Ja tere hommikust ja head aasta lõppu sellel aasta viimase päeva hommikul. See oli saatuse sõrm. Et meie saade langes just nimelt aasta viimasesse päeva eest, tihti seda ei juhtu. Aga mis saaks olla veel paremat aega kui olevale aastale sellel samal hommikul, kui mis jääb viimaseks aastal 2005 veel ükskord tagasi vaadata. Ja tänan veel rahvateenrite stuudios. Kõik meie klubi liikmed, kes täna tulla said ja neid pole mitte vähe. Sulev Valner Rain Veideman, Ainar Ruussaar, Mart Linnart, Peeter Kaldre ja mina, Aarne Rannamäe. Ma arvan, et teie tööandjaid, meie tööandjaid pole mõtet ette lugeda, sellepärast et kuld, usutavasti on nad nad meie kuulajatele aastate jooksul nii pähe kulunud, et et me ei ole eriti liikuv rahvas. Meie töö juhendajaks on eesti rahvas. No ütleme nii. No lähme siis mööda ja meie praegust ajakirjanduse peavoolu ja mis me ikka siis hakkame originaal õitsema. Räägime sellest, mis aasta tähendas. Võib-olla vaatame natukene tulevikku, aga siis ikkagi selles kontekstis, et et kuidas selle aasta kõige olulisemad sündmused võiksid nagu meie lähituleviku ehk siis juba järgmist aastat homme algavat järgmist aastat mõjutada. Lobiseks leivast Teie käest, kolleegid kõigepealt, nii et mis teie arvates oli siis see aasta sündmus? See oli erakordselt sündmusterohke aasta loodus näitas hambaid. Poliitikud tegid jätkuvalt oma rumalusi, kõik oli nii nagu peab, aga, aga selle kontsentratsioon oli aastal 2005 väga suur, aga kui teil on kodutöö on tehtud, siis, siis ma loodan, et paljud nopiti välja selle kõige kõige kõige. Sulev hakkame siit peale. Vot just selle tõttu, et neid sündmusi hästi palju oli, ma ei julgeks öelda, et need üks oli tohutu aasta sündmus, et mingis mõttes oli see ju eestile rahulik aasta mingis mõttes just nimelt. Ei muutunud, ütleme, kui me võtame nii-öelda seisu täna ütleme täna aasta tagasi näiteks siinsamas stuudios ja täna siis Eesti niisugune põhimõtteline staatus, kus Euroopa Liidu liikmena noh, ütleme siukse areneva riigina ei muutunud ju. Et on küll igasuguseid mentaalseid liikumisi nagu hästi palju vahepeal olnud, aga, aga ma julgeks öelda, et mõnes mõttes oleme me suhteliselt sarnases olukorras, kui aasta tagasi julgen väita. Ja, ja selles mõttes oli rahulik aasta. Aga, aga et hästi palju sündmusi, eks minu silmis ikkagi paratamatult oli see eestivene vaheliste suhete niisuguste suurte sündmuste aasta üheksas mai piirileping, nüüd lõpp aasta lõpus gaasitrass ja natuke ka kommarite ahju, ütleme, asetatud kuhugi sinna serva peale nii-öelda mineviku klaarimine mõnes mõttes ka nii-öelda ikkagi nagu selle vene võimuga. Et aga, aga et kõik need sündmused kokku andsid ka mingi sellise tulemuse, et ma ei teagi, kas me oleme täna targemad kui aasta tagasi? Võib-olla natuke siiski oleme, aga, aga võib-olla sellest me jõuame hiljem hiljem arvata. Minu tähendab, ma võtaksin sündmusena patsessuaalset protsessi ja me arvame, et selles mõttes väga tähendusrikas siiski Eestile, et ta hakkas väga selgelt lõikama neid vilju, mida Eesti Euroopa Liit vastumine endaga kaasa tõi ja peamiselt üks nendest on kindlasti meie fantastiline majandusedu, makromajanduslik, edu. Sest mis suuresti ikkagi selle tõttu tingitud, et, et need kanalid, mis avanesid ja need summad, mis Eestile läkuvad või laekusid Eesti-sugusele väikesele ühiskonnale, majandusele, avaldasid ikka olulist mõju juba kunagi varem ütlesin, et meile piisab küünast küüne mustaks igast ja me suudame selle selle selle paisutada väga suureks lumepalliks. Kuna me oleme nii väikesed, aga me saame seda kasutada. Teine aga, aga kui nüüd kirjandus inimesena mina jälgin igasuguseid lausungeid, siis aasta kaks sündmustele, esimene sündmus oli see juba lahkunud, mis isenesest sündmus muidugi valitsuse vahetamine ja lahkunud peaminister, teadsed, ühiskond ja solidaarsus on illusioon maailma avalikkusele, millega äratas tähelepanu ja selle korrigeeris kaks korda tagasi või mis ütleme mõned nädalad tagasi. Andrus Ansib uus peaminister, kes ütles, et vajame sulid kaasuste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Minu soov on see, et seesama solidaarsuse mõiste, mis täiesti üllatavana Reformierakonna liidri suust kuuldus, et see kanduks nüüd ka üles üle Eestisse. No Reformierakonna liider, Ma torkasin saatejuhina vahel, et on praegu nagu käsist-jalust seotud, meil küll vasakpoolne valitsus, kuid ütleme või äärmusparempoolse peaministri juhtimisel. Ainult eks seegi ole üks Eesti märki, aga tegelikult ei tooks ka esile ühtegi sündmust, vaid pigem pigem neid aasta lõpus avaldatud kõikvõimalikke makromajanduslikke näitajaid, mis on tegelikult paremad kui, kui eelmisel aastal. Majanduse tõepoolest kasvanud, keskmine palk on kasvanud, jõukus on kasvanud Tallinnasse mehitatud aasta jooksul 2000 uut korterit. Loodame, et see jätkub. Elu on läinud paremaks elule. Ma mõtlesingi, kestvad ovatsioonid. Sa pidasid silmas tähtsaim sündmus Eesti jaoks, aga maailm on väike ja jääb järjest väiksemaks ja Eesti on selle osa, siis mina tooks võib-olla välja selle mööduva aasta kui, kui katastroofi taasta, mis on järjepannu nüüd tabanud nii Aasiat, Ameerikat ja, ja mis siiski tekitavad selle tunde, et kuigi need olid meist kaugel, aga seda ei või see päev tulla, kus kus midagi niisugust juhtub. Kasiino? Jah, meil on, meil on seismiliselt suhteliselt passiivne piirkond ja hiidlainet ilmselt Läänemeres ei teki, aga aga iial ei või ette teada, mis, mis võib juhtuda, mille kõrval kogu suur majanduskas ja, ja kõik muud poliitilised võidud muutuvad nagu üsna tühiseks. Ja Peeter lõpetab ringi. Noh, ma ei oleks muidugi mina, kui ma tõstaks esile Eesti-Vene suhteid aga laiemas plaanis muidugi see, et jutud sellest, et kui Eesti sai NATOsse ja Euroopa Liit peavad, nagu öeldakse ajalugu sai otsa, ehk siis Eesti välispoliitika sai otsa, leidis selleaastast tähtsust, et see ei ole niimoodi. Eesti-Vene suhted andsid terve selle aasta ju kõneainet, see näitas, et need suhted on meie jaoks äärmiselt olulised, hoolimata sellest, et me oleme Euroopa Liidus ja NATO-s kõik see, mis toimus üheksanda mai