Tere päevast ja see ei ole eksitused, eetris kõlas rahvateenrite Signature ja kell on juba kaks. Tõepoolest sport ja suusatamine on meie ühiskonnas nii kõrgelt hinnatud, et kõik teised saated võivad kas tulla eetrisse või hoopis ära jääda, nii nagu on ootamas näiteks olümpiamängude ajal, kui paljud Eesti raadiosaated üldse teevad pausi rahvaraadio siis jah, seda küll. Iseasi muidugi, kas spordisaadete kuulates on sama kõrge kui meie saate kuulatavusega. Selle üle võib vaielda. Täna on uue aasta esimeses rahvateenrite saates, mis üldjärjekorras on juba 398.. Margus Mets, Pärnu Postimees, tere, Margus ja head uut aastat sulle, ehkki on juba vene jõulud. Aitäh siiski kõigile kuulajatele ka head uut aastat. Ja Rein Veidemann, kes oli aasta viimases saates aga sulle ja sinu kaudu siis ka Tallinna ülikoolile. Suur tänu kõikidele Eesti ülikoolidele kõikide haridusjanuliste inimestele ja kõigile inimestele. Ja Postimehele ka muid postimehega ja elukestev õpe, nii et õppige ja saatejuht on täna Mart Ummelas ja tõepoolest siis tänases saates tahaksime kõigepealt lühidalt kokku võtta eelmise aasta meie ennustuse tulemused, mis aastalõpusaates ajapuudusel jäid kokku võtmata ja tänase saate teises pooles, siis teeme ka oma uue ennustuse selleks aastaks. Näiteks oleme siin küsinud meie rahvalt teenrite saate osalistelt kellest võiks saada Eesti järgmine president ja oleme küsinud, mis on meie praegusest valitsusest, kas mõni minister lahkub sellest, oleme uurinud meie raudtee saatust Eesti ja Vene piirilepingu jõustumist ja nii edasi ja nii edasi, kuni siis lausa korteri hindadeni ja keskmise palgani välja. Aga nagu öeldud, sellest, siis saate teises pooles. Aga kui te lubate, öine Margus, siis tõesti teen lühidalt väga lühidalt, kokkuvõttes sellest eelmise aasta ennustusest, sest tegelikult 20-st küsimusest, mis meil oli tollal valdav enamik läks täppi, nii-öelda teostus millega me ainult mööda panime, see on raha ja tuludega seotud ennustustega, me lihtsalt ilmselt ei lootnud, et raha nii palju juurde tuleb. Näiteks kui me oskasime öelda, et rahvuslik koguprodukt kasvab 2005. aastal rohkem kui eelmisel aastal siis meie ennustus riigieelarve osas ei küündinud 60 miljardini, aga nagu me teame, see oli. Või tähendab, selleks aastaks oli üle 60 miljardi keskmine palk 2005. aasta kolmanda kvartali lõpuks. Kas see ületab 7500 krooni, ületas oli 7800 peaaegu. Mis puutub kauba korvi Tallinna perenädalasse oma korvi, siis need andmed, mis mina kätte sain, osutavad, et meie pakkusime ligi 700 krooni kauba korviks, kuid näiteks augustis oli alles 670 krooni ja ma ei usu, et eriti palju on kasvanud aasta lõpukuude jooksul. Paraku statistikat Rauba korvi kohta ei ole viimastel kuudel enam ajakirjanduses avaldatud. Poliitikaküsimustes me arvasime, et suurim võitja 2005. aasta kohalikel valimistel on Keskerakond ja nii ta ka oli. Tallinna vaim võimuliidu osas. Meil oli küll väga erinevaid pakkumisi, kuid ka paljudes nendes enamikus esines Keskerakond, kes siis nüüd nagu me teame, et lõppkokkuvõttes saavutas ainuvõimu pealinnas. Ega me muidugi mööda panime sellele andestatav, et kes on Tallinna uus linnapea, vaevalt oleks keegi aasta tagasi julgen arvata, et see on Jüri Ratas. Meie enamik meist pakkus Aaviksood ebaviksad üldse tähele pannud. Nende isikute oletamiste või pakkumistega on suhteliselt lihtne nii-öelda alt minna, sest et siin on neid niisuguseid subjektiivseid eelistusi, ootamatusi palju rohkem kui need statistilised keskmised, mida võib aimata nii-öelda, kui sa lihtsalt prognoosid või, või paned otsa või võtad maha, seda on lihtsam, aga isikute puhul tõesti asi läheb. Väga astroloogiliseks ja aga üldpoliitilised küsimused, need olid enam-vähem perearstipaigas. Üldiselt arvasime, et Keskerakond võib moodustada Res Publicaga võimuliit linnades ja valdades. Arvasime, et võimukoalitsioon Toompeal laguneb. 2005. aasta jooksul, mis ka toimus. Selles osas me küll natukene panime tõesti mööda, et kas balti riikide presidendid osalevad Moskvas teise vaeva sõja fašismi üle saavutatud võidu pidulikul tähistamisel, me arvasime, et jah, nagu me teame, kak kaks ei osalenud, üks osales, nii et ka see päris viltu ei olnud. Edasi kas Eesti-Vene piirileping kirjutatakse alla, me arvasime, et jah, noh, me teame, et ta kirjutati alla, aga sellest hoolimata ta ei ole tänaseni jõustunud. Alustatakse Ameerika Ühendriikide juhtimisel plaanilist operatsiooni kusagil nii-öelda sellises paariariigist, siis me arvasime, et ei, nii ka läks. Kas Iraagis korraldatakse parlamendivalimised ning suhteliselt stabiilne areng demokraatia suunas jätkame, ütlesime. Nii ja naa. Mis ka tegelikult on olnud, nagu me teame, kõik valimised on toimunud, aga samal ajal mingit täielikku rahu ja üksmeelt sealjuures saavutatud. Ja lõpuks niisuguse meelelahutusküsimus, et kas Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Kiievis, jah, seal taga toimus. Kas Eesti pääseb finaali? Ei pääse, heida pääsenudki. Kas Eesti saab kuldmedaleid suusatamise maailmameistrivõistlustel? Arvasime, et jah, no me teame, et napilt ei saadud, sest saadi kaks neljandat kohta. Kas Markko Märtin jõuab persoon meeskonnas kullani, me arvasime, et ei jõua ja nüüd me teame, et ta ei jõudnud ja tõenäoliselt ei jõuagi. Eilse intervjuu põhjal kas keegi eestlastest jõuab medali nii kergejõustiku MM-ile, arvasin, et jah, ja me võime siinkohal õnnitleda taas kord Värnikut kulla saavutamise puhul nii. Meie ennustus läks täide sajaprotsendiliselt ja lõpuks, kas Maicel, vabanda. Schumacher võidab jälle vormel ühe MM-il, me arvasime, et jah enamuses noh, paraku nii ei läinud. See on ka meile andestatav meie tea seda, Ferrari hingeelu. Niisugune oli siis lühikene kokkuvõte, nagu te näete, ikkagi