Pühapäevakool. Suured koerad, väiksed koerad, kat nõrgel, latuur. Hiilgavad tooma kümneva kooli. On küll Suurtel koertel lan puuri valimistel koer, tall paikne uuri koerte päiksekoertel vaim, uuri. Tavatu kümneva, vaata. Joon. Tall koertele suured hambad joole, lambad, luure andma, lambal jal igavat tooma, Ma küll koju. Tooma küll. Suured koerad koerale koti, latt suurele koerale väljak, kaelakuti. Rajal igavalt ula oo rajal hiilgavat tulva. Lugupeetud raadiokuulajad, suur rõõm taas teiega kohtuda pühapäeva hommikul ja täna on pühapäevakooli, ma julgen öelda isegi eri ja praegu vahetus läheduses raadiote vahetus läheduses inimesed mõtlevad, aga kuidas ja mis erisaade siis ka tulemas on. Saate tinglik alapealkiri on, kui Meie koju toodi koer ja miks, miks siis peaks sellisel teemal erisaate tegema, aga mul on suur rõõm. Ma saan täna sa selles saates võõrustada suurepärast külalislektorit, praktiseerivad loomaarsti, doktor Reelika Kruudad, tere tulemast. Tere. Reelika Ta on, nagu ma juba mainisin, praktiseeriv loomaarst mitmes kliinikus, mida ma täna ei nimetaja. Me leppisime reeglikaga kokku, et ma võin teda sinnatada ja kõnetada eesnime pidi. Sest et me oleme teatud mõttes head tuttavad, isegi sõbrad, valijendad ja, ja mul läks meelest ära, et meil on täna koguni kaks saatekülalist teise saatekülalise nimi on Chino. Et siina on viisakas koer, äkki ta ütleb meile tere. Siinkohal on praegu eetrikramp. Ja pikali ei, ei õnnestunud tal tervitada, aga ma olen kindel, et sinu meie saatekäiku mõne mõne aja pärast võib-olla sekkub ja seda on heameel tõdeda. Nüüd inimesed armastavad elada koos koduloomadega ja miks ma Reelika sul siia saatesse kutsusin, on peaasjalikult see põhjus, et mul puudub empiiriline kogemus koera pidamise suhtes ja kõik see, mis on koertega seotud. Ja kui inimene, kes on otsustanud looma võtta, looma koera, võtta, siis mida ta peab kõigepealt tegema, alustame aga nii-öelda rohujuure tasandilt. Otsustan, et mulle meeldivad koerad, millised peaksid siis olema tegelikult need eeltingimused, et inimene, kes armastab koera, tahaks, et koer oleks ta läheduses, et koer oleks tema hea sõber. Aga, aga paraku ei ole ju võimalik kõikidel inimestel võtta enda juurde koera või vähemalt ühte teist või kolmandat tõugu koer. Milles peaks tegelikult, milles peab inimene jõudma endas selgusele? Ma arvan, et kõige olulisem punkt on see, et ei tohiks välimuse järgi koera valida. Nii et tuleb siis, kui on valitud välja mingisugune tõug. Muidugi. Me võime rääkida alatiga, tõuta koerast, eks ole, aga selle puhul me mitte kunagi ei tea, kui suureks ta kasvab, milline on tema iseloom, eks ole. Et mis geenid siis talle kõige rohkem nii-öelda kaasan antud. No meil oli siin, ava lugugi suured ja väikesed koerad ja tuleme selle teema juurde tagasi, muide vahepalana olgugi öeldud, et tänased muusikapalad on suuremal või vähemal määral seotud kõik koertega. Käis läbi mõttelõng, väike või suur koer see eeldab seda ka, et noh, et inimene, kus ta elab, see, kui tal on väike pinded, siis oleks nagu suur soovitav võtta ja väike koer ja versa, ehk siis kui ruumi rohkem, et siis saab võtta nagu suurema koera. Nojah, kas selline reegel peaks nagu põhimõtteliselt paika pidama, sest et on tõesti ju ka tõupõhised iseloomuomadused koertel olemas, ma reega tantsu kombel Tore täpselt nii, et ma nüüd seda otseselt ei väidaks, et kui inimene elab kuskil kahetoalises korteris, et talle ei sobi suurt tõugu koer? Jah, tõesti, võib-olla me ei saa valida otseselt õue sobivat koera kes on tõesti väga paksu karvastikuga ja kes tahavad palju õues liikuda. Aga kui me räägime lihtsalt suurest tõustis, tegelikult ma ei näe nagu piiranguid, miks ta ei tohiks sobida sinna korterisse, sest et siis tuleb lihtsalt koerale teha reeglid selgeks, et toas on rahulolek, jaagu koer muutub rahutuks, siis lihtsalt tulebki temaga minna, välja jalutama, mängima, teha ajutreeningut. Otseselt koeral ei ole tegelikult vahet, kas ta on toas või kas tal on siis oma aedsistega ta seal oma aias ka väga palju üksinda midagi ei tee. Ta tahab olla omanikuga. Nii käis läbi selline mõttelõng nagu reeglid või või, või ütleme sõna. Äkki