Ka ainult kriimustab, puudega ei lõika. Ja Chimmi tõmbas sõrmega rahulolematult üle noatera. Henri, kes poleeri hoolikalt lennuki tiiba, kiskus end hetkeks töö küljest lahti. Meil oleks vaja mootori jaoks kummi. Simsonil on, pomises timmi. Prügihunnik Simpsoni garaaži taga, kus asus nende tööpaik. Polnud just linna kõige ilusam koht kuid seest leidus siin hulgaliselt igasugust vajalikku kraami ning blank varjas seda võõraste pilkude eest. Henri noogutas jaatavalt ja hakkas jälle tööle. Hetke vaikselt nokitsenud, ütles Chimmi. Maa, pean nüüd koju minema, on juba hilja. Sa jõuad ju viie minutiga koju. Ma pean enne sööki end veel pesema, tähendast Simmi inimese tooniga, kellel on oodata suuri ebameeldivusi ja lisas. Mis sul viga, sinu peolt ei paista mustus välja. Selles on sul suur eelis. Mõelnud tõsiselt tehtud märkus üle ei saanud Henry sellega päris nõusse jääda. Ja see on muidugi hea, aga näiteks ühes on valge savi ja see pole jälle sinu nahal nii hästi näha kui minu omal. Kuid praegu pole me jõe ääres Torisest, Simmi ja söögilauas pean ma puhas olema. Ta pani lauajuppi käest ära, tõmbas põlved kurgu alla ja ohkas. Ja võib-olla tuleb koguni vanni minna. Nii tume tulevik liigutas Hembridki. Ta lükkas viimast korda liivapaberiga üle lennuki tiiva ja pani selle siis rohule. Hästi, lähme. Timmy ohkas rahuldatult. Sellepärast oligi nende sõprus nii tugev. Henry juures süüakse hiljem ja ta oleks võinud jääda siia kuni päikeseloojanguni. Kuid Henri loobus sellest eesõigusest, et Jimmyt mitte kurvastada. Simmilikus käed taskusse. Homme näeme. Ja lisas tähenduslikult. Homme on ju minu sünnipäev. Et mitte jääda ilma kingitusest, oli ta seda pidulikku päeva aeg-ajalt meelde tuletanud. Kahenry tõusis. Oled sa kindel, et kõik on korrast Simmi? Kas su vanemad teavad, et ma tulen? Nad ütlesid, et ma võin kutsuda, keda ma tahan, ütles Chimmi. Piiratud on ainult külaliste arv. Ema hoiatas, et laua taga ei oleks rohkem kui kaheksa inimest. Ma kahtlustan, et tuleb šokolaaditort. Uuseum. Vahva. Algas Lääne pisist, Simmi pani noa kinni ja pistis tasku. Lähme. Poisid ronisid üle plangu ja läksid kumbki oma koju. Simmi, nagu tavaliselt polnud osanud oma aega planeerida. Vannist ei saanud mõeldagi. Kätelt ja näolt jõudis ta just parasjagu nii palju sodi maha rookida, et see kohe silma ei hakkaks. Ja igaks juhuks panin ta selga pikkade varrukatega pluusi, et ema pilgu alt jääks välja kõik, mis ulatub randmest kõrgemale. Mis puutus põlvedesse, siis siin jäi Chimmi lootma paljale, juhusele. See lootus aga läks tühja. Ema tuli köögist välja just samal hetkel, kui poeg silkas söögituppa hoidsime, aga sinu põlved? Poiss oleks võinud eksimatu täpsusega öelda täpselt need samad sõnad, sellesama intonatsiooniga. Ta vaatas haledalt emale otsa. Ema nagu alati, lausa säras puhtusest. Teda oli meeldiv vaadata ja Simmi oleks tahtnud teda kohe kallistada, kuid midagi hoidis poissi tagasi. Põlved jäävad ju laua olla, ema, pomises ta. Isa keeras ringi, heitis pojale pilgu ja