Kirjeldus ulatub tagasi kuni. 18. sajandi keskpaika umbasid 1750.-sse aastasse. Jaak kirjeldan seda juttude järgi, mida minule poisikesepõlves vanemad inimesed rääkisid. Ja mina suure huviga kuulasin. Katsun sellest nii palju paberile panna, kui palju neid jutt. Minu mälusse on püsima jäänud, et ka noorem põlv võiks sellest huvitavast Randlasta elust kuulda. Lähemalt nendest, kel õnnestus teenistust leida kodumaal ehitatud laevades ja hilisemal ajal ka lihtmeremeestena välislaevades. Juhtkond jäi enamasti sõitma kodumalaevadesse ja osalt ostis neid juurde. Mähe, sõitsid ühte, ehitasid puust purjekaid ja hiljemal ajal ostsid ühiste osanikudena juba Aurikuid. Kaks ja pool sajandit hiljem ütleb Tallink Grupi juhatuse esimees Enn Pant järgmised sõnad. Kas teie jaoks enda jaoks oli olemas juba visioon, et viie 10 aasta pärast juhin ma Eesti üht edukamat ettevõtet ja oli küll? Meie lugu algab sellega, kuidas Eesti merelaevanduse endine juht Toivo ninnas kutsus rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi 1996. aastal Eesti laevafirmasid juhtima. Tänaseks on ühest neist hansateest hiljem Tallinki eks ümber nimetatud firmast saanud Eesti suurim laevandusettevõtte Tallinki fenomen peitub karismaatilise juhisen pandis ja tema meeskonnas. Kas võib aru saada nii, et te olete praegu kahe koha peal merelaevanduse peadirektor ja aktsiaseltsi hansatee juhatuse esimees. Jah, praegu on see nii ja mis head tulevikus? Ma arvan, et lähitulevik näitab ja kaua see kesta nii ei saa. Siin tuleb mingi otsus vastu võtta. Ma arvan, et tuleb läbi rääkida mõlemate firmade peamiste aktsionäridega ja leida sobivam võimalus, aga ma arvan, septembri alguses ma pean selle otsuse tegema, kumma firmaga jätkata? Marje Lenk küsitles Enn Panti 1997. aasta augustis vaid mõned päevad enne seda, kui pant pühendus hansateele. Täna mäletab pant tollaseid sündmusi järgnevalt. Mingil määral spontaanselt sai tehtud otsused tulla Tallinkis. Ei ma varem nagu olnud, nii palju merega seotud. Tõsi küll, Eesti merelaevanduse kaudu, kui nõukogu esimees, riigi esindaja seal ma olin natuke seotud ja siis asi hakkas mind köitma, aga konkreetne otsus tuli endalegi ootamatult. Edukas rahandusministeeriumi kantsler kõik kiitsid täiturite esimene inimene, kes sai tasakaalustatud riigieelarve koostatud maksureformid olid käivitatud. Mis te tegite selle sammu riigisektorist suhteliselt ebaturvalisse mere lähedusse? Rahandusministeeriumis olid nagu siuksed, suured ümberkorraldused, mis mulle iseenesest meeldivad nagu tehtud, ja see asi hakkas nagu rutiini minema ja, ja sellepärast mõtlesin, et võiks midagi huvitavamat proovida. Teid ei ole peetud välist erieliidis suure visionäärina, vähemalt ei ole oma visioone nii laialt esitanud kui endised pangajuhid. Kui te läksite merelaevandus, kas teie jaoks enda jaoks oli olemas juba visioon? Võib-olla natuke arengu läinud kiiremini, aga ma nägin küll, et 10 aasta pärast on Tallink Eesti suurim laevandusfirma. Seda, et üks juhtivaid Läänemerel praegu see tuli nagu arengu käigus välja, aga ma ei ole esinenud visiooni konverentsidel nii palju. Mul ei ole aega olnud konverentsidel käia, liigapalju lobiseda, aga me oleme oma tööd ja, ja firmasiseselt ma olen kindlasti visioonil. Kui ma vaidlen teile praegu vastu, ütleb teil pole piisavalt aega selleks samas aeg-ajalt te võtate päris pikki puhkuseid. Viimasel ajal olen võtnud küll jah, aga esimestel aastatel me kohanud üldse nii et ma arvan, et siin see ongi, et kui sul pea on mõtetest tühi, siis tuleb võtta aeg maha täismõtetega uuesti tasemeni. Ja te kuulsite enda ümber kõik need teada-tuntud inimesed, keda te tundsite rahandusministeeriumist omamoodi diktaatorliku viisil alati seda firmat suutnud viia väga suurde kasumisse. Enamus on küll rahandusministeeriumi taustaga, vähemalt kontorisse. Nüüd on lisandunud üpris paljuga uusi inimesi ja inimestel on erinevad huvid, erinevad arusaamad, nii et ma arvan, et me suutsime need inimesed ära jagada niimoodi, et igaüks hakkas tegelema kindla valdkonnaga, millega nad polnud kunagi varem tegelenud, aga need said nii omaks, et see tähendab, inimene on arenguvõimeline, täpselt samamoodi nagu nagu. Ma ei teadnud kaameranduses suurt midagit, aga nüüd ma võin öelda, et ma üht-teist ikkagi jagada. Mida te teate menetlusest? Ma arvan, et igast asjast. Ma tean natukene, ma tean natukene turundusest ja natukene mereohutusest ja, ja meresõidust ja ma arvan, et see on üks niisugune kompleks millest üks juht peabki teadma vähemalt igast valdkonnast midagit. Tallinki nõukogu esimees Toivo linnas Mis on see teie arvates olnud selle meeskonna edu pant? Tolli