Igasuguse mastaapse objekti rajamine eeldab ka väga aktiivset kaasamist, mida hetkel ei ole toimunud. Meil on mingi 10 aasta tagused keskkonnamõjuhinnangut, mis ei ole hetkel adekvaatselt, sellepärast et 10 aasta jooksul on ka linnaehituslikku kontekst muutunud. Tegemist on Unesco maailmapärandis oleva Tallinna vanalinna vaatesektoriga, mis on ka planeeringuga kinnitatud. Lahes asub veealust, kultuuripärandit mõju sellele ei ole hinnatud. Aga laiemalt, et avalik ruum on meie ühine väärtus ja sinna tuleb kaasata nii erialaorganisatsioone kui ka piirkonna elanike ja Tallinna avalikust. Seda põhimõtteliselt saaks ilmselt teha ka hoonestusloa menetlemise käigus. Ma usun küll, et saaksid ma kindlasti juriidiliselt kõiki nüansse ei oska veel võrdluseks tuua, kuid Tallinna linna ehk siis. Ma pean, mingit sellist mastaapset, objekti planeeritakse siis selleks on oma kord ja lähenemine olemas, on toimunud selles planeerimismenetluse käigus, kus kõigil on võimalus oma arvamust esitada ja otsitakse seda parimat lahendust. Aga Tallinnas laht on tegelikult avalik ruum, ühine väärtus ja selle hoidmine ongi meie ühistes huvides. Nii et sõltumata juriidikast peaks tegelikult sellised linnaruumilised väärtused ja sobilikus ja nii edasi rääkima selgeks enne hoonestusloa menetlemist. Seal meelelemused, sõltumatu juriidikas tuleks selliste oluliste objektide rajamise puhul võimalikult laiapõhjaliselt kaasata kõiki huvigruppe. Aga ka erialaorganisatsioone.