Tallinna vanalinnas kõndides võib praegu kohata üpris kummalist rahvast. Nende välimuse järgi võiks arvata, et tegemist on mardi Santidega võib-olla ka viimase moekarjaga, kui arvamist ei heidutaks, surisevad filmikaamerad. Stuudio mus film tähendab tillukene spiikrit. Eks Macitseenewist püha ristirongkäik leidis aset toomkiriku taga. Sealt me juttu jätkamegi kustil Tallinnas veel seiklema. Siiani me oleme filminud episoodide koopoli tilli esimene ülespoomine toimus esimese keskkooli õue peal. Slõugan varemeid, filmides, Hamletit, nendes filmides selle hoovi peal. Siis me filmisime Paksu Margareeta juures, tilli, isa põletamine Niguliste kiriku juures. Ja siis üldiselt kasutatakse vanalinnapea kogu tema ulatuses. Dallase toimuv filmi kõige tähtsamate pisutki tähtsamate pisut filmitakse paviljonidest meil Mosfilmis, suur paviljon ehitatud, võib-olla kõige suurem mozilla jooksul paviljon, kus voolab jõgi läbi ja kus kasvavad puud ja kus saavad ratsanikud ratsutada. Ja seal on siis tilli kodulinn tamme. Ja, ja siis Mul saab varsti nädal või tähendab, nädala pärast saab aasta alustasime filmivõtetega selle aja jooksul ma annan filmid kolme nädalat Riias Lupe jõe suudmes, kus oli ehitatud uputatud linn sellega grandioosne dekoratsioon. Linn, kuhu sõitsid laevad sisse. Ja seda kõike meid kuulsime siis kõige kompetentsem isik suust til, Kales, piili, enna soost ja kelleks antud juhul on noorsooteatri näitleja Lembit Ulfsak. Kas te olete kokku lugenud vahepeal mitte osadele üldse täita pilli, millest olnud? Ma olen kokku lugenud, mulle googlest oleks kuus või seitse proovime selle koha peal üles lugeda. Esimene film oli mul Odessa kilos stuudios jutustus tšekistist, siis mõne teise kursuse tudeng. Pärast instituudi lõpetamist monunud tuulevaikus, osa siis Don Juan Tallinnas. Tallinnfilm jama, see tähendab kõik Tallinnfilmi siis väike reekviem suupillile, tuuline rand. Uku aru. Ja ongi vist kõik. Aga see vist, kuidas omale tundub? Ulatuslikum vastutusrikkam? Väga meeldiv võimalus muidugi harva näitlejatel satub kokku see sel ajal, kui hakatakse filmima. Peegeldid on näitleja just selles eas, et on võimalik seda mängida, seda juhtub väga harva. Siiamaani Itaalial Serarhilipiloni häälestunud ja mulle väga meeldivad. Mängin just nende režissööridega just selliste koosseisudega, sest režissöörid ise nimetavad meie meetmete koosseisu Nõukogude Liiduga koondises. Sellisel hulgal selliseid kõrgklassilisi näitlejad ühes filmis väga harva satub. Et filmis mängivad sellised maailmakuulsad näitlejad nagu nocentis Moktonovski kositsee selles ametis siis Jevgeni Leonov liidus kõige popule väärsemaid koomikuid ja tema ju siis antud juhul mängib lammetiks mängib lammete tuleb üsna paljude. Ja filmi on muidugi on naeru, nalja palju, aga kuidas ta kaasnäitlejana kolleegina otsisin, seal on üks kõige meeldivamaid inimesi, kellega mul üldse elu suundunud kohtuda. Muidugi väga kindel tunne on sellise inimese sellise Henry kõrval töötada. Siis tuntud näitlejatest on veel meilt Forošetski, Jerstigneja olekviidov, Juozas, Budraitis, Leedu näitleja, Allademiiduva üks kõige moodsamaid naisnäitlejaid praegusel ajal Nõukogude liidus Moskva avangard istliku teatri tagant, näitleja, aga nele neele osa mängib meie silmis kõige noorem Nõukogude Liidu riikliku preemia laureaat Belahvustikova. Muuseas, tal Nõukogude Liidu suursaadiku rootsist tütar tähendab tema isa, oli minevikus novellides praegu välisministeeriumi skandeerima osakonna juhataja. Režissöörid, need, kes selle filmi kalal tööl on, kas nendega