ümber, ajalootõlgendus piirileppe ümber käivitada pall ühelt poolt ja teiselt poolt see teine ehk helgem pool meie välispoliitikast ehk Euroopa liit, mis näitas seda, kui habras ta tegelikult on. Kaks põhiseadus referendumi läbikukkumist Prantsusmaal ja Hollandis, pluss see jaskar, mis toimus eelarve ümber, mis ka kõige otsesemalt ju Eestit puudutas, et ma tooksin nagu need kaks asja välja Euroopa liidus ja, ja Vene-Eesti suhetes toimub. Rahva teenrite klubil on aastate vältel olnud niisugune kena traditsioon, et me püüame olla Oraaklid ja, ja aasta lõpul ikka ennustada tuleva aasta sündmusi, nii ka me tegime siis eelmise aasta 2004. aasta lõpul ja need küsimused on praegu ka meie ees ja vastused samuti. Nüüd me teame kõikidele nendele küsimustele õigeid vastuseid. Noh, keskeltläbi peab ütlema, et me oleme niisugused ennustajad, kolm pluss et midagi, midagi erilist, aga kohati läheb päris täppi. Aga ütleme, kui, mis puudutab nagu Eesti sisepoliitikat, siis siin siin ma isegi ei annaks mitte kolme meile nii keskeltläbi, eks iga üks ise teab, kuidas ta ennustas ja kas kas me üldse mäletame täpselt, aga, aga ütleme, niisugune klubi keskmine on, on meie jaoks siin ees ja ja selle järgi võib öelda, et väga vähesed meid meist oskasid arvata ikkagi, et et valitsus kukub ja, ja Tallinnas sellised asjad toimuvad ja nii edasi. Aga me läheme riburada seda mööda seda, seda küsitlust ilma väga seda nii tugevaks, tugevaks nagu saate teljeks võtmata, aga, aga samas samas me nendel nendel teemadel saates kindlasti liigume. Aga te olete kõik väärt vähemasti valitsuse ministriportfelli, kui mitte peaministrit ei saa neile pakkuda, siis te kõike nagu mainisite, et, et see majanduskasv on, on ütleme nüüd üks, üks lõpmata hea, üks lõpmata positiivne võiks lõpmata nii-öelda noh, asi, mis, mis, mis tingimata nagu märgib seda, seda Eesti Eesti edu, noh me teame, et peaminister Ansip on sama samasuguse seisukohale. Valitsus tahab seda mantrat, et, et majanduskasv on niisugune püha lehm, et et, et see on nüüd kogu kogu meie elamise ja olemise nii-öelda A ja O on väga oluline. See on kahtlemata oluline, aga ma küsiksin teie käest teisiti, et kas, kas Eesti läheb praegu kõige laiemas mõttes nagu, nagu õiges suunas või kas Eesti Eestit tervikuna? Oli see aasta 2005 niisugune, mis, mis võib öelda, et jah, me, me sellel aastal seadsime otra nii et me tulevad järgmistel aastatel võiksime nii-öelda õiget õiget nisu lõigata. No mina ütleks küll, et mul oli sel aastal kus käia, mõnedes millegipärast selle aasta esimesel poolel ja olid sellised mõned välissõidud, kus ma külastasin selliseid riike nagu Rumeenia, Türgi, Moldova niisugused Euroopa liidus kõrval paar tükki ja üks meie endine saatusekaaslane, kes ise küll väga tahaks, aga keda keegi üldse nagu tõsimeelselt veel Euroopa Liidu kandidaadiks ei pea ja noh, eriti muidugi Moldova külaskäigu järel ütleks ma küll, et jah, me peaks ka rahulikult nii-öelda peeglisse vaadates ütlema, et ega ikka viga ei ole sellel, kuidas meie elame kui ja kuidas, võrrelduna sellega, kui, kui kaugele on nemad. Ja, aga noh, samas teisalt võiks selle selle meie majanduskasvu kohta öelda, et kui me juba selles Euroopa Liidu klubis oleme et, et mis meil üldse üle jääb, meil ei olegi tegelikult teist võimalust, kui vähemasti 10 protsendi kaupa seda majanduskasvu hoida, kui me üldse tahame mingiski eluealises silmaga nähtavas tulevikus jõuda soomlase või sakslase elatustaseme piiri mailegi. Mis mind, mis mind natuke häiris lõppeva aasta puhul ja, ja võimalik, et see häirib mind, kui järgmisel aastal on see, et võrreldes varasemate aastatega oli Eestil sellise ühtse või suure eesmärgi puudus ühtne suur eesmärk. Et kui meil aastaid eesmärk, noh, ma ei tea, Euroopa liit või enne seda Vene väed välja või, või lõud liidust välja või, või, või kindlasti autosse, siis, siis ma pean ütlema, et nüüd lõpeb aastal selline mõnes mõttes nagu nagu oma elus aastaid, kõik nagu toimis, Euroopa Liidu fondid avanesid, noh me jõudnud kõiki raha ära kasutada, aga, aga sellist sellist suurt eesmärki, mille nimel nagu rühkida tänasel Eestil, ma julgen väita ei ole, sest eurole üleminekust ei ole saanud taolist taolist eesmärk ja aina haljas oks. Haljas oks on nii umbmäärane mõiste, et et kirjelda mulle haljast oksa, said nad Saksa koos kõigi oma probleem? Ei, ma ütleksin, pigem iga põhjamaa, kus kõigil on hea või peaaegu kõigil on hea, kus eesmärk on niisugune, et, et võimalikult paljudel inimestel oleks hea. Eesti meil on, meil on küll niisugune. Andres kas jah, 10 koma midagi, eks ole, viimase keskmine palk tõuseb nagu nagu vulkaan keskmine tase on elada töö rooli tähele. Aga samas samas need teed need teised numbrid, eks ole, ärme räägime siin tulekahjusid, narkomaaniat, AIDS-i ja kõike muud, eks ole siis nii-öelda mitte toime tulevat perede hulk. Ega, ega see pole ju olulised. Tähendab, ma arvan, siiski, mina julgeks arvata, et ka see on natuke vähenenud ja minu jaoks üks väga hea märk, mis majast värskelt nii-öelda küll kuskilt umbes veer uudise tasemel ajalehtedest lugesin, millegipärast mitte. Esikülgedelt oli see, et enesetappude arv Eestisse sel aastal oli viimaste väga paljude aastate või isegi paari aastakümne madalaim. Et minu meelest selliseid märke võiks ka tähele panna ja võib-olla suuremate tähtedega kirjutada mitte ainult negatiivset kogu aeg esile tõsta. Et kui me opereerime üksikute näidetega ja keskmistega, siis tegelikult kogu pilt ikkagi murdub kogu pilti ja seetõttu näiteks ütleme, inimarengu igas, mis võetakse väga palju erinevaid parameetreid arvesse, ei, ei näita meile nii roosilist pilti ja olen Aarne ka nõus, et näiteks kas või siin hiljaaegu avaldatud uurimus nende sissetulekud erinevatest, mis moodustasid eriti detsiilides ventiilide, siis mis iganes, aga see näitas ikkagi, et lõhestatus on Eestis täiesti olemas sotsiaalne lõhestatus. Ja ma tahangi öelda, et tõepoolest see majanduskasv isenesest ei ole eesmärk omaette, noh, see turufundamentalism. Me oleme siin elanud tõesti viimased 15 aastat vaid tähtis on see, see on tihti müüt, tähendab