Nii parem hilja kui mitte kunagi aga rahva teenrid on eetris. Ja me ei pahanda mõistagi, sest me oleme kõik olümpiafännid ja spordisõbrad. Vähemalt see kolmik, kes täna siin stuudios on raadio oma mees Sulev Valner. Margus Mets Eesti vabariigi endisest katastroofi, nüüd skandaali pealinnas Pärnus. Ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Hästi televisiooni palgal. Noh, olümpial jah, olümpia on toonud meile määratud suurt, tohutut röögatut, mida iganes, mõelge neid omadussõnu ise välja. Edu. Edu on, on niisugune, mida, mida tõesti pole, pole enne kunagi olnud. Andrus Veerpalu kõikide aegade kõige edukam olümpiasportlane Torino mängud, kõikide aegade kõige edukam, kullasadu ja nii edasi ja nii edasi. Kusjuures kõige õudsam on see, et, et need epiteedid või on veel mingisuguseid kroonijuveele juurde saada, sest et pool võistlus on ju alles ees. Mis on selle kullasajuga siis peale hakkame, mis me mis, mis, mis on neile nagu kaasa toob? Olen mõelnud viimaste päeval seda, et, et hing peaks tõesti rõõmust rõkkama, aga aga ma ei tea, mina olen kuidagi väga mõtliku hoopis vastu, vastupidi, ja ja ei, ei tunne nagu täit rõõmu, sellepärast et et mul on tunne, et Me oleme meie sportlasi, makstakse justkui nii-öelda või antakse ilu, preemiaid üle. Tõsi, nad ei ole vanuses 70, nii nagu tehakse seda kultuurilistele ja teadlastele, et nad on, nad on 30 kandis mõlemat. No aga see elutöö saab tehtud. Ja, ja väga karm on tegelikult vaadata nelja aasta taha või kaheksa aasta, tahab et nii mõnelgi kommentaatoril on lipsanud selline ütlus suust, et ei tea, kas meie silmad üldse kunagi veel sellist edu edu. Ja kui me praegu nimetame ennast ehk maailma edukaimaks suusariigiks siis vaatame natukene minevikku, et kui meie alles alustasime oma rahvusvahelisi suusaradadel teekonda, siis olid ju tõelised suusamadorit Soome tõeline suusaMaarja, Rootsi, millised, millised nimed. Kas või Norra, keda veel enne seda olümpiat peeti maailma täielikuks valitsejaks, et iidolit tegelikult purunevad ja kaod peaaegu et ka sellised suured suusamaad ja ma olen mõelnud, et millest see siis on, et see ei saa süsteemi viga olla, et võib-olla ongi tegelikult nii-öelda tähtede küsimus, et ühel hetkel lihtsalt ühes riigis sünnib teatud hulk tähti, tihti on soodne pinnas nendele tähtedele ja tulevad ka tulemused. Et mina mõtlen nagu tulevikku ja ma olen tõesti natukene selline, et aga võib olla ka see, et needsamad kolm või võib-olla isegi neli kulda või tulgu pronks. Võin ma juba Rahiste viha alla sattuda, ikka kuld, ikka kuld. Et kui need jäävad ka mitmekümneks aastaks viimaseks, siis ma arvan ikka teinud teinud ajalugu väikse rahvana. Ma arvan ka, et ikka nautigem hetke, mis me siin muidugi see eeldab. Muidugi see möödub, aga täpselt samamoodi tõesti need norrakad, kes täna võib-olla ma neile rääkisin ühe meie Torinos oleva olümpiaraadiokommentaatori ka ütles, et, et ega, ega soomlased kõrvalboksist ei taha tere öelda, neile läheb nii halvasti. Aga et, et on paremad ja, ja mitte nii head päevad, aga praegu see on ühe, see on tegelikult tõesti ühe nende sportlaste jaoks selles sportlase elutöö preemia. Ja see on mõnes mõttes minu meelest sümboolne ka nagu Eesti riigi spordi. Vot, vot need kullad, me võime öelda üles kasvatatud nii-öelda Eesti vabariigi tingimustes. Need, need, need sportlased on selleks saanud, mis nad on täpselt, ja võib isegi öelda, et just nimelt needsamad nii Kristiina kui, kui veerpalu nad on nagu läbi selle kogu selle vabariigi aja just parasjagu nad alustasid umbes samal ajal peaaegu enam-vähem nii siis 15 aastat tagasi. Tänased lehed kirjeldavad värvikalt, kuidas veerpalu veel 90.-te, peaaegu keskpaigas vana, ma ei tea, mis asja Žiguliga sõitis ühelt võistluselt teisele ja vahepeal siis kui määrimisest aega üle jäi, siis putitati autot ja ja nad on tõesti nii-öelda Eesti vabariigi sporditoodang. Et võib-olla ongi jah, nii et kord 15 aasta, et 15 aastat on see tsükkel, mille jooksul sellised kullad valmis küpsetatakse? Noh ja seekord läksid veel nagu ajaliselt kokku. Aga võib-olla ja kui järgmine tuleb näiteks kolme või nelja olümpiamängude tsükli järel järgmine kord niiviisi triumfeerida, siis võib-olla nii antud, aga nautigem ikka tänast hetkelt, see on tõeliselt võimalusel. Ega nende kuldade jah, väärtust ei, ei saa kuidagi vähendada, aga ja keegi ei taha ilmselt seda teha, kuigi siin tänast ühte intervjuud Eesti päevalehest