Kuulajad lugesid kindlasti eilsetest ajalehtedest, et Nõukogude Liidu ülemnõukogu presiidium autasustas grupi raadio ja televisioonitöötajaid ordenit medalitega. Sealhulgas on ka kolm meie raadio ja televisiooni komitee töötajat. Järgnevate minutite jooksul ajasime juttu ühega neist raadiopõllumajandussaadete vanemtoimetaja Erni Järvsooga, keda autasustati ordeniga austuse märk. Meie seltsimees kaldujaga olema sulle juba jõudnud muidugi õnne soovida, kuid lubatu kui sedapuhku siin stuudios avatud mikrofoni ees tehase taga raadiokuulajate nimel. Suur tänu. Sa oled nüüd võib-olla harjumatus olukorras selles mõttes, et, et tavaliselt küsid ise. Nüüd jätka mõnele küsimusele vastama, aga katsu sellega leppida. Ma usun, et kui ma palusin luba õnnitleda ka raadiokuulajate nimel, ei olegi vist tõepoolest vabariigis niisugust nurka ka paika, kus sinu jalg koos mikrofoniga ei oleks saanud, vähemalt niisugust kolhoosi-sovhoosi või kalurikolhoosi ei ole vist oma häbiks. Ma pean tunnistama, et siiski on üks kalurikolhoos piirisaarel sinna ahjule saanud siis on ju vabariik risti-rästi läbi käidud ja kui pika aja jooksul seal toimunut. D raadiomajas tuli Talurahvalehest viiendal mail 1949. aastal. Ja. Peab ütlema, et 40 90. aasta kevad oli ju meie põllumajanduses sugune murranguline kevad ja ja võrdlemisi keeruline aeg. Aprillis-mais toimus kollektiviseerimine üsna laial rindel ja Eks siis muidugi tuli olla nii mitmegi kolhoosi hälli juures, kui nii võiks öelda. See oli 1949. aasta juunikuu lõpul. Toimus nimelt teaduslik sessioon Rapla rajooni tolleaegses uue elu või praeguses Lenini-nimelises kolhoosis. Ülesanne anti ja noh, ega enesetunne just kuigi hea ei olnud, sellepärast et ennem ei olnud iseseisvalt ühtegi saadet ette valmistanud ega teinud. Siiski raske südamega sai kohale sõidetud. Jaa. Ta tol ajal sõitis reportaaž masina peal tolleaegse hõbehalli peal Ülo Raudmägi ja temal oli raadiotöös juba rohkem kogemusi ja no eks siis tema õpetas ja näitaski ja sai see saade siis ära tehtud ja läks õigel ajal eetrisse ka. Kuivõrd hästi ta õnnestus. Tagantjärele on seda endal muidugi raske praegu öelda. Seltsimees kalda, kas te veel mäletate? Teie vist esinesid juba samal ajal kui seltsimees Jaroslav varem isegi varem, isegi. Kuidas siis esimesed muljed olid? No ühelt poolt ma võiksin öelda enda arvamis, aga teiselt poolt lisada siia juurde ka arvamused, mida ma nii-ütelda kolhoosidest sovhoosidest, kui raadiokuulajate poolt olen nii ära saanud märkida. Nimelt eks selle pika vahemike jooksul muidugi saateid küllalt rohkelt ja ühed neist paremad, teised muidugi võib-olla natukene nõrgemad, kuid peab ütlema seda, et see mees järvsoo poolt koostatud saadete kohta. Et noh, kõigil on oma sisu, kõigil on oma suund olnud ühel või teisel määral, aidanud kaasa kogu meie vabariigi põllumajanduse nii kompleksse ülesehitamisele Jah, eks seda märgatakse ka kohe, kui midagi valesti on ja seda öeldakse. Aga kuidas sa fermi? Ma mõtlen just seda, et ikkagi põllumajanduse puhul peab sisu tundma põllumajanduse areng, on meil olnud kaunis kiire probleemid ja asjad on muutunud. Noh, kuidas seda saavutada, et nüüd mitte märgist mööda pannane saatega? Jah, eks see on kaunis raske küsimus. Muidugi eks siin aitab palju kaasa see, et ise saad väga palju ringi liikuda, puutud kokku väga