valdavas enamuses, me olime üsna täpselt, mida sa margus arvad. Nendest tulemustest eelkõige sellest majanduspoolest vastasid. Üsna diplomaatiliselt, selleks panime tegelikult mööda ka ikka üsna mitme mitme asjaga aga me ennustuse suhteliselt konservatiivsed ja oleme nüüd ausalt, et me majanduse, sellist noh, ütleme väga head käekäiku ei osanud ette ennustada, siis ega seda ei osanud mitte keegi, ei vabariigi valitsus ja Eesti pank, ei Hansapanga analüütikud ega ka, rääkimata Ta välisanalüütikute, sest et see tuli selles mõttes kõigile nagu positiivse üllatusena. Ja minu meelest, kui nüüd vaadata, kust me mööda panime, siis noh, enamik asju läks läks paremini kui meie nagu harvad arvasime, et siis väga suurt tagasilööki jätame need kuldmedalid ja muud asjad asjad rahule, eks neid tuleb üha rohkem ja vahel vahel vähem, aga see on vist nagu inimeste igapäevast elu puudutas, läks tegelikult paremini. Ja ka see, et nüüd jah, see piirileping jäi niimoodi poolenisti õhku õhku rippuma, ega seda nüüd ka ei saa välispoliitiliseks katastroofiks kuidagi kuidagi pidada. Aga see majanduskasv, see siiski ei saanud ju olla nii ennustamatu oli nii ootamatu. Mulle tundub, et vähemasti Eesti pank ja Hansapanga analüütikud, nad oleksid ju nemad, kes nad on spetsialiseerunud, tegelevad päevast päeva sellega. Nemad oleks võinud ju aimata ette euro, Euroopa turu avanemine, samuti need toetus siis struktuurfondid nende. Ühesõnaga see ei mõju ju selle selle tulemusena see kas toimus ja peamiselt muidugi selle ehituspumpuumi omakorda, mis seda mõjutas. Siin. Siis tahaksin vahele öelda Reinule, et, et siin on see suurus ja suurusel on vahe, eks ju, kui me räägime tänapäeva Euroopas ka neljaprotsendilisest kasvust, siis on ju väga hea, eks ju. Noh, ja Eesti puhul on tegemist kaks korda. Kõrgema kasvuga, no kas see on ka loomulik, et kui meie majanduse kasv oleks nüüd täpselt võrdne Euroopa Liidu keskmisega, siis ei jõuaks mitte iialgi oma elatustasemelt Euroopa riikide väärilisele kohale, nii et aga mis puutub seda, et miks ikka analüütikud ei suutnud, et hinnata täpselt sellist kasvu, siis üks põhjus on selles, et ka nüüd lõppenud aastal rääkisid mitmest korral sellest, et majandusel peab tulema mingisugune tagasilöök, et tuleb kinnisvarakrahh võib-olla ka mingi väärtpaberikrahh, mis iganes nafta hind kasvas plahvatuslikult. Tegelikult hoiatati nii-öelda Eestit ülekuumenemise eest ja ma arvan seda, et kui võib-olla seda tehtud ei oleks, oleks see protsent isegi veel veel veel suurem. Nii et minu meelest mulle meeldib see vana juudi vanasõna, et juut nutab siis, kui läheb, läheb väga hästi ja kui me vaatame, mis avaldus on Eesti pank siin teinud juba tulevaks aastaks taas hoiatab, et kinnisvara krahhi eest mille iganes. Et see on võib-olla selles mõttes hea, kuigi üldine arvamus on alanud aasta kohta, on täpselt, see on üli ülioptimistlik. Ja kui me lõpetame 2006. aasta nendime seda, et meil on läinud veel paremini kui me suutsime ennustada, siis see on igati positiivne, et peaks analüütikud alati selles suunas eksima, mitte teistpidises suunas. Sest et vaadakem seda kui palju lisaraha. Tänu selle heale majanduskasvule tuli riigieelarvesse suutsime lahendada mitmeid-mitmeid probleem, teha lisa lisaeelarveid. Samamoodi ka suuremat Eesti Eesti linnad, nii et seal noh, igati igati positiivne. Üks ilmekas näitaja muidugi sellest, et raha oli väga palju turule tulnud ja ka eraisikute kätte oli ju sedasama Tallinki aktsiaemissioon, mis märgiti väga üle, noh, selles mõttes võrreldes sellega, mida arvati ja 16000 vist oli neid, kes kes märkis, et Tallinki aktsiaid, ehkki ma saan aruannete, Margus, nagu sa juba eelmine kord, kui me sellest rääkisime, ütlesid, et noh, et kas Tallinki aktsia nüüd see kõige õigem koht oli, kuhu oma raha paigutada. Nojah, paraku ta niimoodi on läinud, aga see, et 17000 oli neid Eesti erainvestoreid, kes Tallinki aktsiaid ostis. Ja, ja noh see näitas seda, et inimestel on mingisuguseid säästud olemas, mida nad tahavad tuleviku huvides kasvatada, et see on ka selles mõttes tegelikult positiivne märk. Negatiivne selle asja juures see võib-olla, et et see Tallinki aktsia Bushiti nii-öelda üles need analüüsi, mis eelnevalt tehtud ei olnud, sedavõrd täpselt ei näidatud tegutseda, et enne seda, kui börsile viidi, oli ta selle aasta 2005. aasta jooksul juba tegelikult kaks korda saksi ja tõusnud. Ja ma vaatasin korraks tagasi üldse sellele, et miks inimesed Tallinki aktsia hind ei käitu siis põhjus oli selles, et samamoodi oli Starman ja Tallinna Weekond kes eelmisel aastal tegid emissioonid Tallinna väärtpaberibörsile ja tänaseks hetkeks möödas Starmani aktsia on siis tõusnud kuskil 16 protsenti ja Tallinna vesi on 40 protsenti. Tallinna vesi oli esimene selline aktsia, mis tegelikult börsile paisati ja selle puhul võib öelda, et see risk tegelikult õigustas. Ma arvan, puhul tõus 16 protsenti on hea tõus, aga mitte midagi väga hüppelist, Tallinki puhul, miinus kuus protsenti. Ma vaatasin seda, mida on kirjutanud soomlased ja Soome Kauppalehti on toonutusele Tallinki aktsia kohta sellise paralleeli, et aastal 2000. Oli 847 Rootsi erainvestorit ostis Rootsi Telia, see oli siis nende telekompanii aktsiaid. Tänane tänane on seis selline, et see aktsia on kukkunud mitmed korrad, see grupp on ühele ühinenud Soleragalt ja kui see emissioonihind aastal 2000 oli 85 rootsi krooni, siis tänaseks on pärast suurt langust aktsia tõusnud 44-le Rootsi kroonile. Nii et seda emissiooni hinda tagasi saada peab ootama, veel võib olla mitmeid, aastates aktsia tõuseb praktiliselt kaks, kaks korda. Nii et minu meelest see signaal, et noh, et alati aktsia, mis turule paisatakse, et see alati toob kiiret kasumit, see tegelikult ei