lugedes võime natuke võib-olla rääkida sellest, aga. Mina nagu ei ole niukseid epiteete inimene ja ma, ma ei, minu süda nagu ei hõiska selles selles taktis, et eestlane olla on ja nii edasi. Minu jaoks on need ikkagi, see on kiku ja tema tiimi kahtlemata võib-olla isegi rohkem tiimi ja kiigu kuld ja Andruse ja meeskonna kuld. Ja noh, muidugi spordiametnikud on seitsmendas taevas ja poliitikud on seitsmendas taevas, sellepärast et väga vahva on ju teiste saavutusi enda arvele kirjutada ja kõik meie tegime, meie tegime, meie anname nüüd suurt raha neile kõik, eks ole, noh, see eilne ettepanek, maksta nii-öelda riiklikud õiguslikud toetust mitte 600000 krooni spordi olümpiakulla eest, vaid vaid 6000 eurot, noh, see on niisugune ulmeline ulmeline küsimus. Aga noh, ma arvan, et see ei ole tehtud päris. See on tehtud kindla arvestusega Noh, tegelikult ja samas mina olgem ausad, tegelikult riik suudaks seda teha. Mind on õudsalt häirinud kogu seal nende päevade jooksul kogu aeg see jutt ümber selle selle miljoni miljon temale ja miljon temale ja pool miljonit tema treenerile tähendab tänases Eesti vabariigis olgem ausad, juba see, need asjad ei ole enam omavahel võrreldavad. Võib-olla võib-olla 10 aastat tagasi, kui me rääkisime võitja miljon, on mõlemad väga suured asjad siis tänases olustikus tõesti ütelda, et ikkagi see olümpiavõidu tähendus on midagi ikkagi sihukestesse üksikutes miljonites, nüüd küll mõõdetamatult mõõdetamatult suuremat miljoni eest täna ei saa ühte, mida sa seal kinnisvaraturul miljoni eest saata. Lasnamäele ühetoalise korteri ja see peab olema väga hea korter, jah, ütleme kolmeosalise ostamerest ikka ei saa enam. Nojah, aga igal juhul see ei ole nagu tõesti see, et ja selle tõttu noh, nagu tõsimeelselt rääkida, et nad mingi mõne miljoni andmine olümpiavõitjale kedagi pankrotti viib Eesti riigis ei ole ka nagu väga tõsine jutt. Teine asi on muidugi see, et see raha jagamine võiks olla natukene nagu selgem, et siin on juba tekkinud segadust, et, et antakse miljon ei, antakse 600000 ei anta, eks ole, antakse 1,6 miljonit olümpiavõitjale nii-öelda noh, a priori see on, see on teada ainult, et see selgitus on jäänud nagu eba ja ebaselgeks või õigemini, seda selgitust polegi nagu suurt olnud, et Eesti olümpiakomitee oma eelarvest või siis sponsorrahade eest annab siis olümpiavõitjale miljoni ja Eesti riik meie valitsuse näol annab siis 600000 ja treeneritele vastavalt siis siis vähem poole vähem. Mulle väiksemad summad. Ja. Kas seda raha ikkagi selliseks tõesti hädad päraseks kompensatsiooniks, mida riik on neile sportlastele täiesti peaaegu et võlgu öelda ja võiks ja selle ümber, et ei oleks, seda ei oleks vaja serveerida isegi mingi tohutu kingitusena see on nagu täiesti selline õiglane tasu ja, ja, ja palju rohkem on tegelikult väärt sellega, mis nad teinud on seal, Torinos. Noh, kindlasti, sest ma olen kuulnud arvamusi, et et see on nagu selle sporditöö eest liiast ja need summad, ega nad ei ole üldse kõige enam kinni makstud sportlased, ma arvan, et nendest on palju, palju edu rahaliselt palju edukamaid sportlasi ja Markko Märtin kindlasti oma elus väga palju rohkem teeninud saamatagi maailmameistriks, seal tagasihoidlik aasta palk ütleme. Ja meie tippkorvpallur müürsepa aastasissetulek on ka tunduvalt suurem, see on ikkagi summas kuskil kümmekond miljonit, see on aasta tegemistel aasta-aastalt palgaga. Nii et noh, ma arvan seda, et kas ta peaks just see preemia olema 600000 eurot, mis seal 9,5, aga kui seal, milline asemel antakse ka ütleme, kaks, kolm või viis, ei tohiks küll liiast liiast olla, ei oleks täitsa mõistlik summani. No nii, ta on jah, aga, aga ütleme, kui me räägime summast juba üheksa pool miljonit ehk siis 600000 eurot, mida riik, seda sellist summat ei pane vist ükski riik välja, vähemalt olümpiavõistlejale või olümpiavõidu eest mitte. Siis need on, need on nad noh, need on niuksed, ulmelised summad, teistel spordialadel, kus, mis on nagu raha, raha, spordiala, motosport, ütleme seal veel mõned, võib-olla mõned kergejõustikualad, mõned stardirahad, Tennis kindlasti. Minu meelest see miljonitest rääkimine nagu kuidagi rikub seda mängu ära või minu meelest on see kuidagi labane või väiklane või tee seda selle nimel. See, see mäng käib hoopis nii-öelda teiste väärtuste nimel ikkagi, eks ole, et kui inimene tahab tõeliselt, kui nii-öelda, kui noor inimene mõtleb, et tema elu märkan rikkaks saada siis noh, kui vaadata ikkagi nii-öelda Eesti rikaste mingeid top sadat või top viitesadat, eks ole, siis no need ei ole sportlased. Eks ole, siis on aktsiaturge, vot siis on ta firmade üle, saab palju lihtsamalt. Jah, saab, saab hoopis hoopis palju lihtsamalt ja on saanud, eks ole, ja me teame Jah, ei pea oma tervist ohvriks tooma, ei pea nagu hobune treenima päevast päeva aastast aastasse ja kusjuures jalutas loteriivõidule. Ei ole ju sugugi kindel, et sa siis nii-öelda saad, kui sa tipus oled, täitsa tingimata selle medaliga kaela saad, sa võid olla ju sportlane, aga saada rahuldada ikka 10.