Seda kõlavat tenori häält. Me ei ole Estonia teatrilavalt enam aastaid kuulnud kuid see elab edasi raadiokontsertidest ja heliplaatidel. Ometi polnudki kes teab, kui ammu. Mil Viktor Gurjev oli omas hääleliigis üks kandvamates solistidest Tallinna ooperi- ja operetilaval. Üldse osutub Viktor Gurjev omapäraseks sulamiks ooperilauljale vajalikest omadustest eeldustest. Vokaalselt võimekas, ehkki looduse poolt mitte eriti külluslik ehele ressurssidega varustatud kuid seest vastupidavam ja tehniliselt laitmatult treenitud häälega suutis ta korda saata paljutki. Ta esinemised on alati olnud muusikaliselt hästi kõrgel tasemel kantud loomupärasest, näitleja paistust, erudeeritusest ja uudishimust iga esitatava rolli tagamaadeni tungida. See omaduste eelduste kogum tegigi Viktor Gurjevi teataval perioodil lausa asendamatu lavajõu Estonia teatri dünarute põuase Cooperi jaoks. Muidugi ei jäänud kunstniku tegevussfäärist kõrvale operett kammerestraadilaul massilaulude propageerimiseni välja. Niiet žanrilist piiratust küll täheldada ei saanud. Tänane saade Victor kurjevist kannab pealkirja Mulle meenub mu kodulinn Tallinn. Mitte juhuse läbi, et Edgar Arro ja otto rootsi laul meie populaarse tenori repertuaaris oli rajal kõlasse Eesti riiklike kunstiansamblite noore solisti Viktor Gurjevi esituses sageli. Nüüd on 37 aastat jõudnud mööduda nendest aegadest, kui sõduri laul kaugest kodulinnast Tallinnast nii rindel kui tagalas võidukäiku alustas. Koos selle lauluga alustas võidukäiku lauljana ka Viktor Gurjev. Kunagisest pretensioonitust rinde laulikust on saanud tunnustatud laulja ja pedagoog. Vabariigi rahvakunstnik, konservatooriumi rektor. Viktor Gurjevi esinemised panid kuulajaid mõtlema ja kaasa elama. Oli see populaarne estraadilaul või kaalukas ooperiaaria. Kõike oma ulatuslikust repertuaarist on Viktor Gurjev tänulikult kuulajaskonnale vahendanud ehtsa südamesoojuse ja suure loomingu kirega. Eellugu kujunemine. Õppija seljaaastad, 20.-te aastate Narva provintsilinn, mille tsentriks, leivaandjaks ja ühtaegu ka inimeste aheldajaks oli kirikuloss Kreenholm. Linnapildis domineerisid üheülbaliseks punastest tellistest rohmakas majad. Manufaktuuri tööliste rõõmu, vaesed eluasemed. Väikeste akendega ja enamuses ülerahvastatud üürikasarmud. Varavalgest õhtu hämarikuni poolest Ööstki teinekord lisa võttes rühiti siin tööd teha, et ots-otsaga kokku viia. Kui aga perekonna suhtes olema kolm, neli või isegi viis last nagu kurjevitel siis kujunes ka igapäevase leiva paluka hankimine probleemiks. Kõnelemata juba leiva kõrvase muredest. Victor oli oma nelja õe kõrval noorim kuid kiiresti jõudis tema nagu aeg, mil naabripoistega vutti tagumisele tuli lõpp teha. Teenistusredeli esimeseks pulgaks jooksupoisi amet Kreenholmi kontoris tülika lisakohustusega ilmuda tööle tublist enne teisi ja kütta ahjud soojaks. Haridus. Selles osas tuli esialgu piirduda algkooliga edasiõppimise perspektiivide puudumisega. Ehkki tollal valitses üldine majanduskriis ja tööpuudus majas, Kreenholm aeg-ajalt siiski ka uusi töölisi. Ühel päeval Viktor Gurjev oli selleks ajaks juba mitu head aastat jooksupoisi ametit pidada jõudnud. Hakati kõnelema paari poisi ametisse võtmisest. Luksepa käealustena. Koha soovijaid oli muidugi palju, kuid Viktor Gurjevi kui juba ammusel töötajal olid nendega võrreldes väljavaated märgatavalt suuremad. Lukksepatööst vabadel tundidel oli Viktor Gurjev kirglik pillimees, sest muusika harrastajast isa vana mandoliin lausa kutsus sõrmedaledust proovima. Noormees pillimängu õigupoolest kelleltki ei õppinudki, kuid peatselt hakkas üks lugu teise järel kõlama üha kindlamalt, õigemini kurjevette pojal öeldi olema kõrva ja muusiku talenti. Egas neid osavaid pillimeheni ohtrasti võtta polnudki ja seepärast oli üsna loomulik, et Viktor Gurjev tõmmati Kreenholmi tööliste rahvamaja keelpilliorkestrisse. Hiljem lisandus sellele osalemine Narva meestelauluseltsi kooris tollal veel üsna tagasihoidliku tenorina. Vahepeal ajateenistus, seejärel taas hindine amet teenistusredeli teisel pulgal. Kreenholmi lukksepatöökojad tahmunud klaasidega täheldas akna taga. Igapäevane elu kulges ikka samas monotoonsus rütmis nagu töötasid puhkus, nõudmata kõik need loendamatud masinad, millede tarvis temagi siin olema pidi. Ainsat vaheldust pakkus siin muusika. Tallinn pole Narvas teab kui kaugel ja kuuldus noorest mandoliinivirtuoos ist jõudis sinnagi. 