sa seletad lahti, mida? Tule, kas mõista selle all, et koerale tuleb selgeks teha reeglid ja siis me jõuame ka selle juurde, kuidas neid selgeks teha? Ja reeglitega koer on õnnelik koer, ehk siis kindlasti tuleb isekeskis läbi arutada enne koera võtmist ühtsed reeglid, et ei oleks sellist asja, et üks omanik siis lubab poodisse, teine ei luba, üks annab sõrme vahelt süüa, teine nagu eelista seda, eks ole. Et need tuleb kindlasti lastega rääkida omavahel pereliikmetega, et kõik käituvad ühtemoodi, sest kui üks hetk on lubatud, miskisugune asi, mida siis hiljem ei lubata siis tegelikult tekitab koerast segaduste stressi. Nii et reeglite suhtes tuleb olla väga konkreetne, väga resoluutne, ma arvan küll, nii. Meie saatekülaline on saksa lambakoer ta? Jah, selle asemel, et aktiivselt saatest osa võtta, ma praegu raadiokuulajaid kehvad raadio pilti ei näita. Siin praegu rahulikult heitnud siia stuudiopõrandale pikali, silm on kinni ja, ja teda tegelikult nagu meie saatekäiku oluliselt ei, ei huvitagi. Nii, inimene on mõelnud selle peale, et ta peab arvestama reeglitega. Et kujundada koera käitumist. Selge, tuleb arvestada seda, et on ka ruumifaktor, on juures nüüd kust kohast hankida endale koer? Küsin veel siia täienduseks või lisan täiendava siukse sententsi juurde, kas see peab olema kutsikas, kas on võimalik uue peremehe juure saadik vaatselt üles kasvatada ja ja edasi kasvatada ka juba täiskasvanud koera, et räägiks sellest ka nüüd mitu küsimust, aga, aga tuleme siis selle esimese küsimuse juurde. Kus saada koera? No kui ei ole soovi võtta paberitega koera, siis kindlasti varjupaik ka väga palju kutsikaid. Samamoodi saab täiesti võtta täiskasvanud koera. Ja teine koht ongi siis kennel Kennelid, eks ole. Et. Kennel Kennelid on sellised, siis liidud, kommuunid, kommuunid võib nii öelda, kus siis kasvatatakse kindlat tõugu koera, eks ole, et ongi erinevad siiski õnnelik. Et ongi, kui on mõttes mingit kindlat tüüpi koer, mingi tõug, siis kindlasti soovitangi enne tutvuda tõuga, mis on tema tõu iseloom käia võib-olla isegi näitustel, võistlustel, tutvuda, tõuga, rääkida kasvatajatega. Et kas koeral üldse sobilik noh, näiteks tuua, et kui te olete selline metsas sporti harrastav jooksja, siis ma väga jahikoera ei soovita võtta. Et noh, siis võib juhtuda niimoodi, et jahikoer võtab jälje ylesse, seda koera ei ole enam. Ja ei, see on muidugi halb. Nonii, aga tuleme nüüd tagasi selle varjupaiga juurde või oli, katkestasin mõttelõnga. Väga hea, et tuleme nüüd selle varjupaiga juurde tagasi, see on institutsioon, mis on tegelikult viimase institutsioon, et ütleme, vanem generatsioon temal on varjupaigas mõlemusest suhteliselt hägus ettekujutus. Ja siit ka minu küsimus on nimelt selline, et sa rääkisid, et varjupaigas saab nii kutsikaid kui ka täiskasvanud koeri. Nõnda nüüd. Jätame kirsi tordi peale, kutsikad aga täiskasvanud koer võtta varjupaigast, millised riskid võivad sellel inimesel olla, kes saab nüüd endale uue sõbra, uue neljajalgse sõbra? Ta on täiskasvanud ja ta on võetud varjupaigast. Noh, riskid ongi sellised, et noh, üldjuhul varjupaigas ikkagi varjupaiga töötajad peavad selle koera iseloomu, ta on seal mingi jama. Ma ei kuulnud. Aga riskid ongi sellised, kus võetakse selline paariaastane väga aktiivne koer näiteks pensionärile. Aga pahatihti siis tuuakse need koerad tagasi. Et kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui võtta vanemale eakamale inimesele koer, et siis samamoodi koer võiks olla veidi eakam, et ta on rahulikum, et vanem inimene joob teda kinni hoida. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui meil on nii-öelda välja arenenud, siis iseloomuga koer, siis kindlasti on teda raskem õpetada, see ei ole võimatu, aga kindlasti see nõuab oluliselt rohkem tööd. Nii mul on hea meel tõdeda, et sõna otseses mõttes järgmise küsimusi nagu vastasid pooleldi ära just selle koera ümberkasvatamise probleemi juurde tagasi jõudnud ja nüüd siit ka minu küsimus, et laiendatud küsimus. Oletame, et see eelmine peremees on oma koera viinud varjupaika taju tema kasutamisega kas hakkama saanud või on teda valesti kasvatatud ja koer, nii nagu me siin seda saate alguses rääkisime reeglitest. Ei, nende reeglite järgi kasvatatud ja, ja sõna otseses mõttes on probleem temaga, ent ometigi inimene leiab, et ja üritab, aitab leida väljapääsu saada rahulik reeglitest kinni pidav koer, kuidas ja mismoodi võiks käituda siis inimene, kes tegelikult armastataks konkreetselt? Ma tahaks seda konkreetset looma, noh ütleme, nii-öelda taltsutada oleks reeglites. Pidaja noh, üks konkreetne asi kindlasti, mida koerte psühholoog soovitab, on pidada päevikut koera käitumise kohta. See on, vaat see on huvitav, siin räägime laiemalt. Ja et mis konkreetne asi seda koera ärritada, et kui, kui on mingisugune probleem probleem välja kujunenud et leida siis see põhjus üles, miks see koer mingit konkreetset siis tegevust teeb? Üks asi kindlasti ongi seesama päeviku pidamine, et siis ise mingisugust aimu saada. Aga kui selles mõttes ise jälile ei jõua, siis kindlasti soovitangi pöörduda korda psühholoogi juurde kes siis aitab koos siis omanikega välja leida või siis leida lahendusi, eks ole välja mõelda, milles asi on. Ja koerte psühholoog kui selline ameti sugugi haruldane amet Eestis. Tegelikult on. Tanel neid niimoodi kahe käe sõrmedel kindlasti üles ei saa lugeda, kes sellega niimoodi rohkem süviti tegelevad. Et Tartus ma oskaks singi ainult ühe välja. Tuua Tallinnas. Me saadi läbi Tallinnast. Tallinnas? Jah, ma tean küll inimest, kes sellega sealt tegeleb. Aga ma praegu on nimetanud Küll võlgu see, see ei ole, see ei ole. Anna olemas, kõige olulisem probleem, nüüd veel üks väike Winjetsi ja enne, kui me läheme muusikalisele pausile kus on võimalik õppida koera psühholoogiks Eestis. Ainult iseenesetäienduse läbi. Selge sellise huvitava mõttega lähemegi esimesele muusikalise pausile ja palun palun siis lugu peni, lubi, pluus. Vello pealevool. Nonii, lugupeetud raadiokuulajad, oleme tagasi tänane erisaade, kui meie koju toodi koer, meil on saatekülalisi kaks. Reelika Kruuda ja China Chino ütleb. Tere ka meile ära, vaatame, kas meil õnnestub nuruda viisakas there sõnaga Chino käest. Muide, inimesed arvavad raadiote vahetus läheduses, et me teeme pettuste koera stuudios, ei ole. Hästi ära tuli nii Prava nii ja nüüd teemade juurde tagasi. Chino võid nüüd puhkama minna, aga ega sellest sugugi midagi hullu. Kui Julian vahepeal kaugatab. Lugu nüüd selline inimene on otsustanud võtta varjupaigast endale koera koerajutud, meil said ühele poole, aga nüüd varjupaigas palju kutsikaid. Kutsika üles kasvatame, ilmselt on tunduvalt kergem protsess kui täiskasvanud koerast, muide andestust, Reelika, väga viisakas, teine raadiokülaline siis, kui läheb dialoogiks, läheb ta ilusti sinna lebo asendisse ja, ja meie siin räägime oma täiskasvanute jutud ära, ennekõike jutud koertest ja nüüd tuleb. Ma pean vist küsimuse üle, kordan, mõttelõng läks nagu natuke segamini. Nüüd varjupaigast võetakse kutsikas ilmselt kutsikaga üleskasvatamine tunduvalt lihtsam kui täiskasvanud koera edasi kasvatamine. Millised toimingud ja protsessid tegelikult kutsikatega tehaksegi, kui nad on sattunud mingitel põhjustel varjupaiku? Esimesed asjad kindlasti ongi see, et varjupaigas käib samamoodi loomaarst. Loomaarst vaatab tema tervisliku seisundi üle. Üldseisund, kuidas on silmad, kõrvad hambuvuseks, Sa oled kõik sellised song munandite laskvus ja järgmine etapp siis, mis tehakse, on välisparasiitide ja siseparasiitide tõrje. Kuidas nõnda? Ja kui siis välis ja siseparasiidid on nii-öelda kõrvaldatud, siis järgmine etapp Vaktsineerimine see tehakse ära siis kutsikatele varjupaigas, jah, nii, nüüd oletame, et inimene ei ole pöördunud varjupaiga poole, et ta on saanud kas teiselt kaaskodanikud või koguni koera või koguni hulkuva koera. Kuidas peaks tema toimima, et millises järjekorras oleks mõistlik siis neid toiminguid, et kolla veendunud koer on meil terve? Ta on täisväärtuslikku elu juures, kuidas inimesed peaksid käituma, millises järjekorras tuleb need protseduurid teha ära teises võtmes, kui ta ei ole varjupaigast võetud. Koer. Kindlasti soovitangi, helistada loomakliinikusse ja registreerida ennast siis nii-öelda aeg sinna ja, ja siis lihtsalt küsidagi sellist ülevaatus aega, et on