Täna meenutan üht kontserti 1946.-st aastast, mida võib pidada täiesti erandlikuks nõukogude ajal antud kontsertidest. 18. detsembril tähistas Eesti NSV-raadiokomitee Eesti ringhäälingu saadete kahekümnendat aastapäeva suurejoonelise kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Siis oli säärane kodanliku natsionalismi avaldus veel võimalik. Hiljem püüti kõik Eesti vabariigi ajal alustatu maha vaikida tähistati vaid nõukogulik tähtpäevi. Kontserdi esimese osa sisustasid Eesti raadio sümfooniaorkester, segakoori Estonia solistid Elsa Maasik, Vootele veikat ja Tiit Kuusik. Teadvustasid Felix Moor, Elfriede Haljas ja Silvia krun. Kirjutises avalik raadio kontsert annab Artur Vahter ülevaate kontserdist, mida võib julgesti nimetada kordumatuks. Seal kõlas küll Dunaevski Laul kodumaast, Vootele veicatilt koorilt ja sümfooniaorkestrilt ent see jäi ka ainsaks kummarduseks ida suunas. Paul Karp lõpetas esimese osa Raimond kulli eestiaegse bravuur marsiga ja tsiteerigem kirjutajat. See populaarne Marss, mida puhkpilliorkestrid esitavad igasugustel rahvapidustustel kutsus seekordki ülitäidetud saali poolt välja tormi isi kiiduavaldusi. Tsitaadi lõpp. Suurim jultumus oli aga võtta kavva kaks osa Eduard Tubina süüdist eesti rahvaviisidel, mida juhatas Sergei Prohhorov. Nagu poleks kuulnudki, et helilooja oli hüljanud nõukogude kodumaa ja põgenenud Rootsi säärast viga arvatud aastakümnete jooksul. Hiljem hakati hoolega jälgima, et kavades oleks kindel protsent vene, klassikalist Nõukogude ja niinimetatud vennasvabariikide loomingut. Kõlagu selle jutu peale Eduard Tubina setu tants, Jötebori sümfooniaorkestrit juhatab Neeme Järvi.