-tega. Minul on tegelikult tõeliselt kahju näiteks päeva kontekstis ikkagi, et et me tõeliselt ei suuda väärtustada näiteks Jaak Mae viiendat kohta, mis on nii-öelda Veerpalust järgmine Põhjamaade suusasportlane. Ükski norrakas soomlane, rootslane, eks ole, ei suutnud seda, mida tegi eile Jaak Mae alles viienda koha, aga meie jaoks on see juba mingi täiesti nagu oligarh. Ei, no ei ütle lauset eine, hõbe ja pronks oleks ka juba pettumus pettumus olnud, nii et tükk ajab suu lõhki ja, ja eks see hane siin mõnede spordiajakirjanik rääkinud, et see kullasadu noh, eks ta devalveerib, eks me võtsime seda esimest medalike juba ikka hoopis teistmoodi vastu kui teist ja kolmandat, no ütleme, kolmanda puhul nagu see noh, sugu muutus ja see kontekst muutus, eks ole. Aga, aga põhimõtteliselt ega see hea ei ole, kui, kui nii palju tuleb. Aga eks me nüüd tasapisi saame täna vaadates naiste teatesõitu, kus eestlased niiviisi suveräänset viimasena finišeerisid, eks ole, siis jälle eks, eks sellised asjad toovad jälle natuke maa peale tagasi, et noh, et mõlemad reaalsused on tegelikult nagu õiged. Et nagu sa ütlesid, kui me kaks, kolm olümpiatsüklit ei saavuta tulevikus mitte midagi ja siis neljandalt lümpiatel saame pronksi kunagi Allar Levandi, siis, siis me oleme ikkagi väga-väga õnnelikult taas, nii et kuigi muidugi On minu meelest üks võtmeküsimus on see, et kuidas motiveerida tõesti ka neid, neid, neid tiime ja neid treenereid eriti näiteks Mati Alaveri oma lähiaastaid pühendama, samuti Eesti suusaspordi heaks mitte näiteks mõne võimsamaid finantsilise väljakutseid pakkuva suusariigi spordi tugevdamiseks, nagu me praegu võib-olla vaatame, kuidas soomlased ilmselt võivad olla väga nukrad, kui Norra suusahüppajad, soomlast soomlasest tipp treeneri käe all neid võidavad. Eks ole, et oleks võinud äkki sama mees Soome Suusahüppajad taas kullale viia. Ja noh, kui Mati Alaver näiteks järgmisel taliolümpial kuldmedalitele noh ma ei tea, soomlased, rootslased, soomlased, ma ei tea, keda, eks ole ja, ja Eesti koondis samal ajal noh, on kuskil noh, natuke teises olukorras, kui täna siis, siis me peame ka küsima, et mis vahepeal valesti tehti või mis tehti pärast urinat valesti? Et neid tänase heameele lubatud miljoneid, võib-olla peaksime kulutama sellesse vahesse periood, et sellised talendid jääksid ikkagi Eesti. Võib-olla üks asi on see, et, et võib-olla tõesti see, see olümpiavõitja saagu oma miljon, aga see Edgar Savisaare poolt välja pakutud ütleme noh, umbes niiviisi miljon eurot, eks ole, peaaegu vot see võiks tõesti minna selleks, et Eesti suusakoondis ka nii-öelda saaks nii-öelda jätkata samal tasemel ja et saaks peale kasvada võimalikud. No muidugi, ma, ma võin seda kõva häälega tunnistada, et mulle mõnusalt meeldiks, et meie sportlastel läheb halvasti, ma pean kohe muidugi selgitama, ega ikka mitte olla ebapatriootlik, aga aga see, kuidas spordi ametnikkond nagu peesitab noh, sportlasi ja vaeva najal ise ikka suuremat midagi vastu andmata ja kõik see nii-öelda olümpiamängude vaheline aeg, noh kui palju me neid lugusid loeme tegelikult kus, kus absoluutselt planeedi tipud jäetakse niimoodi omapäi sekendama, et ega nad suuremat abi ei saa sellel taustal. Ma vaatan nüüd neid naeratava näoga olümpiakomitee presidenti, kes, kes noh, tõenäoliselt ka nende kuldade valgusel ja paistel saab väga lihtsalt edukalt kandideerida ka järgmiseks ametiajaks, aga, aga, aga kui me hakkame tegelikult vaata, missugune siis EOK roll on või, või ka alaliitude roll, eks ole siin nende tiimide toetamisel siis siis on, on, on pilt kurb, aga jätame selle puhta nagu spordijuttu. See võib-olla ei ole meie saateülesanne ja võib-olla paljudel meie kuulajatel Natuke räägitakse teistest saadetest. Aga just, et, et praegu on raadiotele-eetriajaleheküljed