et kui mida rohkem majandust mahtu ja mida suurem seal on see tipp oled, siis pudeneb alla sellest rikkusest, see on osutunud müüdiks. Ja minu arvates selle majanduslikku edu ja selle edu tulemusena kasvanud rahvuslik koguprodukt selle nüüd nii-öelda ümberpaigutamine nõuab märksa suuremaid kokkulepped kui ainult siis koalitsioonivalitsuste, mis me näeme, kui, kui ebastabiilsed on sa? Aarne ütlesid, et näed ja me olime abitud tegelikult Eesti sisepoliitika hindamisel. Tõepoolest, sest see on selline ebastabiilne, teine asi on ebaloogiline. Tähendab, selles mõttes Eesti Eesti poliitikamaastik ei, ei, ei kujunenud. Minu meelest nagu ühiskonnale oodatavast. Kuna sel aastal no igatahes ma tahan öelda, et selleks, et sotsiaalsfääri suunata või teadvusesse seda suurt rikkust, mis tegelikult ei ole suurt vat meie, meie kasvutempo on selle pärast väga kiire, sest me oleme väga madalalt alustanud ja tõepoolest nüüd me viimane näide oli selle kohta, et meie, kes elatustase moodustab 50 protsenti pool Euroopa Liidu keskmisest elatustasemest, mõelda vaid, see on ikkagi väga madal. Küsimused on siiski päris palju tüsetatest mässanud poolikut pudelit üleval. Aga kui vaadata seda maailma mastaabis, siis Euroopa Liidu elatustase on maailmas ikka üks kõrgemaid, nii et sellest 50 protsenti ei ole sugugi halb. Oota, härrased, kui me räägime nüüd Eesti majanduskasvust, siis mina taban ennast ikka aeg-ajalt küsimus, et, et mis on selle põhjus. Ja ma tahaks väga vastata, et selle põhjus on meie, lugupeetud valitsus, on väga tark majanduspoliitika ja majanduspoliitiliselt langetatud otsused. Ma arvan, et kui ma küsiksin siin suure ringi küsimuse, milliste otsuste esile tõstaksite, siis te jääksite vastuse võlgu. Tegelikult on selle majandus ja teine see, et ta ei ole ühtegi otsust teinud. Jumal tänatud, et ei ole sekkunud, ei ole langetatud valesid otsuseid. Ta on tegelikult jätkatud seda reformikurssi, mis üheksandate aastate alguses tegelikult võeti suure käki ei ole kokku keeratud. Ja see, et meie majanduskasv niivõrd suur on, ei tulenenud Meie tarkadest, peaministritest ja tarkadest ministritest, vaid tõesti tänu sellele, et meie ettevõtjad on ise aktiivsed, et me oleme Euroopa Liidus, et seal on need fondid avanenud, et see inimeste peale töökus on nagu saanud nagu haljale oksale oksale ja valitsus ei ole seda takistanud. Mis selle valitsuse puhul ja üldse nende valitsuste puhul natukene ärevaks teeb, sel aastal on see, millele minu meelest juhtis Postimees tähelepanu, kui ma ei eksi. Kalle Muuli. Et esmakordselt taasiseseisvunud Eesti ajaloos on Eesti erakonnad valmis tooma Eesti välispoliitilisi prioriteete ja kokkuleppeid ohvriks sisepoliitikale ja seda näitas väga kujukalt see tants, mis toimus Eesti-Vene piirileppe ümber, kui lisati sinna preambula, mis oleks äärepealt noh, hea küll, kahte riiki sutaja andaga suhted läksid lörri küll ja nüüd meenutame veel sellest kuust seda, kuidas Eesti merepiir peaks vastu Helsingi kivirahne käima mis läbimineku vara ilmselt tekitab veel sama suuri probleeme, siis see on nagu ohumärk. Et, et mina küll soovitaksin valitsusele, pigem ärge tehke, kui teete valesid otsuseid. Aga muide, merepiiri osas tuleb ka tunnistada, et valitsus on siiski nüüd selle nädala jooksul hoidnud hästi kainet joont. Need, kes seda nii-öelda väikest, võidukat sõda on tahtnud alustada, eks ole, on olnud selgelt, mitte valitsus. Mina jälgi oleksin nagu Ainadega selles mõttes kindlasti nõus, et ühiskonda konsolideerida ja mobiliseerida on, on suhteliselt märksa keerulisem, kui ei ole nii-öelda niuksed katsutavat ajaliselt mõõdetavat ja mingit, väga väga suut konkreetset eesmärki. Et see nagu nagu Euroopa liitu astumine, NATOsse saamine ja, ja nii-öelda oma oma riigi nagu nagu baasseadusandluse ülesehitamine, et see on nüüd nagu tõesti lõpule jõudnud ja ei ole enam sellist, et öelge, mis, mis siis edasi on tõesti, noh, ma keerasin need haljas oks, eks ole, mis on kõige üldisem, aga, aga tegelikult ega ei ole jah, sellist suurt hulga suure eesmärgi jutt minut. Winter peale natuke murelikuks selle koha pealt, et mõelge nüüd rahulikult, tähendab, kas igal maailmariigil saab olla suur eesmärk saada ma ei tea, milleks siis maailmas see on niisugune Napoleoni, Hitleri Stalini, eks ole, niisuguse mõtteviisi umbes tulemused kuhugi laieneda, ma ei tea, või saada millekski kohutavalt, et, et võib-olla siiski ka niisugune normaalne rahulik elu on, on ka täitsa elamist väärt. Ja ma olen täiesti nõus suga selles suhtes, et võtame siis, mis on Soome või, või mis on Rootsi suur eesmärk, et me võime veel öelda, et meie suur eesmärk on saada rootsi sarnaseks või soome sarnaseks, aga mida nemad, vaesekesed teevad? Minul on, minul ei ole kunagi raskus tekitanud küsimus sellest, mis on Eesti suur eesmärk, see on selle rahvuse kestmine, mis on iseenesest oleks täielik ime, kui seda, seda, seda ime, ime suudaks venitada ikkagi mitmesaja aasta peale ja minu meelest see täiesti sellest tuletuvate just nimelt need iga-aastased ja, ja ka aastatepikkused. Tahtsin ma suunas, Rein on teosammul Eesti hakanud hakanud liikuma, et teatavaid nihkeid siiski siiski ma ei tea, umbes imeson. Nojah, aga, aga on üks asi, härrased, mis mulle praegu meenus, on üks asi eesti rahva puhul, mis ei ole 20 aastaga muutuvad. 