Tere hommikust, kätte on jõudnud. Viimane laupäev enne jõule. Homme neljas advent ja rahva teenritki on teil külas viimast korda enne aastavahetust. Ja täna on selline huvitav päev, et kõik osalejad on peaaegu ühe nimega. Ehk Margus Mets, tere, Margus. Tere Mart Linnart ja Mart Ummelas, nii et ainult erinevad, mõned tähtsusetud tähed, umbes sama vähe erinevust kui sellel eurole Euroopa Liidu eelarve kokkuleppel, mis siis täna öösel saavutati, võrreldes selle eelmise kask, erinevus on 0,0 15 protsenti siis kogu Euroopas majanduse koguproduktist. Aga mis ma tahtsin alguseks öelda, on, on see, et Ta on öeldnud huvitaval kombel tõesti selline stabiilne hetk kogu maailma poliitikas ja, ja ka majanduses ja ka siin Eestis, et et nüüd see viimane suur tüli Euroopas suudeti nurgas lahendada, vähemasti mati alla pühkida. Eesti sai peaaegu rekordiliselt vara. Riigieelarve Tallinn on, elab rahus ühe parteilises rahus ja ka sisuliselt uue eelarvega ja maailma poliitikas lisaks isegi Iraagi valimised, millest kardeti ju tohutult vägivallalainet isegi veel möödusid suhteliselt rahulikult. Et kas on nagu tõesti jõulurahu kätte jõudnud. Või oskate nimetada mõnda sellist tõsist probleemi, mis ka ajakirjandusele tööd pakuks? No toru hakatakse tõmbama Soome lahe põhja juba juba maa peal on ots maha pandud, nii et on tulemas. Ja kui meie oleme kogu aeg nutnud selle toru pärast, mis tehti nagu meiega kooskõlastamata, siis alles hiljuti. See oli vist eile, kui, kui Venemaa kõrge merendusametnik ütles selle Eesti-Soome vahelise elektrijuhtme kohta, et see hakkab nende nende toru segama ja seda ei tohiks sinna ikka teha. Aga see on päris huvitav tegelikult, et kaks toru ristuvad üks kaabel, üks toru ristuvad Soome lahe põhjasid, kummale antakse õigus, nagu see pealmiseks jääd. No loogiline arvata, et juhe läheb nagu maa sisse ja toru jääb nagu selle põhja peale vist toru ei lähe, ma arvan, et pigem vastupidi, tähendab juhe läheb maa sisse ja toru jääb põhja peale. Mis see siis ei ole juhet võimalik parandada, ma sain aru, aga aeg-ajalt ikkagi juhtmeid tõstetakse pinnast üles ja kui on mingisugused probleemid Kuna ilmselt meie juhe saab enne maha, kui, kui venelased sakslased oma toruga sinna maale jõuavad, siis peax juhelik alla jääma ja. Ja sinna ta jääbki. Aga rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt peaks siis, kui on vaja seda parandada, siis selle, kuidas teda sealt turvalt kätte saab, peaks tagama turupanija, kes on hiljem pannud oma Kes oma toru üles tõstma, no ma ei tea, kuidas seda tegema. Tegelikult juhet on väga vaja, mida näitas ka eilne üle-eestiline elektrikatkestus täna andnu lehtedes sellest, et tegelikult ju kõik me tunnetasime seda. Korraks ju katkes ka raadiosaade. Ja, ja see oli küll mõni sekund, aga üle-eestiline pimendamine oli. Kell 16 26, oli see vist, kui ma õigesti. Ja 28, kui oleks niimoodi ja aga noh, seda muidugi jah ei oleks mingisugune juhe või lisa lisaenergiaallikas ära hoidnud, sest seal oli lihtsalt küsimus selles, et trafo remontija jättiski Inimlike kõrgudele jah, aga omal ajal ju samasugune trafo rike on ju mitu korda terveid Ühendriikide suuri linnu pimendanud, et seal tekib teatav doominoefekt. Aga tõepoolest, siis torujuhe vist jah, jääb meditsiin tükil ajal veel seirama, ma olen jälginud selle nagu käsitlemist Soome poolele, et Soomes on väga huvitav olukord tekkinud, et Soome keskkonnaministeerium on asunud kiivalt kaitsma kogu selle torujuhtme rajamist. Üleeile Soome uudistes. Ministeeriumi esindaja väitis, et see torujuhe vähendab naftat, transporti Läänemerel ja selle tõttu on ta väga keskkonna nagu säästlik ja peale selle väitis ta, et kõik need ohud, mis on väidetud, need täiesti liialdatud, et ei ole mingit probleemi nende mürkainete kõrvaldamisega sealt kehade kõrvaldamisega, et kõik see tehakse ära ja miks, miks ei usaldata niisugusi suurriike. Et selles mõttes on see väga kummaline, et noh, nagu Soomes ei ole üldse siiamaani ärgatud nagu selle peale, et et venelased ei kavatsegi mitte nendele seda gaasi anda ja nüüd on ju Vene pool ju korduvalt kinnitanud seda, et nad ei tee sinna mingisuguseid harusid Soome poolele, niiet et ma arvan, et siin meiegi töö saab olema Eestis nagu Soomega ikkagi läbi rääkida ja selgeks teha, milline see oht on. Mitte ainult otsene oht, vaid ka millised majandusprobleemid kaasnevad selle torujuhtmega. Noh, muidugi peaks jälgima natukene paanikaga väga üle mõistuse naiivseks ei lähe, et kui mäletad, siis alles hiljaaegu spetsialistid ütlesid seda, et gaasileke võib põhjustada vahetate uppumist selle torujuhtme naabruses, kuna vee erikaal muutuda laevad ei suuda enam pinnalt püsida. Noh, ütleme tõsimeelsed füüsikud on selle nagu arutanud, et et see lihtsalt ei ole puht füüsikaliselt võimalik. Ja et kui nii suured, et siis peab seal ühe lause vahelist katkeda laev otse nagu veepinnal, sedasama seal kohal olema, mis. Küll, aga on tõsi, on see, et metaani eraldamisel merevette tekib niisugune gaseeritud neetud veeefekt, mis muidugi elusloodusele mõjub väga halvasti, aga noh, see on ka mõnekümne meetri ulatuses. Kaladele kindlasti, kui nad juhtuvad seal seda sisse. Vaevalt no kas seal enam kalu on, kohati tekib küll tunne, et vähemasti neid on nii vähe, et poes neid enam saada ei ole, kõik on puha mujalt toodud. Aga ma tahaks veel juhtida tähelepanu. Me rääkisime elektris siin, et et oli ju tegelikult ütleme, suur õnnetus hoiti. Ta Sosnovõi Bori tuumajaamas toimus plahvatus, millele on antud nüüd ka väga erinevaid tõlgendusi. Algselt tuli info sellest, et nimelt ju Leningradi oblastis lingile lähedalt ja arvestades sellist tuumakatastroofi mastaape Honda meile väga lähedal. See Leningradi oblast ei ole tegelikult sugugi mitte mitte mitte kaugel. Ja kui algselt oli see, et toimus väike plahvatus tuumajaamas endas, siis hiljem lükati ümber, et seal lähedal mingisuguste