Tuuris öeldakse. Erilise uudisena hakkas tehas viimasel aastal valmistama ka radiaatoreid keskküttele, mis suudavad välismaa omadega igapidi võistelda. 26. aastal, millega teie võite praegu kiidelda, Franz Krulli järglane Tallinna Masinatehase biotehnoloog asetäitja Valdo Rohtla. No praegu antud momendil meie põhitoodang on naftaaparatuur ja põhiliselt õhksoojusvahendajad peale selle muidugi ultraheli-seadmed, vistorisaatorid, mis lõpetasime, ära vagunelamut, lõpetasime ära. Ja see ongi meie peasuund, mida vajab raha. Kas sellest vanast toodangust, mis aastakümneid tagasi tehti, ütleme näiteks vedurid ja kompressorid, need on täiesti ära unustatud? Jah, noh, vedurit tehti enne sõda, kompressorid, need on praegu ainult lihtsalt unustuse hõlma ladunud ja võib näha ainult veel üksikuid brošüüre meie muuseumis. Seda kõike, mis me praegu teeme, võime vaadata kohe oma silmadega ja ligemalt. Ja siin on jah? Jah. Nii praegu me siis olime juba. Kõhujõudnud Me oleme õhksoojusvahendajate sektsioonide koostamises ehhis terves Nõukogude liidus, meie alustasime esimesena ja meie käes oli pidevalt 10 aastat jäme ots, nüüd juba paar tehast, alustab tasapisi tegemist. Möödunud aasta hakkas valmistama ka huul maaja korissablevski tehased meie abiga siin poolest saadik. No ütleme siiski, kaks kolmandikku toodangust on ikka praegu ka veel meie kanda nõudeid ulat Tony Nõukogude liidu ulatuses ja tervest toodangust, mis nõuliidus valmistaks. Aga osa toodangust ka sellest läheb väljaspool nõukogude liidu territooriumil on tehtud Poolasse Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia ja veel paljudesse muudesse maadesse. Me oleme ühtlasi ainuke tehasevabariigid, kes teeb praegu terav valu ja varustada vabariike koorde erandvaluga. Näete, siin on nüüd õue peal meie vanatoodang, meie vagunelamut niietis kasulikumale kaubale tulideerinud kasulikumale kaubale Sovideed kohalikumale kaubale peab ütlema, tulid need andadest, neid vaguneid ka nõuti, aga nad ei olnud niivõrd vajalikud rahvamajandusele, kui olid aparaat. Vagunid läksid gaasitrasside valmistajatele kohapealsetele töödele, kus ei olnud veel ehitatud elamuid ja nii nad läksid ekspordiks. Isegi Assuani tammi ehitamisel olid need vagunid seal nendel tööliste lammutaks ja väikestes töökodades ja nii edasi. Mina praegu täpselt ei mäletagi peast, kui palju me neid üldse tegime kusagil 15000 ümber, igatahes need, kui need ikka üks ritta otsa kokku panna, siis saab ikka Tallinnast Tartuni välja küll. Tasalainel võhisegu äsi tuli, tuhiseb süsi, andke kolde, kandke lõõtsa, poisid, vajutage lööki lööki, jahutage. Suured taipas, et me praegu oleme tema Tehidaga sepatöö vist kaasaegne, on hoopis teistmoodi vasaraga meest igatahes näha ei ole ühtegi. Vanaatorid, sepad, hästi kuulsad, isegi vana Franz Krull olevat kord kiidelda oma seppadega tuld näitama seppi ning vasara peale auru vasara peale oma suure kuldkapsliga kella teinud kapsli lahti sepalt põrutanud kolksti, kõik on silmad kinni, vasar tõusis üles ja kellale jumala terv, isegi klaas või terve, ainult kapsli täpselt kinnile näitab eestlase teenetest ja ja ega see sepatöö nagu ära kadunud ei olegi, sest sepistamine on kaunis progressiivne nähtus ja isegi väga paljudel juhtudel tarvitame teda lõike mingi töö, ütleme näiteks treimise asemel sepistame detailid. Mis siin selle vahepeal on veel oma kalakasvatusele, siin on lihtsalt kompressorid jahutusvesi ja näete, poisid valasid ise niisukese, uhke näkineiu, uju sinna keskele. Väga tore. Lihtsalt jahutus andis jah, jahutusvesi lihtsalt