20 aastat tagasi umbes 20 aastat tagasi ütles Priit Aimla et eestlased on harukordne rahvas Nõukogude liidus. Nad joovad kõige rohkem viina ja loevad kõige rohkem ajalehti. Ja muide see statistika üle muutunud. Me joome maailmas endiselt kõige rohkem viina ja keskmiselt loeme kõige rohkem ajalehti. Et huvitav, miks me joome viina, kas sellepärast, et loeme ajalehti või või loeme ajalehti, sellepärast me joome nii palju viina, ei oska öelda, miks see sõltub. Ajalehest loeb konstantsena. No nii, nii ta on, jah, aga, aga ma ei, ma ei usu, et, et see see viinajoomise jutt nagu väga-väga paika peab, sest kui vaadata, palju meil ikka põhja pool toimub, siis see on ikka hoopis hoopis juba. Ja ma tahtsin ühte asja küll korrigeerida, sa ütlesid, et sind hämmastab see ja sa oled nõus nende Kalle Muuli kolleeg Kalle kuuli väita ka selles, et et välispoliitilisi ettevõtmisi segatakse sisepoliitiliste eesmärkidega ja nii edasi. Et see kuidagi paistab eriti silma. Aga tegelikult on lausa ohtlik. Kui nüüd kogu aeg, mil Eesti poliitikas minu meelest nii palju kui mina olen saanud seda ise seal sees olles näha ja, ja seda ka lähedalt kõrvalt jälgida. Et siin selge, et vahet ei ole ja mul oli üllatav lugeda, et hiljaaegu äsja lugesin tegelikult ühte ülevaadet Soometumisest Soome kohta soometumise, tuleb välja, et seda mängiti ka Soomes endast, sisepoliitiliselt Soomele, Venemaa suhteid. Viiekümnendatel aastatel oli niisugune trumpkaart Soome sisepoliitikas endas, nii et selles mõttes KUS lugeja Max Jakobson Perfect ülevaatega sealt sai, siiski jätkaks veel natukene selle tõrva tilgutamisena meepotti, kui lõppevast aastast rääkida, siis mina ausalt öeldes ei mäleta sellist aastat, kus niivõrd jõhkralt oleks tallatud rahva õiglustunde peal. Ma mõtlen kõiki neid skandaale, mis seoses kohalike valimistega tulid kõik need pangahärrade käitumisi, Keila suvilad, kohukesed, mis iganes. Et see, kui ained ulatas Priit Aimla meelde, siis ma tuletaksin meelde ühte Priit Aimla karikatuuri. Ta oli Tärno Priit tänavalt jaanuarini, vabandust, jah. Et see on. No ja et põhimõte on siis see, et rahvas, raibe, söögu heinu ja olgu vait, meie võime teha, mis tahad, oli ka üks märksõnu tegelikult sel aastal. Oli ja, ja just iga siis see aasta nagu teistest ei erinenud, aga, aga võib-olla just selle selle asja nagu, nagu jõhkruse poolest või nagu noh, et, et pandigi püüne peale sellised asjad ja, ja ükspuha, kui palju koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi. Üks märksõna jah, tõepoolest. Jätkan Kald Peetri, Peeter Kaldre sõnadest ja olen sinuga täiesti nõus, et üks märksõnu, mis lakkamatult avaliku võimuesindajatelt sellel aastal kõlas, oli, et kõik teod olid täiesti juriidiliselt korrektsed. Ehkki ebaeetilised, et vot vot seda lauset või seda, seda mõtet korrati lõppeval aastal tegelikult rohkem kui ennem. Ja see tipnes kõike selle kurikuulsa lausega, mis läheb ilmselt annaalidesse ei kommentaari. Kommentaari jah, aga juriidiliselt oli kõik korrektne. Ja seda, seda juriidilist korrektsust huvitavat parafraseerisin aasta lõpus. Jürgen Kaljuvee, kas Ameerikas ei vahele küll narkootikumide, küll tšeki võltsimisega, tema ütles, vastupidi. Jah, juriidiliselt ma tegin valesti, aga moraalselt. Kõige sellega pani ta paraja tore iile punkti siin, mis, mis tegelikult Eestis toimub, ise ilmselt seda teadmata. Aga mina oleks seal optimistlikum, kui tohib, et, et. Meeleolud vahelduvad ja minu meelest see See kõik, et me sellest ikkagi nüüd aasta viimastel kuudel nii palju rääkisime, täna siin samamoodi nii-öelda oleme tegelikult meie siin laua ümber üksmeelsed ja ma arvan, et väga suur osa kuulajatest samuti, et kuidas seda kõike hinnata. Et see, et see siiski annab teatud positiivset lootust, et võib-olla tähendab, et nii-öelda kiiret juriidilist lahendust tõepoolest kellelegi vangipanekuna kellelegi mahavõtmisel on, need sündmused ei saanud aga mõnegi sellise tegelase ütleme, tuleviku karjäär on ikka tegelikult väga suure kahtluse all selle tõttu küll, et ta, et need teod on välja tulnud ja mõnegi nii-öelda aga poliitilise jõu tulevasele tegevusele see siiski teatud teatud pitseri paneb ja mõningaid neid asju siiski edaspidi tänu sellele, et mida me nüüd viimastel kuudel oleme rääkinud loodetavasti väga jõhkralt ei julgeta enam korrata. Konkreetsem. Edgar Savisaare poliitiline karjäär tulevikus on ohus tänu Keila-Joa suvila-le või kohukesele. Vot ei, Edgar Savisaare karjääris ma ei kahtle põrmugi. Aga Edgar Savisaar on kahtlemata üks poliitilisi geeniusi Eestis, kas ta, kellele ta meeldib ja kellele ta kohe üldse ei meeldi, aga, aga tema nagu noh, see, see on nagu natuke teine, teine võib-olla ütleme niiviisi. Kuulsin kahe kolleegi jutuajamist pealt mõned kuud tagasi, kui Hanschmidti skandaal oli lahvatanud ja kolleeg ütles teisele. Et oleks 300 miljonit krooni oleks täiesti ükskõik, mida must äriringkondades arvatakse. Jah. Mina kahtlen selles hoiakus, ma arvan ka, et kui sul on 300 miljonit krooni, siis tegelikult ta on tunne, et ega seda raha palju ei ole ja noh, ja kui on kolm miljardit, siis on vastav võrdeliselt veel rohkem. Kõik, eks ole. Jah, ma olen oma ameti tõttu siin viimasel ajal uurinud ka 1000 920.-te aastate Eesti elu ja siin leiab väga palju paralleelsusi. Silmas pidas sellest, kust me tuleme, tähendab, see põlvkond ei pool põlvkonda, kes nüüd on aktsioonis olnud viimased 10 aastat terve põlvkond, siis ka uus noorem põlvkond ikkagi nende juured on siis eelmises ühiskonnakorras ja sellel on ka tähelepanu osutatud erinevates uurimustes, et need hoiakud on sealt võimendunud, nii oli see ka kahekümnendat aastat Eestis, kui tuldi siis kodanikuühiskond polnud veel, nad oli küll võib-olla isegi küpsem praegu, aga need asjad ma kuidagiviisi seedin ära selle tõttu, et ma ütlen, et see kuulub nagu öeldakse, selle varakapitalistliku ühiskonna juurde, et need asjad tuleb üle elada. Võib-olla kõige suurem mure on mul ikkagi selle põlvkonna pärast, kes nüüd ikkagi sündis Eestisse 1991 praegu juba ületanud puberteedi hakkab lõpetama kooli, et missugune saab olema nende see moraalne põhi. Kuidas nemad tähendab seda eesti tulevikku tõlgendavad ja kuidas nemad oma osalust selles näevad ja kui nad võtavad üle needsamad selle eetilise aktivismi, mida meil jälle teiselt poolt silmakirjalikult öeldakse, maatiline, see valmistab mulle muret ja selles kontekstis muidugi mind huvitab väga näiteks siis eesti koolireform, mis seal ikka siiamaani veel pooleli ja tegemata ja kus arutatakse praegu ägedalt peaaegu et niimodi hammas hamba vastu, kas usundite õpetuste viilkoolidesse sisse või mitte. Nii et ja siin on mitmeid teisigi momente, mis just nimelt kasvava põlvkonna seisukohalt peaksid meile huvi pakkuma. Ma tooks eelmisest aastast välja nagu PL1 ühe niisuguse arengu, mis on otsapidi Eestiga seotud, aga aga rohkem nagu nagu