metallide põletusahjus tegelikult ei ole austada sellel absoluutselt mitte mingisugust vahet, kas see toimus tuumajaamas endas või selle vahetus läheduses sellega seotud mingisugust teenindusse harus. See paneb mõtlema ikkagi selle samale Savoy Bori tuumaelektrijaamu ohustada, räägitud neil ju aastaid pärast Tšernobõli katastroofist alates ja see näitas seda, et tegelikult inimliku eksituse või siis selle tehnoloogia vananenud, mistõttu ei ole see sugugi ohutu paik ja Eesti jaoks ja selle peaks silma peal hoidma. Arvata, et Eesti suudab venelastele midagi vastu pakkuda. Ma arvan, et kui me lubame kõika kõik oma elektri tasuta ära anda, siis vaevalt nad selle Sosnovõi Bori elektrijaama kinni paneksid. Küll on peaks olema see, et tulevikus ehk kogu Euroopa liidu jaoks üks terav küsimus, sest on ju tegelikult ikkagi Euroopa Liidu nii-öelda piirile väga-väga-väga lähedal ja selge on see, et see tehnoloogia ei ole turvaline. No siin on küll nagu esimene liitlane, kellega peaks koostööd tegema, on Soome, sest et Soomele on ta ju veel lähemal. Eilses aktuaalses kaameras oli, oli meil ka vastavas loos oli nii-öelda hüpoteetiline pilt, mis oli siis saadud Meie kiirgusenergia jälgimise keskusest, kus näitas, et kui seal oleks tõesti olnud avarii, millega oleks kaasnenud radioaktiivse lekke, et kuidas see pilv oleks siis liikunud, eilsete siin on ilmastiku või üleeilsetes ilmastikutingimustes ja siis oli konkreetselt näha, kuidas pilv oleks läinud kõigepealt otse Soome ja sealt siis murega pöördunud Eesti poole läinud katnud poole eestit läänepoolse osa. Aga muidugi soomlastel on ka endal tuumajaam, nii et Kuus on esitamisega, nii et meil on võib-olla natuke raske kõvasti sõnavõttu ja meie tuntud elektrishokk. Gunnar Okk on ju väitnud, et ega Eesti või Balti riigid ei pääse kusagile tuumajaama ehitamisest. Muidugi ma usun, et see ei tule niisugune Sosnovõi Bori omaga. No vahe on kindlasti ka sellest tänapäeva tehnoloogiast, need tuumajaamad, mis Soomes on, ma arvan, et on mitukümmend korda turvalisemad kui veel vana nii-öelda nõukogude aegset tehnikat kasutav Sosnovõi Bori jaam. Soomega paralleeli tõmmates või õigemini erinevusi esile tuues võiks veel märkida, et soomlastel on kiirgusmõõtmise andurit sealsamas Sosnovõi Bori tuumajaama territooriumil kohal. Nii et nemad saaksid kohe-kohe esmaallikast selle infot, kui seal mingisugune leke peaks toimuma. Meil seda ei ole, sest meil ei ole vastavat. Kuule aga kõige selle seotust omavahel kriipsutan alla seesama enne elektrikatkestus, kui ju Eesti pidi importima elektrit ehk tooma sisse sedasamast või poori elektrit ida poolt sellel hetkel tasakaalustada oma oma siis balti soojuselektrijaama ühe energiaploki tööd, sest energiaploki töö katkes ja et seda uuesti käima saada, siis oli vaja elektrit portida. Nii et selles mõttes on kõik need asjad omavahel seotud, aga see soome jutt mulle tuletas hoopis naljakama asja meelde, millest oli ka eilsetes lehtedes juttu, et nüüd on Eestis ehitusbuum juba nii suureks läinud, et homme sisse Soomest jõudu. Kuuldavasti isegi Estonia teatri remondi lõpetamiseks olevat toodud siis Soomest tööjõudu või vähemasti eestlasi, kes olid soomlaste poolt nii-öelda sinna viidud tööle. Et, et selles mõttes Eesti majandusseis ikkagi tundub, tundub kuidagi väga tugev või vähemasti see buum on nii tugev, ma ei oska öelda. Sina, Margo, sa oled majanduse alal suurem spets, et kas siis on nagu seda ülekuumenemist tunda? Vot on minule meeldib see nii-öelda see vana juudi vanasõna, et nutta tuleb siis, kui kõik läheb väga hästi ja ja naerda siis, kui noh, sa omadega täiesti põhjas oled. Et läheb muidugi hästi, läheb selgelt, tegelikult liiga liiga hästi, et ei ole olnud Eesti majanduses võib julgelt öelda juba sellise kahe kolme viimasena aasta jooksul mitte ühtegi tõsisemat tagasilööki. Ka kõik need ennustused, mis on öeldud, et maksude tulumaksu vähendamine ettevõtte tulumaksuvabastamise toob tõelise katastroofi, ma tahaks nende keskerakondlast ja paljude nii-öelda majandusteoreetikut aastatetagused tsitaadid välja koguda. Ma isegi olen neid otsinud ja neid lugenud, need on nii ülimalt naiivsed ja ma arvan, et isegi natuke kõlvatu oleks neid praegu raadiost tsiteerida. Loed seda, et et Eesti riigi ja eelarve jooksva aasta tulud ületavad kulusid 3,9 miljardit krooni. Ja mäletan seda, mida me rääkisime aasta tagasi, kui olid eelarvevaidlused 25. aasta eelarvevaidlused Toompeal, kui taheti ühe protsendi võrra tulumaksu taas vähendada. Millise katastroofi pidis Eesti majandusele tooma? Tublid, kui tulud suuresti ületavad kulusid, siis see tähendab, et eelarve valesti kustutatud. No see on ka jahiks põhjendus, kuigi muidugi arvestades meie maksutaset või seda maksupõhja nii-öelda, siis tõepoolest võib hakata juba nüüd uskuma seda, et tõesti madalad maksud kiirendavad majanduse arengut. Toovad tegelikult rohkem maksutulu, mida peale tegelikult Siim Kallas ei uskunud võib-olla Eestis peaaegu, et mitte keegi. Omal ajal, nojah, aga see eeldab ka täiesti sellist erilist olukorda nii nagu Eestis, kus nagu aastaid on elatud teatud ideoloogia vaimus ja usutud nendesse asjadesse, sellepärast et noh, siinsamas Põhjamaades on ka üritatud maksudega vähendamisega saavutada maksutulu kasvu, aga see ei ole õnnestunud siiamaani. Et see ühiskonna traditsioonid või kultuur on ikkagi suurel määral see, mis mõjutab, eks ju, Eestis on tõepoolest selline nagu soomlased ütlevad see hemoskoori ehk hobusekuuri majandus, eks ju, kui kõik on valmis olnud ohver Sadama eks ju, ja loobuma millestki ja selle nimel niimoodi on olnud isiklikult valmis millestki loobuma. Et sellises õhkkonnas on võimalik see, et see teostub, eks ju, aga sellises nii-öelda kaitstud heaoluvõrgustikus pehme vati sees elades niisugused asjad ei, ei hakka toimima. Nojah, sest kui öelda nüüd Rootsis, et vähendame sotsiaalseid tagatisi