Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Harvardi ülikooli ametlik häälekandja Harvard keset tutvustas aastaid paberite põllul matemaatiliste tööriistadega agronoomi ametit pidanud matemaatiku mõtteid. Kokkusaamise põhjuseks oli matemaatiku äsja avaldatud raamat kogemustest, mida tööga avanenud maa endale õpetas. Investeeringutest väärtuse sünnitamise püüdluste nimel maailmas. Peituvaid võimalusi ning riske matemaatiliselt kirjeldada püüdvaid kvantitatiivseid, analüütikuid tuntakse ringkondades lühendi kvantkaudu. Nende hulka kuulus ka Harvardis matemaatikat õppinud. Lõpuks doktorikraadi kaitsnud Kädi ja nii võiks need arvavad, et Kädi põleb soovist rääkida uutele üliõpilastele ja ka kogu maailmale, milliseid rahaturgusid liigutava nähtamatu käerefleks seda aastate jooksul on välja peilinud. Raamatupoe eneseabiosakonna köidetega demaramalt riiulipinna nimel siiski ei võistle. Raamatu sisust saab aga aimu juba pealkirja järgi, mille esimene pool on inglise keeles intrigeeriv sõnamäng votensov mässatistraction mässa antud juhul siis matemaatika. Mitte mass seega matemaatika hävingu relvad. Pealkirja laiendi võib tõlkida ehk kuidas suured andmed lisavad lebo. Sest ohustavad demokraatiat. Kädi on mures. Ja ta paneb kõigile südamele, et me ei saa jätkata mõtte laiskadena usaldada keerulisemad teemad ekspertidele, sealhulgas matemaatikutele sest nad ei ole imetegijad, jättes nad omapead looma olukorra, milles olulisi otsuseid tehakse näiliselt matemaatik. Sellise algoritmi vääramatu printsipiaalsuse sega jättes samas märkamata, kuidas nende sisend või koosseis rajaneb tihti meele valdsetele valikutele. Tänapäeval mõjutavad keerulised algoritmid pea igat inimtegevussfääri alates näiteks pangast laenu saamisest kaupade valiku ja. Kogutavate hindade teleprogrammide muusikavaliku kuni lähikondlased suhtes rakendatava politseid tähelepanelikku seni. Vanasti käsitleti inimeste unikaalse subjektina tähena pigem statistilise fenomeniga, mille omadused ei selgu temaga kohtudes vaid sarnaste inimeste kohta andmeid kogudes. Võtmesõnaks on big data ehk suured andmekogud. Milledest filtreeritakse võimendatakse Krist realiseeritakse välja indiviide klassifitseerida aitavaid mustreid ja iseloomulikke signaale. Areneva tehnoloogilise võimekuse taolist rakendamist motiveerib inimeste parem teenindamine, teenuste tõhusus, efektiivsus ning teenuste areng. Inimesele paistab atraktiivsena, et osa olulisi otsuseid tehakse matemaatiliselt ilma inimliku subjektiivsuse eta. Protsesside taga matemaatilist analüüsi rakendama asunud käsi oli ka ise aastaid täistaoliste optimismi raha maailma sees, olles 2008. aasta finantskriisi kogemine tõi ta siiski maa peale tagasi. Tal oli häbi matemaatilist analüüsi tegevate kolleegide pärast, kes rakendasid. Rahva arusaamatusega kaitstud tegevuses mudeleid, milles nad isegi ei uskunud. Samal ajal esitati avalikkusele matemaatilisi statistilisi tõendeid ning kultiveeriti enesekindlad, heade ja usalduskantsi muljet. Sisuliselt valetati. Aga seda tehti matemaatilises keeles, umbes nagu vanem vend saab nooremalt sõnaosava libalubadusega tema viimase kompveki, kusjuures süüdi olemise tunne tekitatakse, seades üks osapool rumala rolli, mille rumalam on ise valmis endale ka võtma. Ja keegi ei juuri. Koosnes nõndanimetatud röövlitarkus, käsi intervjuust võib välja lugeda, et lahenduseks ei ole matemaatikat haldavate. Indiviidide jahtimine neist ei saa kunagi lahti. Suurem probleem on hoopiski inimese mõtte laisas usused andmeid kogudes ja neist maailma kirjeldavaid mustreid mudelites püüdes. Muutub elu paremaks. Aga kas see peab ikka paika, kui? Pangalaenu puhul tehakse vahet meestel ja naistel ning otsus sõltub nende kohta sotsiaalmeedias leiduvast informatsioonist. Taoline trend on pigem diskrimineeriv ja vastuolus demokraatiaga. Eriti kui suurte andmetega hakatakse tegema poliitikat. Siis oleks ühtedel inimestel rohkem maid ehk võimu teiste üle, kusjuures Nende andmetega tehtavaid otsuseid Lähme mingil objektiivsel tõel vaid hämmastavalt paljudel juhtudel. Temaatika oletustel, kõhutundel või mugavusel, millega algoritme koostatakse inimesed ajavad segi objektiivsed andmed ja objektiivsusest tihti väga kaugel oleva andmete kasutamise. Käsi- ja Niil tõdeb, et kui eetika ja matemaatika on esialgu mõtlemiseks tülikad, siis võiks alustada treenides algoritme del baseeruva otsustamise protsessi vastu umbusku sest. Mudelitest komplitseeritum ja mugavaks minna laskmiseks liiga väärtuslik.