siis võetud või leitud koer. Ja samamoodi loomaarsti juures siis vaadatakse koera üldseisund üle. Siis algab, mis voodisega, lähme täpsemaks. Vaadataksegi siis kuulatakse südant igaks juhuks alati kraaditakse, et ei oleks siis palavikku. Katsutakse üle lümfisõlmed, vaadatakse üle, limaskestad hambad samamoodi silmad, kõrvad, katsutakse üle kõht, et ei oleks kuskil mingisugust valureaktsiooni, et selline lihtsalt nii-öelda käsitsi siis ülevaatamine, et mingisugust spetsiifilisemat terviseuuringut ei tehta sellele. Seda kutsutakse vist Palpeerimise täpselt nii, nii. Saime jälle ühe sõna võrra targemaks, mis toob min pilu juurde tagasi, aga nüüd, kuidas edasi on märksõna parasiidid need kõige hirmutavad hirmutama vate inimestele samuti ka loomadele. Jah, parasiidid, et kõigepealt tegelikult võiks alati alustada siseparasiitide tõrjest. Jätame ma segan vahele, alati tuleks alustada siseparasiitide, mitte välisparasiite või on siin. Ja selles mõttes võiks alustada siseparasiitide tõrjest, kui me just ei näe, et meil on loomal kirbud või, või mingisuguseid välisparasiidid, eks ole. Et võiks alustada siseparasiitide tõrjest ja siis pidada selline kolm-neli-viis päeva vahet ja siis panna kirbutõrje peale. Nii selge see osa on meil ka tehtud nii-öelda loomatervisekontrollist. Aga edasi, kas sellega nüüd rahu majas? Ei, järgmine etapp on vaktsineerimine. Nõnda räägime vaktsineerimisest. Sest minu uurimuste kohaselt peaks olema vist isegi marutaudi vaktsineerimine Eestis kohustuslik. Täpselt nii, see on kohustuslik ja seda tuleks siis teha iga kahe aasta tagant. Ja alati tuleb siis meeles pidada ka seda, et enne vaktsineerimisi tuleb anda ussirohtu. Isegi kui koer saab seda regulaarselt näiteks neli korda aastas tuleb välistada ikkagi see oht, et loomal on siseparasiidid, kui ta saab vaktsiini. Kohe me jõuame selle selle küsimuse juurde lähemal ja vahepeal maa kirjeldabitatsiinodetsiina otsib praegu stuudios jälge ja nüüd seda jälge ei leidnud ja võtab oma lebas ka sisse ja me saame, saame edasi rääkida nii, aga nüüd teemade juurde tagasi neli korda aastas, siis oleks soovitav teha koerale siseparasiitide tõrje, täiskasvanud koera täiskasvanud koerale, nii enne vaktsineerimist, et kohe päris kindlasti ka tehase on siis nii-öelda veel väljaspool seda nelja, nelja korda graafi rahvikuist nelja kord aastas jätame meelde kord kvartalis ja siis enne vaktsineerimist, kui mitu aega tuleb enne vaktsineerimist, siis on ta siseparasiitide tõrjerohi. 10 kuni 14 päeva võiks see periood olla. 10 kuni 14, kui läheb natuke rohkem üle sellest 14-st päevast, kas on sellest ka suurt probleemi? Tegelikult, kui me räägime täiskasvanud koerast, kes saab kord kvartalis ja saab siis 10 kuni 14 päeva enne uuesti, aga siis läheb, vaatame sinna 17 päeva peale, siis sellest Olla midagi selge, nii märksõna marutaudi vaktsiin käis meil läbi meremärksõna, et marutaudi vastu vaktsineerimine Eestis suisa kohustuslik. Küsin siia vahele, kas on mingi institutsioon, kes seda kontrollib, Eestis, kus on omad vaktsineeritud marutaudi vastu? Noh, ega otseselt keegi koju ei tule. No näiteks ma olen siin, aga praegu jalutamas siin Felmanni tänavas mis siis juhtub? Tuleb näiteks munitsipaalpolitsei, kas tal on õigus kontrollida, kas mu koer on vaktsineeritud või mitte? Ma arvan, et nad ei kontrolli seda, et üks asi on juba see passi lugemine, eks ole, et seda tegelikult kontrollivadki loomaarstid, et, et inimesed siis nii-öelda seadus täidaks Oli. Vaktsineerimine marutaudi vastu, aga teada on ju, et koertel on võimalik saada aga väga ohtlikke teisi nakkushaigusi peale marutaudi räägime nendest asjadest ka palun ja on selle vastu mõni rohi vaktsiin olemas. No üsna aktuaalne teema tegelikult on selline haigus nagu Lektospiroos. Nii, mida siis koerad, et näiteks, kui nad püüavad närilisi näriliste väljaheidetega eritavad ja ja samamoodi seisvatest veekogudest, kus siis vesi ringleb, porilombid, telgid, tiigid täpselt nii teiste koerte uriiniloigud, no näed siis tihtipeale kipuvad nakatunu täpselt. Alati ei pruugi see kliiniliselt väljenduda. Aga kui see haigus kliiniliselt väljendub, ehk siis tekivad tunnused haigustunnused