külmutame palgad, siis vaevalt, et see see sooja vastuvõtu leiaks ühiskonna poolt. Ma arvan, see, et väga palju on nüüd rõhutas selle, et Eesti palgad kasvavad justkui liiga kiiresti, et ka tuleval järgmisel vastad, tahetakse siin erinevates sektorites tõsta töötasu kuskil kuni 10 10 protsenti. Siis mõelgem, kui see nii ei oleks, kui palju läks aega, seda, et tegelikult Euroopale järgi jõuame. Ja see oli üks dokument ka meie Euroopa liitu astumisel, mis seal on meie valitsus nii-öelda välja käis, et see kiirendab palkade kasvu ja see tegelikult niimoodi ka on. Et mina ei näe selles palkade kasvus küll mingisugust sellist katastroofi, märg. Pigem küsimus on pigem selles, et see palkade kas ei suunduks ainult tippu, sellepärast et nagu ka näitavad need mediaani uuringut keskmiste palkade osas, siis kui meil esitletakse nii-öelda absoluutse keskmisena kusagil seitsme 8000 ringis siis mediaaniga võetuna ehk siis, arvestades palgasaajate tegelikke palkasid jääb ta kusagile 6000 peale, nii et see erinevus on siiski küllalt küllalt suur miinimumpalga või selle lähedase palga saajad, Nende hulk on ikkagi üsna üsna stabiilne ja see ei ole oluliselt vähenenud. On kasvanud palgad seal tipus rohkem. Ma olen sellega täiesti nõus, sektorite kaupa on tänane palgatase võrreldav siis Euroopa palgatasemega täiesti erinev. Kuid me ei saa öelda seda, et noh, nägutatud on väga palju nii-öelda tippjuhte ja suurfirmade juhte, nende palgatase on liiga kõrge, justkui see oleks meil probleemiks siis kui me võtame mingite erinevate sektorite kaupa, tööliste puhul võtame needsamad ehitajad, kellest on räägitud, kelle palk hakkab Euroopa liidule tasemele jõudma. Võtame trükitöölised, võtame keevitajad näiteks veel nii-öelda sellised oskustöölised siis mõned Soome taustaga ehitusfirmad on hakanud tooma uuesti ehitustöölisi Soomest sisse, sest Eestis ei ole vastavat ja, ja ehitushindade tase on juba võrreldav soome omaga, nii et see ei toogi neid mitte mitte kahjumit, nii et see ei ole kõigis sektorites samasugune. Õpetajatega professorit või, või, või ka arsti, see ei lohuta, eks ju, et tema palk ikkagi jääb endiselt nii olulisele härra maha sinna Euroopa vastava erialainimeste palkadest, et siin on arenguruumi muidugi, et noh, tegelikult kui me räägime sellest väga heast majandusseisust, siis vot nüüd peaks hakkama riik tõesti väga tõsiselt mõtlema, et kuhu seda head laekuvat kuiva raha nüüd kulutada, et see peaks olema väga mõistlik, et mitte ei satuta eufoorias hakata tegelema mingite suurte memoriaalkomplekside ja ma ei tea, mille rajamisega alati on ühiskonnas mingil hetkel selline tunne, et nüüd on meil raha nii kohutavalt palju, et nüüd me panustame millessegi niisuks, efektsesse. Jah, ega see on tegelikult tõsine probleem, kuidas, kuidas neid Euroopa liidu rahasid kulutada nii et, et selleks efektiivselt kulutatud ja seal on ju ka vaja täita omafinantseerimisega. Mis küll vähenes nüüd viie protsendi peale, mis teeb selle asja veelgi noh, ütleme riskantsemaks minu arvates. Ja selles mõttes, kui Villu Reiljan tuli välja ideega, et võiks suurendada laenu võtmist, mille abil siis saaks seda katta seda omafinantseeringu kohustust, et saada Euroopa Liidult veel rohkem raha. Siis ühelt poolt see kõlab nagu loogilisena, et võtame selleks oma väikseks sissemaksuks raha juurde, et me saaksime siis mitu korda rohkem raha. Aga ega nii suure raha kulutamine otstarbekalt ei ole sugugi lihtne asi. Jah, sest kulutamine on tegelikult lihtne otstarbekalt kulutanud? Jaa, tähendab vaata, mis on kulutamine üldse eesti keeles on ka natukene, kõlab halvasti, kõlab halvasti kõlutamine, eks ju, tegelikult investeerimisest, eks ju ka igaüks isiklikult ju, noh, tõesti, kui sa riideid endale vastad, ega see ei ole kulutamine, eks riided vaja, kulutamine kõlab ikka investeeringutega kindlasti. Aga investeerida ei ole, eks ju, aga kui sa näiteks juba endale korteri või maja hangid, eks ju seal juba investeering või maad või metsa. Et see on iseküsimus. Muide Äripäev tegi väga huvitava ettepaneku, see nädal ju, et, et võiks ju ka eraisikute investeeringud vabastada tulumaksust nii nagu ettevõtted tegi investeeringut, et et selles mõttes, miks mitte, see oleks päris revolutsioonile. Et, et noh, et siin tekib muidugi küsimus, et noh, eraisik juriidiline isik on ikkagi ühiskonnas natuke erineva kontrolli all ja eraisikute puhul see vist võiks küll muutuda üsna tulusaks. Sulitsemise sulitsemise kohaks. No ei tea, maksuametnik hoiab meie tuludele järjest täpsemalt silma peale tuludeklaratsioone, tuleb, tuleb ka täita ka milleks seda üldse teha siis argument oli just see, et noh, laenude võtmise tase on pidevalt kasvanud ja mõningatel andmetel siis kell 40 protsenti peredes võtnud erinevaid laene millest suurem osa on siis nii-öelda eluaseme laen, aga seal on ka väikesena kasvav sektor, mis on nii-öelda tarbimislaen. Mis on see kõige ohtlikum laen üldse maailmas? Ja, ja meetodid, kuidas pangad on selgelt huvitatud, et saaks edasi laenu anda, arvatakse, et võib-olla suudetakse veel sama palju laene välja anda, kui seda on tehtud seni siis tähendaks see seda, et perede osakaal langeb, 80 tõuseb 80-le protsendile. See on utoopia minu meelest. Sest paraku olen ma puutunud juba praegu kokku peredega, kelle puhul ma imestan seda, et pangad on läinud laenu teed kelle sissetulekud on tõesti äärmiselt väikesed, ripuvad ühe pereliikme hapra niidikese otsas ja mul ei ole mitte kahjusest pangast. Pank turvab ennast ikkagi elada, võtab selle selle kinnisvara neilt ära. Mul on kahju sellest perekonnast, kui see peaks juhtuma, sest paga jaoks on täiesti ükskõik, kuhu see inimene läheb oma oma väikeste lastega pärast seda, kui ta on korterid alt ära võtta, viskab tänavale ja see ei ole enam panga probleem. Kuidas inimene suudab edasi elada? Sealt tuleneb tegelikult riigi probleem, omavalitsuse