tuli nagu tõusuperioodi on olnud, kogu see aeg on olnud selle juures võtma väga niukseid laene, riske, pere talvevarude olnud õigustatud riskid jäävad. Ma olen vahest mõelnud, et kas mina oleksin riske võtnud? Ma arvan, et ei oleks võtnud, sest Martha ala liiga palju tulen, aga vahest on ka vaja niimoodi. On vaja riskida ja läheneda võib-olla hoopis teistmoodi. Ma arvan, et iga inimene, kes ajalugu teeb, on õigel ajal kuhugi sattunud. Martinsoni diaveided olid juba vanal ajal jõukad sest olid töökad ja ettevõtlikud inimesed. Nad hakkasid peale kalapüügiga lahtiste paatide ehitamisest üle minema kaugema sõidupaatide ehitamisele, tekkide ja toidu keetmise võimalustega. Nad õppisid saarlastelt ka purjetegemise kunsti. Hakati tarvitama kahvel ehk Spriit purjesid, kus puri on ühe küljega masti küljes kinni. See juba andis võimaluse vastase tuulega laveerida ehk Kreitsida. Nendel samadel algusaastatel palkas Paint Ülo Kollo legendaarse Georg Otsa kapteni tänase Tallinki tehnikadirektorit. Küsitlesin Kollod bussis teel Roomasse Tallinki uusimat reisilaeva Galaxy sisse õnnistama. Jah, raamat on laste tuttav, et kas just kuus nüüd paar päeva, aga, aga vahetevahel isegi rohkem, aga paari kuu tagant kindlasti mõned päevad, ma käin siin ja tellimise protseduur, nii et kui kõik asjad on nagu kirjalikult paber ei pandud ja, ja ütleme, tellimused kätte saadud läbi keeruliste tehingute, siis faktiline ehitusprotsess algabki sellest, et meie määra tähendab nagu projektijuhi, kes on siis meie firmamees. Ja tema sõidab siis kohale Raumas. Enne, kui faktiline laevaehituse algus on, see, tähendab, kui esimest interas hakatakse lõikama, pannakse paika. Et ta on juba siin ja sellest hetkest peale näidetena Kakserist vastutavat meest, kes siis üks vastutad nagu tehnilise poole pealt, mis sa oled nina, ja teine on siis kes vastutab nii-öelda kogu laeva sisemust eest. Muidugi laevaehitusse on nagu öö ja päev, kui enne ehitati laevu, eks ole, alati kiilust nagu räägiti ja Ellingut tõusid seal kuivdokis kuradi kogu aeg kõrgemale laeva nii-öelda tükke siis plaatide haaval keevita debaike ja kajutid ehitati niisama laevas, siis nüüd tuleb ju see kõik, näiteks meie galaxy koosneb kuskil 124-st umbes 200 tonnidest plokist, mis tehakse valmis kalda peal ja mitte isegi Helsingis, vaid kuskil hoopis teises kohas viivuris ja, ja Poolas ja veetakse. Kui teie, Ülo Kollo kui Enn Pant astuvad opertiiniardsi juhi härra Juliini kabinetti sisse siis teid tervitatakse täna suurema lugupidamise aupaklikkusega kui näiteks Viking Line'i mesila mängimata. No ma ei tea, kuivõrd mind ma olen muidugi tuttav, aga, aga ma arvan, et Enn, Panti ja, ja noh, arvata võib, et nad ka mind ei keeldu tervitamast, et, et see on praegu neil kindlasti tehasega väga head suhted. Seda, kas nüüd Julin ütleb Parema meelega tervitusi härra pandile või seal Viking ülemustele? Ma ei julge praegu öelda, ma arvan, et praegusel hetkel ta võib-olla tervitab paremini. Tallinki tegevjuht Enn Pant. Romantika finantseerimise leidmiseks läks meil terve aasta, meil oli projekt valmis 99 sadama, tellisime lõplikus laeva 2000. Aasta läks aega selleks, et pankadele, kes finantseeris selgitada, et me tõesti suudame seda tagasi maksta ja ja me oleme selleks võimelised. Kõigi teiste laevadega on läinud juba väga lihtsalt. Praegu on lihtsalt niimoodi, et eile me tellisime uue laeva ja eile me saime juba kolmega rahvusvaheliselt väga tuntud panga käest telefonikõned õnnitluste ja küsimustega, et kas me ei võiks teile pakkuda finantseerimist. Esimest korda mõtlesite börsile minna juba 95 hansa teemata seltskonna viiendal aastal börsile minna. Kas see fakt vastab tõele, kui vastu, siis parandage mind. Aga mille taha tookord säsi? Hansatee üldse loodi 95, kui firma sihuke aga börsile mineku plaan oli 97 sügisse. Ja isegi emissiooniprospekt oli valmis ja avalik märkimine pidi algama, aga siis täpselt samal ajal algas börsikrahh, nii et me jõudsime täpselt börsi kahjuks kõik paberid valmis. Intervjuu Enn pandiga 28. augustil 1997 paar nädalat enne börsikrahhiga. Kui laevandus ei ole kullaauk, mis on siis Eestis? Kui nahk. Ma arvan, et Eestis on kullaauk praegu selline Eesti uus rahvuslik spordiala. Börsil mängimine. Kas te mängite börsil, mängin, kuidas läheb, läheb hästi. Eks see börsikrahh hirmutas kõik ära igasuguste investeeringute juures seal, mitte börsikrahh ainult Eestisse või kogu maailmas ja keegi investeerinud kuskile igalt poolt võeti raha välja. Selle tulemusena siis juhtuski, see tuli leida vahendeid selleks, et ise raha sisse panna ja nüüd me leidsime skeemitades, nagu Eesti ajakirjandus kirjutab. See õigus neelataks skeemitades. On üks skeemitamist. Firmal oli raha vaja ja selleks võeti laenu ja see laen on nüüd tagasi teenitud ja tagasi makstud pankadele, nii et normaalne finantseerimisskeem vähemalt tolle aja kohta normaal. Hansatee suurim konkurent 90.