need esmakordne kokkupuude. Ja ma ei osanud unistadagi, et mul elu jooksul õnnestub selliste režissööridega töötada. Vladimir Laumofja, Aleksander alov, Nobeli tööd kuulsama tration, kelle filmid on rahvusvahelistel konkurssidel saanud auhindu näiteks rahule, ilmale tuli, sai Veneetsias esimese preemia kannisel nende filmid esindatud olnud ja andnud ka preemiat saanud Nende helmid. Ma ütleksin ka oma kogemuse põhjal, et nad on tõesti suure menuga ka eesti filmiekraanidel läinud. Kuidas on teie arvamus, mis on nende edu tagatiseks? Püüaks nüüd kandub üle ka teil olemas piiresse tahaks muidugi loota. Ma arvan, et nende tagatiseks olla tuur kõiges. Kõrge nõudlikkus iseenda ja teiste suhtes. Loeb ja täpselt ei oska kõiki öeldagi, milles nende edu pant on, eks nad, aga juba see, et kõik sellised näitlejad on nõus nende juures mängima, näitab isegi väikese doosi, näitab, et meil on hästi suur autoriteet Nõukogude kinud. Kuskil ajakirjanduses on öeldud, et üks nende teese kunsti juures on see, et nad tahavad näidata Ta inimest piirisituatsioonis väga pöördelistes momentidel. Just seda keerukat psühholoogilist momenti, kus avaneb inimese sisemaailm. Kas sama on nüüd ka selle juures? Jah, mul on siiamaani meelespeaaegu kõik nendel filmidel seotud sõjaga sõda kui selline ongi selline situatsioon, mis inimene on viidatud piirini kustutatud avaldama kõikides oma inimlikes avaldumisvormides, inimese karakter avaldub. See ongi nende looming, üks põhieesmärke näidata inimest, selles ma loodan muidugi, et hullus piigel kujuneb ka heaks filmiks. Mõnusad on muidugi raske, meise mängin, selles, jälgides teiste mängu, võib praegu juba garantii anda, et sellest tuleb korralik film. Loodame, et siis teine suur film, kus peaosas esineb eesti näitleja. Kui silmas pidada kuningas Leari ja Jüri Järvetit. Võib olla küll ja koerad näitlejatest, keda keda võiks nimetada, kes on ennast mänginud üleliidulisele ekraanile ega vist samuti mitte väga palju rohkem kui Melizza korjus. Ainukene, kes enne sõda siis suurele ekraanile pääses, aga näed, jah. Jüri Järvet ja Georg Ots, Ants Eskola. Vestlustest näitlejatega. On selgunud, et kõige rohkem vast meil tuntakse ikkagi Jüri Järvetit. Poolas tunti teda väga hästi öeldud, et see on fantastiline, näid meie teistest näitlejatest tuntakse väga hästi. Eve Kivi, Bruno ajad, Alzescolot muidugi tuntakse hästi tema endiste filmide järgi. Oledescolot Eino mandrit, Rein arenit. Muide, ma nägin ka Rein, arenetsin temaga kaasari üsna ära, kostümeeritud, aga siiski elamist on. Kuni Tallinna perioodil, nii ma olin ainuke eesti näitleja, kes selles filmis kaasa nüüd Tallinna perioodil paljud meie näitlejad nõus olnud väiksemaid episoode mängima selles filmis. Ja muidugi meie võitjad on seotud hästi suure rahvaarvuga. Täna on vist 500 inimest, massistseenides? Tallinlased meelsasti on nõus. Kas nende kostüümide pärast ja vot pealt vaadata, kuidas seda kirju tehakse ja muidugi on see raske asi filmis mängida. Kui vana te olite, kui te esimest osa vastu võtsite? Esimeses filmis mängisin 18 aastat, nüüd on möödunud 10 aastat. Ja ma ütlesin, et, et võib olla ja esimest vast ongi keerulisem. Juurde on võimalik tulla ja ja sealt on võimalik siis edasi, kas jääda või ära minna, sest ma tean paljusid kellelegi absoluutselt geoloobub teistsugused, isolomaalse vaatleksime, rahu nõuab, lauab kontsentreerumise võimet hoopis teistsugust. Toob kannatust, nõuab tugevat füüsilist tervist. Ma olen näiteks aasta jooksul olen kodust ära olnud 11 kuud, nüüd kuu aega Tallinnas. See loob ka