probleem. Ma ei tea, kelle probleem, kui meil hakkavad olema reaalselt näiteks noored perekonnad, kelle pank tõstab tänavale ja kellel ei ole mitte kuskile minna. No Keskerakond ehitab sotsiaalmaju hoolega, et siis nad saavad, võib-olla selleks puhuks arvame. Ma tahaks jõuda selleni, et, et kui siin käidi ka idee välja, et, et justkui peaks selle tulumaksuvabastuse tulvaks tagasisaamine nende laenuintresside ära lõpetama, see oleks eriti jõhker, siis me kõik teame, et euribor pidevalt kasvab ja tule järgmist, võib-olla ehk 10, taasta jooksuka kasvatab pidevalt ja võib-olla ühel hetkel on laenuprotsent kuskil seitse-kaheksa protsenti niigijaid, inimeste tagasimaksed suurenevad, kui kaotame ka raiuma ka nüüdse tulumaksutagastuse ära. Inimese kulutused veel kasvavad oma elu veel keerulisemaks, veel suuremaks läheb see šanss, et tegelikult tal see kinnisvara käest ära ära võetakse. Et põhimõtteliselt peaks hoopis karmistama minu meelest sele pankade poolt välja antud laenude tingimusi. Et neil ka lasuks mingisugune vastutus selle eest, kui selle peresse korter ära võeti, siis. Nojah, see, kui sa ütlesid, et et kui kaotada see intresside tulust mahaarvamine, siis ühelt poolt jah, tõesti, et laenu tagasi maksma läheb raskemaks teisest küljest võib-olla see natukene siis kärbiks seda, seda meeletut laenu võtmise hullust. Ta kärbiks tulevikus ehk seda, aga need inimesed, kes juba selleks hetkeks nagu võtnud laenu, on siis selgelt nende nädal arvestan nende tänaste kuludega. Mulle jääb üldse mulje, ma ei tea, võib-olla ma eksin, ma ei ole Euroopas elanud, sina oled nagu mart rohkem olnud Euroopaga sina peal, et kas Euroopas ei ole mitte nii, et noh, see laenu võetakse küll ju ka hästi palju eluaseme, laenu ja pikaks ajaks, aga üldiselt ikkagi võtavad need, kellel on ka olemas mingi nii-öelda selge käest, kes on nagu juba kogunud kogunud endale panka raha, et nagu käivad käsikäes säästmine ja laenamine, aga meil on nagu väga palju tänu sellele, meie sihukesele, raamilisele, ühiskonnale ja mõtteviisile on mindud seda teed, et noh, meil alles laenamine siis kunagi pärast hakkame säästma või tagasi maksma. Aga Euroopas on nagu märksa niisugune noh kuidagi selline kindlam või turvalisem. Ma täpsustan, et mina elasin Kesk-Euroopas endises endises sotsialismi maas. Nojah, aga aga. See, mis sa küsisid, ma mõtlen, et noh, kui me rääkisime enne sellest tohutust majanduskasvust ja kiirest palgatõusust, siis eks inimesed arvestavad ka sellega, et see raha, mis ma täna laenan ja täna tundub, tundub olevat suur summa, see 10 aasta pärast on minu jaoks võib-olla suhteliselt peenraha, sest et palgad ja sissetulekud on nii palju tõusnud. Ja kui see palgatõus peaks peatuma, siis muidugi läheb probleemiks. Aga tegelikult, Marta, tuletaksin sulle meelde seda, et üheksandat aastat alguses käis Soomes täpselt samasugune pankade võidujooks laenuklientide pärast, nagu nagu meil meil nüüd siis tegelikult needsamad pangad või nende järeltulijad võistlevad praegu Eesti turul, mida nad tegid 90 alguses Soome turul ja siis juhtus seal täpselt sedasama ja sama asi tuli, lama, majanduslangus. Paljud kinnisvarahinnad langesid, 40 protsenti. Langesid hästi, saavad korterid hästi, odavad majad, kus inimesed olid nii-öelda vaevu neid laenutingimusi suutnud täita, langesid hästi, kallid suured apartemendid vaatega merele, kus inimesed üle hinnanud oma tulevasi sissetulekuid. Ja seal oli täpselt seesama ja sama sama probleem, et lõpuks saadi aru seda, et seda laenu ei oleks tohtinud nende inimestele tegelikult kaela määrida. Kariik mõistis seda. Aga selle nii-öelda buumi harjal ei suutnud mitte keegi seda nii-öelda mõistuslikult analüüsida. Praegu me võime vähemalt kord nädalas lugeda mõne Eesti ajalehe majandusküljest küljelt Äripäevalt mõne kinnisvaraanalüütiku kommentaari, kus väidetakse, et mingist kinnisvaramulli lõhkemisest ei saa juttugi olla, et kinnisvarahindade tõus võib lihtsalt aeglustada, aga, aga mingit langust tulla ei saa, nii et noh, kogu aeg v veenetakse inimesi ju selles, et, Aga aga, aga kas ma mäletan seda kui 97. aastal enne Eesti börsimulli lõhkemist, kuidas blondid tibid AKs lugesid ette seda, kuidas ikkagi aktsia tõuseb ja kui vaprata veel edasi igavesti kestab see tõus, see oli täpselt seesama asi, ega kinnisvaramaakler ei saagi teistsugust juttu juttu rääkida. No tegelikult me peaksime siiski olema selles mõttes ka objektiivsed, et mis asi on see kinnisvara mull, et kui me vaatame seda ainult nagu laenu aspektist teisest küljest ikkagi sotsiaalsest aspektist vaadatuna on, meil on väga suur puudus nüüdisaegsest elamispinnast ja ega siis kõik need Lasnamäed ja, ja mustamäed ja Tartu annelinnad ja kõik need on ju sisuliselt siiski amortiseerunud, nad on energiakulukad. Noh, nad ei ole tänapäeva inimese elamistingimustele vastavad, need tegelikult puudus, elamispinnast on väga suur, nii et kas sa oled tähele pannud, millise kiirusega Lasnamäe korterite hinnad tõusnud viimasena ongi selle tagajärg, et ta uusi maju on suhteliselt vähe ja nende hinnaklass on kogu aeg ju kasvanud, nende nendes enam nüüd keskmise palga saajal ei ole võimalik ilmselt ka mitte pangast laenu saada sinna osta kortereid, mingit kahemiljonilist korterit näiteks. Nii et see, see on ka omaette küsimus, et kui ma siin rääkisin, Keskerakond esitab sotsiaalmaju, siis tõepoolest ka Soomes ja mindi omal ajal seda teed, et tehti see Arava ehk riigi poolt toetatava laenusüsteem, eks ju, et just vähendada seda hinnang kasvu või seda kinnisvaramulli, et hinnad hakkaksid selle soodsate laenude tõttu, mida kommertspangad jagavad niivõrd kiiresti kasvama, et see noh, see keskmine tegelik eluasemevaja ja enam ei suudagi endale hankida uut korterit, ta peabki ostma endale selle Lasnamäe vana korteri, kuhu ta kulutab esimest aastatega selle nii-öelda soojustamiseks, remontimiseks kõigeks muuks