937. aastal juhtus Viktor Gurjevi elus midagi täiesti ootamatut. Saabus kiri, mis katkestas harjunud elurütmi. Härra kurjevit paluti Tallinna koosmandoliniga. Tol ajal tegutses seal mitu heatasemelist instrumentaalansamblit kutselistest muusikutest, kes leidsid enam-vähem stabiilset teenistust kohvikutes ja restoranides. Hästi tuntud olid Corso Trio kuldne seitse bänd Nende hulgas kaugeltki mitte viimasel kohal ka Kirillovi mandolinistide kvintett. Viktor Gurjev enam Kreenholmi tagasi läinud luksepast sai kutseline pillimees Kirillovi mandoliiniristide ridades. Mängisid õhtuti vähenduses restoranis ning esinesid järjekindlalt ringhäälingu saadetes. Ansamblid oli eksistents oli võrdlemisi kindlatele alustele rajatud. Krintetiga, kus Viktor Gurjev mandolat mängis käidiga mitmel ulatuslikul välisreisil. Mängite sisse mõned heliplaadid. Viktor Gurjev ei tulnud Tallinna ega hakanud pillimeheks puhtama töö ja hõlpsama ära elamisvõimaluse otsinguil. Põhjus peitus teisel. Ta soovis astuda konservatooriumi laulu erialal. Noormees oli Kirillovi mandoliin eesti Pekvintektis pisitasa hakanud esinema ka laulusolistina. Kui 1940. aastal kuulutati välja esimene õppemaksuvaba vastuvõtt Tallinna konservatooriumi, oli tudengikandidaate kohale tulnud rohkesti. Õieti niisugust tungi polnud veel keegi näinud. Laulu erialal tuli täita neli kohta. Ukse taha oli aga kogunenud 10 tosinat laulu harrastajat. Viktor Gurjev jäi seekord võistlustulemuste kohaselt paremusjärjestuses kuuendaks. Seega teiseks varumeheks. Kuid veel samal talvel sai temast Tiit Kuusiku õpilane. Pärast sõda tuli kaotatud aastat tasa teha muusikakool viie aasta asemel kolmega ja pealegi korraga kahel erialal lauljana ja koorijuhina. Edasi konservatoorium, mingi samasuguses kiir marsis ja kõrghariduse diplom 1951. aastal paralleelselt veel igapäevane töö, riikliku akadeemilise meeskoorisolistina. Veelgi enam, Viktor Gurjev estraadilauljana oli kõrvuti Georg Otsaga neil aegadel eriti popp. Õed olid esinemised koos Rostislav Merkulovi juhatava raadio orkestriga saanud alguse juba Eesti riiklikes kunstiansamblites, kus sama dirigendi käe all tegutses džässorkester ja kurjemgi. Oma jõudu proovis ka lauluga kodulinn Tallinn. Muide, just sellest orkestrist kujunes hiljem Eesti Raadio estraadiorkestri tuumik. Viivi. Härra. Juba tudengipäevil avaldus kontsertidega ja raadioesinemistega populaarsus võitnud tenori laulja tööpõld ka muusikateatri suunas. Estonias oli tal esimeseks jõuprooviks vürsti kehastumine Tarkovski ooperis Näkineid. Arvustusi jäid debüüdiga peaaegu rahule. Publik jäi üsna rahule, laulja ise rahule ei jäänud. Ta mõistis hästi, et see on alles algus. Esimene samm uutel radadel. Tol ajal oli vürsti osa kurjevile teil mitmeti tõsiseks pähkliks puudus lavapraktika ja häälgi ei tahtnud veel lõpikut alluda selle nõudliku partii kõikidele vokaaltehnilistele probleemidele. Gurjev pole kunagi tööd peljanud. Lisa katsetamise ja harjutamisega ületas ta raskused mitte üksnes selles partiis vaid ka kõikides järgnevates. Viktor Gurjev on Estonia laval esinenud paljudes ooperiosades õrn lüürilise Slenskist Tšaikovski ooperis Jevgeni ioneerin. Kuni süvadramaatilise Hermanni sama helilooja Padaimandas. Eesti Tenuritest on seni neljale antud rahvakunstniku nimetus unustamatule Karl Otsale, kes valitses laval peaaegu meie kutselise ooperitegemise Altpäevadest Martin Tarasele, kes samuti oli Estonia ooperitrupi kauaseks esitenuriks Viktor Gurjevi-le, kes teatepulga sai ja Hendrik Krummile, kes selle omakorda kurjevilt üle võttis. Põlvkonnad vahelduvad, kuid omandatud kogemused ja oskused ladestuvad ladestuvad selleks, et neid saaks noorematele edasi anda. Nii on ka Viktor Gurjev juba tosina jagu aastaid laulupedagoog kunagiste õpilaste hulgas ka Voldemar Kuslap, Ivo Kuusk, Rostislav Gurjev, Jaanugaal. Lauluahel pikeneb tuleviku suunas. Uute tugevate lülidega.