tööta, siis ei tööta maailmas ka. Nii et minu meelest tegid analüütikud eufoorias ka sellise karuteene paljudele eestlastele. Nad pusisid seal aktsia lihtsalt ülex. Aga see ei näita seda, et tegelikult raha teenimise võimalusi oli ka lõppenud aastal ütleme palju väiksema riskiga. Ja noh, kui öeldakse, et inimene saab tulu palgatulust ja sisse isiklikust ettevõtlusest, kui sa lood väikese endale kuuluva firma ab ja kolmas on see, kui sa investeerid raha kellelegi teisele kuuluvasse ettevõttesse. Tavaliselt on need suured börsiettevõtted ja selles sinna investeerimine on maailmas aastakümneid nii üle lahe Soomes kui ka Ameerika Ühendriikides väga-väga populaarne on seda tehtud juba põlvkondade viisi ja puhtalt statistikat kõrvutada siis kui vaata kat soome keskmisi palku ja keskmisi kulusid, siis tuleb välja seal suur vahe. Tegelikult sellise palgatuluga ei saaks ühiskond olla üldse sellisel järjel, nagu ta on, aga seal pidevalt realiseeritakse just neid finantsinvesteeringud. Ja ma huvi pärast vaatasin seda, et noh, mis Tallinna börs tegi lõppenud aastal siis üks aktsia oli Baltika aktsia hüppas seitse korda. Tallinna Kaubamaja aktsia tõusis kaks korda. Merko aktsia kasvas 77 protsenti, peaaegu ka ikkagi 100 100 protsenti. Ma olen mõnel tuttavale toonud näite, et kui sa paned oleks, ostad Baltika aktsiaid 10000 krooni eest aasta alguses siis sul hetkel oleks 70000 krooni. Huvitav on see, et inimeste reaktsioon on nii vähe. Et kuidas siis, et kuidas siis miljonäriks saab, et tahaks investeerida 10000 aga peaks väljuma? Ta miljoni ütleme, sellist skeemi tegelikult olemas ei, ei ole, alati sõltub ikka sellest summast, mida sinna sisse siis sa paned. Aga sellistes üksikaktsiatesse investeerimine on hästi riskantne. Kui sa paned 100 protsenti 10-sse, siis võid sa teenida. Aga, ja mina soovitan küll või nõustun nende mitmete finantsnõustajate, kes ütlevad, et hoopis hoopis riskivabam, kui võtta selliseid üksikaktsiaid, olgu need siis eestiturud või Ameerika turult või isegi Hiinast, Indiast on kasutada investeerimisfonde ja vaatasin seda, mida näiteks Hansapanga, Sampo Panga, Trigon investeerimisfondid, fondid on sellised asjad, mis ise kauplevad ja müüvad aktsiate, kus sa ei pea üksikaktsiaid ostma vaid selle kogumi ostab sinu jaks kokku nii-öelda selle fondi fondispetsialistid. Siis eelmisel aastal oli selline kõige tulusam fond oli Hansa Venemaa aktsiafond, mis kasvas 100 protsenti. Ka Hansa Ida-Euroopa aktsiafond kasv 40 protsenti. Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa fondi 35, sellised 20 kolmekümnevahelisi tõusuga fonde on äärmiselt äärmiselt palju. Nii et mina soovitaks küll inimestega, kes oma sääst kaugemasse tulevikku investeerida tahavad, mitte minna kaasa selliste spekulatiivsete investeerimissoovitustega, sest see meenutab tõesti Ameerika mägesid, kus täna võidad, homme kaotad kaks korda enam. Et kasutada selliseid fonde. Ja, ja kui ma vaatan seda, et mida mida näiteks soomlased arvavad Helsingi börsi ehk siis Soome firmade edust järgmisel või alanud aastal, siis no lennustavad sellist kümneprotsendilist tõusu see üks protsent, mida nimetatakse selliseks normaalseks tõusuks, ta sai aru, et kirglikke börsimängureid, mingi kümneprotsendiline tõus mitte mitte kuidagi rahuldan. Aga vaata vahelises Ameerika börsi siis Ameerika börseib eelmisel aastal praktiliselt nullivõitu ei olnud. Aga tulevikus arvestada, arutaks, et raha on võimalik teenida ikka nendes maailma nurkades, kus on inimeste arvukus suur ja, ja kus on arenevat tööstust. Sina Margus, õpetad praegu siin, kuidas kiiks kiirelt rikkaks? Ei, vastupidi. Tähendab. Keerimis fondi, aga needsamad on ebakindla töö, kas mitte Lõhmus Wiedemanni fond ei olnud ka mitte investeerimis. Ei nendega nemad läksid just seda kiiret spekulatiivse teenimise teed, et et seal on võimalik palju kaotada. Aga neid fonde ma ütlen, peetakse maailma eri riikides erinevate investorite poolt just kõige turvalisemaks viisiks. Selge mind, ma kuulan väga tähelepaneku, kuulasin seda mina, muidugi Tallinki aktsia paraku ei olnud mul ostnud, sest muusikasäästu ei olnud, kui mul oleks mingi vabasääst olnud, võimalik, et maks läinud selle kaasa, aga mitte siis sellepärast, kui me tahaks tõepoolest teenida, läheks ütlemisi, istu peale, sest ma tean väga paljud võtsid ju laenu lausa, kuna nad arvasid, et see üles nii-öelda kuidas öelda, õhku täis pumbatud mõnes mõttes Tallinki aktsia, et, et äkki see siiski ei olnud niimoodi, nad lootsid, et see emissioonihind tõuseb kohe seal 10 20 protsenti ja nad võivad hakata kasumit kohe võtma, aga ütleme ma siiski eeldan, et suur osa sellest 1000-st Nendest inimestest võib olla ikka väga tõsised patrioodid, kelle motiividel kuna oli see teatud summa ülejääk, mõtlesin, et ma osalen siis tõepoolest tegemist on Eesti firmaga ja ma olen siis väikeomanik, minust saab väikeomanik, selle aktsia kaudu. Oled sa oled niisugust loogikat viskollasele aktsiaostul. Ta võis olla, kus on suhteliselt normaalselt säästude normaalne elu elu järgi, et kui sul on võib-olla 200000 krooni vaba raha pangas ja siis 26000 misse keskmine investeering oli, paneb Tallinki aktsia alla, siis see on sinu riskikapital, siis sa võid teha seda. Aga kui sul ongi ainult pangas 26000 säästetud krooni või on sul võlad või sa laenad selle selle raha, siis on mõeldamatu tenniseriskid ja tegelikult see on praktiliselt alati karistatav. Nojah, see on omaette pikk ja põhjalik teema, ma olen ikkagi mõelnud, et võib-olla peaks ka olema, raadios mängin isegi börsi nõuanderubriik, sellepärast et tõesti, küllap on palju inimesi, kes kellel on säästusid ja kes ei oska nendega midagi valiku teha ja ilmselt saab ka ümber varsti see aeg, kui lootus, et kinnisvara pealt