ära, võib-olla suuremagi summa. Kui kõrvutada on kinnisvara hindu, siis ütleme selliseid elamuid nii nagu on Lasnamäel ei ole väga palju Põhjamaades, kuid pidavat olema väiksemates linnades endistes edukates tööstus siiski ja inimesed, kes seal olid hindu kõrvutanud võinud öelda seda, et tegelikult Lasnamäe korterite hinnatase on läinud kõrgemaks kui näiteks Soomes analoogsest korras olevate majade korterite hind. Teine märk, mis on, on see, et Helsingi äärelinna korterite hinnatase on hetkel sama, mis Tallinna kesklinna. Korterite hinnatasemed hakkavad võrdsustama, võrdsustama ja see, aga palgavahe on ju põhimõtteliselt siiski viiekordne veel endiselt vähemalt ja ma tahan öelda seda, et uusi kortereid tuleb osta inimestel vajadus selleks olemas. Kuid see hinnatase on juba hetkel ebareaalne. Ja samas ma arvan, et väga suure osa nendest uutest korterist osa ostavad ära mittepered, kes tõesti endale elamispinda vajavad, vaid ostavad aga ikkagi spekulandid, kes, kes loodavad selle lõigata kasu selle hinnatõusu pealt ja just see on see, mis sellele mullile õhku sisse puhuda. Aga nende pärast ma ei muretseks. Mida kõvemini nende pauk lahti läheb, seda seda paremini. Me oleme see pauk, mõjutab ka neid, kes on endale elamiseks korter. Ma olen tihtilugu mõelnud, et kui mitmes Maakri maja korteris tegelikult elatakse et see on ka üks näide, et need kesklinna uued tornmajad on suurel määral just kinnisvaraspekulantide poolt üles ostetud ja siis lühiajaliselt välja renditud, et saada maksimaalset tulu sellest, nii et. Mina siiski mõtlen seda, et kui inimestel on vajadus korter, kui see ei ole väga karjuv et siis tasuks kuskil aastakese siiski siiski oodata nende paus sellesse sisse teha. Tähendab minu meelest peaksin olema mingisugune siiski riiklike eluasemepoliitika selles mõttes, kui me räägime siin, et Lasnamäe korterite hinnad tõusevad, et kuidagi soodustada kas või nendesamade korteriühistute laenuvõtmiste fenoveeritaks soojuspidavust suurendatakse nendel olemasolevatel majadel, et tõepoolest, et ei pea ilmtingimata Ta võib-olla nii palju uusi maju ehitama ja uut maad selle alla viima. Võib-olla annaks kuidagi riiklikult toetada just seda, et renoveeritakse olemasolevat, elamispindasid et see oleks nagu noh, perspektiivsem või säästlikum. Sest noh, et noh, needsamad suured Lasnamäe majade, eks ju, kui kui nad ühest otsast lagunevad ja teises otsas ka keegi üritab seal korralik kogu korterit endale teha, siis ei õnnestu tal lõppkokkuvõttes nad infrastruktuur, kõik kõik torustikud, muud on ju ühised, eks ju, et see, see on see probleem ja me näeme, mis toimub, eks ju, Preemia, teie ühiselamutega, kus sa ei ole neid suudetud teisiti, eks ju renoveerida, kui pidanud kõik inimesed sealt nii-öelda välja peletama, lihtsalt välja suitsetama ja siis on suudetud nad ümber ehitada. Ja nüüd siis edasi üürile anda või, või müüa. Et siin siin on küllalt palju. Neid probleeme just, et pealtnäha on kõik ilus ja areng on tohutu kiire ja inimesed hangivad endale uusi kortereid ja maju aga mingi osa elanikkonnast ei pääse üldse ka praeguste laenutingimuste juures enda eluasemeid uuendama. Nii et siin probleeme on, aga me tahtsime tegelikult rääkida rahast, me tahtsime rääkida jälle ühest eduloost, mis ei ole osutunud nii kauniks ja edukaks, ehk siis Tallinki aktsia eest. Ja Margus on meil nagu analüüsinud siis seda olukorda, et mis siis sai Tallinki aktsiaga. Me mäletame, et kui välja kuulutati aktsiate märkimine, siis oli, oli ju eufooria laes ja ja räägiti peatsest Tallinki aktsia hinna tohutust tõusust. Tegelikult on ta nüüd ainult langenud, see aktsia hind. Noh, tegelikult on see, et jah, nädalas Aja jooksul on Tallinki aktsia langenud 6,7 protsenti ja kui me mäletame, siis eraisikuid, kes oma raha või laenuraha Tallinki aktsia ostmiseks käiku lasid, oli kuskil tsirka 15000 või isegi 16, isegi isegi isegi 16. Ja Liksimised nii tegid oli ju kaks nii-öelda väikest edulugu ees olemas. Ja Starman, see tähendas seda, et kui ma ostsin täna emissioonina kaks ja võisin nädala aja pärast seda juba mitu krooni kallimalt maha müüa, teenisin sealt nii-öelda mõni 1000 krooni. Isegi 10 10000. Ma meenutaks Aastata 997, kui Hansapank hakkas müüma sellist fondi nagu Hansa Venemaa aktsiafond ja see oli see hetk, kus arvati, et just Venemaa, see maailmas kõige kiiremini arenev sektor. Ja, aga kas selle osaku eest küsiti 1000 krooni? Rabaminel hästi suur hansapank pidi praktiliselt piirama nende müüki ja ma pean tunnistama, et mina tahtsin ka seda väga osta, aga ma jäin hiljaks, jäin sellest Usakust ilma. Järgnes Venemaa kriis. See 1000 kroonine osak langes kuskil 200 kroonini tegelikult üle viie korra. Nüüd aastal 2005, lõpp, kui ma võtan eilse äripäeva lahti, me näeme seda, et see samma Hanso. Venemaa aktsiafondiosak maksab hetkel täpselt 1475 krooni, see tähendab seda, et nüüd siis kaheksa aastat hiljem on ta tõusnud nii-öelda 40 protsenti. Inimesed, kes ostsid seda aktsiat pärast langust nii-öelda selle 200 krooniga. Krahh oli toimunud tänaseks võitnud seitse korda. See on hiigel hiigelbusiness. Muidugi inflatsiooniga peaks seda natukene korrigeerida. Korrigeerima aga siiski seitse korda on, on, ma arvan. Inflatsioon igal iga igal juhul tähendab seda, et seda, et kui kaks korda on aktsiaturul üks skeem õnnestunud Tallinna vee puhul ja see ei tähenda seda, et see õnnestub kolmandat korda. Risk on sedavõrd suur. Ja mina. Mul endal ei ole Tallinki aktsiaid mitte ühtegi, pidasin netiostmise hetkel liiga liiga kalliks raamatupidamislike näitajate kõrvutades. Ja ma arvan seda, et needsamad 15000, et ligi 16000 eestlasest aktsionärid. Nad peaksid olema hästi kannatlikud ja mitte sattuma paanikasse ka siis kui eile oli aktsia hinnaks 76,98 krooni. Kui me näeme sellist hinnataset näiteks 55 krooni parema jõule kuus 60. Kui ta sellel hetkel maksja ära müüb, on ta igal juhul