laia maailma, aga need on nimelt oluline muutus Venemaa ja läänemaailmasuhetes, mille tõi hiljuti väga hästi välja oma artiklis Economist ajakirjanik Edward Lucas. Ja, ja see on see, et riigid, eriti Lääne-Euroopa riigid on täiesti selgelt jäämas Venemaast eeskätt Venemaa energiakandjatest sõltuvusse ja, ja on järjest enam valmis kõiki nii-öelda põhimõtteid ja ideesid ja, ja eetilisi norme sellel ohvriks tooma. Ja ega tegelikult ei ole siin ju midagi uut, muidugi me võime öelda, et ka eetikajaid ideelisuse lipulaev USA oli valmis mööda vaatama Inimõiguste rikkumistest Kesk-Aasia riikides, kui tal oli vaja sinna paigutada oma välju afganistani sõja pidamiseks. Üsna kiiresti unustasid lääneriigid ära selle arusaamatuse, mis toimus Hiinas Tiananmeni väljakul ja, ja on valmis sina kajama väga sõbralikku poliitikat. Aga see, mis jah, see muutus, mis toimus Läänemaailma ja Venemaa suhetes, see oli just minu meelest möödub möödunud aastaks märksa. Ma olen sinuga täiesti nõus, sellepärast et see on ka Eesti tulevikku silmas pidades kõige olulisemaid tendents, mida tuleb väga tähelepanelikult jälgida ja ma arvan, et tuleval aastal või uutel aastatel peab Eesti välispoliitika väga teravalt keskenduma just Lääne-Euroopa riikide, ma mõtlen eelkõige Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa suhetele, sest Saksa-Vene gaasitrass Prantsusmaa Vene suhted Taali ja vene sõprussuhted ja tõesti, nagu sa juba selle Edward Lukasele viitasite, on ohtlik see, et süveneb taas see, see tendents, mida me oleme näinud teise maailmasõja lõpus, kus lääneriigid võib-olla on valmis tooma oma väikeseid sõpru liitlasi ohvriks noh, antud juhul siis energiaaltarile. Nii et nii et selles mõttes oli, oli see aasta natukene kurb noor, lootust on see, et ega need väga paljuski on ju Lääne-Euroopa ja Venemaa suhted kinni selles, kes parasjagu Lääne-Euroopas pukis on. Kas selles kontekstis ööderi Putini suhtes Iraaki Putini suhted, Berlusconi Putini suhted võib olla natuke lootust, on see, et Angela Merkel valiti Saksa aga Peeter Martin, kas selles kontekstis pole jällegi optimism äratav see, et Eesti ja Soome on hakanud omavahel vaikselt tegutsema just nimelt selle kavandatava gaasijuhtme ja juba teostatava elektrikaabli ma veealuse kaabli suhtes, et et me samal ajal ikkagi kindlustama oma nii-öelda põhja? Mida mäe Rein kindlustame, see on ikka pisike niisugune Rehepappi niuke nüüd suurest ohust oma oma väikese kõrrekese. Ja aga, aga noh, see, et energiakandjad muutuvad üha olulisemaks ka poliitiliste hinnangute määramisele, vastne näide Ukrainast. Oranž revolutsioon oranžist revolutsioonist on möödunud veidi üle, vabastab Ukraina siiski pöördus demokraatia teele ja nüüd on ta need ta kahvlis ja, ja, ja ostab gaasi Türkmenistanist. Mis tähendab omakorda seda, et Ukraina demokraatlikult võimule tulnud president ei saa mitte mitte lähemal ajal mitte silpigi öelda midagi Türkmenbashi pasha kohta, kes on ometigi maailma üks üks võimsamaid diktaator ütleme Ukraina on veel suur riik ja seal on palju inimesi ja Ukraina on, on noh, väga-väga oluline riik Euroopa edasise arengu seisukohalt ja, ja kõik see, mis toimub Ukrainas, on äärmiselt äärmiselt oluline kogu Euroopa. Mina ei saa ametlikult öelda, et Türkmeen Jaapanis valitseb diktatuur. Aga ega sellest ei olegi nagu midagi, et ka Ameerika ühendriigid ei saanud öelda, et Usbekistanis oli, on võimud diktaator ja seal rikutakse Novis rikutakse, mis ongi olnud seal, seal seal on tuumaplahvatus inimõiguste rikkumise alal, eks ole, ja ja mis seal ikka, kuni kuni ühel hetkel usbekid lihtsalt leid Ameerika oma väebaasidega välja ja siis alles said armeest rääkima hakata. Et see on see niuke küüniline pragmatismi tegelikult levinud nii ühes kui teises maailma servas, et ei, ei ole vahet, kas, kui pikad on need demokraatia traditsioonid. Ukraina puhul ma tooks välja selle, et lääneriigid käitusid Ukraina puhul praegu väga sarnased, mis nad tegid 56. aastal Ungari suhtes. Kõigepealt nad ergutasid Ungari ülestõusu, andsid igati mõista, et me tuleme teile appi. Pärast selgus, et keegi ei tulnud appi Ukrainas oranži revolutsiooni ergutada ja kiideti heaks, nii kuidas vähegi võimalik. Nüüd kui Venemaa keerab gaasi kinni, siis Euroopa liit ütleb, et ei noh, see ei ole nagu meie asi, et vaadake ise, kuidas te seal saate. Küllalt sarnane suhtume. Jah, ei, ma arvan, et, et see see nii ei, ei ikkagi ei kujune ja ja küllap ka Euroopa Liit ja kogu kogu ülejäänud maailm võtab selles tülis nüüd see on praegu niisugune väikene eelmäng suhete klaarimisega tegelikult. Tegelikult peame Ukraina puhul tähele panema ka seda, et, et Ukraina andest üks võti meie võib-olla ütleme meie Vene suhete seisukohalt, et et käesolevat sel aastal kahtlemata me võime küll enda nii öelda pisikesest mätta otsast vaadates öelda, et Eesti-Vene suhted olid hästi olulised, eks ole, et piirilepe ja isegi see gaasitoru aga, aga võrreldes venelased Raina suhetega ütles, et Venemaa jaoks see pisikese Eestiga suhtlemine on ikkagi mingi kolm suurusjärku väiksem küsimus olnud ka aastal 2005. Ei no loomulikult, Eesti-Vene suhted ei ole tähtsad iseenesest, aga need on indikaator selleks, kuidas me tunneme enda selja taga neid suuri organisatsioone, kus me praegu oleme kellest me arvasime, et nad meie huve kaitsevad ja ega ma eriti Lõuna-Eesti-Vene suhted näitasid, et ega seda tuge seal taga eriti ei ole. Ja minu meelest tuleval aastal tipnevad Lääne ja Venemaa suhted ju üpriski perväärsel kombel, kui Venemaast saab G8. Venemaast saab G8 ees. Selle tõttu ilmselt kõigile tõesti Eesti poliitikahuvilistel, nagu sa juba Peeter ütles, et oleks hästi kasulik hästi põhjalikult, Max Jakobsoni värskelt eesti keeles ilmunud raamat läbi lugeda Soome Soome Vene poliitika kohta, nii-öelda Soomele rasketel aegadel, talvesõjaeelsest ajast kuni kuni, ütleme 40.