Tallinn-Riia Lvov, Tšernov sõitlusastav na, Tšernov Tsey vastavalt sõidu Lvov Ivano-Frankivsk, Colomõõdia, Ivano-Frankivsk, gorodinka, Ivano-Frankivsk kust Kaczewo, kust Uskorrad Lvov Riia, Tallinn. Niisugused olid Eesti televisiooni ja raadio segakoori liikumissuunad ligi kolme nädala jooksul. Ja kolmel möödunud nädalavahetusel oleme püüdnud, kuule, jäidki neile rännuteele kaasa kutsuda. Tänane saade tahab otsad kokku tuua juba siin, Tallinnas abilisteks palusime kolm meest koori peadirigent ja kunstiline juht, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Ants Üleoja ning dirigendid Tõnu Kangron ja Jüri Rent. Me teame, et Eesti Raadio segakoor ja kõik raadiokoorid peamiselt esinevad mikrofonide metsas. Aga näkku vaadates publikule on tunded, teised on stimulaatorid, teised. Ja võib-olla palun minu läheb naaber Antsla aja ehk ütleb nüüd, mis tema sellest arvab. Küsimus oli peaaegu sama hästi kui. Öeldud juba vastuse vormis. Ei, me oleme põhiliselt paikne seltskond ja suhteliselt harva reisime aga siiski viimasel ajal ikka sagedamini ja sagedamini see töö, mida me teeme siin raadiomajas ja teeme nii-öelda raadio jaoks on muidugi omamoodi huvitav ja tore. Huvitav selles mõttes, et me väga palju puutume kokku uue repertuaariga. Oleme kursis kõige sellega, mida meie heliloojad kirjutavad ja millist muusikat üldse liigub. On siiski meie töö üks külg ja oleme üliõnnelikud, et et meil on olnud võimalus siiski viimasel ajal ringi sõita ja esineda publiku ees, sest tõepoolest see, kuidas tuleb laulda elavale publikule ja kuidas tegelikult see kollektiivile hästi mõjub selle tunnistajaks me oleme kõik olnud, kes siin stuudios praegu on ja lausa pikisilmi ootame. Ja otsima võimalusi, et järgmisel hooajal jälle kusagile mingisugune niisugune reis teha. Sest siiski kollektiiv realiseerib end tunduvalt intensiivsemalt ja tunduvalt paremini elava publiku ees kui öelda mikrofonide ees, lauldes väga akadeemiliselt väga kuivalt ja ja kõike seda tööd tuleb teha ülikorrektselt ülipuhtalt. Kontserditingimustes jäävad hoopis nii-öelda vaekausil teised komponendid, mis hakkavad kaasa mängima selleks, et kontsert väga hästi õnnestuks. Siin stuudios te olete alati harjunud kindlates tingimustes. Aga kus saalid kogu aeg vahelduvad, seal vist tuleb kollektiivil pingutada, et saada kätte see maksimum, mida just üks või teine akustiline ruum üldse võimaldada. Kus oli kõige kergem ja kus kõige raskem laulda? Tõnu kangelane jätkab. Kahtlemata kõige kergem oli laulda Lvovi filharmoonia saalis. Nüüd me oleme otse jõudnud selle kontserdireisi kunstilise tippu. See oli tõesti niisugune kontsert, kus kõik tingimused olid omal kohal, väga hea, saal, väga vastuvõtlik ja väga tore publik. See oli neljas kontsert ja koor oli oma vokaalse tipu saavutanud. Meil tuli korrata paljugi, asju tuli anda lisatalu. Tõesti, niisugust vastuvõtumehel Tallinnas ei mäletagi. Kuna Lvovi kontsert oli neljas siis kas esimene vist oligi kõige raskem brile? Print või? Reisiväsimus oli muidugi kõigil kõvasti kontides, sellepärast et reis ukraina mahlad poolteist 1000 kilomeetrit võttis meilt peaaegu kolm päeva aega veeta kaks ööd rongis ei olnud muidugi