täis üht ja sedasama teemat ja küllap seal käsitletakse nii-öelda kõigekülgselt, aga aga kui me selle teema nagu ära lõpetame, siis no minu jaoks tänane see Anatoli Šmiguni intervjuu, mis oli tõlgitud siis venelasest suuremast spordiajalehest Sport-Ekspress ja avaldati Päevalehes. Eks ta oli ka niisugune natukene šokeerib küll. Et me mulle mulle hakkas tunduma, et, et Šmigunide tiim tõesti töötab juba nagu täisprofessionaalne igas mõttes, et oli ta, mis ta kunagi oli, need ajad on, on neil meeles, aga samas ka unustatud, et noh, tõenäoliselt jäädavalt enam ei tulda nii-öelda vana vana tööstiili juurde tagasi, aga aga noh, kui anal NSV Liidu suusamehel heldimus pisaratega kooselutöö on nagu tehtud tütre näol on siis tulnud ka huulil sellised mõtted, mis mida me arvasime, et neid seal ei ole. Te mõlemad lugesite seda intervjuud siin on võib-olla meie kuulajad kõik ei ole, ei ole nagu seda nüüd tähelepanelikult jälginud, aga aga noh, kasvõi see lause minu ja mu tütarde jaoks Venemaa alati kodumaaks, nii et millest võib järeldada, et, et need ei olegi eesti kullad, kõik, mis, mis seal on võidetud või vaid vaid need on, aga noh ma ei tea, kellele kuuluvad, täidab Venemaa sportlastele, kes elavad siis nii-öelda lähivälismaa aladel nagu nad armastavad nimetada. Et nad annavad pressikonverentsi mitte vene keeles, vaid vaid asukohamaa inglise keeles ja viite uhkelt oma tütrele, kes alati pressikonverentsidel vastab vene ajakirjanike küsimustele vene keeles ja nii edasi ja nii edasi. Niisugune see, selle asja nagu tonaalsus. Ma arvan, et Kristiina sellisele imidži on, on see intervjuu kõva pirukas või ma ei tea, mis teie arvate. Tuleb tunnistada muidugi, et see intervjuu selles Sport-Ekspressi ajakirjaniku puudutav küllalt agressiivne ka, et küsimus, et kõik, mis Alatorile esitatud on, on noh, väga selgelt tagamõttega teatud selliseid väiteid kätte kätte saada. Võtame kas või kas või kas või selle viimase küsimuse, et kuskilt otsesed, et kuidas teisse Eestis suhtutakse just nagu eeldades, et jah hakkab kõrvemaa, et jah, et noh, et ikka halvasti ja, ja nii edasi, et need on need probleemid, vähemusrahvus ja nii edasi, aga seda ei tule tegelikult, sest šmiguni annab väga positiivse hinnangu tegelikult. Nii et väga vastuoluline intervjuu ja noh, see lause, mida sa arvasite ette lugesid, et et ma tahaks kuulda nii-öelda natuke ka seda linti tegelikult võib kui üheselt see tegelikult sellises võib-olla see kontekstist välja võetud lause võib-olla siia jäetud järgnev üle järgnev lause, kus ta sedasama pehmendab, täiesti olemas, täitsa võimalik, aga, aga see vot see oli selles intervjuus see koht, kus mulle tundus, et ajakirjanik sai selle kätte, mida ta tahtis tegelikult Alatollismi Unilt kätte saada muudes küsimustes, seda, seda, seda ei ole. Jah, aga siin tuleb ilmselt tõdeda, et Anatoli Šmigun on olnud ja tunneb jätkuvalt ennast venelasena ja ta tunneb ja, ja ma ei tea, kas meil on õigust talle seda ette heita tegelikult, ja ma saan aru, et, et see koht, et kui ta räägib, et mina ja mu tütred, vot selles vaidleb juba kahelda tegelikult, et kas need tütred ikka tegelikult sedasama juttu kinnitaksid kõigi kõigi meile olevate intervjuude järgi, mis me kuulnud oleme, ju ei kinnita. Aga tema ise tunneb ennast, noh, ma ei tea, veri on paksem kui vesi, tema on sealt pärit ja tema tema juured nii-öelda löövad seal igati läbi. Ta on, meile võib see mitte meeldida, aga. Ka meil on, me peame lihtsalt tõdema, ei, ei saa seda tegelikult eit heita talle, sest mõtled, mõtleme sellele, et kui uhked me oleme nende eestlaste üle, kes on elanud mitukümmend aastat Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja ütlevad seda, et me tunneme ennast eestlastena. Kas keegi solvub selle üle kohalikust? Minu meelest mitte ja see on täiesti normaalne. Olla solvuvad, kui näiteks ütleme noh, oletame, et mingisuguse noh, mõne teise riigi tõeline rahvuskangelane, ühel hetkel hakkaks rääkima, et ma ei olegi mitte selle riigi patrioot, vaid ma olen tõeline eestlane. Ei, aga, kui ta seda, et kodumaa on seal, kui palju sportlasi on kodumaid vahetanud? Nojah, ei see selleks, kui, kui Anatoli Šmigun neile midagi ette heita ja tõesti noh, me ei võta sajaprotsendilist vastutust selle eest, et see, mis täna nagu Päevalehes ilmunud on. Jaa. Ma ei kahtle selle asja nagu tõlkes ilmunud tegelikult Sport-Ekspress, et, et see on kogu tõde, see noh väga õigesti, Margus, ütlesite