lausus. Naljatoonil. Me elame vabal maal. Tänulikult noogutate sisust Simmi kiiresti oma kohale, digisalphereti lahti, võttis tüki leiba ja mõtles oma sünnipäevale. Ta lootis isalt kingiks saada väga vajaliku tööriistadega komplekti. Ise asjades tuhnimine oli keelatud. Kuid Chimmi ei saanud jätta järeldusi tegemata tollest kahtlaste mõõtmetega pakist, mille isa üleeile õhtul oli toonud. Ema nutta. Jimmy oli kindel, kingib talle kindlasti mõned triiksärgid. Emale meeldib näha oma poega hästi riietatuna ja ta teab, et poeg käitub hästi kingitud asjadega. Ühelt poolt muidugi on see teatud mõttes provokatsioon, teiselt poolt jälle komplimente poja õilsetele tunnetele. Mis siis ikka need pluusid mõjuvad Simmi pesulast arvatavasti väga elegantselt. Mõttes on ta nende jaoks juba kohagi valmis vaadanud. Kas homseks päevaks on sul kõik ettevalmistused tehtud, poeg Chimmi rebis end mõtetest lahti. Jah, söör, kõik tulevad. Kes need kõik on? Poja eest vastase ema? Seitse sõpra, kallis, ma lubasin tal kutsuda, keda ta ise soovib. Simmi tõmbas kopsud õhku täis ja hakkas loendama. Stahli Henri nimeni jõudnud, katkestas teda ema kulmu kortsutades. Henry, kes see Henry Simmi? Henry Wilson? Kas see on maasikamoos? Ulata seda palun. Isa ulatas maasikamoosi. Ema jätkas kulmu kortsutamist. Simmidestis endale hiiglasuure terve maasika ja hakkas seda aeglaselt saiale mätsima. Chimmi jahima. Simmi sai isegi aru, et söögiga mängimine on asjatu ja pani noa kõrvale. Henry Wilson, kas see pole seesama must väike poiss Chimmi dzimiei mõttesse. Henri oli temast pool pead pikem kuid täiskasvanud peavad tavaliselt väiksemaks. Neid, kes õpivad nooremas klassis. Tsime, jättis suuruse mõõdupuuks võtmata ja vastas küsimusele nahavärvi põhjal tobule mustema. Ta on tumepruun. Isa ja ema vahetasid poja pea kohal pilke. Chimmi tundis seda vaadet ja muutus rahutuks. Vaade oli nii ilmekas, et Simmile tundus, nagu kuuleks ema häält. Noh, maak. Isa köhatab hääle puhtaks ja nihutas raskelt tooli. Chimmi toetas käed põlvedele ja vaatas oma moosileiba. Ma pean sulle ütlema, poeg see on mõningal määral raske. Küllap oligi, pidi olema väga raske, sest isa hakkas äkki vedama oma lusikat mööda laudlina. Kas sa sageli mängite Henryga Chimmi? Wilsonit katkestas teda, ema tulid siia alles nädalat kuus tagasi maak majja, arva. Ta ei teadnud, et nad koos Henryga ehitavat mudellennukit. Kuid see polnud saladusi ja Simmi rääkis kogu loo ära, lisades veel. Me töötame Simpsoni garaažidega, seal on väga mugav vanemad, nagu poleks nende tööst eriti huvitatud olnud. Ja isa sõnas. Nii, mai tea tool istumise all krigises veidi. Nüüd Chimm. On olemas palju asju, mis sulle veel praegu mõistmatud on. Ja sa saad neist aru, kui kasvad suuremaks. Näiteks sotsiaalsed erinevused. Ma tahan öelda, et kooli sõprus, see on üks asi, aga isiklikud, kodused läbikäimised sootuks teine. Ta naeratas süüdlaslikult. Kardan, et sul on sellest raske aru saada, kuid noh, ühesõnaga ma leian, et sul tuleks Henry asemel mõni teine sõber