lihtne ja, ja ja samas kohe hakata hästi laulma. Ega see esimene kontsert nüüd päris õnnestunuks, seda ei saa lugeda, kuna inimesed olid lihtsalt väsinud, aga kuna hotellitingimused olid meil üsna korralikud, siis taastus vokaalne vorm kiiresti ja tõesti Lvovi soliidsele reisi kulminatsioonikontsert. Niisuguste reiside peal väga otsustavat rolli mängib see, millistes tingimustes kollektiiv saab elada, väga palju oleneb ka sellest siin ennem oli juttu, et iga päev uus saal ja kui satud nagu võõrasse saali tingimata on tarvis saada siiski väikene saaliproov, vähemalt kas või pool tundi natukene akustikaga tutvuda. Aga meil vist paar väljasõitu juhtisin, praktiliselt saal üldse ei saanudki. Nii et astusime, kontsert läks käima, siis, siis astusime, saime lavale. Aga need niisugused kontserdid on muidugi väga raske teha, sest seal kahtlemata esimesed viis, kuus laulu läheb lihtsalt proovis, mismoodi siin laulda tuleb, kui paljusid saab koorid nõukogude ja nii-öelda iga laulja peab kohandama ennast sellele vastavale akustikale. Need sellised kontserdid on muidugi kaunis ebamugavad teha, aga siiski tore on seda jälgida tavaliselt kusagil kontserdi teise poole peal. Enam-vähem leitakse see niisugune normaalne laulmismaneer ja ka niisugune normaalne tooni andmise intensiivsuse kõik komponent, kuidas sellest saalil kõige kavalam laulda tähendab selles mõttes kavalam, et kuidas kõige rohkem Saali läheb lauljatel vist on üks niisugune väljendused lööb saali lõhki. Jah, õige mitmed saalid olid sellised, lauldes rohkem piano poole, oli tulemus tunduvalt parem kui, kui forte poole press. Ega meil ju neid kogemusi selles mõttes liiga palju ei ole. Et just niisugused turneed, selles mõttes on väga õpetlikud. Nii koorilauljatele kui dirigent teedele. Saali poolt kuulates üks kõige paremini kõlavaid laule, oli alati sõdini teile langenud. Ja see võitis alati istuma peanuga ja niisuguse oralliku kõlaga. Nii mõnedki kuulajad, kelle käest pärast muljeid küsisime, nimetasid ka seda just oreli kõlaks. Seda lugu saab hästi laulda väga hea akustikaga saalis, kuna siin on helilooja poolt siiski kasutatud ära praktiliselt nii-öelda segakoori maksimumpiirid nii madaluste kõrguste suhtes, eriti need madalad maalid passidelt ja kogu see madal register see kehva akustikaga saalis üldse mängima ei hakka ja ühesõnaga, kui puudub see saali poolel akustiline pedaal siis jääb see muusika kuidagi paksuks ja sombuse. Siin on vaja, et see pikleda anaal, mida, mida passid seal veavad sügavad o noodi peal, et see kuidagi hakkaks kumisema saalis ja siis tekivad see, see tore mäng, mis meil mujal kontserdil siiski tekkis. Publikuga kontakt tekib ikka alles kuskil kolmanda neljanda loo paiku või püüate te siiski repertuaariplaani tehes iga esimese pala panna niisuguse arvestusega, et seal juba kontakti tekkimine oleks võimalik tegelikult? Meil kujunes sulle sõidu peal välja selline olukord, ütleme praktiliselt iga kontserdi jaoks tegime nagu uue kava variandi arvestades, nagu eelnevalt olukord, et püüdsime ikka nii teha, et kohe algusest peale püüaks nagu selle publiku ära vallutada. Aga kas siis näidates mingeid foori võimsust või, või