vanal lehe neegrina, et et see, mis lindi peale nii-öelda intervjuust jäi Laanetatud jah, võib-olla üks ja, ja see, mis lehte pandi, on, on teine, aga, aga lehesta igal juhul niimoodi on. Aga muidugi, kui me räägime, no ütleme pärast seda, kui või kui Kristiina ja Katrini suhtes on, on ikka väga positiivne foon Eestis tekkinud kõikidele nendele suletud ja ajastule vaatamata, noh, me mäletame, kuidas nad ei tahtnud ajakirjanikega suhelda ja ja ka kuidas Kristiina Väljavalitu tegi nagu inetuid vihjeid Eesti ajakirjandusele, Andresel ja nii edasi. Siis praegu on, on, on, on jää sulanud ja, ja päike paistab ja kõik on hästi, eks ole, ja selle taustal mõjub see nagu nagu, väga halvasti. Seda enam, et noh, Anatoli Šmigun, kõigele vaatamata ei suuda eesti keeles intervjuud anda. Igatahes ennast väljendada, eks ole, mis, mis kahtlemata noh, ei ole, ei ole pluss, elades. Ärme kanna tema seisukoht üle. Kristina Šmigun neile. Et seda, seda absoluutselt, seda, seda nagu keegi. Nonii, jätame selle kui Eesti, kui eile, kui ei oleks Andrus Veerpalu toonud meile järjekordset olümpiakulda, siis ma arvan, et et meie uue kunsti muuseumi avamine oleks olnud kindlasti uudis number üks, nii nagu ta eile oli uudis number kaks valmis on olnud väga suur maja kus on väga palju tube, kuhu sisse mahub väga palju kunsti. Ja nii nagu üks kunagi eelmine Tallinna linnapea ütles, et, et noh, tema tegi kõik selleks, et see maja nagu ei, ei, ei kerkiks siis mis, mis maja see ikkagi on, mis, mis, mis kasu temast saab või, või mis mis ta selline on, et me peaksime nagu tema teda väga hindama, mis teie arvate nimetatud juba juba meie tõmbekeskuseks ja rahvusvaheliseks uueks tõmbekeskuseks, mis Eestisse toob jälle väga palju ma tea, ajusid, raha? Vot seda muidugi aeg näitab, kas tast tõmbekeskus kujuneb või ei kujune, seda just aeg näitab, eks seda, seda me ei saa tänase teadmise valguses kuidagi öelda, me saame võib-olla võib-olla isegi aasta pärast, me ei saa veel päriselt öelda, kas ta nii-öelda tõmbekeskusena ennast kuidagi õigustanud, see võib-olla võtab mitu aastat, et nagu see sissetöötamine ja siis me saame öelda, et kas kas tõepoolest loodi tõmbekeskus ja see kõik selles mõttes vääris küünlaid või, või ehitati natuke liiga suur asi, mis, mis kipub olema tühi. Ja, ja, ja küsimus on, et kas nii-öelda kas mõne inimese jaoks on vaja nii palju umbes kulutada. Et noh, et see, see nii-öelda tõenäoliselt dilemma võib tekkida juhul, kui, kui ütleme niiviisi täna aasta pärast kunstimuuseumis külastajaid loendades neid ülearu palju ei ole. Aga muidugi oleks huvitav küll kuulda, kas need inimesed, kes omal ajal teatasid, et nemad on kunstimuuseumi ehitamise vastu. Ma ei ole ühestki ajalehest lugenud ühtegi vastavat repliik, et keegi julgeks täna seda tunnistada, et mina olin vastu, ma olen täna vastu, see oli viga. Täna nagu on nagu vaikseks jäänud kuidagi need inimesed tegu tehtud, tegu on tehtud jah. Muidugi, muidugi ütleme nii, et ka ühiskondlik kontekst on muutunud, et lihtsalt Eesti riik on saanud oluliselt jõukamaks kui jälle, see on täpselt sama, nagu me rääkisime Kristiina miljonite juures, noh kunstimuuseumi puhul, kui me räägime, et ligikaudselt, öeldes, et jutt käib umbes ühest miljardist noh, natuke võib-olla vähem. Aga ma hakkasin eile vist räägiti, et ametlikuks nagu selleks lõplikuks hinnaks tuli 656 miljonit. Krooni Äripäev siin millalgi tõestas, et see asi läheneb pigem miljardile aga ka ükskõik, et ütleme, et see miljard ei ole enam tänases kontekstis, kui räägitakse, et tegelikult Eesti, Eesti riigil on raha, et näiteks raudtee kahe miljardiga tagasi osta ja rohkem kui kahe miljardiga, siis selles kontekstis nagu miljard kunsti muuseumile ei tundu enam nii kohutav. Nisugune. Jah, no eelarve ülejääk on kaks miljardit, eks ole, ja olnud juba regulaarselt viimastel aastatel aitäh mina selle ehitusliku maksumuse ja selle kallal ka, kui nuriks tänases kontekstis, et mis võib järgnevatel aasta probleemiks kujunenud, on see, et kui hakkavad ilmnema tegelikult kulud, mis sinna jooksvad kulud aastal ja, ja kindlasti ei ole need tulud sugugi mitte võrreldavad kuludega ja kui nii-öelda teatud ajahetkel poliitikutel on taas eelarvet vaja kärpida, et ei ole nii rõõmus periood, kui meil hetkel majanduses on, kus raha tuleb eelarvesse pidevalt rohkem, kui hakkab vähem tulema. Kulud ületavad tulusid ja see on teada, et see periood võib tulla