siis on tegemist väga tõsise haigusega. Mis lõpeb fataalselt tihtipeale küll kahjuks jah, nii, mis selle vastu saaks teha? Vaktsineerida olemas on hetkel sellel haigusel, selle haigustekitaja on tegelikult väga palju tüvesid. Aga vaktsiinis on sees siis maksimaalselt neli tüve ja need tüved on siis sellised, mis kõige sagedamini tekitavad seda. Kas leto spiroosn, ainukene ohtlik nakkushaigus, mille vastu vaktsineeriti? Ei, tegelikult seal vaktsiinis on ka koerte parva viiruse ajastu nakkav hepatiit katk ja adenoviirus, mis on siis üks kennelköha tekitajatest? Selge, nii et saab öelda, et tegemist on kompleksvaktsiini. Kui sageli tuleb seda vaktsiini manustada loomale. Noh, tegelikult nüüd, rääkides miteleptospiroosist nendest teistest vaktsiinidest, siis uuemate andmete kohaselt võib see isegi olla kaks-kolm aastat, aga leto spiroos on kindlasti see, mida tuleks teha iga aasta ja. No siis siis tulebki tegelikult välja, et kuulaja saaks ka teada, et koerdus käia vaktsineerima siiski igal aastal täpselt nii üks detail siia juurde ütlema, et inimesed on meelest ära läinud, et ta peab tulema oktoobris vaktsineerima kui kaua kestnud ütleme, paberite järgi kestaks vaktsiini mõju aastal. Nii. Aga kuna me võime öelda, et selle vaktsiini mõjun täielikult lakanud, kuigi aasta tagasi näiteks teda vaktsineeriti nüüd on aasta mööda läinud ja me unustame selle aasta oktoobris ära. Noh, ega päevapealt immuunsus mulle ka, eks ole, aga otseselt seda, millal see immuunsus ära kaob kuidagi muud moodi, kui tegelikult ainult siis nii-öelda vereproovist saates siis Saksamaale laborisse ja määrata siis, kas veres on need antikehad veel selle haiguse vastu või mitte. Eestis praktiseeritakse ka sihukest Marutaudi puhul küll on või, ja kui on vaja välismaale reisida, siis osad riigid nõuavad, et on määratud marutauditiiter. Et siis oleks nii-öelda antikehade tase piisavalt kõrge organismis. Selge nüüd me jõuame järgmise teema juurde, me oleme ikka mõtlemas selle üle, et kui meie koju toodi koera saatuse vingerpuss võib mängida meile sellise vingerpussi, näiteks koeri jookseb kodunt minema. No. Ei saa, Ma ju ei saa ju alati ka inimest sellepärast süüdistada, ta on lohakas olnud selle üle, et noh, koer pani plehku juhuste kokkusattumine edasi ja kolmandate neljandate viiendate ja kindlasti on olemas siis ka selline väga tubli kaaskodanikes leiab koera tunnustega, et ta on kuskil kellegi oma aga ei tea, kelle oma ta on, kuidas oleks võimalik sellel juhul kõigepealt sellel inimesel toimida, et on leidnud sõbraliku koera parajasti? Ta ise ei taha seda koera endale võtta, ta ei saagi võib-olla sisuliselt seda koera endale võtta. Kellelegi oma. Kuidas peaks selline kodanikke ka reaalsuses Dainima käituma? No üks asi on see, et kõigepealt tuleb olla ettevaatlik, et üldse koerale läheneda, eks ole, kui te olete leidnud koera. No tuli täna mulle väga sõbralikult vastu ja siin raadio kahes stuudios on ta kõikidel ju mitte sõprade ja ma tahtsin öelda, saatejuhtidele saba liputanud. Jaa, jaa, inimesi siiski siiski mäda. Anna andeks, ma segan vahele, Reelika siiski tahan öelda, et ma panin tähele, et mõningad raadio kahe kaastöötajad siiski küsisid üle. Ega ta kuri ei ole patt suure koera puhul tekib alati see, kes muidugi nüüd me jõuamegi selle seoloogilise juureni. Et alati ja tagasi tulles teema juurde, siis oleme nüüd, et kõigepealt tuleb olla suhteliselt ettevaatlik selle koeraga. Noh, kui see koer on juba nii-öelda inimesi käes, eks ole, siis järgmine asi, mida teha, on kas minna loomakliinikusse või varjupaika kus siis kontrollitakse kiipi. On selle juurde, me tuleme kohe kohe nii et minna looma. Millised institutsioonid on loomakliinik, saab kontrollida detektoriga, kas loom on kiibistatud, niisiis keskkonnateenus? Keskkonnaamet ka saab seda teha või saab? Ma jään vastuse võlgu, praegu hülge ei oska täpselt öelda ja aga tõenäoliselt inimesel endale ongi kõige lihtsam minna kas kuskile lähimasse loomakliinikusse või helistada varjupaika või minna varjupaika kohale. Ja varjupaik seal samuti ka määralt, nii nüüd jõuame sellise momendi juurde. Põhimõtteliselt võiks seda nimetada siis koerte nagu