-te lõpuni ja kui Soome pidi ikka praktiliselt üksinda hakkama saama, noh võib-olla väikse moraalse toetusega Hea küll, aga meie ei saa otsustada seda, kes on Prantsusmaa järgmine president või, või Saksamaa kantsler või kes istub Kremlis ja meie ei saa ka seda gaasitoru kindlasti takistada. Sulle ühe näite, kuidas meie saaksime otsustada, kes on ühes või teises Euroopa Liidu riigis võimu juures, meenutame Austria juhtumit ja Jörg Haider fenomeni, kui Euroopa Liit nagu üks mees pani, nagu öeldakse, ultimaatumi ja veto ja Austria tegi täpselt nii, nagu öeldi. Meil on need sõnaõigus olemas. Ma tahtsingi edasi küsida, et kas, kas Eesti enda välispoliitika ehk see siis mis, mis on nagu meie enda kätes, mida me ise saame teha ja kujundada on olnud siis päris nüüd see eriti just sel aastal, kui me olime esimest nii-öelda täis aastat Euroopa liidus ja, ja oleme oleme nagu kõik teinud, kas mitte ainult siis meie nii-öelda professionaalsed diplomaadid, vaid ka vaid ka meie, meie poliitikud, kes kes. Kogu aeg püssiga vahet sõeluvad. Ma ei ole muidugi selles mõttes Eesti välispoliitilise joonega eriti kursis, kuna sellest ei olegi eriti palju kuskilt midagi lugeda, tähendab ikkagi ma tulen selle vana jutu juurde tagasi, et ma ei näe kuskilt Eesti välispoliitika suurim analüüse ja instituutide, mis oleksid siis akadeemiliselt pädevad ja, ja ma võiksin neid pärastena käsitleda, millel oleks kõrval jäetud niisugune tõepoolest oma poliitiline või Eesti sisepoliitiline element. Ja seetõttu ma tahaksin mängu tuua ühe niisuguse mehe ja tema äsjailmunud eesti keeles raamat Ulrich Becki, kes 20 aastat tagasi juba kirjutas sellest, et kogu lääne ühiskond on sisenemas täiesti uude paradigmasse riskiühiskonna paradigmasse ja muuseas kõik need sammud, kaasa arvatud siis Saksamaa käitumine Venemaa suhtes selle gaasitrassiga sõlmimine, see on tüüpiline risti ühiskonna nii-öelda käituma, kus müüakse riske. Ja, ja minu meelest noh, võib-olla, et meie hinnangutel Eesti välispoliitika suhtes ja ka Eesti siis saatuse suhtes Euroopa liidus, tema võimaluste hindamiseks Euroopa liidus tuleks läbi võtta kõik selle riski riski ühiskonnale iseloomulikud tunnusjooned kaasa arvatud ka see, mis puudutab Eesti ühiskonna ennast, kus on ka juba nagu politoloog Toots ütleb, et Eesti sisenemas ise riskiühiskonda ja me lähme mitmete näidete varal, ütleme siin äritseme selle süsihappega asi, mis kostates tuleb, vahetame selle nii-öelda rahaks. Meie suunime riskiühiskonna tunnus on see, et me oleme oma demograafilise nii-öelda tasakaalu mängu pannud selleks, et majandusedu oleks piisav ja nii edasi ja nii edasi, nii et selles paradigmas ka välispoliitika hindamine annab meile võib-olla mõnevõrra teistsuguse nägemuse. Aga noh, see on niisugune abstraktsioon, sest et mul ei ole tõepoolest piisavalt tõepärast informatsiooni Eesti välispoliitiliste kalduvuste suhtes. Võib-olla teil on kolleegid? Ei no informatsioon loomulikult, kellel saab olla siin meie laua ääres istujatest täielikke informatsiooni, aga nõrk tundub see poliitika olevat Eesti välispoliitika sel aastal tundus olevat äärmiselt nõrk. See oli kõik selline Athos reageerimine sammuga korraga ma ei näinud seal mitte mingisugust pikemat ette planeerimist, riskide analüüsi, mis võib tulla, see puudutab nii üheksandat maid, ajaloo käsitlus, see puudutab piirilepet. See puudutab seda, et näiteks noh, kas või piirilepped, miks me ei garanteerinud endale juba eelnevalt ei teinud lobitööd selleks, et Euroopa Liit võtaks meie suhtes toetava hoiaku, kui oli teada, et selline selline võimalus on, et see piri leppek umbe läheb. Samamoodi gaasitrass, mida ju tegelikult Te teate juba 92.-st aastast seda planeeritakse. Nüüd see tuli nagu selgest taevast jälle tagantjärgi reageerimine ja, või siis võtame veel laia, lugesin, mina näiteks ei tea, mis on Eesti välispoliitika seisukoht. Lääne-Euroopa kõige teravamas või ühes teravamas küsimuses on see moslemiühiskonna ja, ja lääne ühiskonna omavahelised suhted näiteks kas või Prantsusmaal nende viimad viimaste rahutuste või mässude valguses või, või siis Saksamaal toimub samamoodi. Ma ei ole kuulnud, et Eestil oleks mingisugune seisukoht, näiteks et mismoodi areneb Lääne ühiskond, kus järjest suureneb moslemi elanikkonna osakaal. Eestil on selge seisukoht näiteks Türgis vastuvõtmise suhtes, mis on igati toetav, kuigi arvestamata seda, et Türgis pannakse vangi inimesi lihtsalt selle eest, et nad ütlevad, et toimus armeenia genotsiid. Ei küsimus oli ikkagi nagu natuke laiem, et, et kas Eestis on olemas selline, kuidas tähendab meie välispoliitikat nagu ikkagi kujundatakse, et räägime, kui, kui vaevaliselt, kui, kui palju, kuid võttis tegelikult see aega, et otsustada, kas meie president läheb kaheksas üheksas mai Moskvasse või ta ei lähe. Ja samal ajal ütleme sellist nagu, nagu balti koostööd selles küsimuses ei olnud. No lõpuks tuli asi välja nagu noh, nagu öeldakse, nagu alati, eks ole. Läti president läks Moskvasse, säras, andis seal intervjuusid, paistis silma, kõik panite tähele, samas väga head meie oma ei läinud, eks ole, paistis sellega silma nagu, nagu rõhutas seda seda probleemi, mis, mis tegelikult neil nagu, nagu ajalooga on. Ja, ja samas oli see nii-öelda nagu, nagu mõtestatud samm. Või oli see nii-öelda juhuslikult tulnud samm, et Lätil juhuslikult on niisugune president ja meil juhuslikud on teistsugune president või mis? Minu meelest seal üheksanda maiga kukkus kuradima hästi välja ja sellest et see oli nagu hästi eksitav tulemus kokkuvõttes, et tegelikult sellest tohutust nii-öelda sisepoliitilisele populismile suuresti järeleandmisega segatud niisugusest välispoliitilisest peataolekust, nagu tänu suuresti Ameerika presidendi väga kindlatele seisukohavõttudele enne üheksandat maid mingil põhjusel, mis pigem ei olnud ka meist sõltuvad, vaid vaid võib olla sõltuvalt sellest, et lihtsalt Venemaal teatud peavad teatavad noh, pead tõstvaid meeleolusid tahtis nagu laas natukese nii-öelda ütleme, omalt poolt nagu tagasi tõrjuda. Tänu sellele kukkus välja nii, nagu oleks geniaalseid nii-öelda geniaalselt hästi toimiv, mina väidan, kõige edukamat välispoliitikat on Eesti ajanud Aasia suunal. Aasia-suunalist edukat välispoliitikat ei ole tehtud mitte Islandi väljak üks majast vaid seda on teinud 10 kuni 12 meheline