paljude inimestega. Püüad süveneda nende muredesse ja rõõmudesse ja. Selle tõttu ekse põllumajanduse areng ja seal kõik ju nii kogu aeg endal silmade ees. Ja teisest küljest muidugi nii isiklik kontakt eelkõige ma mõtlen põllumajandusministeeriumiga teiseks meie põllumajandusliku teadusliku uurimise instituutidega, ega päris lugemisest kah mööda ei pääse. Lugemisest muidugi mehelaive ja kirjandust meil ikkagi põllumajanduse valdkonnas siiski ilmub, no mina isiklikult arvan, et et võiks vast veel rohkem teda olla. Ja eks see kõik kokku siis peab, peab aitama, kursis hoida, kuidas arvad, kui näiteks naftat pikka aega täiesti eemal oleks? Ma vaatan kas või pool aastatki või, või näiteks aasta ega ei ole nii kaua tarvis kütnud, et kuu aega juba puhkusel ära ja, ja, ja noh, püüavadki ennast isoleerida nüüd sellest tööst kuidagimoodi tuled tagasi. No ikka paar-kolm päeva läheb uuesti nagu sisseelamiseks, sellepärast et põllumajanduses siiski noh, kuigi midagi suurt järsku üleöö ei sünni. Aga noh, eks eks ikkagi kogu aeg midagi, midagi ikkagi muutub ja ja siit võib tullagi, et kui, kui siis ei, ei uuri olukorda, siis lähed, sa oled tegemas vaid mööda ka panna. Võib kindlasti juhtuda nii ja kui nüüd sellele pikale teele see on siis 40, üheksas on 17 aastat, 17 on täis ja ja tagasi vaadata, kas on ka niisuguseid momente, võib-olla või episoode suudaks meenutada? Kus on nüüd niisugune tunne, et on ka kasu olnud saatest, mida teinud oled? See on küsimus, nii, sulle võib-olla seltsimees Kalde, oskaksin midagi öelda. No mulle meenub siin üks küsimuste kompleks Kagu-Eesti osas. Just happeliste muldade probleem selles piirkonnas on vägagi terav. Ja siin mõni aasta tagasi oli nii väga komplitseeritud küsimus, ei jõudnud sinna lubiväetisevagunid õigele kohale ja kui jõudsid, siis ei tühjendatud õigel ajal ära või oli põllul jällegi lautamise lautamisega pruugigi asjad korras. Ja ma mäletan sel korral, mis järsu täis mikrofoniga, mitu korda kohal. Ja peab ütlema, et nagu eesti mehed võivad seda tõesti tänulikud olla, sest majandus ei juhtu midagi ühe aastaga ja nüüd nende mõningate aastate jooksul on Kagu-Eesti hakanud mitmekordselt rohkem lubiväetisi saama ja see annab saatides tunda. Kagu-Eestis saagitase on tunduvalt tõusnud, probleeme on ju kahesuguseid, ühed, mis on perspektiivsed, teised, mis ütelda tänapäevakohased võtmi, jooksvad küsimused põllumajanduses, haarates nii ühte kui teist. Ja peab ütlema küll, et mina ise kui taimekasvatusala töötaja, et meie tööle on mikrofon küllalt palju kaasa aidanud. Ja põllumajandus tuleb võttega kui kompleksset ja raadio on ikkagi olnud selleks vahendiks, millega viime jooksvad küsimused, kui ka perspektiivsed küsimused just meie kõige laiemate masside ette äärmiselt kiirelt. Ajaleht on küllalt hea asi, aga kui meil on tegemist ütelda kevadkülviajaga saagikoristusperioodiga, kus meil tuleb nii operatiivselt inimesi valgustada, nii-ütelda telegrammi stiilis kõige olulisem, aga siis seda saab ikkagi mikrofoni ja raadio kaudu kõige paremini kiiremini. Ja on sinul endal ka meeles manud niisugust juhtumit? Jah, eks neid muidugi on. Jaa, paugupealt muidugi raske öelda. Sest ega neid silmaga nähtavad ja käegakatsutavaid tulemuseni korrapealt kohe ei ole. Tavaliselt pisi küsimus võib-olla ainult meie, aga siiski tahaks märkida