lihtsalt mingisuguse efektse või, või sügav tõsise palagani, et kuidagi peab siiski hakkama kohe esimestest lauludest peale otsima seda publiku nõrka kohta nõrka kohta selles mõttes, et kuidas teda siiski saab? Ära mahutada siis kas te hakkate nüüd publikut ette kujutama rohkem kui kogemused publiku ees esinemisega suurenevad, usaldades? Ega seda lindistamise tööd siin samas ei saa ka külmalt siiski teha sest aastate kogemused on ikka näidanud seda, et kui näiteks on lindistamise päev ja suudad juba ääre lahtilaulmise juures ja esimese mikrofoni proove teha kuidagi kollektiivi nagu meeleollu viia, siis läheb see lindistamine ka suhteliselt libedamalt. Kui algab nisugune ilma meeleoluta töö või mingil põhjusel on olukord väga tujutu, siis on fondi linti kaunis raske teha. Mis sellel kontserdireisil oli kõige raskem proovikivi repertuaaris? Proua tulid niimoodi üles ehitatud, et nendes oblastikeskustes, kus olid meie põhilised peatuspaigad, Tšernov, c Lvov, Ivano-Frankivsk ja hiljem Taga-Karpaatiast, siis me püüdsime nendes keskustes lault keerulisemaks repertuaari ja võib-olla vanamuusikat, klassikalist repertuaari, endalit, Lotit, Marentsud karosiinid pakkusime suhteliselt vähem välja ja võib-olla sellepärast, et neid palu lauldi kolmel neljal kontserdil ainult olid need võib-olla nii koorile ka raskemaks pähkliks, aga samas võeti väga hästi vastu. Eriti jälle peab toonitama, et Lvovi publik kohe algusest peale vanasse muusikasse suhtus väga suure poolehoiuga. Et võib isegi kahju tunda Eriskeerinud kavasse lülitada Bachi moteti, mis oli meil ka repertuaaris, aga reisutingimustes keeruliste vokaalselt väga nõudlikku teost laulda lihtsalt ei riskinud kavasse panna. Lihtsamalt läksid muidugi rahvalaulud, mis on koorile hästi-hästi selged ja mis ka publik võttis väga hästi vastu. Väga hästi võeti vastu ka eesti klassika üllatavalt hästi. Mart Saare. Näiteks Jaan läheb jaanitulele, Cyrillus Kreegi sinisega sirvikesed, samuti Mart Saare lindude laul, mis igal pool väga soojalt vastu võeti. Kuidagi kahju, et Eestimaal väga vähe Ukraina koorimuusika repertuaari tuntakse ja kui me siin enne reisu püüdsime validagi ukraina laule, siis meil valikuvõimalus oli üsna väike ja praktiliselt Seba kaasaegsed Ukraina koorimuusikat me peaaegu ei tunne, kuna noodid meieni ei jõua. Ja olude sunnil me olime muidugi sunnitud valima laule ka Ukraina repertuaarist, mis meil on kättesaadavad ja üheks kättesaadavamaks oli Ukraina rahval hoidvat amm Tammeke. Mida siin lauldud meeskooride seades kui ka segakoori teha. Ja see lugu läks tõesti kohutava menuga, nii et ei olnud ühtegi kontserti vist, kus ta kordamisele läinud. Aga nüüd teil on kaks kogukat köidet Ukraina kooriloomingut. Kas võtate rohkem repertuaari, edaspidim kindlust? Aga kuidas te üldse kogu selle reisikorraldusega ja kõigega rahule jäite, kui palju oli ette teada sellest, mis seal ootamas on ja kui palju oli ootamatusi kogu selle asja juures? Noh võib-olla siin on põhjus siiski veidikene ka kriitikat teha, pahatihti oli siiski niisuguse olukord, et ega me täna ei teadnud, kuhu homme sõidetakse, mis koht see on, mis publik meid võiks oodata? Ja seetõttu alles kohale