Eesti päästeüksus. Mis on seal regioonis viimase aasta jooksul tõepoolest silma paistnud ja Eesti märki äärmiselt kõrgel hoidnud. Ja mitte ainult see kuidagi tuletan ikkagi meelde pommikoer Afganistanis, kes meie missioone vist Afganistanis, Iraagis, Bosnias, et, et need on, need on kindlasti niisugused märgid, mis, mis sel aastal nagu lähevad. Mina mina ütleks, et Eesti 2005. aasta välispoliitika tegelikult tulenes aastast 2004 ja tegelikult Eesti 2005. aasta välispoliitilisele joonele panin ikkagi tohutu märgi koguse kähmlus Lihula ümber mis, mis nagu tegi ühiskonnas, lõi teatud niisugused, et. Teatud sellise pingeolukorra, mille tõttu ka üheksandasse maisse tuli suhtuda mingi kohutava pingega mille tõttu nüüd ka sellesse gaasitrassist tuleb suhtuda nagu, nagu mingisugusesse maailma lõppu. Muide, seesama gaasitrassi missugune on Eesti ametlik seisukohast või missugune on Eesti välispoliitiline selge suund selle gaasitrassi suhtes. Peaminister ütleb, et Me reageerime üle, meie ajakirjandus on kõvasti asju nagu üle võimendanud. Välisminister muidugi jagab tema seisukohta, aga ega meil niisugust selget konkreetset ettekujutust ei ole, et mis nagu meie edaspidine taktika või isegi strateegia võiks olla selle tulevase trassi suhtes, mida keegi pole ju. Ma vaadates vaadates peaministri aastalõpuintervjuud Eesti televisioonile, saime aru, et peaministril puudubki seisukoht absoluutselt kõigis küsimustes. Kohukese küsimuses, valitsuspartnerite küsimuses, opositsiooni küsimuses, gaasitrassi küsimuses välispoliitika küsimuses suhkrutrahvi küsimuses. Euroopa Liidu välispoliitika küsimus, Euroopa Liidu põhiseaduse küsimus Euroopa Liidu sisepoliitika küsimuses Eesti-Vene suhete küsimuses. Vähemalt ta ei väljendanud üheski punktis oma selget seisukohta. Vabandust, kui ma tõin teie mõtteid kõrvaldada. Aga võib-olla see on seesama tarkus, mida siis Peeter ütles, et väga hea, kui nad ei võta üldse midagi. Selline teflon Jäplanna midagi. Võib-olla see minnalaskmine ongi jah, tõesti see poliitika, mille sest kindla kindla piiriliseks poliitika seisukoha võtmiseks ilmselt selles suunas nagu selline pragmaatiline mõistus käsiks seda, nagu avalik arvamus ei luba, kõik me teame, tegelikult on nagu küsimus suuresti selles, et võtta nii-öelda pragmaatiliselt niisugune välispoliitiliselt võib-olla mõistlik seisukoht läheb vastuollu sellega, mida nii-öelda rahva teatud ülesköetud emotsioonid vastu võtaksid, sellesama gaasitrassi puhul võiks võib-olla tegelikult kui me teame, et, et, et kui on tõsi see, et see gaasitrass on algusest peale kavandatud liikuma Soome majandusvööndis, et tegelikult Soome, et tegelikult Vene-Saksa gaasitrassil see nii-öelda kuni käesoleva aastani plaan oli vene, saksa, soome gaasitrass osalusega firmaga Fortum Soome gaasifirma hetkel on nende nii-öelda taustal kõik see jutt meie merepiiri nihutamisest. Noh, kui me seda päris Helsingi nihuta, et siis me nagunii ei segaks sellega seda gaasitrassi. Et see kõik tähendab et ilmselt väga ebapopulaarne tänases Eestis kujunenud õhus õhustikus on öelda, aga noh, mina võin võib-olla öelda, ehkki ma ei ole poliitik kavatsesin praegu pürgida ka, et, et võib-olla see, kas nii-öelda ei ole meie asi või õigemini öeldes, et võib-olla me tegeleme mingisuguse mingisuguse kemplemisega asja suhtes, millega me ei peaks tegelema. Tegelikult me kõik teame, et sa oled nagunii mitte midagi tehes on lühikest aega võimalik olla äärmiselt populaarne aga tegelik, aga pikka aega ei saa lollitada. Jah, aga Ainar, kas vaata Me lihtsalt ei taba ära erinevate peaministritüüpide ja nende nii-öelda noh, ma ei räägi, sest nendest poliitilisest seotustest, et siis nende kandepinnast ja nendest välja kui need jõujoontest, aga, aga noh, me võiksime eeldada seda, et et peaminister Andrus Ansip on selline mänedžeri tüüpi peaminister, et kogu valitsus ja toimib ja, ja, ja, ja, ja, ja Eesti Eesti elu ju ka Mänedžer tüüpi peaminister kaasaegses maailmas tähendab seda, et seatakse eesmärgid, mõõdetakse tulemust, kasumit, firma toimimist väga selgete põhimõtet. Jaa, aga kui sa oled juht, juhtpartei, kus need koalitsiooni siis antud juhul see olukord, ma ei, ma ei tea, kas seal ei ole, aga mitte väga keeruline oli võimalus juhtida. Ja, ja ma ei, ma lihtsalt ütlen, et. Võrrelda alles meil on selle aasta sees võrdlus, eks ole. Peaminister Juhan Partsi. Aga samas on meil asja, oli ka Tallinnas linnapea, eks ole, kes oli ka mänedžer tüüp ja juhtis linna nagu. Aga eesmärk võib olla ka see, et masinavärk käiks enam-vähem tõrgeteta kuni järgmiste valimisteni. Ja, ja ma arvan, et väga paljus praegu tegelikult toimub ikkagi nii-öelda pinna siis ettevalmistus kui põllumeeste nii-öelda siis ma ei, ma ei tea, mis, mis protseduur see peab nimetama, mida põllul kasutatakse, ütleme, mitte sügavkünd, aga vähemasti rängid. No ütleme nii kobestamine ja selleks et startida hästi presidendivalimisteks järgnevateks. Selles mõttes 2005 oli 2006, tuleb kindlasti üks õnnetu aasta, et Eesti poliitikas käivadki asjad nii-öelda valimistest valimisteni ja kahjuks on valimised väga lähedal. Ma ei tea, kui palju need presidendivalimised mõjutavad. Nii-öelda seda kindlasti võtavad, aga kindlasti riigikogu valimised 2007. Kevadel on, on see nagu libe tee, kõik astuvad ja hoolikalt astuvad ühte jalga teiste teise ette, et jumal hoidku, mingisuguseid libastumist ei toimu. Samas aga väga keeruline on hästi riiki niimoodi juhtida sellistes sellistes tingimustes ega, ega siin väga häid lahendusi ei olegi, ilmselt ongi poliitikutel ainult niisugused halvad ja väga halvad lahendused. Aga tegelikult ei lähe meil ikkagi halvasti, vaid läheb hästi, nagu me just rääkisime majanduskasvust ja, ja me ei näe ka ette, et järgmisel aastal olemasoleva valitsuse juhtimisel nagu peaks majandusel halvasti minema ja ma olen siin nagu Peeter Kaldre poolt vahepeal öelduga hästi nõus, et valitsuse põhiline teene on selles, et ta ei ole Eesti riigi tegevust seganud ja tegelikult see valitsuse vahetus kais seganud. Tegelikult ehkki Eestis toimus tohutu valitsuskriis ja valitsuse