märgistamine õigub pooles on sellel märgistamisel oma ajalugu olemas. Algas suhteliselt. No julgen öelda üsna võik vigast meetodit pidi mõnele noh, arvestades sellega, et ma sihin oma jutud Atoveerimise peale, tätoveerimistest enam ei tehtaks. Tuleb küll, mõnikord näiteks naaberriikidest, kus on kõrvades tätoveering. Aga märksa euroopalikum ja kaasaegsem on siis ikka kiibiga, märgistan nii. Mida see endast tähendab? Ma tean, ma tean, mis asi on mikrokiip dokumendil, aga mis asi on mikrokiip, koeral? See on? Ma tean küll, aga, ja öelda, et ma tean. Sest meil on saada ja Me peame valgustama tänasest pühapäevakoolis inimeste teadmisi. Räägime sellest kiipimisesse kiibistamisest siis ka. No mikrokiip on selline riisitera suurune ja paigaldatakse siis looma vasakule poole kaela juurde naha alla ja tehakse põhimõtteliselt sellise suure naela süstlaga sinna torge ja siis ongi see kiip naha all. Ja kindlasti siis tuleb mõelda ka selle peale, et ainult kiipimisest ei ole kasu. Sest kui me paneme sinna kiibi, millel on mingisugune number unikaalne number, ma täpselt nii ja aga läbizalumi kaalse numbri ei saa me seda koera mitte mingite inimestega seostada. Kui see loom ei ole kantud lemmikloomaregistrisse lemmikloomaregistrisse soovitan siis kanda kliinikutes loomakliinikutes, kus siis pannakse selle kiibikoodiga, ühendatakse siis loomaandmed ja selle loomaomaniku andmed. Ehk siis, kui koer on läinud kaduma. Loodetavasti on tal kiip ja ta on kantud lemmikloomaregistrisse. Kui see koer tuuakse siis loomakliinikusse või varjupaika sisestatakse kõigepealt loetakse see kiibi koodi, eks ole, sisestatakse lemmikloomaregistrisse ja helistatakse omanikule, teie koer on toodud siia. Lemmikloomaregister on rahvusvahelist mõõtu oma või ainult täpselt pahi, nii. Teeme väikese muusikalise pausi, siis räägime reisimisest natukene. Pudelgu kohta ame patju. Augusalk ja ründama siin. Mängitrile piibel vaikib koera. Tiivad vaikivad, nii on ka. Kas kommi või toob meid kõikjal jooma? Ja kas neid on ju? Iial ei tea. Elukuudel sõpru kohtame, palju, neid näeme nii lõbusaid paasi, uudne, naera rõõmsalt ja paljud ja mõniga kur rublik. Kes on sõber, kes ei hädas tellimusse, kin viimati, Mei. Luuravad vaikivad. Rõnga tunnused, mis on meil peamaid? Kas ei või see põhi on pleki. Söögikohta. Teavet. Või pildi võib letti? Ära muuta. Ja head. Vello pühapäevakool Nonii pühapäevakool jätkub meil stuudios külalist hektari ja siis on veel üks stuudiokülaline. Äkki ta annab meile meile märku, et ta ikka meil siin olemas on? Siin on, ma julgen öelda, et mõni teine stuudiokülaline ei ole sugugi sugugi nii vaoshoitud nagu Jetsiina aa. Ma vähemalt kõrvaklapid pähe panna, kuulama, kas siino tervitus jäi olemas. Nyyd. Ja nüüd tuleme selle juurde tagasi, kus meie mõttelõngad pooleli jäid. Koer ja reisimine on teemaks. Velliste on inimesel võtta oma ID-kaart Euroopa liidu piires või siis väljaspool Euroopa Liidu piire. Reisidokumendina passi ja, ja minna lennuki, laeva või minu pärast rongi peale. Ja ka soov oleks kaasa võtta ka oma neljajalgne sõber. Kas ma saan neljajalgse sõbra kaasa võtta samamoodi nagu? Ja et koeraga üldse kuskile reisida, peaks kindlasti olemas olema, europass öelda ja et europassi üldse teha, peab olema loom siis märgistatud enne mikrokiibiga. Nii me rääkisime enne muusikapausi Microsoftist nii mis andmeid nõutakse, see, et saada. Koerale koera pass, eks Europass nagu me siin juba mainisime, kas nii nagu inimestele näpujäljed anda ja ja, ja siis tuvastatakse buss ja sünniaeg ja kõik muu säärane või käib see kuidagi teisi teisi radu pidi. Tegelikult Europassi jaoks ei ole otseselt oluline see koera andmed, eks ole, sest seda võib täiesti teha ka sega verilisel koerale lihtsalt ongi oluline, et koer oleks siis mikrokiibiga märgistatud, enne seda europassi ei väljastata. Seda saab teha samal päeval kõigepealt siis kiibistada ja siis teha europass. Ja kindlasti on kohustuslik samamoodi marutaudi vastu vaktsineerimine. Kas need nõuded passi suhtes on siis teistes riikides? Rääkisime europassist, eks ole. Et selle europassiga saab põhimõtteliselt ka mitte Euroopa Liidu riikidesse reisida ja võetakse neid kui