kutsuda. Chemi raputas pead. Ma juba kutsusin tema ja, ja ma saan aru, ma arvan, et see nii on. Ja isa laskis abitu pilgu üle laua ema poole. Ema ütles. See toob poisile ainult ebameeldivusi, maak. Ilmselt pole ta kunagi olnud kodus. Valgete juures. Ta tunneb ennast siin lihtsalt ebamugavalt. Tundes lõpuks ometi oma jalge all kõva pinda. Chimmi rõõmustas. Oh, oh, je Jemma, ei, nende kodu on peaaegu samasugune kui meilgi. Nii et selles asjas on kõik korras. Ema hääl oli muutunud kuidagi teravaks. Ei ole korrast Chimi, sa pead lihtsalt uskuma isajja meni ning tegema, nagu meie nõuame. Henry saab sellest aru. Jimmy vaatas lootusetult isale. Su emal õigust Simm. Te tahate öelda, et Henry ei või tulla minu juurde? Hetkel tundus, et nad kavatsevad hakata seletama kõike otsast peale. Kuid seda ei tulnud. Isa ütles rangelt ja kindlalt. Ei, poeg ei või kahjuks. Chimmi tundis seda tooni. Tähendas, et otsus on lõplik ega kuulu edasi kaebamisele. Pilku oma moosileival pööramata, pomises poeg. Jah, söör. Kohe pärast sööki läks Simmi Vilssonite poole, et öelda Henryle ära. Ta läks väga aeglaselt, tundes hinges mingit erilist tühjust. Ta ei teadnud, kuidas seda öelda. Jalad ei kuulanud sõna. Ja kui ta oli jõudnud trepikotta, keeldus sõrm kaua aega kellanupule. Temast. Pärast kellahelinat oli kuulda kohe hääli ja samme. Mister Wilson avas ukse. Tere õhtust, Simmi, astu sisse. Taali suur, tugev must, talitas Jimmyle alati meeldinud. Kuid täna oleks poidž meelsamini pööranud kannal ringi ja jooksnud ära. Võtnud end kokku, järgnes Chimmimister Wilsonile elutuppa. See oli avar kena tuba. Henri ema, väga väike heledanahaline naine istus lambi lähedal, õmbles ta naeratas Chimmile ja hammustas niidi katki. Henri istus keset põrandat ja luges käsi põsakil ajalehe satiirinurka. Ta tegi naerdes ka sõbrale ruumi kuid ei liigutanud. Vaadates ülalt põrandal laiuvad naljapilti, tundis poiss ennast kohutavalt õnnetuna. Seejärel tõmbas ta kopsud õhku täis ja ütles ühe hingega. Mind saatis mu isa, ta leiab, et Henryl ei sobi tulla minu sünnipäeval. Henry isa ema vahetasid sellesama lapsevanematele omase erilise pilgu. Simmi ootas abitult, et keegi ütleks kasvõi ühe ainsa sõna. Ta vaatas Henri pooletooriumi jalad ette sirgu ajanud ning lõikas ajalehest väga hoolikalt välja. Naljapilti. Tema selja taga oli juba suur hulk samasuguseid pilte. Veidi aega jälgis Jimmy Henri tegevust. Siis vaatas piinatud ilmel mister Wilsonile. Mister Wilson ütles rahulikult. Kõik on korras, Chimmi. Kõik on kõige paremas korras. Me saame aru. Dziimi pööras ümber ja hammustas huulde. Ta oleks soovinud midagi öelda, kuid ei suutnud. Piinava vaikuse purustas mister Wilson. Ta küsis oma naiselt väga pehme häälega. Kas meil on midagi maitsvat? Chain? Sinna purki jäi veidi ingverit, Henry. Ma just praegu sõin, ütles Chimmi kiirustades ja kahetses kohe oma sõnu. Kuigi ta praegu ei soovinud suutäitki süüa, poleks sobinud siiski antud momendil ära öelda. Mis siis, Winston sai aru, et inimesel pole pärast