meie kompressorjaama, kus seal suruõhku saama ja ei noh, see on vist tähendab ikkagi selline, et kunstimeel jääb ka siin olema. Kunstimeelt peab olema auto tulealtar, austri autominegi. Olime õuest läbiseppade juurest veidi vaiksemasse kohta. No siin on praegu jah, instrumentaalse siin on muidugi väiksem, nemad nii suurt kära kola ei tee, nende töö on natuke peenem, tagasihoidlikum, vaiksem ja täpsem. Noh, võib öelda niipalju, et seoses sellega, et see toodang ei ole mitte massiline oleme sunnitud ise tegema väga paljud seadmeid püssele toodangu tarvis. Ma saan siis aru, et väga palju sisseseadet, mis seal endal tarvis läheb Tuleb ka endale valmis teha. Jah, tuleb ise projekteerida, ise välja mõelda nii-öelda nagu meil poisid ütlevad, et lähme istume ja mõtleme asja välja. Ja nii nad on palju asju välja mõelda ja valmis teinud, ära katsetanud, töösse rakendanud ja arvuti, isegi terve rida autoritunnistusi, patenditunnistusi sisse patenditunnistuse ja on keevitamise alasid, on mehaanilise töötlemise alasid, on väga palju, ma ei oska isegi öelda, palju meil neid patente üldse tehase peale praegu kokku on. On töömeeste poolt tulnud olnud konstruktiivseid, patente tähendab konstruktsiooni muutuse kohta ka mul endal on õnnestunud kah paar asja ära patenteerida. Mis asjad need on, kui sellest lihtsalt annab, räägime ja mõnda asja annab rääkida küll näiteks Ludlow siibrid me valmistasime, ongi takistuseks, see on niisugune lihtsalt suuremõõtmeline siiber ütleme suurte torustike jaoks, kus siis sulgemiseks avamiseks ja seal käisid sees pronksrõngad, mis olid korpuse sees nii halva koha peal, et neid ei saanud kuidagi sinna Valtsida, tervetki reaga pronksist teha oleks meeletus. Ja nii tuli välja mõelda mingi vigur, et seisaks Valtsida nurga taha ja nii siis istusime maha ja mõtlesin välja asja. Nii kõik on siis vist mõeldud selleks, et vähem läheks vaja ihurammu ja masinad teeksid selle töö ära, nagu me seal seppade juures nägime. Nojah, me oleme püüdnud vähendada kõikidel võimalikel kommetele momentidel füüsilise töö mahtu täiesti nulli viia, ei ole seda võimalik, teatav protsent teda ikka järele. Ja muidugi eks selle inseneritöö olegi see, et otsida ja leida ja tunda leidmisest rõõm. Ja praegu peab ütlema, et meil ei ole muud ülesannet või eesmärke, kui suurendada toodangut just tööviljakuse tõstmise arvel, väikene vaja siis, et vähemalt tööriist üles tõsta, kui see väiksem on, siis see peab jääma vist. Ja noh, võimalikel juhtudel tööriistu tõstmis jaoks teeme tõsteseadme. Jah, ega seal katel seppade juures rääkida ei saanud, ikka teevad kõvasti. Natuke vaiksema koha leidsime meiski toas. Nii, mis teil seal momendil käsil on? Praegu momendil meie lõpetame ka siin Kundare teralise viltri, näete, juba paar tükki on raudtee, vagunite teised asjad praegu huvitavamaks, võib-olla üldsusele huvi pakkumaks on see, et Me peame lõpetama oktoobrikuu kesktagasi Estoniale uue pöördlavakarkassi tegemise. Nii et nii või teisiti peavad ka kunstiinimesed teie abilvele lootma. Nojah, see on ikka metallitöö lõpuks. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde, see on selge. Praegu on meil käsil mittestandardse toodangu hulgast veel ekstraktorid. Need on mõeldud männi kuuseokastest okstest ekstrakti ostmiseks, mida võib kasutada vannivee ja pesuainete pehmendamiseks. Siis on töös kalas suitsetamisvankreid Saaremaale ja. Nii et nii või teisiti, kuigi esimesel pilgul võib arvata, et masinaehitus on üsna kauge ala kodusest elust, tuleb välja, et üsna ligidal, et kasvõi vanni minnes või suitsukala sees. Jah, me teeme siia oma vabariigil ka mittestandardset toodangut, mittestandardset, kuidas seda nüüd mõista, mitte standard, see selgituseks võib tuua, et kui on ühekordne tellimine, siis teda tehakse esmakordselt nende jooniste järgi ja siis võib esineda seal niisugusi, lõbusaid asju, nagu meie pidime siin tegema mahuteid kaksteisttükkidel ja tellis ja me kirjutasime sinna lõbusa kirja vastu, et saame teha ainult seitse, kuna meil rohkem ei ole keevitajaid. Asi oli nimelt selles, et oli ette nähtud sisemine õmblus ja väljapääsu luuk ei olnud ja meil oli ainult seitse väiksema kasvulist keevitajad, kes pidid siis sisse jääma. Ühesõnaga, mees teiselt poolt kihitama ka välja poleks talle kuskilt tuleb välja oleks saanud, oleks saanud püti koos mehega. Tellija muidugi kool ei saanud aru, milles asi on, aga pärast muidugi tuli sinna tegi ühesõnaga väikest iluravi nendele joonistele ja siis me saime muidugi tellimise, täitsime need töö tegemata jää, isegi kui tellimine vista, kehralane mõnikord ei töö tegemata jää, meie konstruktorid tihti näevad suurt vaeva muidugi arvestades kõiki nõudeid. Saade ei kannataks mitte mingil kombel, vaid isegi vahest pidi võidab nii palju, kui meil seda jõudu jaksu jätkub siin. Ja kui palju seda jaksu jätkab, siis siis kui raske sõdamist süljale käinud oli, töökäsi teel ainult 155. Praegu muidugi on ja 2000 ümber on see, ta ei ole muidugi täiesti konstantne, suurus kõigub ikka tasapisiosa lähevad pensionile, osa tuleb juurde ülikoolidesse, muudest koolidest. Kuule. Praegu muidugi 2000 inimese juures ja vabariigile anname 400 tonni mittestandardset toodangut aastas teesis mõõdetama kaupa tonnides ja see on jäänud niisuguseks talaks, olgugi, et toodang, nüüd muutub iga Aastaga lausa keerulisemaks. Töö maht läheb suuremaks. Võin öelda ainult nii palju, et kui mitte standartne toodang, ütleme, töömaht oli aastaid viis tagasi umbes viis korda väiksem, kui ta on praegu. Lukkseppade brigadir Hans Liblik, teie olete nüüd juba brigadiriametit pidanud 25 aastat, aga, aga siin seda leiba vist söönud palju pikemat aega. Jah, ligi 40, Aasoniva sündiaalses töödor Lukeseva. 38. aasta jääb ju siis ka teie staaži sisse, aga see reisi kurb aasta, kus kõik läksid ukse taha streigi pärast. Jah, aga mina teenisin 37. 38. aasta vahel eesti kodanlikus sõjaväes sundaega. Nii et see karikas läks nagu mööda minema, ainult nii kuulsin sellest ajast, aga isenesest ajastu olevat ei saanud, ei saanud, oleks võtnud võib-olla noh, ma usun küll, ei saa muidugi võrreldagi praeguse ütleme sele elatist harjumi vahed kõik tahavad ikka enam mitte ühetoalist korterit, nagu vanasti oli. Pool Jeesus tuli maksta korteri säravaid, praegu on korteri väga odav, kõik tahavad ikka mugavusi rohkem saada. Kõik nad auto saada ei jõuta nii palju toota, kui Tahtjaid on. Samal ajal ei saanud just äsja üldse mõeldav. Tehase peale oli siin, ma mäletan paaril-kolmel, mehel olid pruugitud mootorrattad, noh, need on ikka hirmus uhked mehed juba. Ja, ja mul tuli ka igatsus omada, aga ei tundu üldse. Nii palju raha kokku ei saanud kuidagimoodi. Kui palju teie praegu välja teenid? Noh, võtame asja siis praegu, mul on ikkagi nii teenistuse suhtes Waltamal varal korteri pidada. Olen isegi auto mure seas, on oma suvituskrunt olemas ja ühesõnaga, ja praegu, mis teie kätelt välja neid tuleb, millega te leib omale teeniti nii-öelda. Viimasel ajal eriti kõrge surveaparaadid, nende töösurve on 320 atmosfääri. Nojah, praegu minule teadaolevate andmete järgi need aparaadid ainult jäävad alla