jõudes selgus, kui tõsise raskusastmega kava võiks täna õhtul siin üldse minna, eriti reisi lõpuosa kippus nagu selles mõttes ära kukkuma, mis meist praktiliselt üldse ei olenenud. Paistis, et niisamamoodi nagu teil puudus ettekujutus sellest, mis teid ootab, nii, nendel puudus ka ettekujutus, kes neile tuleb. See, mida meilt paluti, et meie poolt oleks kindlustatud reklaam, seda meie filharmoonia tegi. Meie poolt olid filharmooniasse siis antud ka kava variandid. Kolm erinevat kava varianti, mida meie andmetel saadeti kohalikele Firamooniatele, mida nad lihtsalt ära ei doc'e ja mida nad ilmselt siis ei tea, millise tõsidusega nad seda vaatasid. Vot sellest oli väga kahju, sest nagu me iga kontserdi järel kellegagi ajasime juttu ja küsisime väga sageli oli see, et inimesed ütlevad üldsõnaliselt, et jah, väga meeldis. No vaat et mul ei ole ju meeles, mis need olid üksikasjaliselt rääkida ja inimesel ei jää mingit kirjalikku mälestust Erki järele ka, mille põhjal pärast natukene meelde tuletada. Selles mõttes meie kavade trükkimise praktika on väga kasulik. Kas koor ei ole endale mingit bukleti püüdnud koostada ja trükkida? No see on praegu tegemisel järgmisel aastal kooril täitub 35 aastat selleks ajaks me tahame nii võrdlemisi solisel Publetti koostada. Edasi on töös. Aga kuna see Ukraina Pakkumine tuli küllaltki ootamatult ja küllaltki üleöö meie jaoks, siis selle jaoks enam nagu ei olnud võimalik midagi ette võtta, et et mingisugune spetsiaalne reklaammaterjal kiiresti-kiiresti valmis trükkida. Loodame bukleid tuleb ka küllalt suureks tiraažist, et kui tuleb tulevikus veel ringreise, siis on võimalik seda ka tutvustamiseks ette levitada. See on tingimata vajalik, sest muidu on ikka tõesti niimoodi, et kui oled sellest linnast ära sõitnud, siis läheb kohe meelest. Nojah, ja võib-olla isegi ei lähe meelest, sest praegu paistis siiski suuremates linnades vähemalt igal pool. Mul olid kohaliku ajakirjanduse esindajat kohal ja kõik, aga see on nii tagantjärele tuule püüdmine, sest koor on läinud, laule enam ei kuule ja sellest on vähe abi, kui kõik need paljud, kes ehk oleksid olnud kontserdil, loevad tagantjärele, ainult, millest nad ilma jäid. Ajalehtede esindajad, kes kontsertidel olid ja meie dirigentidelt vajalikud andmed laulude, nende autorite ning kollektiivi kohta said oma kontserdimuljed kirja pannud ja neli ajalehte on nüüdseks ka Tallinna jõudnud. Mõned on ehk veel teelgi. Tšernov tõi ajalehte radianscapukovina toob ära foto, mis on tehtud koorist kontserdil oblasti filharmoonia saalis. Oli ju meie koorile au avada oblasti iga-aastane festival Bukovina kevad. Artiklis tutvustatakse koori ja esitatavat repertuaari ning kiidetakse selle meisterliku ettekannet. Eriti tõstetakse esile solisti vabariikidele vaheliste konkursside laureaadi Ludmilla Dombrovskis hingestatud esinemist ning Ukrainas rahvalaulude suurepärast esitust nii solisti kui koori puhul. Kokkuvõtteks ütleb kirjutise autor, kostik Baltikumi, sealhulgas eesti koorikultuuri hea maine on meie mail hästi tuntud eesti koori esinemine kinnitas veelkord, et see kuulsus on teenitud. Tšernov sõim, Moldaaviakeelne ajaleht sorile bokoviiney