kas viie või hiljemalt 10 laste pärast, et majandus on tsükliline. Et siis hakatakse kindlasti nendest kuludest uuesti uuesti uuesti rääkima. Oota, aga miks sa margus ütlesid nii kindlalt, et tulud kindlasti jäävad kuludele alla selle selle muuseumi selle objekti puhul tähendab siis selge, et et kui seal on suur ja väärikaid näitusi, millel õnnestub pileteid müüa, siis siis piletimüügi tulu kindlasti ei ületa neid kulusid, mis tuleb kasvõi küttele, tööjõul elektrile, mille iganes see ongi minu jaoks nagu keegi ei kahtle, et sellest kujuneb selline suur kui mitte tõmbekeskus siis kultuuri, teaduse, hariduse tempel, eks ole, kus, kus teadurid teevad oma igapäevast tööd lahistavad oma üle poole 1000 krooniliste palkadega, noh nagu mõni ajakirjanik ütleks, hallides kitlites ja maalide keskel ja, ja nii edasi. Aga, aga ma arvan, et selle maja esimene eesmärk ongi nii-öelda turunduslik ettevõtmine võiks olla vähemalt, et ehk siis teise sõnaga need näitused, mis seni on Eestist suure kaarega mööda käinud maandunud Helsingis ja Stockholmis ja minu meelest kas Oslos ja Peterburis ja Moskvas. Et, et need, need, need tuleksid siiani Tallinnasse, et Eesti inimene ka näeks, seal võiks tegelikult küsida päris kopsakat pileti hinda ütleme, täiesti võrreldavat kallite teatripileti või kinopiletihindadega. Ei, ei ole nagu ületamatu raskus enam Eesti inimestele välja maksta mingisuguse noh, tõesti väärt näitusest, mida ta tahaks näha. Aga see, see nüüd ei sõltu küll vist nendest muuseumi ringkondadest, selleks peab mingi spetsiaalne nagu, nagu tiim tööle hakkama. Samas on ka võimalik hoopis teine tegutsemisloogika kunstimuuseumite puhul, mida me näeme näiteks Washingtonis suurt Ameerika rahvusgaleriide puhul, eks ole, et, et nad on tasuta külastajale. Et, et just nimelt noh nii-öelda see kunst on kingitud Nojah, ma arvan ka, et piiratud Konrad Mäge Me võime tasuta vaadata, aga kui tuleb ikka suur suur näitus, mis mille, millega toomine siia ja mille siia üles paigutamine ja mille, mille turvamine maksab ikka väga palju, eks ole, miljoneid ja miljoneid dollareid, võib-olla siis see, see ei saa nagu vist tasuta olla, aga ega seda tagasi kai teenelise tagasi ei teeni. Kindlasti ja kuhu jääb nii-öelda riigi terviseks asutustes, kus igas riigieelarvest tuletada teatud summa tegelikult eraldada. Sest selliseid oleme ju kasvõi selle Saku Suurhalli probleemistikku, kui kui seda suure hurraaga ehitati, siis enamik aktsionäre uskus seda, et hakkab tooma tegelikult tulu teevad hakanud kasumit teenima siiamaani. Nojah, et kui isegi Saku Suurhall ei too tulu, et kuidas siis suudab seda kumu, kus kulud on tunduvalt väiksemad ja üritusi tunduvalt sagedamini. No tähendab, jääme lootma, et riigil ikka seda rahakest jätkub, raha jätkub. Sellise pigem on küsimus vastupidi, et, et kui see kumu suudab tõestada, et on meile kõigile tõeliselt tähtis, siis ma arvan, et meiega kõik leppima sellega, et sinna midagi kulub. Et pigem peab asi niipidi olema, mitte nii, et mitte nüüd ei tohi hakata nagu lähenema asjale. Meie riigis nagu kombeks oleva täiusliku kokkuhoiu põhimõttel, eks ole. Et kõige kõige kasulikumad või kõige paremad asjad on need, mille peale hästi vähe kulub, vaid ikkagi see asi, mille, mille efekt on kõige suurem. Et see on nagu tähtis Et noh, kui tõmmata näiteks paralleele siin teatritega, siis teatrid on õpetatud nii-öelda isemajandamisprintsiibil elama ja töötama juba mitmed-mitmed aastad ja ega ma ei ole kindel, et see päris õige õige printsiip siiski siiski on. Et seetõttu on üsna üsna mitmed teatrid ei jäänud ka suhteliselt kasinaks oma repertuaari. Nonii aga ei, ma ei öelnud enne saate alguses ilmaasjata, et Margus skand Eesti skandaali pealinnast, et viimase võib-olla suurim selline skandaal ongi pärit sealt teie poolt. Et teie väike nagu Mis on, ma ei tea, kui mitukümmend mitusada korda suurest kohust väiksem on, on Eesti ajakirjanduses kõvasti kõneainet pakkunud, ma arvan, et muidugi siin on omad sellised subjektiivsed tegurid, miks, miks see on nii nii väheseks paisunud, et esiteks muidugi, Mark Soosaar on mees, kes oskab kõva häält teha ja kes oskab enda taha koondada ringkondi puude allkirju võib-olla osavamalt kui, kui mõni teine. Teine tegur kahtlemata on see, et teil on seal linnapea, niisugune, keda ühes telesaates tõstakseks nimetati, et ilma häbenemata. Ja, ja tema tema persoon ja kõik, see, mis seal temaga seotud on, on