siinkohal Valguta Luha kasutusele võtmist. Sellel on juba oma nelja aastane ajalugu, kui nii võiks öelda. Ja igaks juhuks maa säilitasin arhiivis esimese saate, mis me sealt sellest Valguta luhas tegime. Ja võib olla kuulaksin, et asi saaks natukene selgemaks. Lugu, millest täna jutustame, haarab poole sajandi pikkust ajavahemikku ja kannab pealkirja, mis saab Valguta luhast? Tõtt-öelda, kui me kõike seda nädal aega tagasi kolmandal mail valgutas, hakkasime paberile panema ja helilindile kirjutama. Ei teadnud meie ega kolhoosi esimees Kalju Erm veel tõepoolest, mis sellest Valguta loast saab. Võetakse see kuivendusniisutustööde plaani või ei. Kas küsimus laheneb kolhoosile soodsalt või mitte? Alati optimistlik kolhoosi esimees Kalju Erm oli arvamisel et vaevalt seda vana lugu maksab uuesti üles võtta. Et võib-olla jääb jutt ainult jutuks jutuks nagu neid Valguta Luha ümber viimasel ajal, kui palju on aetud. Kuid siiski käisime kõigepealt ära Valguta luhas. Nukravõitu on siin mullusügisene, hall kulu katab maad ja ainult üksikud rohulibled tunnistavad kevade tulekut. Kunagised kuivenduskraavid, mille kaldad nüüd kokku vajuvad ja põhiumbe kasvab ei täida enam muul ajal oma otstarvet kui kevadel. Hotell, mille osa lumesulamisvett nende kaudu Võrtsjärve valgub. Omaaegsed niisutuskraavid, mida mööda juhiti konnaoja setteveed siinsetele luhaheinamaadele on tarna ja samblal rohkem aimatavat kui nähtavad. Soo võtab võimust, võsa tungib peale ja heinamaakamar metsistub. Kuid Valguta kolhoosi brigadir Mihkel vaha mäletab hästi neid aegu, mil siin oli hein rinnuni ja kaks niitu sai kindlasti kohati kolmgi. Võtame mitukümmend aastat tagasi, siis oli heinad tugevad sellepärast et siis oli niisutamine korras ja ei olnud väga kaua, kui tema otse tarvitusele võeti, need heinamaad, aga väetist siia anda tarvis ei olnud, nii et kõik korrashoid seisis ainult selles, et kevadel üle ujutada. Ja väetist ei antud, mingisugust väetist ei antu peale v? Seda tehti märtsist juulini ning kogu niisutussüsteemi korrashoiuga sai hakkama kakskolm meest. Talumehed proovisid nüüd seda niisutussüsteemi jätkata ja moodustasime ühistu, aga ühistu tööst ei tulnud midagi välja, selles ei tulnud välja, et neid oli palju, igaüks oma mõtet tahtis läbi suruda ja keskteed ei leidnud. Sellega lagunes ühistu jäise lõha niisutaminega soiku ja harimine ühtlasi soiku ja 36.-st aastast peale juba see saak langes järjekindlalt ja väga palju oli ka neid jätsiva juba pool heinama tegema, hakkas Vudastuma ja võsastus edasi. Kaldad vajusid sisse, kraavid ummistasid. Nii kestis see aasta. Pärast septembripleenumil valiti Valguta kolhoosi esimeheks Kalju Erm. Kuna ka Valguta Luhasaadete üksikasjalik kuulamine võtaks palju aega ja läheks ka meie saate raamest välja jutustaksin ma edasisest hästi. Lühidalt uus esimees Kalju Erm, kes hakkas visa järjekindlusega 1955. aastal Valguta Luha kasutusele võtmisest võitlema oli 1964. aastal, see tähendab ajal, mil Järvsoo koostas esimese saate. Hoolimata sellest paberite kuhi luha asjus oli tõusnud aukartust äratavalt kõrgeks. Põhiliselt sama kaugel kui alguses. Ja ka helilindile tuli järv sool võtta veel palju ja paljusid isikuid. Enne, kui asi hakkas nõusoleku poole kalduma. Kõige mitmesuguse mates instantsides, kellest sõltus küsimuse positiivne lahendamine. Ja mida