jaapaniaparaatidele, nii et igati maailmastandardite tasemel ja maailmas standardi tasemel peab ütlema küll ja need on siis samuti õhkjahutusseadmete tarvis. Jah, on küll, aga see on muidugi jälle mingeid eriotstarbeks nii maagaasis, sealt eraldatakse kunstväetisi normaalset keemilist protsessi. No selge, ega siis kõiki alasid ei pea teadma ja kui omalagi hästi oskad ja seda vist võib selle meistri kohta öelda. Palju sina näiteks oled teinud sinna juure oma loomingut, näiteks ütleme, tööriistadest, endide poolest ja nii edasi saidi palju, isegi autoritunnistused on sul olemas. Jah, see on õige küll, iga uus töö, mis kate tuleb, muidugi võib öelda seda, et meie insener-tehnoloog, luugid muidugi igale poole ei jõua. Enda, nii brigaadi ulatöös olen väga palju ise välja mõelnud. Nii et loodame, et selle aja jooksul ehk veel midagi kogu suur aitäh. Ega meie vestluskaaslane siin küll enda kohta üsna tagasihoidlik, aga ma olen ise tunnetama kohta, vaid paljon ametki sõnu rääkida. Ans liblik, tema on sotsialistliku töö kangelane on väga palju tehase heaks ära teinud, kasvatab noori, näitab ise ette, need mees ei pelga tööd ja tema kohta ei saa midagi muud kui ainult head rääkida. Vahest liigtagasihoidlikkus, see lihtsalt ei luba temal kõiki oma häid külgi kaugelt välja öelda ja tema püüdlusi ja tema muidugi teinud hästi palju huvitavaid asju. Noh, nii-öelda oma fanta naasia alusel ta käib noor meie ütleme, rakiste inseneridega või tööriistainseneridega juttu, samas oma mõtteid avaldamas ja siis nemad aitavad ühte või teisel viisil ja tema seal ise oma kätega paneb kokku seal mõne kas automaadi või Crystalüsaatoritegi tema enne nafta ümbertöötlemise seadmeid ja sellepärast nii on niisugused töömehed on meile suureks abiks olnud. Praegu me oleme siis jõudnud sinna tehase territoorium ringi käies paika, kust möödaminnes meenuvad need, kes, kes on meie täna see elu meie tänase töö eest oma elu hinnaga maksnud. Nende nimed on siin raiutad marmorisse mehed, kes on langenud sõjast 41.-st 45. aastani. Aga mis oli selle koha peal varem? Selle koha peal varem siin, enne sõda oli vana värk ja need iidsed puud on siia alles jäänud see kompleksi ja mis on ehitatud, on nagu varjatud nende iidsete puude poolt. Krulli esimese hoone siin territooriumil, ta ehitas elupaiga oma elumaja ja selle koha peal praegu kõrgub meie administratiivhoone ja teisel pool pargi otsa on siis tulnud spordiväljakud, kus siis lõunavaheaegadele peale tööd võivad siis meie tehase töötajad ennast nii-öelda sirutada, ennast sirutada ennast. Nojah, tuleb välja, et Miki hiir on omale uue ameti valinud. Aga kogu aeg, ma olen töötanud siin juba 31 aastat selle ameti peal. Aga siis, kui mikker Piritalt merele läks. Kas te meenutate, võib-olla pisut seda lugu? Artur Rinne tundis minu ema, nad olid töökaaslased seal osaühisus, sest ta muusikas no ja kui Artur Rinne tahtis laulda seda plaati, Mikiver hädas, tema, siis oli merehiid ja otsis siis Mikikes. Ja ealised ma natukene ka laulda võin, just oli, vajad mitte nii koolitatud häält ja Nommikil peab õrn hääleke olema. Sellepärast siis otsustas katsetada. No ja tuli välja siis Sabisin ja, ja niimoodi siis see plaat valmis saigi. Aga kas nii laulmise jätkamise mõtet tookord ei mõlkunud? Ei, seda mitte, sest hääl oli nõrk ja oli lihtsalt üks katsetus. Kogemus elus rohkem jah, aga see amet, mis te nüüd siin peatamist, raamatupidaja amet, kas see oli kindel soov? Ei, seda mitte, oli tarvis leida tööd tol raskel ajal, see oli okupatsiooni ajal ja otsustasin siis jääda siia tehasesse, aga