toob ära Nikolai Bacai arvustuse jällegi koos pildiga. Siin hinnatakse kõrgelt Hendele ja Rossini Polifooniliste teoste monumentaal sena mõjuvat ettekannet. Tõstetakse esile Eesti heliloojate suurepärast koori spetsiifika tundmist, mis lubad kollektiivil hästi näidata oma kõrget interpreteerimiskunsti, nõtket nüansseerimist, tämbrilist mitmekesisust, dünaamilist skaalat, võimsat pateetikat ja filigraanselt Peanut. Eriti emotsionaalseks kiidab autor Gustav Ernesaksa kutse solist Hugo viks Cyrillus Kreegi serisege Sirbikesed ning Ester Mägi hällilaulusolist Vivian Laane esitust. Kõik kirjapandu kinnitab seda, mida lubab juba artikli pealkiri. Koorilaulumeistrid. Ivano-Frankivski ajalehes Pritchard pakska Pravda ilmunud kirjutises pealkirja all kultuuride vastastikune rikastumine nimetatakse koori imepäraseks ansambliga, kelle lai dünaamiline ballett ning varjundi rohkus lubab esitada kõige nõudlikumaid maailma kooriliteratuuri teoseid. Kuuldust tõstetakse eriti esile madalaid bassesse teeni laulust eile langenud suurepärast tempot ja kõla puhtust Moldaavia hoorase Sõrbas. Ester Mägi hällilaulu sooja lüürikat ja muidugi rahvalaulu hoidam Tammeke eht Ukraina pärast esitust. Häid sõnu öeldakse dirigentide Ants Üleoja, Tõnu Kangroni ja Jüri Rendi kohta, kellel igaühel on oma erinev terrigeerimis maneer. Kuid igaühel õnnestub koor väljendusrikkalt kõlama panna. Usgorodis ilmuv Ungarikeelne ajaleht Karpaati igasso avaldas artikli pealkirjaga kõrgetasemeline koorimuusika. Selle autor Tibord ponizlovski on kohaliku filharmoonia kunstinõukogu liige, elukutselt viiuldaja. Kriitik mainib tunnustavalt repertuaari palju tahulisust ja ajalist haaret. Mõned väljavõtted Hendeli hümn tööle. See on selge struktuuriga teos, mille kõiki rikkalikke nüansse suudeti haaravalt edasi anda. Antonio Loti ladinakeelne kompositsioon säilitas oma ürgse ilu. Rossinistavat materit esitavad meeleldi väga paljud maailma segakoorid ja pole ime, et see väga nõudlik teoska eesti koori kavas oli. Edasi räägib Tiborbonis Lawski kaasaegsest repertuaarist tõstes eriti välja Ungari helilooja Lyospardoshi liberamee esituse, mida ta nimetas värske külaliseks üllatuseks. Kriitik tõstis väga tunnustavalt esile kassedriini ning sidelmikovi laulude esitust solistide Laine, Mustasaare Hugo viksi ning arvu Soomery esinemist ja dirigentide tublit tööd. Erilist tähelepanu pälvis ka Veljo Tormise jaanilaulude tsükkel. Artikli autor nimetas heliloojat Eesti kaasaegse muusika suurkujuks. Kas Ukraina soolaleivamaik on meeles? On küll. Leid soolaleibasid, te saite õige? Veider vahe, olgu see sulid raudteejaamas, soovi siis veel kontserdilavadel ja õige mitmel kontserdil ka, toodi nagu soola-leiba lavale. Päris tore oli, kui tuled kuskilt väljasõidukontserdilt kuus, 70 keraalsed, siis bussis kulusse. Meeldiv kakukene. Päris ära, ega see polnudki nii väga väike kakukene, igaüks sai päris kena suutäie seal süüa korraliku õhtusöögi eest. Milline linn kõige enam meeldis? Minule jättis muidugi üldiselt väga sügava mulje Lvov siiski. Nii nagu ka kunstilises mõttes läks seal kenasti, oli ka seal väga palju silmale vägev ooperiteater on seal. Siis külastasime seda