niisugune väga atraktiivne meedia jaoks. Aga, aga kui ma ei tea, kas me suudame siin nagu objektiivselt või mina, mina tunnen seda skandaali ainult tõesti niipalju kui ajakirjandus kirjutab ja, ja ei ole ma ühegi osapoolega nagu vestelnud, aga aga eks kentsaka mulje jätab. Tahaks, mismoodi sina seda asja, need Margus, ma tahaks siin saates lausa sõnatuks jääda, sest ma põhimõtteliselt olengi selle, seda sa ei saa, seda võimalust ei anna. Sõnatuses teed on, on peaaegu et võimatu. Aga tänane linnavalitsus Pärnus võib-olla tõesti, et on neid koalitsioon igasuguseid ennem olnud. Sellist koalitsiooni, kus on koos Keskerakond, Res Publica, Isamaaliit ja vererahvaliit ta peaks selline õiglane ja, ja kõikehõlmav ja tasakaalukas ja nii edasi. Siis ta ei ole seda on väga selline rapsiv mõtlematuid tegusid tegev. Ma mõtlesin, et kas tõesti suutnud ette prognoosida seda, millise vastureaktsiooni suudab Mark Soosaare organiseerida. Kui nad natukene oleksid mõelnud, oleks võimalik olnud neid asju lahendada palju, palju leebemalt. Ja tänane seis on selline, et ma usun, et Mark Soosaar mõtet täitsa tõsiselt seda ähvardus Pärnu suhtes, et ta läheb Viljandisse oma uue kunsti muuseumiga üle äkki KUMUs mõni tiib vabas või antakse talle kummust mõni, mõni mõni tiim ja ma olen olnud selle Pärnu linnavalitsuse suhtes pikka aega suhteliselt leplik, mõtlesin, et nad on uus teooria üritavad ja nii edasi ja kui ma näen seda, kuidas noh, ütleme, järjekindlalt lammutatakse ja kõike seda, mis eelmised linnavalitsused on nagu üles ehitanud. Et küsimus ei ole ju ainult mitte selles uue kunsti Muuseumis. Hakkame järjest võtma. Jaansoni jooksule tahetakse sõna otseses mõttes kriips peale tõmmata ainsale sellisele rahvaspordiüritusele, mida ja ka väljaspool Pärnut tuntakse, sest lõpetatakse selle finantseerimine sisuliselt linna linna linna eelarvest. Oistrahhi festival, mis on rahvusvaheliselt tuntud, väga kvaliteetne, pikk kontserti tsükkel, millel hing alga neeme Neeme Järvi, ka selle rahastamine tahetakse linna eelarvest lõpetada. Kuuldavasti järgmisel, ülejärgmisel nädalal tahetakse lahti lasta kogu Pärnu haigla juhtkond ja tuua Tallinnast uued juhid, kes paraku kuuluvat kesk keskerakonda. Minu meelest noh, selline nagu kuskil selline piir, et mina näiteks. Ma räägin väga palju Pärnu, Pärnu inimestega ja pikalt rääkisin ka just üleeile Pärnu maavanema Toomas Kivimäega ja ütlesin talle otse, et linnavalitsus ei tunneta neid piire. Et võib-olla on tõesti pärnu see linn, kus rahvas tõuseb ühel hetkel linnavalitsuse vastu tõsiselt üles, see ei ole enam mitte mitte siin ka mitte sajakonna inimese nii-öelda demonstratsioon, seal võivad osaleda ka tuhanded. Oota, aga ma küsisin Margus ahele, miks sa arvad seda, et, et see peaks toimuma, sest et välimised alles äsja olid ja, ja kuna koalitsioon Pärnus tõesti ja võib nimetada, on laiapõhjaline reform on kõrvale tõrjutud, aga, aga mis siis seal valijate tahe, kes sellise linnavalitsusega kokku panid, kes sellise volikogu valisid ja selline linnavalitsuses, mis tekkida? Ma olen sinuga täiesti nõus ja ma olen seda ka siin raadiosaates öelnud ja ma olen Pärnu Postimehes pidevalt kirjutanud, et mida te, nurisete te ju teadsite seda, et kui annate hääle keskerakonnale, sapartiisitam linnapeaks? Tegelikult tegelikult ise te valisite selle, aga see ongi see, et rahvas ei tunneta tegelikult seda, et see valimisotsus põhjustab konkreetselt järgmise järgmise põhjused. Aga miks sa ütled, et miks see, miks see võiks toimuda, sest see rahulolematus kasvab järjest ja kuna need otsused puudutavad nii erinevaid valdkondi. Ta kuuldud kultuuri puudutad, sportida puudutad linnaplaneerimist, haigla, mis oli väga suure hulga pärnakate väga suur töövõit. Aga miks te, miks te küsin jälle ei usu ikkagi Pärnu linnapead, kui ta neljapäeval TV3 telesaates kahvel minu üks lemmiksaateid seal esines ja ütles, et ärge muretsege, kõik jääb alles. Me leiame ta muuseumi hakas samasse kohta või leiame paremat. Et mis te pabistate, noh, oli ju enam-vähem tema sõnum. No oli vist üsna täpselt tema sõnum jah, et nii kaua kuni ei leita, jääte paika. Müügiotsus võeti vastu, mis on pooleteist aasta pärast palun öelda seda, et ega ma ei kaitsepark suusalt täielikult seal on väike vimka kogu selles lepingus sees. Natuke meenutab see tegelikult Aivar Pohlaku kogu seda floora ja jalgpallistaadioni lugu, et selle uue kunsti muuseum sihtasutuse ja linna