ainult, et läksin hiljem yle varustuse osakonda. Siin on kuidagi huvitav. Tuleb tegeleda synni kirjavahetusega, kui käia komandeeringus ja üldse töö on elavam. Nii et siiamaani pole kahetsenud seda saatuse tahtel otsustatud elukutset. Ei ole kuigi on vahest väga raske ja ja väga palju tööd ja nagu ikka varustajatel. No ega siis midagi jõudu tööle. Suur tänu, kui amet meeldib, meeldib. Ega me eelmine vestlus kaasnamis tutvustamist enam ei vajagi, soli Stella helder, sõmer, aga tema mainis kirjavahetust, mis pidi tema praegune tööülesanne olema. Selle kohta natukene lähemalt palume paar sõna öelda. Masinatehase direktoril Viljar Veski veel, kellega siis tal kirjavahetust tuleb pidada? Kirjavahetust, me peame pidama välisriikidega, sellel aastal me saadame suurema partii Prantsusmaale ja tuleval vastaval suuremat eksporttoodangumahud veel Indiasse. Siiski jah, õhk, jahutit töötavad, kui võttagi meie liidu piirides, siis nad töötavad peaaegu praktiliselt kõikides rajoonides. Ja möödunud Me alustasime toodangut just õhk jahutit osas, mida me saadame isegi polaarjoon igatahes on kaugesse Siberisse. Üldiselt jah, viimasel ajal on suured naftaleiukohad ja gaasi leekohad avastatud ja veel avastatakse just kaugSiberis ja kui rääkida nendest kohtadest, kus me saadame hästi kuumadesse kohtadesse oma aparatuuri, siis sellel aastal me andsime esimesed õhk jahutid väga suurele gaasileiukohale, mis asub saat lõkkis. Keskkond Aasias on peaaegu Iraani piiria. Nii niimoodi siis kõliseb kaheks Tallinna Masinatehase toode, see vist on ka ennesõjaaegne tuletõrjekell, mis linnadesse üles pandi. Ja see heliseb praegu Tallinna Masinatehase muuseumis, kuhu on kokku kogutud del mõned unikaalsed tooted. Seal on hästi palju pildimaterjale tehase ajaloost ja jätkame siinkohal nüüd juttu, siis jälle biotehnoloogia asetäitja Valdo Rohtlaga. See on üks esimesi valus üldse ja siin jah, eksponaatide hulgas on rohkem pildimaterjali, on säilinud esimeste toodete joonised ja siin muud materjali katelde kohta vedurite kohta. Ütleme kompressorid ja kõik abinõud, mis on töölised ise endale teinud, isegi valu, mis tol ajal oli väga unikaalne, on asi hakkas Krull arendama lusikat valu vormimiseks on säilinud ja need on praegu siin esimestest variantidest ja kui see värksuva püsida arenes edasi siis, kui ta sai 25 aastaseks siis Vene tsaar pidas seda meeles. Selle värkstuaalemis praeguseni mastaapide järgi oleks lihtsalt üks pisike värkstuva kindlasti seda nii kõrgel detannis omal ajal kuldmedali 25 aastase tööjuubeli puhul. Nüüd aga aastaid on nii palju kiirelt edasi veerenud, et on saanud juba üles tugevasti ja meie praeguseks, ütleme saavutuseks võib-olla leipzigi messilt saadud kuldmedal 1972. aastal, mida me saime kõrge viskoossusega ainete jahutamise aparaadi kohta. Nii et siis see, millest me täna räägime, sõnana tänane pilt, homme-ülehomme aasta pärast on jällegi poisina tehas suure sammu võrra edasi arenenud. Ja kahtlemata kahtlemata, sest meie tehas iseenesest laieneb ja laieneb kogu see tootmine, meie oleme praegu vedav tehas Nõukogude liidus selle toodangu pealt ja loodame seda vähemalt jääda veel mõneks ajaks. Nii et siis masina heidate päeva võite tähistada täis rahuldustundega. Ja võib öelda, et täiesti rahuldustundega ja kuna see päev on nii-öelda tähistab meie saavutusi nii mitte ainult meie, vaid kõikide masinaehitajate saavutise, siis kahtlemata meie inimesed on samamoodi reaalsed. Sellega, lugupeetud kuulajad, tänaseks lõpetame. Kohtume eetris homme, samal ajal samal lainepikkusel. Head ööd.