adekvaatse dokumendina? Loomulikult selge. Kas on seal oluline? Ma ei ütle seda raadiokuulajate, mida me siin puhul praegu täheldame. Mõttelõng läks natukene seega segamini, ühesõnaga mitte Euroopa riigi või Euroopa Liidu riikidesse saab. Saab siis ka selle passiga, kas pilt peab olema? Passis ei pea olema, peab passis aga kui nüüd rääkida sellest marutaudi vaktsineerimisest siis vaktsineerimine. Kui teil täna vaktsineerita, siis te kindlasti ei saa minna homme reisima. Kordame üle jahedad olema 21 päeva, nii et inimesed mõtlevad, et selget täna täna ostame piletid, homme sõidame, võtame koeraga kaasa, selgub, et vaktsineerimist ei ole kehtivat vaktsineerimiskatet ei ole. Reis lõpeb tõenäoliselt fiaskoga täpselt. Tuleme veel see, milliseid sanktsioone võitjakse piiril teostada ja teha, kui juhtub niimoodi, et inimesed on lohakad oma dokumentide vormistamisega ja, ja siis nende hooldamisega dokumentide. Noh, kui dokumendid pole korrektselt täidetud, kui ei ole kehtivat vaktsineerimist, mõnedes riikides on kohustuslik ka ussirohu manustamine, enne siis lihtsalt ei lasta neid koeraga piiri. Ja mis koerast saab, saadetakse koos omanikuga tagasi. Õige mõte oleks küll, eks ole, et tuleb ikka natuke hoolsam olla. Me märkisime aga, et noh, et kohustuslik ussirohu manustamine. Ma olen kuulnud, et Soome on üks selline riik, kus nõutakse enne riiki sisenemist. Kuidas see skeem käis? Skeem on niimoodi, et ussirohi tuleb siis anda 24 tundi kuni viis päeva enne siis riiki sisenemist. Ja seal ei loe see, kui omanik väidab, et panen neli korda aastas andnud ussirohtu ja ma olen andnud. Tähendab, kaks nädalat enne vaktsineerimiste ussirohtu see ei, ei, ei loe. Selge, jätame selle meelde, sest need inimesed käivad ju tööl Soomes ja, ja võtavad aeg-ajalt endale loomadki kaasa. Et see ega jule tagasisidet. Kas Arktikas kontrollitakse ka seda, kas koeral on antud ussirohi? Täiesti erinevat infot tuleb tagasi omanikud, kes käivad noh, aastaid juba, eks ole, sagedasti näiteks siis soomes ütlevad, et pole kordagi kontrollitud, aga samas teised omanikud ütlevad, et esimene asi, mis on, eksole, tehakse pass lahti ja kontrollitakse, kas ussirohi on saadud, et selle peale kindlasti ei soovita välja minna, et nagunii ei vaadata. Ja loomulikult Reelika on sul informatsiooni, kas ja millisel täpsemini, millised riigid on loomade sissetoomise poole pealt kõige karmimate reeglitega et Eestisse sisse tuua, veel Eestis välja viia? Meil on looma omanik, eestlane või eesti kodanik, ütleme nii, või halli passi omanik minu meelest ja tema tahab minna kuhugi välisriiki koos koeraga. No ühed ühendkuningriigid on üks selline riik tegelikult, mis tahab, seal on omad kindlad reeglid, aga seal on see, et koer peab olema siis karantiinis enne ja enne, kui ta siis lubatakse nii-öelda tänavale jalutama. Ongi nii. Kas sinna alla kuulub ka Iirimaa? Iirimaa kohta Iirimaa on üks riikidest, kus on kindlasti see ussirohi kohustuslik aga täpsed, neid reegleid, neid on tõesti iga riigi kohta väga palju erinevaid, et kui palju tuleb arsti juures enne käia ja mida määrata, et kui on plaan kuskile riiki minna, siis kindlasti jälle soovitan minna loomakliinikusse, et selles koos loomaarstiga siis tuvastada, et mis seal siis täpselt vaja on, eks ole, ja saame läbi arutada. Minu meelest ühed karmimad reeglid on Austraalial ja USA Uus-Meremaal loomade riiki riiki toomise suhtes, eks ole. Nii, loomapass on olemas, ussirohi on antud nii, et võib minna loomaga reisima. Nüüd reisimine on inimestele stress. Ma arvan, reisimine on loomadele stress, on võimalik seda halba kaasnähtus kuidagi minimeerida. Mis ettevalmistustööd tuleks teha peasikud koeral? Eks see sõltub, kuhu reisida, eks ole, et ja millega reisida. Võtame lihtsamad variandid, võtame kõigepealt ma tahan sõita Soome ja laevaga. Nii ja ma tean, et koer on natuke närviline. No üldjuhul see Soome laevaga reisimine on niimoodi, et üldjuhul omanikud lähevad autoga ja seesama aeg siis kui on laevareis, on siis koeratavad. Tautas nii. Võtame keerulisema variandi, tahan sõita koeraga Tenerifele. Selleks ma saan. Nojah, ma võin sinna laevaga ka saada. Pikapeale, aga ma tahaks minna