teenib rohkem kui näiteks fondi säästmise pealt, see ka ilmselt kunagi muutub. Noh, siiamaani on see mõnevõrra pidurdanud eestlasi, et nad kõik on arvanud, et kinnisvara hinnakasv on nii kiired, panen paigutame raha kinnisvarasse ja ja, ja sellega me teenime perspektiivis rohkem, ma arvan, et see Tegelikult ei ole samad näited, mida ma siin fondidest tõin, tegelikult fondid kasvasid lõppenud ja ülemöödunud aastal kiiremini kui tegelikult kinnisvara hind. Ja mis puutub nendesse väikestesse aktsiatesse ha Baltika, siis noh, muidugi siin on ilmselt ka küsimus ehk see, et tegelikult nad ei ole likviidseid, neid ei ole üldse eriti saada turult, eks ju. Nagu mingisugune väike omavaheline kauplemine, eks ju, et kui kusagil mingi osa aktsiatest müüki tuleb, siis noh, teatud inimesed ostavad need kohe üles, see on väga õige, tähendab. Panek, et kui ütleme sedasama 17000 inimest, kes tahtis nautida Tallinki kasvu, oleks tahtnud nautida Baltika kasvu ja 17000 inimest, oleksite tormanud kohe neid aktsiaid ostma. Noh, on selge see, et, See hind oleks ju kohe-kohe hüpanud kahe kahe päeva jooksul ja kõigil poleks ikka jätkub, ei oleks, kahtlemata jätkan sedagi vähest, sest kui me vaatame ka Tallinki aktsiate märkimist, siis ju tegelikult olnud suurinvestoreid saidi häbematult vähe raha tähendab häbematult vähe aktsiaid selle raha eest, mida nad olid valmis panustama sellesse, et noh, seal lõigati ära ju kusagilt see nii-öelda see aktsiate omandamise nii-öelda piir tuli ette, eks ju. Et selles mõttes noh see on omaette mäng, eks ju, see on nagu natukene sarnane pokkeriga lõppkokkuvõttes ju börsil mängimine Mauritiuse Fondi säästmine aktsiafondidesse paigutama on tõepoolest palju turvalisem ja me teame, et seda teevad asjatundjad ja seal on see kaotamise võimalus märksa väiksem kui, kui üksikaktsiate omandamisega. Aga nagu öeldud, meie väikene majandustund, kui millega me tahtsime sisendada inimestele seda, et et vaesed, selle, sa oled ise süüdi. Sellega lõppenud. Aga Me läheksime nüüd edasi selle nädala sündmuste juurde, mida nüüd eriti ohtralt lõpuks ei olnud, sest me teame, et esimese nädala nii-öelda märksõnaks oli Kraasi sõda Venemaa ja Ukraina vahel. See on kuidagi lahenenud. Väga raske on siit vaadates öelda, kes võitis, kes kaotas, ilmselt mõlemad võitsid, mõlemad kaotasid Venemaa kui usaldusväärse partneri prestiiž, kindlasti sai tugeva löögi, teisalt ka ilmselt Ukraina. Siiski mingil määral oli sunnitud minema järeleandmistele. Viimaseid kommentaare, mis väga usaldusväärselt minu meelest valgustas seda olukorda, mis need välja on kujunenud vähemasti ukraina näib, püüdlevad suhetes Venemaaga majanduslikes suhetes püüdlevad üle minna lühidalt üle minna kaubalis rahalistele vahekordadele, kui seni oli see partertehingute, mäletame missuguse, kui keeruline ja tegelikult niisuguse poliitilisi tagasilööke ja igasuguseid nippe võimaldama igasugused bartertehingud isegi niisugustes riigid nagu omal ajal Nõukogude Liit ja Soome Vabaritest arveldused ka bartertehingute, no need olid ju väga. Sensitiivsed või tundlikud, mis mis tõid kohe need poliitilised tegurid mängu ja kui kan rahalistel alustel vahekord, siis on asi natukene lihtsam. Aga muidugi, Venemaa rahvusvahelise prestiiži seisukohalt võib see kaotus olla üsnagi tõsine, arvestades seda, et Venemaa on ju sellest aastast G8 gruppi eesistuja ja niisuguses olukorras jätta endast väga ebausaldusväärse kaubanduspartneri mulje mitte ainult Ukraina suhtes ega siin muud-Euroopa riikide suhtes, siis ma arvan, et see oli üks Putini rängemaid vigu. Aga kui vaadata hästi pragmaatilised puhtmajanduslikud, seda siis. Õiglane oleks ju see, et kui ta tõesti müüb ühe sama hinnaga gaasi kõigile maailma riikide, kes osta osta soovib see, et ta mingitel põhjustel kehtestab erinevad hinnad. Tegelikult on ju see Aga ta ei loobunud näiteks Valgevenele on endiselt ju hoopis teine hind kehtestatud ikkagi see üle ka Eestil on kolmandiku võrra odavam kui, kui sovele lauluta. Seetõttu, et nad on ise osalised enam nagu sel juhul, miks nad iseendale, sest nad on Eesti gaasis on ju? Omanike ringis, on nad sees? Nojah, see on nüüd jälle vaieldav küsimus sellest, kas see, kuidas need lahendati, see Venemaa, Ukraina tüli läbi mingi vene omanduses olevas Šveitsi firma Turkmeenia gaasiosalusega, see on niisugune keeruline, kuidagi rahvale müüakse ikkagi odavamad kui Ukraina riik ostab mustalt kaasa, et see oli päris huvitav mujalt ketta ja huvitav ja noh, see ei ole nüüd päris vabaks kaubanduse põhimõtetega ka ikkagi kooskõlas, nii sealse mäng jätkub. Tegelikult ma mõtlen seda, et kui bensiiniga oleme juba praktiliselt harjunud seda, et maailma börsid on üks kindel bensiini hind ja selle teeb erinevates erinevates riikides ainult erinevate riikide erinev maksupoliitika siis aktsiisimaks ja muud siis ilmselt ikkagi jõutakse gaasiga lõpuks sellele, et on tegelikult üks selline maailmaturuhind, millega müüakse, seda kaubeldakse nii-öelda maailma maailma polegi, polegi võib-olla oluline see, millisest riigis kaaspärit on, ega me ei tea ju ka, kuskohas on konkreetsed toodetud see Neste kütus, mida meile nii-öelda Statoili tankla Hangitakse autole, nii et nojah, nii nagu oleks see nafta hind, anded, naftatootjate organisatsioon on nagu olemas maailmas agavad gaasitootjate organisatsiooni samal kujul ei ole minu. Teada, aga ta võib ka tulla, sest et me räägime kogu aeg siin Venemaa gaasist, aga üks Euroopa suurimaid gaasitootjaid on minutit Inglismaa. Et Norra loomulikult ka veel veel no siis kui veel rahvusvahelise elu juures püsida, siis kindlasti on viimastel laevadel kogu maailma meedia tähelepanu all olnud Iisraeli peaministri Ariel Sharoni tervis ja tõesti suured uudistekanalid jälgivad