siis nüüd täna võiks öelda? No täna võiks öelda seda, et kõik siiski nii libedalt ei läinud, kui alguses plaanitsetud oli. Esimene järk, 200 hektarit võetakse riikliku komisjoni poolt vastu kuuldavasti selle kuu lõpul. Aga siiski päris suur töö on seal tehtud 200 hektarit on käes. Ja edaspidi nähtavasti on juba asi siiski mõnevõrra lihtsam. Ja muidugi hea meel on veel sellest, et see Valguta Luha kasutamise probleem, poldri ehitamine. Et see on nagu olnud võib-olla mõningaks tõukeks või võid kogemuste saamise kohaks, sellepärast et me teame, et Korva luhas vist on käsil lähemal ajal samasugused ettevõtmised siis Peipsi polder on projekteerimisel. Ja nii et see öeldakse küll, et esimene pääsukene ei too kevadet, aga võib alata. Vahest toob ka, vahest toob k ike. Nende aastate jooksul oled sa ju näinutan kolhoosidele homsest peale? Neid nende arengus oled näinud paljusid inimesi, kellega sul on tulnud mitu korda juttu ajada. Kas sealt on ka? Kindlasti on rõõmustavat täpisoodi meenutada. Ja eks meil toredaid inimesi on ju palju. Ainult et. Korraga nagu järsku ei, ei tule meelde, keda siit nüüd nii eriti välja tõstaja, keda meenutada. Aga siiski on jäänud kuidagi eredalt meelde. See, kui seltsimees vunk, meie Kuusalu kolhoosi esimees Lõpetas Kehtnas kolhoosiesimeeste ettevalmistamise kooli ja ta suunati Kuusalu Roosi kant, oli tal võõras, ta ise on Pärnumaa mees. Mis ajal see oli? Ainele oli juba kas 52 või 53, ma täpselt päriselt ei mäletagi. Ja muidugi ma kujutan ette, et tal oli väga raske. Alguses sina tead, kuidas Kuusalu kolhoos selle all välja nägi. Ja kolhoos ei olnud sugugi kiita. Sel ajal ja tema majanduslikud näitajad olid rohkem kui tagasihoidlikud. Ja pungil tuli seal muidugi väga kõvasti hakata tööd tegema ja nagu öeldakse, kohe härjal sarvist kinni võtta. Vungi jaoks peab ütlema siiski seda, et ta ei olnud niisugune mees, kes oleks oleks nüüd verest välja löönud või või, või kuidagimoodi asjale käega löönud, kui tal väga raske oli. Vaid ta ikkagi. Ikkagi oli mees omal kohal kogu aja ja eks me neid ju teab väga hästi, kuhu Kuusalu kolhoos välja on jõudnud oma saakidega oma toodangutega oma aiandiga. Nojaa, eks kuulsusele Tallinnagi välja jõudnud hiljuti koos avastasin Tallinnas oma esinduskaupluse hakkab tallinlasi varustama rohkem senisest lilledega köögiviljaaedvilja konservidega ja sellest kõigest on muidugi suur heameel. No ja eks siin ole ju veel teisigi meile kõigile hästi tuntud Rakvere Eduard Vilde nimeline kolhoos seltsimees lebas saare juhtimisel on ju jällegi viimase seitsme kaheksa aasta jooksul ju väga suure edasimineku teinud, ma see edasiminek on võib-olla suurem, kui kui üheski teises meie vabariigi kolhoosis saavad. Jah, seda võis tõesti märkida Mallet arvestades just seesama, et ma tunnen ka varemast ajast, milline oli seal saagitase ja kuivõrd umbrohtunud põllud olid ja kui nad kõrutab praeguse tasemega sinu päeva jõe vahel. Ja, ja ma kujutan ette, et et sinul on vist mõnus tunne, sest sa oled ju paljudest ja enamikust nendest kolhoosidest ja sovhoosidest teinud saateid erinevatel aegadel, ka siis, kui nad võib-olla võrdlemisi kehval järjel olid, siis oli võib-olla saatiski nukruse nooti või tuli etteheiteid, diakriitikat kirja ja neid siis hiljem minna, kus kõik, mis nad korras on olla samade inimestega juttu