-te lõpul oli Enn Rohula juhitav Inreko laeva üks firma endisi osanike. Aastavahetusel teatas Rohula Lahesõja algusest kuid oli sunnitud ise sellest võitlusest kaotajana lahkuma. Enn Rohula, kas täna me võiksime väita, et tänane Tallink pari alusama edule tegelikult teilt vana Tallinna reisilaeva ülelöömisega? Ei, seda ei saa ütelda, ma arvan, et ikkagi praegusel momendil nende edu on see, et sellel ajal, kui meie alustasime, mõõdeti reisijaid sadades tuhandetes miljonites. Millised olid need valikud, mis teil aastal 96 97 olid? Noh, see aeg oli, valikuid oli palju ja, ja see aeg kindlasti väga protsesside valisid oma teed ja eks täpselt samamoodi meiegi otsisid, kui me tegime oma valikud ja, ja tegime ka kindlasti sellele oma valikutest vigu. Kindlasti oleks neid kiirlaevu, mis praegusel momendil on siin vahel kaks oleks võinud see aeg ehitada ja panna liiklusesse rohkem. Indrek oli sunnitud välja mõtlemas skeemi, kus tagurpidise nimega firma saadeti pankrotti, et üks firma saaks jätkata. Pankrotid on ju tegelikult majanduses täitsa normaalne tervendav toimingutega seal midagi teha ei ole, sest tõesti praegusel momendil seda võimalused, et planeerida firma siia maksusi, siis nagu ajatada oli üpris keeruline. See aeg oli see nüüd võib-olla oleks natukene nagu teistmoodi. Kui täna rääkida Enn pandiga, siis ta näeb tollast 90.-te aastate lõpu ehk 27. 90 800 99. aasta rünnakutes Tallinki vastu teid ja teie poolt suunatud ajakirjanike kätte. Ma isegi ei usu, et pant seda väidab, see teisiti, eks ole tõsi, ja ma usun, et te olete valesti aru saanud. Ma nagu ei tahaks siin hakata enam vanades asjades ringi vaatama, aga nii palju ma võin öelda, et eks ta oli sihuke isiklikul pinnal teatud kättemaks ja eks need inimesed teavad, kes organiseerisid loe. Te usute seda, et keegi maksab ajakirjade kaudu tõrguvad kätte? Ei, praegu enam mitte. Ei, ei, ei, nüüd küll kindlasti mitte. Meie ajakirjanduse stiil on praegu lihtsalt niisugune, aga too aeg, see oli küll niimoodi saan, ma tean, lihtsalt. Enn Rohula oli kõige taga. Ma ei tea, kas kõige taga, eks tal oli teatud kibestumine tõesti olemas, sellest, et see asi niimoodi läks, nagu tuleks. Kõlaritest oli harra Reiman Eesti laeva omanikude ja kaptenite poolt lugupeetud mees. Tema püüdis ka rohkem eesti laevu Frahtida, sest eestilaevad olid parema ehitusega kui Läti laevad ja seisid juba tol ajal mere vedudes oma tuge tänavuse ja väljanägemise poolest suuremas lugupidamises kui Läti laevad. Hansatee imelises pääsemises nähakse Ühispanga juhi Ain Hanschmidti sõbralt, et kokku said Tallink ja firmaomanikud kolme aasta jooksul üle 300 miljoni krooni laen. Hiljem viis kokkuleppeni, et Hanschmidti firma pante omandab suure tüki. Linan tellis Tallink Grupi omanikfirmas jätkab Enn Pant. Hansapank vedas meid liiga suureks riskiks ühispangal nagu ei olnud suurt enam midagi kaotada, sest sel ajal, kui mina saabusin Tallinkis, oli ühispangale antud Tallinkil juba väga palju laenu ja seal oli küsimus ainult paarikümnes miljonis kroonise, mis oli täiendavalt vaja, firma püsti jääks ja tegime oma arengukava, kus me näitasime ära, kuidas me kavatseme jätkata, ühesõnaga kavatseme seda firmat edasi arendada ja selleks, et pangale laenud tagasi maksta. Pangal oli küsimus, kas kaotada väga suur osa raha, teine võimalus hoidval linki pankrotte või, või siis panna natuke juurde ja loota, et me selle firma ülesupitamine ja see teine variant toimis. Kui lähedal olete nendel esimestel aastatel, kui ise Tallinki hansalastesse tulite, olite pankrotile. Kõige drastilisem oli võib-olla esimene nädal Tallinkis. Sealt esimene nädal oli tõesti, tundus niisugune olukord lootusetu. Siiamaani meeles, me istusime maas, meil oli kaks võimalust, ümber käis kogu jutt, kas lasta pankrotti ja alustada uuesti või proovida vaata sealt, kus on aga pankroti üles ka midagi tähendanud. Söff tähendab ühte pikka protsessi nagunii need partnerid, kellel Tallink võlgu oli, tookord siis ühispank, Tallinna sadam, veeteede amet, kütusefirma tarnefirmad nagunii, et kõik oleksid jäänud partneriteks. Ja siis oleks kadunud kogu usaldus firma vastu, nii et seal ei olnud teist võimalust pidi jätkama ja sellepärast keskendudki sellele töötati välja projekt kuidasmoodi edasi minna ja Ma peaks ütlema, et need esimesed kuud olid päris rasked, sellepärast pidi kõigiga rääkima kõigiga, kellel Tallink tookord võlgulisest võlgu oli, kohutavalt palju tolle aja kohta ja kõigiga saavutati kokkulepet võlgade pikendamise või ajatamise osas. On öeldud, et Kalev oli maksuameti peadirektor ja kale vajadus meie võlad tookord maksuameti vaates väga paljude firmade võlad ja minadest Tallinki võlad ajatati ka, aga ega see ei olnud mingi kingituse. Sellepärast, et tookord oli võlaprotsent, ma ei mäleta, kas kas oli 72 või 36, mis aastaprotsent oli, nii et see oli ikkagi kohutav tegelikult nöörimine maksuameti poolt, mis tookord oli võlgade ajatamise osas ei olnud mingisugune kingitus. Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla miks sa arvad, et pantegi Hanschmidti kingituse just nii nagu sa oled raamatus Ain Hanschmidti 700 miljoni krooni suurusest kingitusest kirjutatud? No ühest küljest võib see olla kingituse, teisest küljest võib olla ka see vastutasu omaaegsete teenete eest Ühispanga presidendina. See võib olla ka väljapressimine Hanschmidti poolt. See võib mida iganes olla, keegi ei tea seda. Ühed asja pooled selgitavad nagu ühtpidi, et kõik on korralik. Samas vaadates kogu seda käiku, tundub, et kõik see päris nii lihtne ei ole. Millal sinu arvates see tehing või kokkuleppe võib sõlmida? Ma olen peaaegu 100 protsenti kindel, et et see kokkulepe sõlmiti sel ajal, mil pant hakkas Tallinki tema eelkäijad hansateed üle võtma nii-öelda omaniku mõttes. Ehk siis see ülevõtmine toimus aastail 97 98. Kuid selle kohta ühtegi dokumentaalset tõendit meil ei ole. Ühest dokumendist lipsab läbi Hanschmidti nimi ainsana kui aktsionärina. Ta oli väga hästi kursis sellega, kuidas Pant hansateest toimetab ja mis eesmärkidel ta toimetab. Ikka sellest, et see toimetamine toob talle tulevikus kindlasti suurt kasu. Teades panti Hanschmidt ja kes on igati soliidsed härrasmehed, usun ma, mingit kirjalikku kokkulepet ei olnud. Aga ma ei välista seda, võis olla. Mis 96. aastal siiski juhtus niisuguse imeliku firmaga nimega firma nagu Abante omandas osaluse lina tellis, kes on omakorda Infortari osanik, mis selle tehingu tahavad. Tegelikult olid. 96. ei ole isegi kindel, kas oli olemas firmasid nagu linandil 96, muide, millal siis rõõm, isegi loodus ma tõesti ei mäleta, ma kindlasti tööst kuus. Kuid mingisugune kokkulepe siis joonist Hanschmidti ka ei olnud mingisuguseid kokkuleppeid, sellepärast et tookord ei vaadatud asjadele niimoodi. Tallinkil on olnud väga palju aktsionäre või õigemini Tallinkil, aga ütleme see, see, mis kujunes Tallinki põhiaktsionäriks Infortari olnud väga palju aktsionäre ja ja ka minu osalus oli seal alguses suht-koht väike. Ei saanud tookord olla mingit kokkulepet, mille peale selle peale, et kuidas me jagame seda pankrotipesa või kuidas me jagame neid võlgu kuni 2000. aastani 2001. saastani, kui Infortar müüs ühe osa välisinvestoritele selleks, et maksta tagasi Neid laene, mis olid võetud omal ajal investeerida Tallinki kuni selleni tegelikult puudus Infortari kui sihukesel üldse mingisugune väärtus, sest tal olid ainult tallid aktsiad, mis ei olnud nagu väärt midagit. Seepärast, et firma ei olnud veel kõige paremas seisus ja, ja teisest küljest tal olid kaelas, kohtavad, laenutakse, oli puudavalt probleeme, kuidas nende laenude intresse maksta nendeta? Ma arvan, et mingisuguseid asju siis, kui ei jagatud ja, ja ma mõtlesin ka minu osalus oli seal suht-koht väike. See ajapikku suurenes kogu aeg, sellepärast et seal oli palju inimesi sees, kes kes tahtsid kiiret tulu ja kui nad seda ei näinud, põhirääkinud, kes investeerisid omal ajal, et Tallink on pikaajaline investeering tulusid saada ei ole võimalik. Aga noh, inimesed ei kuula seda, mis ei ole nagu meeldiv kuulata ja siis tekkis väga palju aktsionäre, kes tahtsid kiiresti välja minna, kui nad ei näinud, et see tulu tuleb kohe täna ja homme tasapisi ma hakkasin neid aktsiaid kokku ostma ja niimoodi ma jõudsingi sinnani, kus me praegu armeks, kus teil endal need vahendid tekkisid, need napsid, osta kuskilt munad, eks ma pidin ikka laenu võtma kogu Atlex, aga. Ja ta oli ettevõttel laenukoorem ei ole, ei n pandilendrile laenukoorem päris suur. Ühel hetkel tekkinud mõtet, järsku see pigi õnnestub? Ma olin juba enne seda korra näppe põletanud ma nagu hindasin reaalselt seda, et kui ma nagu hakkama ei saa ja kui, kui nagu Tallink hakkama ei saa, siis eks ma olen ise kõige rohkem selles süüdi, et ma siiski ei näinud seda. Vaat see asi nüüd väga musta stsenaariumi järgi läheb siukest nagu aru saama kunagi ei olnud. Pigem vastupidi, meil oli kõigil maru suur usk Tallinkis. Et millal see otsus tekkis, et 60000 krooni eest liiandili osas Sid müüa, kas 2004 alas? See