vahele on kasvatatud juba aastaid tagasi üks väike eraaktsiaselts Chaplin mille osanik on tegelikult ka Mark Soosaar ja veel mitmed Pärnu linnas tuntud inimesed, kuigi nad väidavad seda, et nad aastate jooksul saanud sealt dividende ei ole ka palka saanud. Mark Soosaar. Kahtlusel ikka. Ja probleem on ka selles, et see suur kunstikogu, mis aastate jooksul on uue kunsti muuseumi tulnud, selle omandisuhe on natukene keeruline. Kellele see tegelikult siis ikkagi nagu kuulub, kas ta kuulub sihtasutusele, kas ta kuulub aktsiaseltsi Chaplin, kas mõned maalid on kingitud kunstiteosed otseselt Mark Soosaarele ja seda sõlme tegelikult ei olnud aastaid suudetud lahti arutada? Mina arvan seda, et seda konflikti on võimalik lahendada, aga siis ma polnud mõlemalt poolelt hea tahe. Töötab seesama Mart, viisitav Mark Soosaar ja minu meelest tõesti nii-öelda keegi arbiiter Tallinnasse, olgu see kultuuriministeeriumis olgu kasvõi kumu appi või kes, kes iganes istuksid laua taha ja võtaksid selle probleemistiku läbi ilma emotsioonideta. Kas see on võimalik? Kui uskuda nüüd neid, kes nii-öelda võitlevad selle muuseumi Eesti ehk siis Mark Soosaare poole peal, need ütlevad ju kaljukindlalt ja, ja nad tões ja usus väidavad, et et tegu on nii-öelda poliitilise kättemaksuga, et, et sama marki ei kuulu nii-öelda õigesse, õigesse erakonda, õigemini märkan neid erakondi vahetanud nagu, nagu sokke. Jah, aga ega olgem ausad, kui, kui ise oleks nagu Mark Soosaare koha peal, siis noh, kas nüüd väga suur see kindlustunne saaks olla, et mis edasi saab ikkagi? Tõepoolest, eks ole, praktiline otsus on tehtud. Mina ütleks, et mina täitsa, Ma nagu tunnen, et ma võib-olla täitsa mõistan Mark Soosaare niisugust emotsiooni, et et ma toon siukse väikse paralleeli, nii et eile oli siinsamas raadiomajas kohtumine justiitsminister Rein Langi ja kultuuriminister Raivo Palmaruga, kus ringhäälingujuhid said ka teada, et on tehtud valitsuse põhimõtteline kabinetiistungi. Noh, nii-öelda hoiak, et tulevases rahvusringhäälingu loomises, eks ole, tänased Eesti Raadio, Eesti televisioon, likvideeritakse, moodustatakse uus ringhäälingu nõukogu ainult riigikogu poliitikutest kes siis alustab puhtalt lehelt uue rahvusringhäälingule loomist. Ausalt öeldes, kui nad seda nagu keemi uskuda, et see tõesti nii lähebki siis sealt tagant ju paistab peaaegu et õudusunenägu. Väga loodan tegelikult, et Eesti poliitikutel on ka mõistust ja, ja kokkuvõttes see kõik nii ei lähe sugugi. Et see jääb pigem selliseks intellektuaalselt huvitavaks teadmiseks, et kunagi valitsuskabinet midagi sellist arvas. Aga aga mis kindlustus saab olla ja sellel taustal mõtlen Mark Soosaare juurde tulles samuti, et noh, igal juhul seisab tal ees ju kõva võitlus. Et see on nagu hästi selge, et et Ma usun, et seal võitlus lõpeb sellega, et loomulikult uue kunsti muuseum jääb mingil vähemal või paremal määral paika. Ja pärast tagantjärgi ütlevad kõik poliitikud. Kuule, Mark, miks sa selle asjani suureks puhusid? Midagi ei juhtunud. Tegelikult see päris nii ei ole, sest otsuse võttis ikkagi linnavolikogu vastu eelmisel või lõppeval nädalal. Ja teine asi on see, et skandaal on täpselt nii-öelda kogu riigi avalikkuse ees niikaua kuni midagi uut targemat peale ei tule. Ma ma, ma tooksin paralleeli sellega, et me rääkisime sinusse kumu valmimisest, kuutekümmet, teistpidist, olukord ette, et kui vabariigi valitsus oleks pannud müüki kunstimuuseumi hooned kuskil tagasi, olge rahulikud, et küll me midagi välja mõtleme, aga, aga ärge abistage. Ja selle ajal oleks poolteist aastatel. See see, see tundub täiesti täiesti absurdne, võib-olla see pole kõige õigem näide, sest et üks kuulad nagu riigile ja teine on era erakätes, eks ole. Et see, see vahe on. Aga ma kordan veel kord seda mõtet, et praegu on meil poliitikutel hästi läinud. Kristiina, Andrus toovad kulda ja kõik muud skandaalid nagu vaibuvad ja, ja ma arvan, et meid ootab varsti ka ees suur ühine vaenlane, see selle asja nimi on linnugripp. Mis varem või hiljem siia siia riiki ka tee leiab ja, ja, ja siis kõik muud skandaalidele vaibuvad ja kõik eesti rahvas koondub ühtse eesmärgi nimel. Nonii, aitäh teile, Margus Mets, Sulev Valner ja mina olin saatejuht Aarne Rannamäe. Meile antud aeg on otsas ja, ja saatel on täna õhtul kordus, aga praegu anname taas sõna olümpiastuudiole. Ja sellega tänase rahvateenrite saate ka lõpetame. Nautige ilusat nädalavahetust.