kaotaja. Parimal juhul ma arvan, see Tallinki aktsia võib ületada emissioonihinna ehk aasta-kahe jooksul võib-olla sellest koguni koguni viis aastat. Niiet et need lühiajalised spekulatsioonid, mina soovitan küll kõigil ümber hinnata nii-öelda pikaajaliseks investeeringuks, kinkida kas või needsamad aktsiad, põhimõtteliselt nagu oma oma väikestele lastele, kel võib-olla 10 20 aasta pärast on sealt täiesti korralik rahasumma võtta. Aga ka siis ei ole sajaprotsendilist garantiid. Vaatasin just nädalal sellist majandusuudist, et Ameerika tõeline majandusgigant General Motors pankroti ääre peal kes oleks seda uskunud, ehk veel kümmekond aastat tagasi, et ka sellised üliedukad gigandid võivad tegelikult maailmas murduda. Nii et see hetk, kui sa börsi lastud, tead selle selgeks tegema. Kiire spekulatsioon on kasiinovõit. Aga väga pikaajaline investeering on siiski rohkem õnne küsimus. Aga ka ettevõtte seisukohalt on ikkagi õnnemäng, sest me teame, et Tallinkil on läinud ju üllatavalt hästi ja ta on ennast sidunud väga suure programmiga uute laevade programmiga ja kui nüüd siis tõesti börsile minek võiks ebaõnnestuda, siis sellel on kindlasti ka tõsiseid tagajärgi ettevõtte majandusele. Tegelikult see börsihind ei mõjuta konkreetselt, et ettevõtte enda sisemist majanduselu ja kui te panite tähele, siis tegelikult Tallinki omanikud ise müüsid minu mälu järgi avalikult vähemalt 245 miljoni krooni eest koheselt Tallinki aktsiaid. Kinnitab seda, et nad ise ära selle, et see hind on niivõrd hea, et on soodne hetk müüa, mitte juurde osta. Miks nad ei teinud seda ja enne seda, kui aktsiabörsil ei olnud aga lihtsalt sellepärast, et ei oleks väga keeruline olnud neid kellelegi müüa. Aga millega ta ikkagi põhjendate seda, et? Suured investorid ei, ei tulnud taha sellel või nagu me näeme nüüd näiteks Ilmarine, mis on Soome üks kõige rikkamaid pensionifonde on koguni nagu ilmselt üldse loobunud neist aktsiatest, millega seda seletada, on siin psühholoogilised või on siin puhtmajanduslikud tagamaad? Kui need suured fondid said kunagisele aktse väga odavalt kätte, siis siis nüüd müüa sadanud juba kõvasti võitnud. Näiteks teine asi on see, et suvel fondile on alati suuremad nii-öelda analüüsivõimalused kui, kui mingil väikeinvestoril ja küllap nad siis tavaliselt ära, et, et meil on praegu kasulikum paigutada oma raha kusagile mujale. Nojah, aga kusagile mujale. Muidugi alati on mõistlik paigutada sinna, kus ta on suremat tulu loota, aga, aga kui see muutumine siukest tendentsiks, siis võib ikkagi küsida, et, et on ka mingisugust muud põhjused mitte ainult see, et kusagil on avanenud paremad võimalused. Tegelikult fondid käituvad puhtalt nii-öelda kasu kasu põhimõtteta investeerib ainult sinna, kus on loota suurimat kasumit ja kus on turvaline. Fondid on muuseas ka maailmas ju väga erineva riskitasemega. Pensionifondid on just ühed nagu ettevaatlikumalt. Aga miks nad siis nüüd ei pea ühtäkki Tallink kivi turvaliseks ja ei usu sedasama, mida sina siin rääkisid, et hoidke viis aastat ja küllap siis Tallinki jõuab. Väga-väga lihtne taseme põhjendus. Selline endast lugupidav pensionifond vaatab kõigepealt selle aktsiaraamatupidamislik hinda ja seal olla teistsugust järeldust, kui see aktsia oli missiooni ülikallis palju kallim kui jumal omal ajal oli ka hansa hansapank Hansapanka viimase müümise hetkel ja teistpidi nad analüüsivad turgu ja mida me tegelikult Läänemerel näeme hetkel olukord selles mõttes ebastabiilne. No in sealt läheb turul ümberjagamiseks, kes on see suur hosti, me ei tea seda. Ja põhimõtteliselt ei ole ka kogu Läänemere reisilaevandus siiski niivõrd kiirelt arenev business, kui on olnud viimase kümnekonna aasta jooksul maailma kruiisilaevade arenguturg. Neid inimesi, kes Läänemerele edasi-tagasi sõidavad, tegelikult neid ei tule juurde. Jah, meil on negatiivne iive, pigem sim kui positiivne ja sama asi on Põhjamaades kuigi teisalt jällegi noh, tundub, et Silja Line, eksju, onju müügis, sisuliselt viiking on nii ütleme pinnal, aga ta ei ole mitte eriti kasumlik ettevõte. Tegelikult ju ei ole ka kusagilt mujalt Läänemere riikidest nagu naha tohutut nagu laevanduse kasvu, nagu Tallink võiks olla ju see suur tegija siin, kellel on kogemusi ja kes kohe uuendab oma laevastiku ja ja nii edasi, nii et siia võiks ju nagu panustada, kui nii lihtsa inimese pilguga vaadata, et siia peaks nagu raha just nimelt sisse voolama. Välja voolama ja see, kui sa ütled, et reisijaid ei tule juurde, siis neid võib natuke juurde tulla ju tööjõu vaba liikumise arvel. Uute Euroopa Liidu liikmesriikide ja vanade vahel, lisaks kui Venemaaga läheb viisasüsteem lihtsamaks kindlasti see on, on ju potentsiaalselt suurt hulka hakkab Petar Peterburist tulema inimesi ja vastupidi. Aga miks ta peaks laevadega tulema? Noh, kurat, tule turistidele lõbusõidule, Peterburist vist isegi Eestisse peale bussiautod sellisel kombel ei saagi, praegu ei käi sinna lennukitega, käisime rongi. Maailma laevandusturul on ikka kaks tendentsi, üks on see, et hästi kiiresti jõuda punktist A punkti B, selles kasutatakse mitte suuri reisilaevu, vaid just kiireid laevu, seal tehakse ka Vahemerel väga-väga-väga palju ja need on ka needsamad kiirlaevad, mis on meil Tallinn Helsingi vahel ja teised on siis need puhtalt nii-öelda suured lõbusaid Su laevad, kus inimene ei lähe mitte selleks sinna peale, et ta jõuaks Helsingisse või Stockholmi, tahab sinna lõbutsema. Aga just seesama lõbutsemise sektor on see, mis Silja tegelikult vee alla viinud. See on see, et maailm on avaram. Kunagi olid need laevate tõesti selliseid Läänemerega kõige uhkemad. Tax free paradiisid selles. Võiks tehaksegi paradiisid, selliseid Nemad olid veel vaid Kariibi merel ja Vahemerel nüüd tunud kruiisilaevu massilised massiliselt maailmas juurde, kui vaadata ühte kataloogi kruiisilaevade oma. Seal pakutakse reisija Rootsi