ja mis siis väga tore, sest ka Eestil on ju midagi vastu panna. Tuletan meelde, et 90.-te aastate esimesel poolel oli meie president Lennart Meri see, kes tiris endaga maailma orbiidile kaasa ka Lätit ja Leedut, sest tema soleerimine oli täiesti samamoodi võrreldav Vaira Vike-Freiberga praeguse soleerimine. Ja see, et NATO tippkohtumine tuleb Lätis, on vaieldamatult ülimalt kasulik kõikidele Balti riikidele, kuna Vike-Freiberga teatas ka oma avalikus avalduses, et ta loodab seal tõstatada just need teemad, mis on balti riikidele olulised. Ja siinkohal Väikse märkusena veel, et järgmine aasta on, on ju ka Venemaa G8 ees istme ja tõstatab seal omad teemad niimoodi, et et need kaks sündmust hakkavad kindlasti huvitavalt omavahel kokkumäng. Mulle millegipärast ma ei ole jõudnud järele uurida, aga mulle millegipärast Ta on jäänud mulje, et meie diplomaadid on kuidagi kibestunud ikkagi selle peale, et Läti seda korraldab ja ütlevad, et et Eestil ei ole puhtfüüsiliselt sellist kohta, kus seda niisugust üritust läbi viia, noh, ei ole sellist konverentsikeskus Tallinnas. Et hotellide poolest veel oleks okei, et meil on ilusaid hotelle siin ja täitsa sobivaid, et kui see nato ametnike armee ja riigipead kohale tulevad, et kuhu nad elama panna, aga vot vot kohta, kus kus korraldada ei ole, et sellest kumab mulle nagu läbi niisugune niisugune mõte, et võib-olla oli isegi natukene kaalumisel see asi, et kus seda, et piirkond oli nagu selge, kust seda korraldada, et noh, see on tõesti nagu mingisuguse märgi mahajätmine. Et te suured on ju seda pidevalt korraldanud ja nende jaoks ei ole see nagu mingi sündmusega, kes te riikide jaoks on ja ja võib-olla oli isegi jutuks, et seal võiks olla Tallinnas, aga aga noh, et me seda kohta ei ole siis nagu ei tule kõne alla. Ma küll ei tea, kus, kus lätlased seda korraldavad. Järgmise aasta novembris. See võib ollagi paljuski ikkagi selle teene, et NATO juhtriik Ameerika Ühendriigid ja see on ju teada, et Läti president on lausa pushida ja vaata et perekonnasõber ja peame seda, et kui buss käis siinkandis tiirutamas, siis ei käinud ta mitte Tallinnas ega Vilniuses, järjekorra käis Riias, eks ole. Ja ka Läti väga jõuliselt välispoliitilised avaldused kindlasti kallutasid, kui oli kaalumisele, millisest kolmest balti riigis see asi korraldada, siis Läti vaieldamatult tõusis esile? No ma ei tea midagi leedulaste kohta halvasti ütelda, aga noh, ei saa korraldada ju NATO tippkohtumist riigist, kus kukuvad alla Vene lennukid, eks ole? Kui tänane ajaleht Postimees teeb jubedat omaka, nimetades Leedu presidendiks Algirdas Brazauskas ja pealegi lisades sinna juurde, kes ei räägi inglise keelt, nii et noh, see on, see on äärmiselt jäme viga, et me iseenda kallite naabrite riigipäid ja nende tausta võiksime ikka nii palju teada, et Leedu president ei ole mitte kommunistliku minevikuga andides Brazauskas, kes ei räägi inglise keelt, vaid Valdas Adamkus, kes räägib väga sujuvalt tänu sellele, et ta koguma maaelu on elanud Ameerika Ühendriikides, aga, aga noh, see selleks. Aga mulle mulle, muide teie selline masohhism ei meeldi. Ma ütlen, et ma ütlen selle kohe ära, et te ütlete, et tänu sellele, et et Läti president on nii ja naasugune ja korraldab ja paistab silma, et me saame, kas need tükikese, vaat mulle ei meeldi, saada seda tükikest sõstart, täispotti. Ma tahaks olla jah, selles orkestris esimene viiul, kui, kui nii võib öelda, et mulle meeldiks minu riik oleks noh, selles mõttes tasemel, et mitte, et meil oli Lennart Meri vaid vaid meil võiks olla ka praegu Aarne Rannamäe, sul on kõik võimalused olemas. Tuleval aastal toimivad Eestis presidendivalimised. Lase ennast üles seada välispoliitika asjatundja, arvan, et mul ei ole sarnane, mul ei ole mingisugust šanssi, vastupidi, sul on just sans, sa oled sa üle parteiline kandidaat, kes võib läbi minna, isegi loodan, ootan seda, et sa Peeter mind ja esitasid siis, siis ma hakkan mõtlema. Tuletame meelde rahva teedetessegi Kaldre rannale. Aga presidenti meil otsitakse, nii et üks, üks nimi on ka kõlanud ja, ja noh, tavaliselt on see nii, et, et kui üks nimi, kes võiks iseenesest ju isegi olla suurepärane kandidaat kui ta nii vara välja tuuakse, siis suudetakse ka muidugi põlvini vahepeal maasse lüüa ja, ja tavaliselt, kes esimesena välja käiakse, see, see nagunii juhtus kunagi Siiri Oviiriga mäletama. Aga see on tavaline, see ei ole mitte ainult Eesti praktika, vaid või kogu maailmas on nii, et kui sa tahad nagu kedagi postamendi otsa seada ja siis hakkad teda varakult promoma, siis oled osutanud sellega karuteene ja, ja asi asjad nii ei lähe, aga aga, aga noh, see selleks igal juhul see, et, et tõesti, et Läti selle korraldab, on, on suurepärane. Ja, ja loodetavasti tõuseb sellest tõesti, nagu te ütlesite kõigile balti riikidele meile eeskätt just siis suurt suurt tulu ja. Vaata seal, mis loogiline, et ega seal suurtes pealinnades ju vaadatakse ikkagi hoolimata sellest, mis me ise arvame, et kuhu me kuuluma põhjalasse või kus iganes, vaadatakse Baltikumi ikkagi ühtse ruumina. Jah, nii et et jääme ootama, muidugi, NATO tippkohtumine on NATO tippkohtumine ja seal on oma oma päevakord, mis mis noh, ütleme tänase saate nagu üks põhiteemadesse Vene-Saksa gaasijuhe, siis noh, see, see ei ole NATO tippkohtumise teema. Aga, aga noh, ütleme jahti laiemas mõttes positiivne signaal, kindlasti sealt tuleb ja, ja see on väga tore ja selleni on jäänud ainult 11 kuud. Lõpetame tänaseks ja nii-öelda julgeolekupoliitilise jutu selline see saade täna olija. Külli-Riin Tigasson, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siin saates, kuulake meie saate kordust ja ja nautige ka nädalavahetust, mis tõotab tulla vähemalt siin Tallinnas on peaaegu et päike väljas ja lund ka veel maas ei ole nautiga nii palju kui saate seda, seda ilma ja olge palju väljas ja jõulud on tulemas ja ja ärge kartke oma last jõuluvanale sülle anda. Teeme nii, et me selles mõttes veel ühte hullumeelsus ei lange. Jah, ja ei tasu ka nädalavahetusel ütleme seal kohvitassi taga õhtul praedaga, nii väga pingsalt Euroopa Liidu eelarve peale mõelda. Ärge selle pärast muretsege, aitäh täna kuulamast ja kuuleme jälle.