ööpäevaringselt lausa haigla ukse peal ja telekompaniid on saatnud oma meeskonnad sinna seda jälgima. Kuigi või noh, me saame aru, et tema roll Lähis-Ida rahuprotsessis on küllaltki tähtis siiski teisest küljest, kas ei ole mitte siin tegemist jälle nagu teatava uue ajad rendiga, et kui mõni nii-öelda maailma suurtest haigestub või, või on noh, niimoodi viimastel päevadel viima viimased päevad seal on kätte jõudnud, siis nagu sellest tehakse selline suur meediasündmus, oli see samuti jubist paavstiga, eks ju, oli see Arafati Istvaid paavstiga oligi, see oli ju tema siis lahkumine oli juba suur etendus, mis siis koha peale tõi tuhandeid inimesi, kes ootasid seda viimast lahkumissõnumit. Ja, ja samal ajal palvetasid, et see ei tuleks veel nii, et see on väga. Liidri puhul ma saan sellest aru, aga ma mõtlen nüüd poliitilist liidrit noh näiteks Yasser Arafat või nüüd Ariel Sharon, et, et mis, mis seal siis nüüd see valitud liider ta on ju tegelikult ta ei ole mingi jumala saadik maa peal, et milles on siinse fenomen? No tähendab, selles mõttes on see tõepoolest uusaja või ütleme siis selle postindustriaalsel või meediaühiskonna tüüpiline ilming. Et just nimelt inimeste privaatsus, nende, kui sa oled avaliku elu tegelane ja sellise kaliibriga peaminister, president, siis usuliikumise juht, kusjuures niisuguse liikumise juht, mis hõlmab väga paljusid tuhandeid sadu tuhandeid inimesi siis sa nagu kaotad nagu oma selle privaatsusest ja sa muutud selle massi enda omanduseks, kuna tegemist on massiauditooriumi huvi Nii-öelda üleval hoidmise rahuldamisega seetõttu kahtlemata sinu elu, nagu see selles mõttes muutub kõikide jaoks ja seda jagatakse. Ja, ja see on niisugune tendents või mis on muutunud täiesti igapäevaseks, nüüd viimase ütleksin kümnendi võib-olla isegi paari kümnendi juba juba juba puhul, kus me, kus me seda näeme ja see Ariel Sharoni siis. Õnnetus tema haigestunud, mida muide oletati ette, et see võib nii minna kuna tema ülekaalulisust kogu aeg juba räägiti pressi. Ja ülekaalulisus ei pruugi alati olla. Muidugi ei pruugi olla, aga ta on ka seal enne operatsiooni. Ja nii, et see Sharoni praegu väga kriitiline terviseseisund, see on omal moel peegeldunud ka Eesti enda sisepoliitilises elus, kasvõi üleeile või eile. Meie oma president Lennart Mereseisundi jälgimisega seoses, kus need teated tema tervislikust seisundist on väga vastuolulised ja samal ajal see kütab igasuguseid kuulujutte, kuuldusi, nii et kuni selleni välja, et tänane Päevaleht Ja Priit Hõbemägi täna kritiseerib teist päevalehte ehk positiivne Postimehe jälle omakorda tahab olla usaldusväärne siis sõnumikandja ja seetõttu noh, ta nagu oponeerida või selgitusi tuua võrreldes õhtulehe siis mis oma formaadilt, eks ole, loomulikult orienteerub nimelt just isikute nendes saatuste inimeste nii-öelda müümisele seal üldhuvi tähe all. Nii et aga tuttavate ajakirjanikega rääkides Mõtlesime seda, et tegelikult Eesti riigil puudub jälle selline kogemus. Taastatud Eesti vabariigi ajal ei ole tegelikult meie hulgast lahkunud mitte üks taga kõrge riigiametnik kas postil olev või siis vastselt erru läinud, me ei tea, kuidas selles käituda, ei saagi aru, et et kelle kellelegi probleem on avalikkusega suhtlemine sellel hetkel, kas sugulaste probleem on see Eesti riigi probleem, on see ainult ajakirjanduse jaoks info kättesaamise küsimus? Et ma arvan, et see, need asjad on vaja tegelikult meedial võib-olla eesti riigiga, kas natuke selgeks rääkida, võib-olla ka ausamalt avalikku avalikult arutleda, kuidas sellistel puhkudel õige oleksid. Et ma arvan seda, et kui nüüd kõigi kõrgete riigiametnike tervisehädad oleksid viimse detailini avalikkuse ees, mina ei pea seda seda õigeks. Aga selliste tõsisemate juhtumitega korral peaks ikkagi selline ametlik teade selle kohta tulema, ma arvan seda, et see, see ei ole inimese isiklikku ellu liigne liigne sekkumine. Et see sammas, mis, millest sina rääkisid, et avat info puudumine tegelikult ju põhjustab erinevaid spekulatsioone, teeb selle olukorra tunduvalt piinlikumaks. Jah, mina selles mõttes pigem toetaksin küllike roovälja seisukohta, mida ta väljendas eilses Postimehes, et on teatud hulk inimesi meie hulgas, kelle saatus on kogu rahvuse kogu riigi saatusest osa ja kelle tervist ja elu jälgitakse mitte ainult siin Eestis, vaid väga paljudes teistes kohtades üle maailma. Lennart Mere puhul kahtlemata ta on ju ikkagi suur Euroopa poliitika olnud viimase paarikümne aasta jooksul ja igasugune teave tema tervise kohta peaksin olema võimalikult objektiivne. Mingil määral seal on minu meelest seda sätestab ka ju vabariigi presidendi saatus. Nagu me teame, on ju ka meie ekspresidentide võimaldatud nii-öelda riiklik ülalpidamine, oma sekretäride pidamine. Ilmselt võiksime ka kuuluda nende terviseseisundist aeg-ajalt objektiivse raporti edastamine. Sest noh, see just väldiks selliseid tarbetuid. Kuule Toyota ja ka ma arvan, perekonna tülitamist, mida praegusel juhul siis nagu Lennart Mere omaksed on palunud, et mitte mitte seda teha, mis on tõesti ka õigustatud ja põhjendatud eraisiku seisukohalt, aga seda väldiks just see, kui meil oleks kas mõni autoriteetne meditsiini esindaja autoriteetne arst või, või muu ametnik, kes annaks lühikese ja ammendava raporti tema tervisliku seisundi oluliste detailide kohta rikkumata kahtlemata tema privaatsust. See nüüd nii neid nii-öelda kvaliteetväljaanded loomulikult. Püüavad olla diskreetsed sellesse nendesse nendes küsimustes, aga mis seal salata just nimelt jätkuks oma eelmise varasemale või antud kommentaari ja ma tahan öelda seda, et kõik meeldi, väljunud ja omavahel võistlevad veel, kes siis mis kujul mingile informatsioonile ligi pääseb ja alles siin oli ju kas seal ka eelmise