ajada. Selles mõttes on ta ikka tore, eksole. Jah, eks kui näed kõike seda, kõike, seda edasiminekut, siis tekib endal niisugune hea soe tunne. Kuigi jah, meie osa selles asjas on ju võrdlemisi tagasihoidlik. Aga siiski on hea meel sellest kõigest ikkagi kui näed seda, mis aastate jooksul on toimunud. Aga noh, siiski natukene oli sellest juttu, aga seltsimees kalduja, kui need ühel heal päeval raadiosaadet põllumajanduse teemadel üldse ei antaks, tee tunneks ahju ka sellest või ajaks ajalehtedega läbi, küll. Sellele küsimusele vastaks umbes niimoodi, et põllumehed tundsid päris nii teravat puudust põllumeeste saate õige kellaaja järgi, kui see saateaeg olnud neile vastuvõetav ja siis nad avaldastutvuni päris teravat kriitikat. Miks siiski nemad on sellest kõrvale jäänud? No ma ei kujutaks ette, kui nad absoluutselt kavast puuduksid tõesti põllumajandustuleks tühja tunnet ja ajaleht teda praegusel ajal üksinda enam ei rahuldaks. Nii, aga kui sinu käest nüüd küsida, et või, või teeks nüüd komitee esimees või asetäitja ühel heal päeval ettepanekut minna teise toimetusse tööle või hakata hoopis mingi muu ametiga pihta siis seda küll ei tahaks. Sellepärast ka kogu aeg on nende küsimustega rinnutsi koos oldud. Koos põllumajanduse kasvuga on toimetuse töö muutunud intensiivsemaks, tõhusamaks, sügavamaks ja Ta on hakanud nagu kuidagi meie põllumäel ütelda hinge rohkem minema ja selle kaudu töid majutama. Varem oli ta nii algaastatel oli ikkagi nii selline, et nii rohkem, kas keelata Ta või või ütelda käskida või nii nagu minulgi endal stiiliks siin ennem varematel aastatel oli. Aga paratamatult elu nõuab praegu teisi avaldamisvorme ja nad on tõhusamad. Vabal ajal loobuda ei saa ja muidugi ega see paljudele inimestele ei meeldi, kui kritiseeritakse. Ja eks sellegipärast ole mitmel puhul ütlemist tulnud ja mõnigi mees ei taha tunda veel mitu kuud tagantjärele. Noh, aga pärast siis hiljem saab aru, et et ega siis keegi seda nüüd omani isiklikust sümpaatiast või antipaatiad ei teinud. Et see oli ikkagi mõeldud kõik selleks, et asja edasi viia. Ja kui asi on tõesti edasi läinud eks siis ole hea meel meil kõikidel sellest veel mõlemal, keda sina kritiseeris, ei teagi, vastupidi. Ja nii üks küsimus, nüüd sul on hoopis nii kaugele tagasi ulatame, kas sa ise oled ka maapoiss ja eks sellest viskas ta kiindumus, aga ma püüan veel seda oma esimest küsimust nüüd kuidagi põhjendama hakata. Noh. Hulga raskem põllumajandusalad toimetuses, muiannust lihtsalt kogu aeg katolema ratastel ja ja, ja olenemata ilmadest. Eks võib-olla võiksid siin veel meenutadagi mõningaid juhtumeid, mis on meelde jäänud just sellega seoses. Mitmeid olnud, tuleb meelde, üks sõit Ahja traktori hammas oli kas aastal 52 või kolm juhtus olema just sügav talv. Ja lumesahad ja buldooserid olid tee küll sisse ajanud, aga vastu õhtut hakkas tuiskama ja jäime sinna tee peale lihtsalt oma hõbehalliga kinni. No siis tuli küll Tarbijate kooperatiivi auto aga selgus, et see ka enam omal jõul edasi saanud, siis kutsuti doktor välja. Traktor, siis vedas seda kahte masinatega, temal läks raskeks. Ja noh, esmajoones Sisveeli muidugi kooperatiivi mehed ja kaup kohale ja me jäime siis õhtul kella 11 ajal sinna lumehangede vahele külma kätte istuma. Õnnetuseks meil endal bensiin lõpes Sa masinad soojendada ka ei saanud, see