söögiisu ja asus sõnatult oma õmblustöö kallale. Äkki tõusis Henry püsti. Ema, kas sa leidsid lindi? Ema raputas eitavalt pead. Ma mõtlesin seda pärastpoole otsida. Kuid ma arvan, et Chimmi solvu, kui lindi asemel on nöör. Kallis. Henri läks kamina juurde. Suure kella kõrval oli väike rohelise nööriga kinni seotud back. Henry võttis selle ja ulatas Chimmile. See on sulle. Ma tahtsin sellele siduda ümber ilusa lindi, kui sa. Kui ma ei varem, ma annan selle sulle prae. Chimmi võttis pakki masinlikult vastu. Stahli täitnud käsu. Öelnud seda, mida ta pidi ütlema Noh, varsti näeme muidugi, kinnitas Henry, varsti näeme Noh, head õhtut teile kõigile. Head õhtut, sim. Jimmy läks ukse juurde ja laskus trepist alla. Ta hoidis kõvasti pakki käes. Isa istus elutoas ja luges ajalehte. Kui Chimjastus tuppa tõstis isa, pea üles. Ema ilmus köögiuksele nõude, rätik käes ja jäi lävel seisma. Ma ütlesin talle kandist Simmi, et. Isa pani ajalehe korralikult kokku, kummardus ja laskis selle tugitooli kõrvale põrandale. Mis ta vastas? Midagi tuppa sigines lühike rõhupaus. Simmi pöördus ukse poole. Chimm. Jah, söör, kuhu sa lähed? Õppima? Oo, see on selge ja seal õige. Isa kummardus taas lehe kohale, mille ta oli äsja nii hoolikalt kokku murdnud. Jimmy hakkas minema trepist üles. Ta kuulis selja taga vanemate hääli. Siis läks ema jällegi kööki. Simmi läks oma tuppa, pani ukse kinni, seisis veidi, võttis siis päeviku paberi ja pliiatsi, kas õppima? Chimmi istus ja vahtis ühte punkti. Siis pani käed õpikule ja toetas pea kätele. Kuulnud, et ema teeb ukse lahti, ajastanud välkkiirelt sirgu. Ära jää liiga kauaks üles, kallis, hästi eema. Head ööd, Simmi head ööd. Ema pöördus, et minna, kuid uksel küsis kõhklevalt, kas kõik on korrast. Simmi. Poeg vastas, et on. Ja ema lahkus. Ma ei tea, istus poiss laua taga ja tonksis hajameelselt lauapaberit. Siis lükkas tooli järsult eemale ja tõusis. Ta oli jõuetu juhtumi suhtes. Ja parem oli tal see, et unustada. Sisemiselt hävitatud ja lohutamatu, hakkas ta riidest lahti võtma. Käsi puutus pintsaku taskus Henri kingituse vastu. Ta pani paki lauale. Siis võttis ta seinakapipõhjast välja, oma pidžaama ja läks vannituppa pesema. See protseduur, mööndus, viperus tega. Kõigepealt hüppas libe seep käest otse radiaatori taha, siis kukkus hambapastatuubi kork kraanikaussi ja lupsas sealt vee äravoolutorusse. Seisis ees vastutusrikas ülesanne, kork sealt välja koukida, mis nõudis meeletut kannatlikkust ja pikka aega. Donald lõbuks kõikidest takistustest üleavast Simmi akna kustunud kas tule ja heitis voodisse. Kuid uni ei tulnud. Poiss viskles küljelt küljele. Ta sulges kõvasti silmad ja kujutas selgesti ette pakikest laual. Mis seal küll võib-olla. Kindlasti mitte midagi erilist, sest Henry taskuraha ei olnud tema enda omast suurem. Kuid küllap seal on midagi niisugust, mida Chimmi igatses näiteks värvipliiatsid või värvilised kriidid või tuhanded muud asjad, mida Henry teadis, et Jimmyl neid läheks vaja. Simmi pani tule põlema ja