kuulsat kalmistut. Muidugi. Mul oli see esimene kord seal niimoodi käia. Vaadata, kuigi oli jah, kevadine vesi voolas igale poole ja raskevõitu oli seal ringi liikuda, aga siiski. Me veetsime seal üsna tubli tunni, kunstiliselt väga sügava mulje jättis väga huvitavalt, linnad olid ju veel. Sernalt söö Ivano-Frankivsk. Uus korrad mokaatseva, nendes ei ole nagu varem käinud, just see puhtus mis linnas valitses. Lasime tuus kuradist saime nagu väga vähe olla. Meie käsutusse jäi seal neli-viis tundi vaba aega, nii et ega linnast muidugi mingit põhjalikku pilti ei saanud, aga aga nii palju kui võimalik hulkusin ma lihtsalt ringi paar meie meest, kes seal varem olid käinud, need lihtsalt võtsid meid näpu otse, tegid ekskursioonil väikse ekskursioonile mingi pilt, vähemalt sellest linnast on siiski olemas. Palju kohtab muidugi ungarlased tänapäevalgi on kuulda ungari keelt. Et selles mõttes need tähendab piiriäärsed linnad on omamoodi põnevad, seni iial ei tea, kes sulle võib vastu tulla. Mis rahvusest ta parasjagu on. Oli suur õnn oli see, et me saime viimasesse peatuspunkti Ivanov Frankovskist hosti sõita bussidega, sul üks kena suur bussiekskursioon kestis mitu head tundi ja keegi küll bussis ei maganud, sest kõik vaatasid suure imetlusega seda kena loodust, seda tärkavad kevadet korjasime metsa all juba ise kevadlilli ja muidugi need mäed ja need mägijõed ja see loodus on erakordselt ilus millest kõik olid väga võlutud. Kui pakutaks võimalust minna tagasi sinnakanti, kas läheks? Aga miks see kant on ikka ääretult huvitav sinna niipalju kui minul andmeid on, nii väga sageli. Üldiselt meie koorid siiski ei ole sattunud olgugi, et sinna on õige mitmed kollektiivid nagu üritanud minna ja ma arvan, et meil kõigil on sealt meenutada väga toredaid kontserte ja kõike seda toredat, mida me seal nägime, mida me kuulsime. Ja ilmselt kahetseda meile ei tule. Tõnu Kangron on nüüd teinud kaasa kõik need kolm pikka linnast linna kulgevat kontserdireisil kui neid kolme võrrelda. Mis on nendes ühist, mis on erinevates Siberi reis möödunud aastal ära? Võiks öelda niimoodi et kaks viimast reisi, see kõige viimane ja siberi reis olid kunstilises mõttes niimoodi sarnased. Väga tore vastuvõtt oli ju Siberis ja Ukrainas ei olnud ta mitte teps halvem. Hoovis oli võib-olla isegi tulise, aga mis nii isiklikult tundub siis? Minu jaoks oli see ukraina sõit natuke lihtsam, sellepärast et Siberi reisil oli terve see koormus nagu ühe mehe õlul. Aga nüüd oli seda mõnus niimoodi jagada kolme vahel. Järgmist reisi vist veel plaanis ei ole. Ah, niisugust need, mida praegu on nagu midagi Moskvaga seoses, aga, aga noh, sellest on vara rääkida. Eks räägime sellest siis jälle, kui reis juba seljataga. Seniks aga peame pöialt, et publiku ees esinemise võimalusi ja küllakutseid tuleks ikka rohkem. Laevadega moone rinnasinalüüsi, läbi masina soolale lüpsis musta viima raugani venelasel teine valge tavaalaseid, ennem on sellest tehtud radilised sellesse olla seene ribu. Las selles malmi ilmutatud selles. Raiskab. Risk rähka. Hiiglasuur. Summa esimene suurus. Niisamuti ei rahulda pehme piima täna. Mis või kes? Kes pani Krikmaniga? Veel külla siis.