ei söö, tekkis ikkagi, seal on niimoodi, et ega ma palju ei taha sellest nagu rääkida, aga ma ütlen seda, et et kui sa tahad saada endale head juhti, siis pead ka midagi pakkuma ja eks me natukene 2004 need vormistati. Aga eks neid jutte räägiti tükk maad varem. Ja mina olen Aini kutsunud Tallinkis, ma ei tea, mitu aastat ma kutsusin teda enne seda juba, kui kujukese tegelikuks teoks sai, aga ta nagu ei tahtnud kuulata midagi, aga noh, üks hetk, siis, kui ainsagi karud rutiinne rootslaste juures, aga ta on niisugune väga tegutsev inimene, siis, siis ükskord suutsime kokku leppida. Nii et veeta täna, et see oli Ain Hanschmidti ülesostmise hind. Ütleme niimoodi, et see, mis meie omavahel kokku leppisime, kuidas meie näeme seda tulevikku, ma arvan, et jah, et see oli niimoodi kokku lepitud. Peeter Raidla, kas sa usud Enn Pandi, väites, et see hind, mis ta maksis aktsiatega Ain Hanschmidti oligi tegelikult tema ülesostmise hindi ühispangast, nii kallist hinda ei ole minu teada kogu maailmas kellelegi maksnud. Et ma ei usu seda juttu. See oli Hanschmidti tulek Infortari ja talle väga suure osaluse kinkimine. Praeguse Tallink Grupi emafirma emafirmas ehk siis lina tellis. Mõeldamatu hind ligi miljard krooni miljard krooni maksta selle eest, et osta sisse endale tugev tegevjuht. Ma ei usu seda. Kui ehitati Riiga saeveskeid hakkas voolama saetud materjali vedu Taani ja Saksamaale, Hollandisse ja Inglismaale. Esiti teostasid neid vedusid välislippude all sõitvad hansalaevad. Nendelt. Pesid seda äri ka meie, Eesti meremehed, kes sõitsid nendes laevades madrus täna, kus said head merepraktikat ja nägid, kuidas need laevaomanikud ja kaptenid äritsesid. Ain Hanschmidt töötab Tallinki enamusomanikufirma Infortar tegevjuhina. Edukalt, nagu väidab Tallinki kapten Enn Pant. Infortar oli looduta omal ajal, kui investeering Tallinki ja ma arvan, Infortari äriidee on seedinud, võtab kujunema investeerimisfirmaks, KUS Tallinki osalus on üks osalustest. Praeguseks on see Tallinki osa infortalis veel üpriski suur, aga ma arvan, et ajapikkused peaks vähenema. Ma ei tahaks öelda, et Infortari siis me tahame kujundada mingisugust investeerimispanka, pigem ikkagi investeerimisfirmat, aga niisuguse erinevaid valdkondi haarava investeerimisel. Infortar täna ostnud mitu kinnisvarapolku, kas, kas seal on teie otsused peamised Visjalutsustab Hanschmidt. Sellest ajast, kui ainult Infortari üle võtnud, ma ei ole nagu Infortari tegemistega eriti palju kursis nad ikkagi vahepeal informeerivad mind, mis ja kuidas, aga ütleme niimoodi, et eks meil eks seda aega ka suhtkoht vähe ja, ja meil oli nii palju tegemist. Mul oli hea meel, et ma vea Infortari asjadega enam üldse tegelema, eks ju, sellepärast et siiamaani, kui mu õde vedas Infortari nii temaga paratamatult pidin ikkagi Infortari asjadest rääkima, palju sellel teemal aru pidama, aga praeguseks ma olen ennast taandanud sealt üpriski suurel määral. Kui ta ei peaks rahapaja minema pöördutada taas Hanschmidti pankuri poole. Ei, ma ei usu sellesse. Ma ei usu seda. Ma arvan, et Tallinki krediidireiting on Lääne juhtivate pankade hulgas nii kõrgel tasemel, et me saame laenu mujalt ka kui infortalist. Need ajad on möödas, kui infotolist laenu, et nad lähevad tagasi makstud. Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla Noh, eks ka see omaaegne kokkulepe oli ju nii-öelda tulevikutehing. Ja loomulikult ei saanud 90.-te lõpus keegi kindel olla kavant või Hanschmidt kindel olla selles, et Tallink Grupp sedavõrd kiiresti ja väga intensiivselt areneb. Kas täna, kui Ain Hanschmidt on firma omanikeringis, võiksid muutuda sinu hinnangul jõujooned ettevõttes? Infortari Longolm, põrdsetes osalustes omaniku on nad ka tegelikult võrdsed? Ma usun, et Aax jooks, Tallinki saab ikkagi Enn Pant kes on väga tugev strateeg. Järvelill on selline usin töömesilane. Ja Hanschmidt, teil on, on muidugi määratult suured sidemed, aga sama palju sidemed on ka pallil. Et, et ma ei usu, et Hanschmidt suutis nagu pandile sidemete osas midagi juurde tuua kui, siis finantsmaailmas, aga, aga ma kordan veel korra, et bändil on väga head sidemed. Ühispanga eksjuht Ain Hanschmidt on andnud vaid ühe intervjuu aktsiamüügi ilmsikstuleku järel detsembri alguses Eesti raadio uudistele. Millega te Infortari tegelete? Infortari juhataja, millega te konkreetselt seal tegelete erinevate investeeringutega, mis on tänasel hetkel infot, mõned investeeringud, mis ma olen teinud juba praegu, mis me tegime, oli Top Spa kinnisvara ostsime ja meil on siin mitmeid projekte erinevates kohtades Tallinnas ja, ja ka väljaspool Eestit, siis täna võib