mingist omadused. Mingisugused noh, ma saan aru, nad on nüüd küsimus, on kohe kindel, et jätkab seda jada jätkub tahtmist pakub see huvi, kas või seesama til. Kui ausalt öelda, siis on mul silmist kõrini, sest näitleja nii pikka aega ühte sama osa mängida lihtsalt huvitav. Aga tuleb sellest aru saada, et mul alati olgu ma filmi teen, mõtlen, et kurat endiselt energia nüüd aitab, otsa saab, siis hakkad järgmist ootasite. Seal on mingisugune pisik Žigul hakatud siis seal isegi paljud näide, näiteks räägivad nad ise loomingulist rahuldust kinost ainult vaadates saavad, et mängida ei ole. Aga ma oskan juba nagu leida neid momenti, kus mind langilised täielikult rahuldab kino ja. Ja taasvate järjekordne duubel, arvult juba 11. selle episoodi juures. Nii palju kui mina olin jõudnud kokku lugeda pisikese pausi, kui vaimulik rongkäik lähtekohtadele tagasi tõttas. Esitasin paar küsimust ühele härražissööridest Vladimir Naumovile. Miks langes valik tilli osa täitmiseks läbidursakkele? Asi on selles, et üldse oma filmis püüame peategelasteks leida vähetuntud näitlejad. JÜRI Liiduse vaatlane, selliseks ka Lembit Ulfsak, Tallinna noorsooteatri näitleja, Tallinna konservatooriumi Voldemar Panso lavaklassi õpilane. See oli põhjus number üks, aga mitte kõige olulisem. Olen Spiegel täitmiseks tutvusime 30 näitlejaga üle kogu Nõukogude Liidu nii nimekattega kui ka tundmatutega. Sellise hoolsa valiku tingis meie arvates äärmiselt keerukas roll. Praegu töö keskel on raske ja taktitu öelda, milliseks kujuneb resultaat. Kuid täiesti kindlalt võin öelda, et me sugugi ei kahetse oma valikut. Lembit Ulfsak osas Krist vaieldamatult mõtlev näitleja temas on just see element, mida meie arvates on meil vaja lõpliku otsuse jagu vaatajale. See on dramaatilist iroonilist koomilist elementide süntees. Tan äärmiselt plastiline nii psüühilises kui ka füüsilises mõttes. Tähendusrikkad, meeleolu, muutused, siirad tunded, kõnelev paus. Kõiki neid näitlejameister, vaikusemoment ja nüansse suudab Lembit Ulfsak meie arvates väga õnnestunult ilmutada, ütleb Vladimir Lauma. Võtad jälgides nägin, et väga paljudel tallinlastel oli meelivihus filmis kaasa teha. Peategelase võimetest rääkisime, millised need on rahval. Pean ütlema, lausub režissöör, et selle filmivõtted toimusid ja toimuvad väga erinevates paikades Belgias, Hollandis, Poolas, Nõukogude liidus. Mul on raske ühele või teisele linnale maale eelist anda, kuid oma meelsusega võin öelda, et massistseenidest osavõtjaid silmas pidades on meil Tallinnas on olnud väga hea ja kerge töötada. Tihti avalduvad isegi näitlejameisterlikkuse võimed ja mis peamine, rahva äärmiselt suur, distsiplineeritud, ütleb režissöör. Millal film valmib? Või nõukogude liidu jaoks mäe väntame kaheosalist täis metraažilist filmi ja peale selle Lääne-Saksamaale firmale allianss. Televisioonivarianti tähendab 13-st pooled Unilistest osadest. Seega film tuleb väga pikk. Me võtame umbes 15 kilomeetrit linti. Tavaliselt on filmid kahe-poolesed praktilised annaks meil välja uus, täis metraažilist filmi. Valman peaks ta aasta lõpul võtabki luuleks peegli režissöör Vladimir Lauma. Et meile uue filmimuusikat veel käepärast pole. Lepime ühe varasema eesti filmiga, milles Lembit Ulfsak samuti kaasa tegi. Don Juan Tallinnas rüütlite marss. Jaagu laada koera kaela, aga kui. Lea lauldakse laulu Helistaja pale tuleb ümber langema, vea. Rüütli vapilse Ki ja reis seal need nendega märg. Toi paadi ka. Don valato privi esi ja, ja oi nad meie vao. Või saan, ma ei tea. Ja on õige pea raudus. Laskja.