Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Augustist 1973 sisenes Erik Olsson Stockholmi panka ja teatas, et tegemist on pangarööviga ning ta tahab saada suurema koguse raha. Hetk hiljem jõudis signaal röövimise juhtumist politseini korravalvurite kiire ning otsustava tegevusega. Rasmusel sündis nädal aega kestnud pantvangidraama. Pangaröövist kujunes tähelepanu väärne meediasündmus. Muuhulgas helistas röövel, peaminister hoolad Palmele, ähvardades tema nõudmiste mittetäitmisel pantvange hukata. Peaminister kuuliski telefonis röövli kuuldes ohvri hirmukarjeid. Päev hiljem sai peaminister pangast uue kõne. Aga seekord oli helistajaks üks pantvangidest, kes väljendas pahameelt riigijuhi käitumise osas ning nõudis, et toolaseks mööblil koos vahepeal lisandunud kaaslase kui kamp pantvangidel pangast lahkuda. Lugu lõppes siiski röövlite ahistamisega. See juhtum on märgiline, kuna sellest leiab peatüki mitmest psühholoogiaõpikust märgusõnaga Stockholmi sündroom. Sest nimelt hoolimata nädal aega surmahirmus väidetud pärast hakkasid pantvangid röövleid. Kaitsma ning tegid etteheiteid hoopiski neid päästma tulnud politseile. Hoogsaid ja tavaarusaamad Rotsivaid juhtumeid on täheldatud üllatavalt tihti erinevates vangistuse ja vägivaldse kohtlemise olukordades sealhulgas vägivaldsest pere suhtes. Juhtumite kirjusus võib olla põhjuseks, miks ei ole Stockholmi sündroomile selgejoonelist diagnostilised piiritust. Ja see omakorda annab võimaluse tirida nüüd nähtuse rüppe järgmine tehnoloogiaga seotud näide. USA Rahvuslik standardite ja tehnoloogia instituut avastasid üha tõsisemaks muutuva küber. Ruumi ohtlikkuse kiuste võib arvutikasutajate seas täheldada turvalisust edendavate tegevuste suhtes hoopiski kasvavat vastuseisu. Tähelepanek on oluline, võttes arvesse panganduse, tervishoiu ja töö ning isikliku elu puudutavate andmete info internetis käitlemise suurt mahtu. Küsimus ei ole ainult isikliku heaolu kaitsmisest, kuna onlain teenuse keskkond kujutab üha enam rahvusliku julgeoleku riskid. Olukord on, võttes arvesse hiljutisi suuri skandaale seoses pikema Aja jooksul toimunud poole miljardi jahu e-kirjateenuse kasutaja andmete vargusest või siis ka USA presidendivalimiste keskseks küsimuseks kujunenud e-kirjade lekkimise juhtumit. Pigemini võivad just sellised infoturbeintsidendid ollagi põhjuseks, miks inimesed hakkavad vabatahtlikult oma turvalisust ise õõnestama. Olukorda uurinud teadlaste hinnangul on indoseadmete kasutajad hakanud väsima pidevatest turvalisuse parandamise üleskutsetest ning hoiatustest nende jaoks teema kasvamas üle pea, kui iga seni sooritatud õige sammu kiuste kuuleb aina rohkem hoiatusi üleskutseid veel midagi turvalisuse nimel ära teha. Ühest küljest tajutakse oma muude viljatust ja teisalt muutvad turvalisusest hoolitsejad üha. Vastu meelsemateks umbes nagu Stockholmi juhtumis kujunes olukord päästma tulnud politseinike suhtes. Siin. Antud tähelepaneku teinud uurijad ei paku siiski võrdluseks Stockholmi sündroomi, vaid toovad põhjuseks selle väsimuse. Sest iga uus ettepanek muuta võtmesõna turvalisemaks või teha muid turvalisusega seotud otsuseid põhjustavate nimetatud otsustamise väsimust, mis omakorda sünnitab väsimust ja ükskõiksust turvalisuse teemade suhtes. Ja selle tagajärjeks on ettepanekute vältimine, lihtsamate võimaluste valimine, kiire ja järelemõtlematu tegutsemine ja mõistlike turvalisust edendavate reeglite eiramine. Seega siis ei tasu üllatuda, miks püsivad. Jooksul võtmesõnade populaarsuse tipus kõige lihtsamad variandid numbritest üks, kaks, kolm neli viis kuus või siis sõna Password ja nii edasi. Stockholmi sündroomi tasub siiski meeles pidada, sest tõenäoliselt kasvab infoturbeteemaline äng ja nõudlike üleskutset intensiivsus muudes nende sõnumite esindajatena. Meeldivamaid teks ja lisanud siia häkkimisega kaasnev osaline varjatud infot. Rattaga jagab Robinho efekt. Kurjategijad hakkavadki paistma üha sümpaatsemad tena.