oli see esimene palve ja ei olnudki metallkerega masin. No ja siis hommikul kella poole kuue ajal, kui tuli siis traktorijaamast meile traktori järele, siis muidugi olime kõik läbi külmunud. Tuju siis seal väga roosiline ei olnud vist? Noh, seda enam. Nüüd on jah, tehnikat raadiomaal ka palju juures, aga sellest liigutega rohkem räägi. Liigume rohkem ja eks muidugi teised taha ka liikuda, noh ütleme, et praegu meil sõidumasinaid ja kõike, millega võib lindistamas käia, on ikkagi oma poole tosina ümber, siis oli ainult üksainus hõbehall ja sellega siis kõik läbi ajama. No muidugi ka talvel palju keegi sõita ei tahtnud, teised ikka vaatasin investorid elamisest, need, kes, kes sõitsid ja pidid sõitma, ega seal midagi aidanud, ära tuli käia. Ja töö tuli ära teha, noh, praegu on ju meil lühilainesaatja isegi kasutusel kui paasaautoga juurde. Saab ju saatjat kasutada. Ja portatiivsed reporteri magnetofonid, aga seda enam ikkagi kõige rohkem olete mõnus, eriti suvel. Nüüd kaks kõverate ju nii olnud, et annate kogu aeg nagu liikuvalt laevalt seal teateid. Jah, kevadkülvi ajal tavaliselt Kaagas aasta jooksul olnud teistest teistel toimetestele muga saaksid õhtul koju minna ja. Nojah, ega seda alati vaadata ei saa, jääks teinekord tuleb ka heinakuhjas magada. Ega kohta valida ei saa ja ega hotellid ka alati just meie päralt ei ole. Nii et tuleb mitmesugustes olukordades elada ja olla, teha pole midagi, nii et. Kas siit tuleb kah niisugune järeldus teha? On niisugust romantikat, sinule romantikat selle küljes kinni hoiab ja nagu ma näen, ei õnnestu veenda, et ma olen täiesti vaimustuses. Parem oleks. Ja eks romantika ole igas töös. Ja muidugi seda rohkem selles, mis on sulle südamelähedaseks saanud ja millest sa ise tunned rahuldust kõige rohkem. Siitlast jõuamegi nüüd küsimuse juurde, miks meie saatoran Pealkiri hommiku ja õhtu vahel? Ma mäletan, sõitsime Slutski, palus rahvale toimetus, kes oli möödunud aasta raadio vaevaks kirjutada raadimaaelust ja tööst ja inimestest siis sinu kohta oli nagu meeles on. Eks mõterat otse rindelt tulid ajalehe toimetusse tööle jääd rinda üheksandad jäänudki. Selles mõttes, et hommikul on sammud esimesed ja õhtul viimased, keda kuulekad, on nii arusaamad. Nojah, eks ta muidugi ei ole ja kui sa kell üheksa tahad välja sõita, no vaevalt sa siis enam kolhoosist või sovhoosist kedagi kella kümne-üheteistkümne ajal kätte saad. Eriti kevadel ja suvel. Sellepärast peab ikkagi kell seitse juba platsis olema ja vaheliseks varem kui asjaolud seda nõuavad. Kui me kuulasime seda Valguta linti, seal tähendab lindistatud neli aastat tagasi. Ma ei tea, kas ma eksisin, aga mulle tundus, et ärni seal oli natuke noorem, palju neid aastaid turjale. Eks aastaid hakkab varsti juba 45 tuleb ja siis siis ka selles mõttes veel hommiku ja õhtu vahel. Nii et noortel on aega veel küll. No just meeltmööda see, et parem toimetajasemis järvsoo autasustamine toimub just vahetult esimese vabariigi põllumajandustöötajate päeva eel. Ja mida sulle siis soovida saadet lõpetades? Ma usun, et nii teie, seltsimees Kaldoja kui ka teie, lugupeetud kuulajad, olete nõus, kui soovime sulle samasugust hoogu, samasugust edu ja nooruslikkust ja sisukust, nagu sul seda siiani on jätkunud. Ja õnnelikku juhust, et sa edaspidi ka Piirissaarel saaksid ära käia, aitäh.