väita, importaril on lisaks sellele, et ta on Tallinki aktsiate omanik ka peamiselt huvid kinnisvaras, kinnisvaras ja ka teistes tööstusharudes. Milline on teie lähema kolme aasta enda tegevusplaan? VARA VEEL, kui rääkida, vaatame, et esimene aasta saab läbi, aga mida võib täna nii-öelda, et tänase päeva seisuga vaadates rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid on Infortari omakapital suurem kui Eesti Ühispanga omakapital. Millal te ise olete valmis seletama ajakirjanikele ajakirjandusele neid tagamaid? Mis tingimustel te saite Ühispangajuhina suure omanikuks Infortari siis ma arvan, et tulevik näitab seda ja siis, kui tulevikus on teod tehtud, siis, siis ma arvan, et, et töö kiidab tegijat ja siis on ka kõigile see arusaadav. Kui te täna ei taha selgitada, miks ja millistel tingimustel saite osanikuks, ma ei saagi selgitada täna, kui arvestada, et Tallink on börsiettevõte, siis ma arvan, tuleb kõikidele öelda ühel ajal korraga. Kas te olete valmis seda tegema? Mingil ajal kindlasti? Nende väikeste kahemmastiliste laevadega sõideti enamasti Riiga. Ja kui Tallinnast Peterburgi raudtee ehitati, see oli mitmeid aastaid enne 1860 seitsmendat aastat. Sai riigast oma väikeste laevadega veetud saiajahu koolides ja seesuguste laadungitega ettevaatlikult rannaäärt mööda läbi Muhu väina ja Soome lahe sõidetud Peterburgi teenides väga head prahiraha üle üheksa rubla kuulist. Varem sai veel rohkem tagasi. Tulles sõideti Tallinnasse, kus soodi Hansa kauplustest, soola, rauda ja nii edasi ostetud seega kahte otsapidi äriliselt tegutsedes. Seesuguseid reisusi tehti suve jooksul neli kuni viis korda. Teenistus oli väga hea. Pandist on saanud Eesti üks rikkamaid inimesi. Firma Tallink on käibelt Eesti viies firma ja kasumilt Läänemere edukaim reisilaevanduse kad tegelev ettevõte. Täna joonistab pantlaevu, millel on rõdudega kajutid, nägu kõige uuemal laeval. Galaxy. Miks selline luksusmaailm kliima on soojenemas ja ma arvan, et me proovime seda? Neid ei ole küll palju, neid tuleb vist kuus, kuus kajutit, kus on, mis on rõdudega kajutid, aga nad on pooleldi kaetud klaasiga ja mingis osas lahtised nendelt ma arvan, et et vaatame, kuivõrd populaarseks saanud. Muidugi talvel on seal suht-koht külm olla, aga sügisel ja suvel ma arvan, et võib selle päris huvitav. Mis hind olla võiks? Ma ei oska seda praegu öelda. Ma ei usu, et see hind tuleb kõrgem kui praegustel laevadel. Sviidi hind. Pole ta oma äriotsustes. Eelistate oma otsust peale suruda või kui palju te kuulate oma kasteteid? Ma arvan, et 50 50 oleneb konkreetsest asjast, aga ütleme, see, mis puudutab strateegilisi otsuseid nagu minu valdkond, millega mina nagu tegelen, silmas kogu aeg strateegilist otsustas, ma püüan ikkagi ise olla liider positsioonile, ise, nagu näidata, kuidas ja kuhu me peaksime. Mõnes küsimuses ma nagu ei võta üldse sõna ja annan kõik oma kolleegide, otsustasin, puudutatakse laevade ohutust. Mina seal sõna sekka ei ütle. Kapten Kollo on see, kes on seal kuningas, keiser ja jumal. Nii ja naapidi. Ja nii see tõesti mingisugust küsimust, kus on vaja 91 kord otsus teha ja mokalaata mitte liiga suureks lasta, siis ma ikka sellelt hinga. Pandi lähim abiline ja tema parem käsi Tallinkis on juhatuse liige Kalev Järvelill endine maksuameti juht. Enn Pant on ise tunnistanud, et on autokraat tegelikult täiesti Lagaa Laadoga. Eks ma kipun välja sinnakanti, nii et haavel ikka löömist on. Aga noh, see on ainult järveni, lunastus, talingi juhtimine võib olla sõnaga kiirus või ägedat saagi, sellised kiired otsustavad. Midagi ikka tahame teha, siis ma teen otsuse ja hakkame tegutsema. Mitte ootama pikalt nõu pidama ja siis mingeid kollektiivseid otsuseid tegema, kus keegi lõpuks ei vastanda neid otsustama ja julgema võtta vastutust. Osalete ei n, aga mina, ma ei tea lennu käest küsima, mina näiteks ei ole kunagi huvitanud mingiks poliitikuks hakkamist. Ja seda ka täna ja muidugi keegi ütleb midagi kindlat selles mõttes. Ma olen mitu korda asjade kohta öelnud, et ma kindlasti seda või toda ei tee, näiteks pärast on ikka teinud, aga mulle tundub, et teil mõlemal on poliitika teatud määral võõrastav. Me ei taha sellega tegemist teha ega taha mina külmetada. Mulle istub rohkem selline konkreetne asi, et kui ikka lepingutest kinni peetakse kokkuleppest. Ma olen öelnud, et paber on alati selline hädaväljapääs, et reaalselt normaalselt koos töötavad partnerid peaksid ilma ilma kirjaliku lepinguta tasa teinud senini parandused. Te võiksite endale lubada ükskõik millise jahi. Ometi te sõidate kanuuga, mine suudaksin, tõenäoselt ka mina ei näe. Ja, aga mulle meeldib lihtsalt. Ma olen laeval küll sõita ja see on minu jaoks siiski tööl suure lava peal ist mingil määral. Miks ei näita välja, et naise häält, ajakiri sadamasse umbes 15 see, mis ma olen tahtnud, on? Enam-vähem, oleme vaeva rohkem sadama. Tahaksin midagi näitama, mul ei ole vaja, mul ei ole vaja. Ükshaaval, tõsi küll, päris kallis. Onu maksab ikkagi oma 25000 seal ikka korralik masin. Et ei olegi vägevad. Kui mopeedium, kõigi osa liiklusvahend ikkagi. Ka muude maailmas on see kallis. Ka Eestis võib-olla unistus joonistust, autod mujale. Mis on mul paar vana seltsi, millega ma suviti sõidan suveks kuulaneks lahtine mustand 10.