nädala sündmuseks oli ju see, kus kus näiteks informatsiooni andmine, selle, see oli selle mõrvari tabamisega seoses Kreutzwaldi tänavamõrvari tabamisega seoses. Ja ma tean oma kolleege, postimehest, kes olid informeeritud sellest, et et Eesti politsei on edenenud nii kaugele, et nad on saanud nüüd kinni, aga et nad tõepoolest hoiavad seda informatsiooni ja, ja nad palusid ajakirjanikke, et see hoitaks kinni, kuna selle nii-öelda kinni hoidmise hinnaks oli see võimalus kiiremini jõuda tegelikult mõrva tellijale järele. Aga mis me nägime, me nägime just nimelt, et sellest meediaväljaannete omavahelisest sageli täiesti allapoole vööd toimuvas konkurentsist tingituna üks leht lihtsalt ületas selle piiri pärast küll vabanduseks tõi, et noh, nemad neid informeerinud omakorda nendel oli prokuratuuriga mingi kana kitkuda ja nii edasi ja nii edasi. Nii et siin me lihtsalt Margus tõesti ütles, et meil ei ole kogemust, aga meie lihtsalt praegugi õpime üldse. Kogu kõik Eesti meedia õpib üldse elama selles totaalses meediaühiskonnas, kuhu me kukkusime sisse 90. aasta algul, kui juba ülemaailmselt oli see olemas. Jah, aga ma veel kord tahaksin ka siinkohal rõhutada, et meedia peab seda ise õppima ja seda ei tohiks mitte püüda teha seadust slikel regulatsioonidega, nagu meil üritatakse viimasel ajal, et kuidagi seaduslikult sätestada neid piire. Ma arvan, et meedia puhul igasugune sekkumine seadusega annab lõpptulemusena negatiivse tulemuse ajakirjanduse vabadust tuleb kaitsta viimase hingetõmbeni. Aga ma mõtlen, noh, mingisugune seadusandlik akt või dokument, määrus või otsus, mis iganes. Kas Eesti riigis on üldse, et kuidas informeerida, olgu see siis presidendi, peaministri, riigikogu esimehe kelle, kelle iganes ootamatust surmast, et ongi see, et tuleb avalikuks juhuslikud, lihtsalt mingit mitteametlikku kanalit pidi? Ma ei tea, et oleks selline dokument olemas. Eesti riigis. Kui ei ole jah, nii et selle peale tasub mõelda Igal juhul me soovime president ärile toimumist, toimumist ja jätkuvat osalemist Eesti ühiskonnaelus, millele ta on andnud väga suure panuse oma elu jooksul. Aga meie nüüd läheksime ennustamise juurde, mis on teine amet aasta algas ju meditsiin, mangi ennustused ja hoia, hoia, suureneb autonite ennustus, ennustus ja nii palju olnud ja nad kõik on omavahel teatas, mõttes vastuolus, nii et ma jätaksin siinkohal horoskoobid rahule. Ma arvan, et meie ennustusi võib siiski nimetada prognoosideks selle sõna parimas tähenduses. Alustaksime vast siis tõesti nii-öelda nendest põhinäitajatest, neid meil on jäänud siia ennustusse sisse kolm Ma mõtlen majanduslikke põhinäitajaid nimelt siis rahvusliku koguprodukti. Kas ma panen siiski tähele, et me oleme suhteliselt konservatiivsed ka selles osas? Kõige rohkem on siin pakutud 11,2 protsenti ja mina olen pakkunud seitse protsenti koos siin veel ühe ühe meie osalisega keskmine on tulnud kokku 8,2, nii et noh, see on natukene isegi vähem kui selleks aastaks. Võib-olla see on liiga konservatiivne, aga. Mina olin väheke optimistliku, mida pakkusin 10 10 10 protsenti. Aga minu pakkumine on siis keskmisele kõige lähedasem on 8,5. Kui mõelda nüüd missugustes otsustest, siis aasta algab, eks ole. Kõigepealt see negatiivne ootus on see, et kas bensiini hinnad kasvavad, kas energia tähendab kallineb sellises hüppeliselt, nagu ta siin vahepeal tegi. See on üks asi ja teine, mis ilmselt mõjutab, on eurootus, kas me läheme üle eurole või mitte. Et. Nojah, ütleme rahvusliku koguprodukti seisukohalt võib-olla isegi hindade tõus võiks kiirendada seda produkti kasvu, aga aga nüüd inflatsiooni küsimuses me jätsime selle koha nüüd lahti ja me jõuame selle insolatsiooni selle euro kehtestamisega seoses. Kas keskmine palk jõuab üle 9000 krooni? Enamik võiks öelda, valdav enamik ütles. Ei jõua, mina olen siinse valge vares, kes ainsana arvas siis, et või arvab, et, et jah, et äkki jõuab. Mida siin silmas muidugi ka seda inflatsiooni laseme kasvu, mis kõikidel kiirelt arenevate majanduste ka kaasneb, paratamatult ka, mida peetakse loomulikuks ja mis, ja ma arvasin ka seda, et võib-olla surve palgakasvule ütleme, on, on suurem just nimelt selles alumises osas. Sest ülemine ots, Me teame, keskmine tuleb ju ülemise ja alumise nii-öelda kokkuliitmisel ja siis keskmise väljatoomisel. Aga, aga ma loodan, et see alumine ots tõstaksid seda keskmist. Tehaanumine otse tõuseb, tegelikult miinimumpalk ju, seda küll tõuseb sellest aastast 3000 kroonini, nagu me teame. Kuigi ma tahtsin, ega sina, Margus ei mäleta, mis aastaks? Reformierakond lubas 9000 kroonist keskmist palka, see on väga hea meeldetuletus sinu poole, sest see oli ju 90 hetk on möödas, möödas ja, aga nüüd 99 mis antakse, on tavaliselt 2003 2003 oli jah. Ja see on valimistel 99. Mis tal olid ju, et see tegelikult ei, ei, ei täitunud. See paraku ei ole seni veel täitunud, aga võib käituda alanud aastal, mis iseenesest muidugi ei ole väga hea, kui me mõtleme teatavasti inflatsiooni. Kui Reformierakond on mõned analüütikud on öelnud, et tegelikkuses on see täitunud, arvestades nii-öelda siis ka neid mitteametlikke palku, inimeste muid sissetulekuid ja sissetulek per inimene on see tegelikult ammu ületatud. No ja tõesti ikka sealhulgas ka siia tulnud. Aga edasi on siis üsna praktiline asi, millest on väga palju sellel aastal räägitud, see on siis kinnisvara hindade ja noh, ka elamispinna hinnakasv Tallinnas, noh, see on väga erinev eri Eesti paikades Tallinnas. No viimati tee, mis mul on, andmed oli ta keskmine 17449 krooni, aga me teame ju kesklinnas vanalinnas on ta ammu sellest piirist üle läinud, noh me küsisime, et milline siis võiks olla see keskmine ruutmeetri hind järgmise aasta novembriks ja siin on meie pakkumiste