vahetus, siis, kui väga see eesti rahvale korda läks või või meile kõigile, et partsu valitsus asendus Ansipi valitsusega midagi nagu oli, eks ole, aga mitte mingi tohutu aasta. Ma tahaks muidugi natukene kummutada seda muljet, et Kaldre seisukoht on see, et mida vähem valitsus teeb, seda paremini mõtestada. Sisepoliitika seisukohast on tõepoolest võib-olla parem. Ta midagi, nii, sa ütlesid. Lisada seda, et see, et ta ei tee välispoliitikas, see võib pikemas perspektiivis väga kõva laksu tagasi anda. See, kui Eesti ikkagi ei suuda mõjutada Euroopa Liidu poliitikat, ükskõik, kas Venemaa suunas Aasia suunas suhetes Ameerika Ühendriikide, siis see võib bumerangina ükskord tagasi tulla ja siis enam ei ole nii hea seal Euroopa Liidu. Ei nojah, aga valitsus, valitsus ei saa samas ilmselt välispoliitikat kujundada, kui nii-öelda parteidevahelist kokkulepet selleks ei ole, seesama piirilepe näitas hästi, eks ole, et üks asi on, et me võime öelda, et välisminister Paet ei suutnud ma tea tagada seda, eks ole, ta et neid nii-öelda tema allkiri piirilepingul ka tegelikult maksvusele jääks. Aga tegelikult ta ei saanud ju noh, nii-öelda ta jäi alla sisepoliitilises, selles, et ikkagi mõned parteid otsustasid sinna preambula lisamist. Tegelikult ta tegelikult ootab meid on järgmine aasta selle aasta jätkuks äärmiselt oluline, mida me, millest me rääkinud, mida me ei teadvusta, et kui 2007 märts on parlamendivalimised. Tegelikult see, kas Eesti saab eurole üle mindud 2007, esimene jaanuar või ei saa võib olulise kaardina mõjutada valimistulemusi või vähemalt tungida valimiskampaanias. Ja, ja tegelikult. Ma arvan, et see, see, see eurorahale üleminek saab järgmisel aastal olema üheks selliseks sisepoliitilise sisepoliitiliseks teemaks absoluutselt. Nõus, kui vaadata veel ka kallutajaid ja kus enamik eestlasi on ju eurole ülemineku vastu ja see, kes tõstab kilbile selle, et ärme hoiame oma kallist krooni see 100, oodates. Rõdu ja samas on ütleme, selle aasta jooksul Eestil kolm välisministrit, noh ütleme, see keskmine oli küll ainult mõne päeva, aga, aga ikkagi ja, ja kui ma ikkagi kuulen sellistest asjadest, et, et peaminister hoiab paberit välisministri kinnitamiseks kinni oma laua peal ainuüksi sellepärast, et välisminister noh, kes on nii-öelda, ütleme siis sel hetkel välisministrikandidaat ei saaksime ametisse astuda, et ta ei saaks sõita oma kolleegidega kohtuma Brüsselisse. Nii nagu see sel aastal juhtus. Vot vot need on asjad, mis, mis kind, mida kindlasti ei tohiks olla ja, ja siin on see, et sisepoliitiline jama hakkab nagu normaalse välispoliitika tegemist mõjutama. Ja vot see on, see on asi, mis, mis ütleme ühes normaalses riigis ei, ei, kindlasti täiesti täiesti lubamatu. Mida mina tahaksin lisada ikkagi sellele iseenesest, heal aastal just nimelt seal majandusega silmas pidades ja ja selle selle laienevaid mõjusid kogu ühiskonnale silmas pidades on see, et minu meelest nüüd see kasu, mis on lõigatud, et seda rakendatakse sel eesmärgil, et ei muutuks müüdiks, mis on kohe müüdiks muutumas seal nõndanimetatud Teadmispõhine, Eesti. Ja, ja tõepoolest, kui ma vaatan neid kanaleid, neid laekumisi, neits raha, siirdeid, mis, mis on puudutavate teadust, mis puudutab õpetajaid kogu õpetamisprotsessi siis see teeb mind ikkagi väga päevaks, et mitte öelda kurvaks ja, ja tõepoolest, ma mõtlen, kas või praegu näiteks selle kahe miljardi peale, mis tuleb välja, et on eelarve ülejääk, eks ole, et, et minu meelest tuleks seda just nimelt ikkagi realiseerida selles suunas, et see Teadmispõhine Eesti ei muutuks müüdiks ja eriti Me kõrgkooli õppejõuna ma tunnen seda, et tõesti praegu inimesi tuua teaduse juurde selleks, et nemad ise saaksid olema õpetajad koolides, ülikoolides, kõrgkoolides, see on praegu väga katastrofaalse seisund, on ainult üks näide. Kui tööle minema raste teenib niisama palju kui Tartu Ülikoolis dotsent siis, siis see näitab seda, seda, seda lõhet, mis tegelikult valitseb just nimelt nii-öelda õpetajate ja kogu selle selle Eesti tulevase intellektuaalse kihi ettevalmistamisega käigus, nii et siin peaks küll midagi olulist. Helist võrrelda, minna poolioniga, kui ma rääkisin eesmärkidest, aga nõus haridussüsteemis puudub eesmärk ja tegeleb, tegeletakse asendustegevusega. Jah, ja öelge, et ma olen hitlerliku, Napoleoni mõttelaadiga puudub haridussüsteemis puudub eesmärk, mille suunas liikuda. Selge siht. Tundus, et põhieesmärk oli tasuta koolilõuna, kui ta lõpuks ka ei saanud. Nonii üks asi, mis tuleval aastal on esialgu kindel vähemalt aasta esimeses pooles, on see, et Eesti raadios ja vikerraadios saade Rahva teener jätkub, on Sulev ja meie klubi. Oota, päike muutus, aineril tuleb väike paus sisse. Kuni viisat kuni viis aastat sulle antakse kuni viis aastat. Kriminaalseadustega. Lammas on varem välja, näeme käigus see, mis meil on siin olemas tele ja raadiojuhid mõlemad, siis milliseks see avalik-õiguslikule ringhäälingule see uus aasta kujuneb? Eeldatavalt raskeks. Kergeid lahendusi ei ole. Ma olen optimist. Mina arvan ka, et, et Eesti raadiole ei hakka uuel aastal minema halvemini kui Eesti riigil. Et mõistlik, normaalne rahulik areng rahul. Miks ma veel tahan veel kord kiita seda mõtet, et, et, et on hea, kui valitsus, nagu riigi elu võimalikult vähe segab valitsustega vahetamine minu meelest majanduskasv ja, ja täpselt samamoodi ka igasuguste selliste organisatsioonide tegevus on tegelikult kõige parem elu on näidanud ikkagi rahu perioodil nii-öelda rahuliku arengu perioodil. Ja ma arvan, et Eesti riik väärib rahuliku arenguperioodi jätkumist aastal 2006 ja ja raadio televisioon sealhulgas. Eesti televisiooni kindlasti nii hästi ei lähe arvesse võttes seda, mida Steiner ütles meie istuva peaministri kohta asja galantne selge aitäh kõigile, eeskätt kindlasti aitäh meie kuulajatele, aitäh kolleegidele, kes võtsid vaevaks täna siin aasta viimasel hommikul vikerraadio stuudiosse tulla. Head vana aasta lõppu ja veel paremat mõistagi uut aastat, sest rahva teenrid jätkub ja juba nädala pärast on sinu seltskond aitäh ja ilusat aastavahetust.