rannikul, Norra fjordidesse, Islandil, kus kus iganes see turg on hüppeliselt maailmas kasvanud. Enam ei ole nii, et kui ma tahan nautida uhkelt kruiisilaeva, siis ma pean sõitma Silja Line'iga Helsingisse, Stockholmi ja tagasi, mida tegelikult kümnekonna aasta jooksul väga-väga palju kasutasid. Suurust soomlasi on selle reisi läbinud ja võib-olla ka isegi viis-kuus korda. Nojah, mingi märk Läänemere laevanduses toimuvatest muutustest oli ju ka selles, kui näiteks põhjalahel lõpes regulaarne liiklus Soome ja Rootsi vahel ja, ja tegelikult on ju ka Soome ja Rootsi vaheline liiklus suurte laevadega ju ka olnud kogu aeg nagu languste tendentsiga, ainuke, mis on seni üleval hoidnud, seda on ju olnud Tallinna ja Helsingi vaheline, see nii-öelda viinakaubandus, eks ju. Mis on, mis on siiski elus olnud tänu sellele, eks ju, et tükk aega, kui tax free kadus, oli ikkagi ju Eestis, hinnatase on veel tänaseni nii palju madalam, et see tasub ära tulla. Eesti laevade peale lõbutsema ja nii nagu soomlastel kombeks, on. Kümnekonna aasta küsivusliku jõulude ajal käivad võib-olla sajad tuhanded soomlased lõbutsemas laevadel, see on nagu eluviisi küsimus. Ma ei kujuta ette, et eestlased kunagi midagi sarnast hakkaksid tegema, lihtsalt meil ei ole sellist kultuuri olnud ega ei tule ka. Aga ma tahan seda öelda, et, et ei jääks nüüd päris vale mulje, et ma ütlen seda, et investeering Tallinki aktsia-s oli täiesti mõttetu. Tegelikult on, kas sa ütlesid, edu, edu edušansse on tegelikult olemas. Selleks peab tõesti samu Tallink vaieldamatult suurimaks reisilaeva kompaniks Lääne Läänemerel alla neelama Silja, tegema vigingile üks, üks ära. Avama jah, liinid Peterburi ja nii edasi ja nii edasi, et siin mingisugune võidab vajunud paljult, esimene. Seda kindlasti, sest turg on suhteliselt ikkagi piiratud. Aga noh, saame näha, ega siis kes on panustanud sinna meie igatahes kinnita masinat, see oli väärt investeering. Eriti kuna minul ei ole isiklikult seda investeeringut, siis ma olen seda hea kinnitada. Aga nii see on, ega majandus on keeruline asi ja seal on väga palju õnnemängu elemente. Majandus ei ole mitte ainult karm arvestus ja pragmaatika, sest börs ja ja aktsiad toovad ju sinna selle nii-öelda emotsioonide mänguga suurel määral. Palgatulu vaieldamatult turvalisem, kuigi ka seal võid, jättes ühel hetkel lihtsalt töökohast ilma jääda. Nojah, aga seda hirmu ja nagu Eestis enam eriti pole, kui vaadata, kuidas tööpuudus on vähenenud ja ikkagi küsimus on praegu tööjõupuuduses, mis tõenäoliselt kasvab lähiaastatel veelgi ja veelgi, kuigi me võime öelda, et valgekraede osas võib-olla see ei ole nii suur kui sinikraede osas, ehk siis tubli töömees kindlasti leiab täna Eestis lihtsamini tööd kui haritlane. Aga, aga küll seegi olukord muutub, sest kui jõukus kasvab, küllap siis ka valgekraedele tööd hakkab rohkem leiduma, kui mitte siin siis Brüsselisse kus juba 1000 eestlast oma otsuse, mis see nüüd oli, igatsuse koduigatsust koduigatsustasu? Et noh, miks mitte, aga ma tahtsin just öelda veel selle palgaküsimuses, et mul tuli vahepeal meelde, et kui sa räägid, eks ju, et tippjuhtide palgad, siis me näeme, et noh, kas või sama Gunnar Oki näitel, et ka see tippjuhi palk, mis ta sai Eesti energiasse, osutus tegelikult tühiseks võrreldes sellega, milleks Talsansson Euroopa mastaabis oli kindlasti Eesti energia. Otsisime palk väga-väga väike ühine, arvan, et üht ei ole Euroopa liidus ühtegi teist. Energiaettevõtted, mille palkurest nii madal olnud. Huvitab, milline on endise saksa kantsleri Gerhard Schröderi praeguse palga suhe tema kantsleriks? Palgaga hoida võitis kindlasti väga-väga palju. Arvata jah ja lisaks, kui palju ta saab tõenäoliselt ka mingeid Gazpromi või kellelegi aktsiaid ja nii edasi. Neivelti palk Peterburi pangajuhina on kindlasti suurem kui, kui see, mis ta sai Hansa hansapangas. Et tegelikult on päris huvitav periood alanud, et ka meie nii-öelda kõige võimekamad on, leiavad juba tööd ju välismaal ja see on ilmselt ka see tendents peaks jätma. See on küll huvitav jah, aga ma kardan seda, et Eesti majandusele tervikuna tervendav. Nojah, aga alt tulevad noored peale, võib-olla noortel on olnud siiamaani nagu raske karjääri teha, nüüd nad saavad lihtsamini teha. Oleme ausad, kui sa ikkagi kaotad praktiliselt nädalaga Eesti kaks tippjuhti siis on see kaotus eesti majanduse vaieldamatu, nii et ma arvan seda, et võib-olla kui nad omandavad kogemusi, kui võtta see õpiaega välismaal ja nad oma kogemustega kunagi Eestisse tagasi tulevad, siis oleme, siis oleme võitnud. Nojah, nad tulevad ehk tagasi Eestisse. Miks mitte? Ärialal, aga võivad tulla ka avalikku sektorisse võivad tulla valitsusse, või kui nad tuleksid, purjesid? Puhaste paberitega näiteks ükskõik kumb neist, olgu see Gunnar Okk või olgu see Indrek Neivelt Eesti Panka juhtima siis ma ütlen ausalt, minule käib juba vaikselt nagu ka isiklikult närvidele panga panga presidendi ärilood, et ja hiljaaegu lisaks kõigile nende mudaskandaale kaalitele Tallinki skandaalid, Talle lisandus veel TOP hotelli selline ärastav skeem, kus paraku Andres Lipstok on ka otsene osaline siis siis on mul see küsimärk, mitte ühekordne see tema nime taga või juba mitmekordne. See on muidugi jah ka minu jaoks natukene küsitav, kui riigi kõige soliidsema panga eksriigipanga juht on niisugustes skeemides osaline ja kus on väga raske tagada seda sõltumatust paljudes otsustes, mida ka võib-olla pank teeb või panga juhtkonna liikmena ta peaks tegema, nii et see on omaette küsimus. Minule muidugi oli suureks šokiks see, kui ma kuulsin, et Eesti pank jätkab ehitamist. Kui nüüd vana sünnitushaigla ehitatakse mingiks järjekordseks hooneks, nad on haaranud terve kvartali ja mida nad kõik seal teevad ja minul küll arusaamatuks ja mida nad teevad pärast seda, kui Eestist tuleb veel käibele euro, et millised funktsioonid siis ikkagi on