-test ja ja siis on Volvo B 210069. Väga huvitavad autod, mis nende hinnasilt on käinud. Kallis, ma usun mustand ja mingi 15 20000 dollari vahele minna. Katsed sildamise 100000 krooni kanti. Sama küsimuse esitasin Enn pandile. Kuhu see raha siis kulub Enn Pant ja teeninud väga hästi. Ma küsisin sedasama küsimust, Kalev Järvelillelt, ta ütles, et ta oskab seda raha paigutada oma tabaja harrastustesse. Tal on kaks uunikumautot, mis on talle väga armsad ja ta käib väga ohtralt matkamas ja teeb endale mõnusaid ekskursioone, millega Enn Pant tegeleb. Kui küsimus on sellest palgarahaga, teen, siis ma arvan, et kasutan rohkem reisimiseks, aga ma siiski armastan palju ringi käia ja, ja see on nagu üks asi. See raha, mis mul on tulnud, et nüüd ükskord me saime dividend. Lihtsalt mulle meeldib vahepeal vaadatavus börsil, laps, asjad käivad ja mul olemas oma investeerimisportfell. Ma ei ole nagu suurkulutajad. Ma ei oska kulutada, küsimus investeerimisportfelli väärtus on seal mõned miljonid eurod. Ehk see on see mänguasi, millega teie mängite. Noh, ma mängisin niux, seal on nii palju, ei mänginud nad pikemaks ajaks pandud nagu paika osalt asjaolude sunnil, osalt osalt ka sellest, et mul pole praegu nagu aega olnudki, seal oli, mul on üpris suur portfell, logi aktsiaid ja niukse spekulatiivsest aktsionärist, mida ma algul nagu lootma arvasin, ennast tuleb siis, kui Nokia kukkus sügavale, siis uurisin tõsiselt ja ma vaatasin, sellel firmal on kohutavalt hea juhtkond ja hea perspektiiv, nii. Nüüd ma olen saanud, noh ja pikaajalise aktsionäriks niidet. Lähen tahaks jälle tõused rõõmsalt, nii et ma arvan, et nüüd, kui, kui läheb võib-olla rahulikumaks, siis jälle vaatab natuke. Kui te armastate Soomet jätkuvalt Kalevi oma investeeringute, vaatamata sellele kõigele pasale, millega nad Tallinki üle viimasel ajal valada. Kas me teame küll täpselt, kuskohast see on tulnud, eks ju, ja esimest korda üle pika aja ma peaks ütlema, et mul on jälle hea meel eesti poliitiku üle või, või ma ei tea, kas suursaadik on poliitik, aga Priit Kolbre ees võtaks küll mütsi maha, sest et on olnud Soomes suursaadikuid, kes pidanud Tallinkis miskit ja ja nüüd, kui, kui, kui see suurrünnak oli meie vastu, siis Priit Kolbre tõsiselt võttis sõna ja ütles, et vaadake, mis te teete. Aga, aga ma arvan, et ega Soomes ei ole meid nii palju rünnatud, nüüd nüüdse rünnak tõesti tulija rünnak tuli, tuli kindlasti selles hirmus, et mis nüüd siis saab, kui Tallinki hipo tõesti läbi läheb. Ja kui me vaatame, paneme need asjad kõik ahelasse, et ütleme, see rünnak algas sellest puhastatud reovee merre laskmisest. Rünnak algas esmaspäeval ja reedel sõlmis Viking Line Soome meremeeste ametiühinguga pikaajalise kokkuleppe Sis. Ma arvan, et rohkem kaugemal nagu ei olegi vaja vaadata. Ei vaata mitte Viking Line'i otsa, vaid meremeeste ametiühingud. Mina ei ole prokurör. Ma ei oska sealt või uurija, mina ei oska öelda, kust see tuleb, aga igal juhul sealt kandisse tuleb kindlasti. Päevakaja üheksandal detsembril 2005 Tallinki aktsia jäi esimese kauplemispäeva lõpus märg geni, sinna lähedale kallines 0,76 protsenti 83,08 kroonini. Nii väikese tõusu põhjustas Lääne investorite müügisurve. Te vaatate ka ise Tallinki aktsiaid kindlasti igapäevaselt. Mis need märgid teile ütlevad? Ja ei, ma olen vaadanud küll nii palju, kui aega on olnud ja ütleme nii, et eks ta niisugune üllatus oli ja, ja mingil määral ikkagi negatiivne üllatus, et see niimoodi läks öelda, et eks ma olen päris kõvasti pettunud sellesse, mitte niivõrd aktsiahinnas, aga selles, et paar skandinaavia aktsionäri just nimelt selle Soome suure Tallinki nimetatud pasaga loopimise propagandistlikkust võitluses üks hetke ütlesid, et nad loobuvad Tallinki aktsiatest, kusjuures nad olid varem nädal enne seda kinnitanud mingi loobu, eks eelkõige siin paar Soome pensionifondi. See oli nagu üllatus, ütleme niimoodi ei käituta ja mina ütleks, et ma olen tõsiselt pettunud nendes, eks ju, ja keegi nagu tasand arvata, sest et neil