lennukiga sõita kuus pool tuldima. Ja see nüüd sõltub sellest, kui suure koeraga lennata sinuga minna siin aga natukene keeruline, jah, ja, ja tegelikult võiks proovida leida variante, et siis mitte lennukiga sõita, sest need tõesti sõidavad seal ruumis, kus on meie pagas ja seal on päris külm klaustrofoobia ja seda kindlasti, et muidugi kui on nagu hädavajalik minna, siis on täiesti võimalik seda ja seda on alati tehtud, aga, aga kui on võimalik, siis, siis pigem jah, kuidagi kasutada muud transporti. Loomaga reisimine ei ole õigupoolest lihtne. Kui on pisike silla koer, siis neid saab lennukisse võtta. Okei, nüüd on spetsiaalselt rohud ka olemas või muud meetmed, millega saab siis nagu looma rahustada ja kuidas sina, Reelika, kui loomaarst suhtud nendesse medikamentidest? Ja on olemas erinevaid looduslikke aparaate, mis siis võiksid sellist koera närvilisust maha võtta, et aga see on selline asi, mida kindlasti võiks nagu enne proovida, eks ole, kui teate mingeid ärevaid olukordi, et mis ei ole otseselt nüüd see pikk reis, mis ette tuleb, et kas üldse toimib sellel indiviidil, sest see on nagu väga varieeruv, kas üldse toimib ja kas üldse miski toimib. Et neid võiks siis enne järele katsetada. Vot paraku nüüd üks, üks asi viib meid teise juurde ja see asi on seotud 31. detsembriga, ma arvan, sari tead, mis siis toimumas on. Ja see on periood, mis on koertele väga. Ma julgen öelda, et aga kriitilise üritusega ennekõike nende mentaalse tervise suhtes. Kas needsamad preparaadid sobivad ka tarvitada enne? Kui, kui on teada, et need toimivad, siis otseloomulikult võimet kasutada, on iseenesest olemas ka uus preparaat, aga see on retseptiravim ja seda kindlasti siis tuleb läbi rääkida enne loomaarstiga, et seda ei saa lihtsalt nii-öelda apteegist või loomakliiniku registratuuris. Et, et see on selline tõesti nagu tugeva näidustusega. Et koer tõesti väga kardab, jookseb kodust ära, lõhub midagi ära, teeb endale haiget, et et on olemas küll ja peaks toimima päris hästi. No ma olen kuulnud ka rõõmu preparaatidest mis, mida siis aeg-ajalt pihustatakse nagu keskkonda, kus loomad pidavat toimima kasside hästi, kas koerte analoog ka olemas on olemas täna lakke ja mõned omanikud täitsa edukalt kasvatavad? See on siis ma, ma võin ka natuke rääkida, et. Midagi et spetsiaalne seade diskus on pandud hormooni preparaat, siis selle koos toriga pistate seinast epsisse ja mingi aeg siis. Süsteem pihustab keskkonda, hormooni, mis rahustab loomi, kastaga inimesi rahustada. Ei inimestele see kuidagi mõjub. Koerte koertel on olemas ka kaela rihmanose. Väga hea, väga hea teada ja mingid lõhnaaega inimesele kuidagimoodi tunda täiesti liigi liigispetsiifiline meie tunnika peatselt peatselt hakkab kallis Reilt õigemini solvanud jumala eest, millega epiteediga hakkab nüüd ühele poole saama ja. Siin on meil puhkab ühe teemaga oleks tahtnud täna veel rinda pista, see on nimelt trendid koerte tõuterritooriumil. Me teame, aegade jooksul on inimeste sihukesed käitumismallid ja, ja, ja suhtumised koerte tõugudesse muutunud. Mingil ajal on suured koerad olnud jälle väga populaarsed. Ma pean ja gigandid tõu tõu koha pealt silmas, siis armastatakse jälle väiksemaid koeri. Sina armastad saksa lambakoera, Tiinat Tiina, magama jäänud, jälle. Kassa kui sina reetsid oma neljajalgse sõbra kas sa. Mõtlesid? Selle peale, et see on trendikas koer või sa lihtsalt leidsid nendele hea ja kalli sõbra. Kindlasti ei mõelnud selle peale, et mis on trendikas, vaid ikkagi selle peale kes mulle endale meeldib ja, ja mida ma temaga tulevikus teha tahan. Et, et selles mõttes jah, neid trende on erinevaid ja, ja paratamatult see on selline kerge ühiskonna surve, eks ole, et see, mida rohkem see hakkab endale ka rohkem meeldima. Selge midagi ei ole teha. Ma olen kindel, et jõuab kindlasti aeg kätte, kui jälle oleme siin teineteise vastas. Räägime koertest. Tänase saate mahtu ei mahtunud meil koertekool. Võiks olla omaette teema, Reelika, sest sellel teemal on sul ka kogemusi. Ma südamest liigutatud, et sa tänasesse saatesse said mahti tulla. Täna kasiinot siino. Eirapeerigi ei reageeri veel kord palju, palju tänu aitäh teile.