vaatas lauale. Pakk oli väga väike. Jääd Simmi otsustas selle avad. Ta lükkas teki kõrvale, hüppas voodist välja ja tuli tagasi pakki kõvasti pihku surudes. Ta katsus mõistatada, mis seal võiks olla. Kuid peale selle, et pakis on karp ei õnnestunud tal midagi avastada. Siis avasta kiirustamata nööri rullis selle sõrmede ümberrõngaks ja pani kõrvale. Seejärel võttis Chimmi hoolikalt paberipaki ümbert ära ja pani selle korralikult kokku. Elevandiluu värvikarbil oli firma märg Jackson rauakaubad. Nüüd kergitas Simmi juba magusa südamevärinaga karbi kaant. Seal oli esmaklassiline taskunuga. Peraali sile, särav ja väga terav. See oli suurepärane nuga ja olla niisuguse noaomanik oli tõeliselt vahva. Jackson'i pood oli kõige esinduslikum terves linnas ja kaubad olid seal kallid. Henry oli pidanud kaua aega koguma, enne kui sai selle raha kokku. Lamades voodis ja vaadates suurepärast nuga tuletas Chimmi meelde. Ah siis sellepärast oli Henry öelnud, et jäätis võtab tal söögiisu ära. Sellepärast siis lahendas ta oma ülesandeid paberitükkidele. Kuigi koolikioskis olid head plokid. Ja sellepärast siis käis Henri koolis enamasti jalgsi. Kuigi trammiga oleks olnud mõnusam. Ta oli korjanud iga kopikat, et seda nuga osta. Chimmi paitas õrnalt siledat käepidet. Homme on tal kohe esimeseks asjaks minna Henryt tänama. Kuid samas taipas ta, et ei saa enam nii lihtsalt kui varem minna Wilsonit juurde. Ta ei teadnud, kas nad tahavad teda veel üldse näha pärast sõda, mis oli juhtunud. Timmy kustutas tule ja mähkis ennast lõuani tekki. Ta tundis ennast nii õnnetuna, et isegi uuest naast ei saanud täit rõõmu tunda. Ta ei tunnetanud praegu midagi muud kui meeletut nukrust. Siis vajutas ta näo patja surus noa kõvasti pihku ja nuttis. Lohutamatu. Külaliste tulek oli määratud keskpäevale. Kell 11 15 läksid Simmi kööki, tõmbas tabureti puhveti juurde ja võttis riiulit punase-valgekirju karbi. Ta ei kavatsenudki salatseda ja kui ema oleks sisse tulnud, oleksid temale kõik ära rääkinud. Ja kui tema ei tulnud ja sellepärast polnud vajaga seletusi anda. Chimmi avas ettevaatlikult karbi. Selles oli šokolaaditort, mis oli kaunistatud valge glasuuriga ja ümberringi läks helekollane kiri. Palju õnne sünnipäevaks, Chimmi. Vajutanud karbi vastu rindu, ronis poiss taburetilt alla, võttis lauanoa ja lõikas tordist ettevaatlikult, kaks suurt tükki. Ta pani need tükid oma võileivakarpi koos kahe õunaga. Siis hakkasid otsima teisi asju pidulaua jaoks. Ta võttis kaks jämedat küünalt, salvrätid, kaks värvilist paberist mütsi, kuus piparmündi, kommi ja veel mõned tikud. Siis laskis veel käia pilgul üle köögi, et veenduda, kas ta pole midagi unustanud. Ja astus koridori. Ta läks mööda oma igapäevast kooliteed, kuid täna oli laupäev ja kooli polnud. Chimmi pööras Simpsoni garaaži poole. Henry oli seal. Ta nokitseb midagi mudase kummivoolik kallal. Kuuldes Chimmi samme, testis ta pead ja ta nägu avaldas imestust. Tere, ütles Chimmi. Ta pani maha oma karbi ja istus ise karbi kõrvale. Siis valinud