nii palju ruume ja nii uhkeid ruume nõudvat? Ja arendavad jätkuvalt nii-öelda ka majutusteenust Saaremaal ja Tallinna lähedal niimoodi. Ja et, et see on minule natukene arusaamatu, et see Eesti pank on nagu kujunenud Eestis riigiks riigis. Ja ka need kommentaarid, mis tulid kui ajakirjanduses küsimus on nagu tõstatas siis veidi üleolevat, aga noh, me peamegi niivõrd soliidne asutus olema, et me peamegi veidi veidi pillama, paremale ja vasakule, sest me oleme ju Eesti pank. Rääkides Neivelti jokki võimalikust Eesti Panga juhi kohaletulekust, ma kardan, et neil ei ole selja taga piisavalt parteistaaži, et seda kohta saada, sest mis seal salata, viimasel ajal järjest enam ikka niisuguste kohtade jagamisel on just see need parteiliselt teened see alus, mis, mis, mis kipub otsustavaks saama. Jah, ja ütleme siin kohaliku võimu tasandil ju on ju see ainult parteilise otsustamise objektiks muutunud. Kuni selleni välja, et sa ei kõlba ka sümfooniaorkestri juhiks, kui sa. Ei ole õige seda. Õigesti. Pannud, et peaaegu kõik ärimehed kes on läinud tööle avalikku sektorisse, reklasest poliitikasse, olgu see Tõnis Palts või äkki mäletate, kui Toomas Silmessay sai üheks hetkeks majandusminister ja kui Berman juhtis Erastamisagentuuri, et kõigil on tulnud mingisugused sellised maalite kaasa. Ja ma olen mõelnud seda, et kas on nagu valed mehed, kes mõisa mõisa nimi ka väga-väga-väga kujukas näide, nagu valed mehed on läinud ärisektoris poliitikasse tegelikult ei ole. Kui sa oled ikkagi tipptasemel ärimees, paratamatult sa pead tegema aeg-ajalt noh, nii-öelda väga jõulisi otsuseid mängima selle seaduslikkusi eetika piiri peal, ütleme seda, et ärieetika on tõesti selline väga paindlik mõiste, mis ei ole otseselt kriminaalkorras karistatav, siis on tegelikult ärimaailmas lubatut eetiline ärimees on maailmas vaieldamatult ebaedukas ärimees. Paraku kinnitanud ka selline suurärimees nagu sooros elu. Elulugu, sinu väited on küll väga ei julgenud, ma arvan, et nii mõnigi ärimees ei tahaks sinuga nõustuda, sellepärast et me võime ju sellega levitada stereotüüpi, et äri on alati pettus ja valeraha tegemine. Mitte valeraha tegemine, vaid. Sa peaksid äri ei ole heategevus. Ja ma arvan, et, et siin on ka või lähedal, sellele on üks põhjus, miks need väga jõulised ärimehed ei ole poliitikas läbi löönud, sest Jüri Mõis vist ütles, et linna või juhtida samamoodi nagu panka, et peaasi, et oleks deebet ja kreedit tasakaalus ja, ja, ja asi tulus, aga noh, päris nii see ei ole linna puhul. Paratamatult arvestama selle selle elanike arvamusega, kui sa juhid panka, sa teed majanduslikult õige otsuse, sa ei pea väga muretsema selle pärast, kas pangatöötajatele see otsus väga meeldib või ei. Aga noh, kõiki ega ka linna niimoodi juhtida ei saa. Või mis nendest laenuvõtjatest saabume korteri neilt ära võtma, see ei ole nagu, nagu, nagu sinu sinu mureni. Jumala pärast jah, ei pea kaupmees mõtlema selle peale, et kas ostja ikkagi tervislikult toitub, et see on tema jaoks ikkagi üsna teisejärguline võim, mitmenda järguline küsimus ja tegelikult jah, teil on õigusega poliitikas edukal ärimehel on ikkagi üsna raske selles mõttes ka läbi lüüa, kui ta on edukas, siis tal on üsna palju julgeid ideid ja tan, risk riskib ja, aga vaat poliitikas ei saa riskida liiga palju poliitikasse. On nagu miiniotsija või juunior timineerija, eks ju. Ühe korra eksib ja siis ongi läbidama positiivne. Kartsa veidike isegi kohkusid minu nende väljaüksuste peale, aga ma võin seda veel karmimalt öelda, on see, et ei ole sellist äri, mis toob kõigile heaolu, ükskõik millises sektoris sa töötad. Kui saidi see nii-öelda valu oma klientidele hinnaga, siis sa teed valu tegelikult oma konkurentidele. Nii et paratamatult tegelikult sellises suures äris sa teed nii-öelda hingelist piina, halvimal juhul ka natuke füüsilist piina teatud teatud inimestele. Ja see, see on paratamatu poliitikat seal seda teha ei tohi. See, see on minu meelest tegelikult see see vahe. Küllap on sul õigus, sa tunned ilmselt ka äri paremini kui mina. Võib-olla oskate nimetada ühe sellise juurde ilusa, ilusa ärinduse kõigile? Ei, liialt suur idealist? Jah, ei, Tallinki äri. Nojah, meie meie. Ma ei hakka siinkohal rääkima meie toredatest, ma pankadest ja muudest. Edulugudest, mis osutusid tagantjärele muidugi suurteks plussideks. Tallinki puhul me sellest muidugi rääkida ei saa, vastupidi, Tallink on õitsev äri tänase päeva seisuga ja kindlasti need hoiatused, mida me siin jagasime. Aktsiate kohta. Kahtlemata on mõeldud siiski arukale kuulajale, aga siin näitab Margus meile vahepeal lugu meie niinimetatud investeerimispankurite Jürgen Kaljuvee, kes nagu tänasest lehest võib lugeda. Ju tegeles tšekkide võltsimisega eksperimenteerimist. Ja ta oma raamatu huvides tegi või nimetame teise mehe Oliver Peegi, mis lükkab ka, kinnitab seda, et teod on eetiline äri siiski võimalik. Kaljuvee tänane intervjuu Postimehes oli, oli muidugi jah, ikka päris rabav see, see tema põhimõte, et juriidiliselt ma eksisin, aga moraalselt. Kokaiin on üks mõnus, selline väike drink Luija küsimus ongi nii nagu see ka Margus siin ütlesid, et äris on nagu see moraal on natuke laialivalguv mõiste. Olgu, me läksime natuke liiga kergemeelseteks, saate lõpus. Me soovime kõikidele kuulajatele häid lähenevaid jõulupühi. Ja viimane selle aasta saade on eetris 31. hommikul ja siis Aarne Rannamäe juhtimisel veidi suurem seltskond võtab siis selle lõppeva aasta kokku, vaatab, kuidas meie ennustus on paika pidanud, võib kohe öelda, et me olime väga pessimistlikud ennustust tehes, nii et tegelikult on osutunud märksa optimistlikumaks ja see on ju tegelikult tore. Täna olid stuudios Mart Linnart testi televisioon, Margus Mets, Pärnu Postimees ja saatejuht Mart Ummelas, nii et kõik Marryga algavad nimed soovivatele, häid jõulupühi ja kohtumiseni siis meie 31. detsembri saates.