oli üpriski suurtüki ja minu arust praeguseks on see tükk müüdud või fundamentaalselt on Tallink näitajad kõik väga korras, pigem vastupidi, Tallink näitajad on väga head ja, ja ma usun, et kui nüüd see müügisurve saab läbi ja moon küll näen, et pikemas perspektiivis Tallinki aktsia hakkab kõvasti tõusma. Teisalt võib ka öelda seda, et ma nagu ei nõustuks Äripäeva arvamusega, et ostke ja müügiet järgmine päev maha. Ma arvan, et Tallink on ikkagi siuke investeering, mis ongi pikaajaline investeering, ma nagu ei näe, et me oleksime pidanud ka niimoodi käituma, et nüüd kõik spekulandid saavad ühe päevaga oma 10 15 protsenti kätte poolt minema, et ma nagu ei näe, kas sihuke raha jagamise hetk peaks nagu mingi firma elus olema? See ei olnud küll niimoodi kavatsetud, aga nüüd läks niimoodi, et et see 16000 saab olla rõõmsalt Tallinki aktsionär ja, ja saada osa, ma arvan, et kui inimesed nagu mõtlevad, siis nad saavad aru, et mingit asja võib ka pikemalt hoida, et ei ole vaja, eksju sa investeerid 20000 ja saad 500000 kasumit, et see vaja kohe kõik välja võtta, et paari aasta pärast siis väärtus hoopis miskit muud. Ma usun küll, kui, kui see areng meil läheb niimoodi ja ja me oleme näidanud, et meil on investeeritud palju ja investeeritakse ikkagi mõttega investeeringud tagasi tooks ja kui nad tagasi toovad, siis ma arvan, et, et ka Tallinki hind on hoopis teine. Peale kõigi nende asjade likvideerimist sõitsin tagasi Siberisse. See oli 1912. aastal, kus ühes teistega alustasin Hiina. Kla kalapüügiäri, ühest kallim. Loomanahkade ostmisega sai ehitatud mitmed praamid, bokseerid ja majad ja algasin kalade konserveerimist. Kas Enn Pandi säilib huvi laevanduse vastu, näitab aeg. Kindlasti on ta huvitatud firmast, mis jätkab arengut kasvaval turul. Kas Tallinn, Helsingi, Tallinn-Stockholmi ja Riia-Stockholmi liinid on sellised? Saame vastuse. Igal juhul, kinnitab pant. Et Tallink on alles poolel teel. Kui nüüd mõtlema ka selle peale, et kui te iseärasusi neete, kes siis ettevõtet juhtida võiks Olen olen, aga ma kavatsen veel juhtida üpris tükk aega. Tallinkis on küll väga andekaid inimesi, see ei oleks probleem, kui kui mind siin ei oleks Tallinkiga, ei juhtuks mitte midagit. Firmale ei saa püsti seista ainult ühe inimese arusaamadel ja mõnedele. Sellepärast ma ütlengi, et meie Tallinki juhtkond või niisugune pea või ajutrust on. Seal on ikkagi üpris mitu inimest üksik, kellega midagi. Kuid kui ka juhtuks, ma usun, et meil on asendajad olemas. See inimene leitakse siit seest väljast sisse, osta ühte tippfinantsjuhtisite vajadustele. Ei, mitte mingil juhul kindlasti mitte. Elu on näidanud, et see ei ole õige. Siis sa pead ostma meeskonna või ta peab olema täpselt samasuguste arusaamadega, nagu firma on või muidu ta ei sulandu firmasse. Me oleme praegu Tallinkis jõudnud sellesse järku, kus meil tuleb arvatavasti kaasata Tallinki juhtkonna lähedale noori inimesi juurde nendes kasvatada uusi juhte, sellepärast et see põlvkond, kellega mina koos tulin, nii ega me ei ole eriti palju noori inimesi juurde tõmmanud juhtimise. Praegu on meil kaks uut andekat juhti äsja just paika saanud ja Me püüame seda laiendada, sest jätkab, Tallink laieneb ja, ja parata raamatuid. Me peame mõtlema selle peale, mis saab ka tulevikus. Ühes ajaleheintervjuus olete juba jõudnud väita, et kui Silja Line'i peale oksjon korraldatakse, siis Tallink kindlasti osaleb selles. See oli ajakirjaniku tõlgendus, ma ütlesin, et me tõsiselt kaalume selles osalemist aga seda näeb, kui nad midagit korraldama hakkavad, siis see ei ole mingisugune prioriteet meie jaoks Silja Line'i ost enam tänapäeva sellepärast et ta siin on ka nii häid kui halbu külgi ja nii-öelda kumba neid rohkem on, aga ütleme, et kui firma ei ole siiani, on eriti viimastel aastatel midagit tootnud halbu külgi, järelikult rohkem. Tallink oli omal ajal siis kui me tulime. Tähendab, tõusnud ikkagi väga kõrgele. Meil on ikkagi hoopis teistsugused kliendid, praegu, ega meie brändinime ei ole üldse mitte enam kehvem kui Silja Line'i oma, võib-olla rohkem tuntud Silja Line, aga see on aastate küsimus, kui kiiresti Aga Tallinki uhked uued laevad, raamat on siiski tõstnud meie brändi ka väga kõrgele. Me oleme praegu vaadanud oma koduturule kõigepealt ja siis vaatame edasi, aga mina konkurentsi ei karda. Tallinn-Helsingi vahel on kuus firmat ja me saame hakkama. See oli olemas lugu Tallinki fenomen. Saates kasutasin katkendeid eesti laevakapten Otto Meyeri mälestuste raamatust Otto Meyer eestlane raamatu on välja andnud. Kirjastus seis. Saate autor oli. Tomberg helirežissöör Külliki Valdma. Teksti luges Virko Annus.