vähe puhtama paiga, laotas ta lahti kaks paberist salvräti ja tuul neid ära ei viiks, pani raskuseks õunad. Järel, võttis Chimmi oma karbist kaks tüki torti, jagas pooleks kompvekid ja lõpuks süütas küünlad. Noh, nii teatas ta vaadates esimesena Henri poole tundes alles nüüd, et sõber oli kogu aeg olnud sõnatu ja liikumatu. Henry istus ikka samas poosis nagu kivistunud ja vaatas raske pilguga sõbratoimingut. Hetkel tundist Simmi õudusega eta külaline pahvatab kohe nutma. Simmi ulatus kiiresti Henryle ühe pauk, kompveki. Näed. Alustame sellest. Henry nuuksutas, kuid selles häälitsus oli midagi rahustavat. Lase käia, ütles Chimmi kergendustundega hääles. Tõsiste nägudega panid nad pähe värvilised mütsid. Nüüd lõpuks hakkas pidu võtma juba tõelist nägu. Simmi tahtis puhuda ära küünla, mis ilutses tordikuhila otsas, et tordi kallale asuda. Henry peatas teda. Soovi midagi, täna on ju sinu sünnipäev. See oli õige. Simmi oleks peaaegu selle vajaliku rituaali unustanud. Simmi sulges kõvasti silmad ja ütles kiiresti omaette. Soovin, et kõik oleks jälle nii nagu varem. Seejärel puhusta küünlane ja see kustus kohe. Teinud silmad lahti, nägi ta, et Henry vaatab teda naeruse näoga. Veidi aega vaikisid mõlemad. Siis ütles Chimmi täie suuga. Suurepärane luga. Henri noogutas nõusoleku märgiks. Võid seda ka kasutada, kui tahad. Aitäh. Nüüd hakkasid imema. Piparmündikompvekke. Leidsid sa hea kummi. Henri kehitas õlgu, vaatas ümberringi, ulatus sõbrale vooliku. Chimmi kiitis selle heaks ja lisas. Tahad, võta mu vana noa, et seda lõikuda. See ei ole küll eriti terav kuid kui tahad, võid jätta selle endale päriselt. Henry võttis kingi hea meelega vastu ja Simmi oli rõõmus, et ta oli peaaegu juhuslikult oma vana noa kaasa võtnud. Ja Henri jõule. Ta sõbrale parima osa kummivoolikust. Varblane korjas koogiraasukesi. Poisid ei märganud. Poisid töötasid omaette. Äkki langes Chimmile selja tagant vari. Ta tõstis pea. Seal seisis isa. Lähme Chimm ütles isa teravalt. Suu ealised ootavad sind. Chimmi tõusis aeglaselt üles. Isa vaatas Henryt, kes ei liigutanud ennast ja vaatas siis maha. Seal ei näinud ta midagi erilist. Einevõileibade karpsalvrätid trükitud kirjaga õnnelikus sünnipäeva, kaks värvilist mütsi ja õunasüdamed. Chimi selgitas kõhklevalt. Me pidasime minu sünnipäeva. Näen, ütles isa ja vaatas nii tähelepanelikult peolauajäänuseid, nagu tahaks need igaveseks meelde jätta. Seejärel ütles ta. Ma näen Chimmijate, pidasite sünnipäeva. Aga nüüd lähme koju, suu, külalised, suut, teised külalised ootavad sind. Simmi noogutas, võttis võileivakarbi ja hakkas sinna laduma. Pidu, söödi jäänuseid. Mister Simpson võis pahandada, kui tema prügihunniku läheduses võis leiduda mitte temale kuuluv prügi. Siis võttis ta puutüki, mille kallal oli töötanud, ulatus selle sõbrale ja ütles. Töötle veel seda, kui tahad, homme teeme tiivad. Simmi isa vaatas minuti vaikides Henri otsa ja ütles siis. Paistab, et teil tuleb korralik lennuk. Ja võtnud siis pojal käest kinni. Viis ta koju.