skaala kaheksateisttuhandest kuni 20500-ni. Mina pakkusin, kõige rohkem. Keskmine on 19500. Kas sa, Mart eeldad, et pangad jätkavad ikkagi seda nii-öelda? No täna just sain kirja näiteks oma laenu kohta, et on tõusnud 0,4 protsent ühikut laenu protsent, nii et noh, tegelikult pangad on juba hakanud kinni keerama Ma veidi mina, mina pakkusin selles keskmiseks hinnaks 20000 krooni ruutmeetri pealt ja ma arvan seda, et see on juba see hind, millega tegelikult tänasel hetkel müüakse küsida teistpidi, et katsuge mulle leida korter selle hinnaga Tallinna kesklinnas või natukene äärelinnas, siis. Kuule, Lasnamäel enam varsti ei saa, ma vaatasin tänagi kinnisvaralehte ja tõepoolest ka Lasnamäe korter. Nüüd on juba selles, et 20000 krooniga ruutmeeter on võib-olla kuskil äärelinnas veel veel veel veel võimalik kokku lagunevast. Muuseas, kas te teate seda, millise hinnaga pakutakse kortereid tänasel hetkel teine vanalinnas? No ma arvan, et ma ei taha seda teada. Ei, seda võiks teada, sest et. Et kui kui kunagi hakati neid müüma just hinnaga 20000 krooni ja see tõusis 35000 kroonini ruutmeetri eest lõppema hakkava aastal olid mõned korterid, mida müüdi 45000 krooniga ruutmeeter, siis täna on esimesed pakkumised, et hinnaga 65000 krooni ruutmeetriga. Nendes majades on esimesed korterid ära müüdud. Noh, selle peale saavad sõnad. Ma võtaksin siia ka meie kaheksanda küsimuse, kas Eesti saab õiguse võtta jaanuaris 2007 kasutusele euro, kuna see on niivõrd tihedalt seotud majandusküsimustega ja meie ennustus on viis kolme vastu, et ei järelikult enamik arvab, et siiski ei täida neid seda kolmeprotsendilist euroliidu nõudeid. Eurole üleminek. Mida sa naasid, vargus? Kui järeleandmisi selles suunas ei tehta, siis tundub küll, et järgmisel aastal see võimalik ei ole, aga ma arvan ka seda, et kui see lükkub Ta paari võrra edasi ei juhtu midagi, midagi hullu sõltub väga palju sellest, et mis üldse Euroopa Liidu juhtorganites järgmisel aastal toimub, kui konsensuslikult on Euroopa riigid omavahel. Kõik need tagasilöögid, mis lõppenud aastal olid, on jätnud kindlasti oma oma jälje ja ütleme, et erinevad riigid suhtuvad ustunukates erineva ettevaatlikkusega. Et võib-olla Saksamaa on jätkuvalt meie suhtes suhteliselt optimistlik, siis ma arvan, et Prantsusmaa ja Inglismaa. Ehk ei oleks nõus meile selliseid järeleandmisi tegema, kui inflatsioon ületab lubatu. Seda ületab aga kui nüüd oktoobris selgub, et ta ei ületa siis Reinuga olime arvamusel, et siiski euro kehtestatakse ja Sulev Valner aga meiega sama meelt. Ega see on üsna nii tasakaalus, nii et aga see ongi, see ongi väga libi nibin-nabin. Ma tahtsin öelda, et see ei sõltu mitte ainult Eestist endast, sõltub väga palju sellest, millises, milline on Euroopa liidu. Ja, ja, ja sõltub ka ikkagi nende tulevad teatud mingid emotsionaalsed momendid ka mängus, sest et ma panin tähele, kes käis siin sul esindaja, et tuli siia skeptilisemad, esimesed avaldus skeptilised, aga ma ei tea, kas talle antivana Tallinnat Siis läksid minema, oli ikkagi suhteliselt optimistlik jällegi meie suhtele antidele vodkat, aga nüüd läheme poliitilise elu keskse sündmuse juurde siis vabariigi presidendivalimiste juurde ja esimene küsimus oli, kas, kes presidendikandidaatidest saab riigikogus suurima toetuse ja küsisime ka häälte arvu üldiselt altar või ei taheta eriti öelda. Aga võib küll öelda, et viis kolme vastu on pakutud, et see on Arnold Rüütel ja häälte arv temale vahelduv 40 ja 54 vahel, nii et keegi ei paku, et ta riigikogus osutub valituks. Vähemasti selle selle ennustuse põhjal aga kes valitakse Eesti vabariigi presidendiks, siin on samuti viis kolme vastu, on arvamus, et see on Arnold Rüütel. Kes on kandidaatidest veel üldse pakutud. Mart Siimann on Tunne Kelam ja on Edgar Savisaar, aga nemad on kõik, ainult ühel inimesel pakub nii, et Rüütel on selgelt viie häälega nagu vabariigi presidendi kohal jätkamas. Millegipärast. Toetan seda spekulatsiooni, et kui Rüütel peaks kandideerima olen ta enda käest mõned nädalad tagasi otse küsinud ja ta muidugi selle küsimuse ei vastanud. Siis temast saab uuesti Eesti vabariigi president. Ja kui ta ei kandideeri, on pilt tunduvalt segasem. Aga ma arvan, et ka sellisel juhul arvatakse, et et riigikogust ei lähe läbi täpselt samamoodi mitte ükski kandidaat, aga valijameeste poolt võib valituks osutuda hoopis Edgar Savisaar. No Rein on ka siin selle võimaluse välja käinud, et kui Edgar Savi seal kandideerivad, siis ta võiks osutuda valituks, kui Rüütel ei kandideeri, kõrvita legendide. Jah, et see on see võimalus on, et. Istuv president Rüütel ei kandideeri, see on teatud mõttes, viitab intervjuu, mis ta andis Postimehe siis eritoimetajale sellise Toomas Sildamile, kus ta viitas sellele, et ta saaks olla kasulik Eesti rahvale ka ekspresidendina. Ja muidugi, Margus, sul on õigus. Tähendab, et erinevad erakonnad võivad, kui see kõikumine jätkub veel, kuni selle otsustavad päevani, mil tuleb öelda, kas kandideerida või mitte, kuni kõikumine sinna jätkub, siis sinna sinna majani on tegelikult erakonnad, sondeerin pinda, missugused võimalused on nende väljavalitud kandidaatidele ja küllap neid kõnelusi peetakse niimoodi, et me ei teagi üldse, kus, mis ja ja kellega teosesse. Ja kui seda ei leita, siis võib-olla, et rahvaliit, Keskerakond ja miks mitte isegi reformierakond stabiilsust silmas pidada võivat survestada tõepoolest Arnold Rüütlit selles suunas, et ta langetaks otsuse, et ta kandideerib juba riigikogus. Ütlemegi, et keskerakonda, mitte toetavalt inimesed, olgu need siis ka poliitikud või lihtsalt vabad, vabad inimesed kipuvad arvama ka seda, et võib-olla rüütel ei oleks kõige parem valik nii-öelda järgmiseks neljaks aastaks, aga, aga no igal juhul parem valik, kui see oleks Edgar Savisaar Keskerakonnast ausalt öeldes toetajad arvavad kindlasti teisiti ja teevad mis iganes, et nende juht saaks presidendiks. Vot see loogika, mis sa praegu ütlesid, on see, tuleb kohe meelde jätta seda tsitaadina välja, sest. Ma arvan, et see praegu on väga oluline, kui otsustamine läheb valijameestele siis vähemasti praeguse valijameeste kogu valimise tingimuste juures, siis oleks seal muidugi suurim hääleõigus rahvaliidul, kellel on üle 700 volikogu liikme eri poolt eri Eesti paigus ja nagu me teame, igal vallal on ju üks hääl vaid Tallinnal on 10 ja mõnel teisel linnal veidi rohkem. Mis puutub valitsuse püsimisse, siis üldiselt noh, 95 protsenti öeldakse, et jah, valitsus ei lagune selles koosseisus üksikutest ministritest on rohkem nädal siin Mailis Reps, küllap, pigem sellepärast, et noh, tal on vist lapseootus käes. Aga lisaks sellele on pakutud lahkujatena veel Jürgen Ligi, Aivar Sõerdi siis Rein Langi ja siis ka Ester Tuiksood. Selle kohta on raske midagi öelda, need on jälle need isikuküsimused edasi, kas taga võib olla see suhkrutrahv, eks ole? Igasuguseid ja siin võib-olla tähendab, kes on sattunud kriitika alla, kes on ehk liiga noh, ütleme nii aktiivselt sõna võtnud. Siin Rein Langi või Jürgen Ligi, kes on olla olnud nagu oma postil ehk natuke liiga nähtavas radikaal on see ütleme, oma arvamustes, kuigi ma arvan, et see ei tohiks olla Peemiks samal ajal näiteks ma imestunud mõni teine minister, kes on vägagi varju jäänud, ei figureerisid üldse. Kas Eesti riik ostab Eesti raudtee tagasi, selle koha pealt ollakse küll arvamusel, et et jah ja ei, siin lähevad pooleks sinuga hea küsimus, et mida mõelda selle tagasiostmise all, mida ostetakse tagasi kasuusa homses ringhäälingu seadus võetakse Riigikogus vastu, noh, siin ollakse arvamisel, et viis, kaks, et võetakse vastu huvitaval kombel nagu need inimesed, kes on otseraadioga seotud ei ole nii veendunud selles aga võib-olla see, et võetakse vastu, on ka meie rahvateenrite väike surve, et võtaksid vastu selle nõlvad. Sa libisesid siis Eesti raudteest väga sujuvalt üle. Ma vaatan aeg-ajalt, ma arvan seda, et küsimus on tegelikult kõik on hinnas. Ma tahakski rahvusvahelisest elust lihtsalt rääkida, kuna see ennustus nagu huvitab ka selle koha pealt mind kas Eesti ja Vene piirileping jõustub, noh, siin on üksmeelne arvamus, et ei jõustu kas Ameerika Ühendriikide juhtimisel alustatakse uut sõjalist operatsiooni siin huvitaval kombel ja seis selline, et ei, on valdav seitse ühe vastu. Kas otsustatakse liitlasvägede Iraagist väljaviimise tähtaeg, mis on ka meie meeste seisukohalt oluline, kas meie missioon tuuakse tara või mitte, ka siin jagunevad hääled pooleks. Neli, neli. Osa arvab, et tehakse see otsas, teised arvavad, et olukord ei võimalda veel seda. Meil oli ka küsimus sarjas Parun jätkab Iisraeli peaministrina, selle me esitasime küll paraku enne tema viimast haigestumist ja sellest hoolimata siiski arvatakse valdavalt. Ei. Kas Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine jätkub ja toimub mingi läbimurre selle jõustumiseks valdavalt arvatakse, et ei. Ja see on vist ka üsna loogiline järeldada senise protsessi põhjal, Eestigi pole ju veel seni ratifitseerinud arenenud? Noh, siin lähimaadest, kas Tarja Halonen valitakse tagasi Soome vabariigi presidendiks, valimised ju toimunud ju juba praegu eelhääletus ja valimised nädala pärast. Noh, siin me oleme ka pea üksmeelselt, et soomes jätkab meile nii sõbralik president nagu Tarja Halonen, kes ka eesti keelt agaralt õpib juba aastaid. Ja nüüd jõuame siis meelelahutusküsimuste juurde seoses tänase suusatamisega on huvipakkuv, mida arvavad meie osalised Torino taliolümpiamängude medalisaagist seitse tükki, et jah, me saame medali üks ehk mina arvan Härra sõna sellesse ma ei olnud tänast võistlust näinud, nii et olime eelnevate kogemuste põhjal. Jalgpalli maailmameistrivõistlused toimuvad tänavu suvel Saksamaal ja siin me küsisime, kes jõuavad medalikolmikusse. Kõik pakkusid, et Brasiilia jõuab Brasiilia jalgpalli maa number üks maine on ilmselt väga kõrge, kuid ka Saksamaa sai meil seitsmel korral koduseinad kodus ehk aitavad lisaks, kellel on pakutud Itaaliat ka rohkem on pakutud Argentiinatum pakutud Prantsusmaad ja Inglismaad ja ka ühe korra Tšehhimaad. Kas Eesti euro Eurovisiooni lauluvõistlusel Ateenas finaali? Paraku oleme Eslas skeptilised. Kuus tükki meest araabia ei jõua ja rong on lai, sealhulgas mina arvan, et jõuame kuuendat kohta. Eesti ehk on õppinud oma vigadest viimastel aastatel. Ja meil on palju toredaid noori lauljaid, kes võiksid seal tõesti ka ilma teha. Ja lõpuks komplinn, kas Tallinn või Tartu, hoolitakse Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011. Paraku Tallinna ajakirjanike ülekaal on suur kuusk kahe vastu. Ehkki mina pakkusin Tartut. Tahaksin küsida, ma arvasin lõpuks, et miks mitte siis Pärnu. Aga me kaotasime veel. Eelvoorus ja väga-väga-väga veenvalt et ma arvan tegelikult seda, et Eesti on väga pisike maa, meie linnad on väga pisikesed ja kui väikese riigi väikese linnapead olema, siis tõelised pärlid selleks, et sellist tiitlit endale saada, nii et võib-olla ta on siin küsimus selles, et ka Tallinn ise kannab selle aga väga napilt välja. Nojah, teame, et siis 2011 on kaks linna, üks Eestis, teine Soomest ja noh, ka Soomes käib kõva rebimine selle linna austava koha pärast, aga tegelikult on selle taga ikkagi meeletud kulutused ja väga-väga palju tööd. Aga tänane saateaeg on läbi. Ma tänan, Margus Mets, Rein Veidemann, saatejuht oli Mart Tummelas, järgmisel laupäeval on siin juba Aarne Rannamäe ja siis algab saade kell 12, nii et olge tähelepanelikud meie saateaegadega. Nüüd kui käidud suusatamine.