Tavaliselt ma olen küsinud tõlkijatelt kust on tulnud nende võõrkeelte oskus. Teilt, ma tahan küsida kõigepealt kust on pärit teie ilus eesti keel? Muidugi, iga inimese keel pärineb ju tema kodust, tema vanematelt keskkonnast, kus ta elab. Ja mina, kui ma nüüd tagasi mõtlen oma noorusele ja lapsepõlve, siis on mulle küll see pilt täiesti selge, et, et meie perekonnas on keelel väga tähtis koht olnud, nii et nad on seda teadlikult ise arutanud, miks ta niisugune on ja kuna mu vanemad olid sajandi lõpul kolinud ühest keelepiirkonnast teise, siis Viljandimaalt Tartusse ja mina olen sündinud Tartus. Meie perekonnas aga meie omavaheline kõnepruuk, kõik käis minu vanematekodumurdes selles Halliste kui Õisu, selle Kaarli valla kodukandi keeles, mis nende murre ja keel oli, nad ei võtnud kunagi omaks omavahel meie perekonnas ja kodus rääkides selle kandi murret, kus me elasime. Küll aga arutasid, mul on väga meeles, kui ma päris väike olin, kuidas isa ja ema vahel jälle mõne väljendi või mõne keelendi puhul omavahel arutasid, et näed, me ütleme nii, aga nemad ütlevad siin niiviisi. Aga kas te oskate Tartu muret ka? Mina kohandisin kohe muidugi, kui ma läksin talla kooli kammers, ma teadsin, kuidas meie kodus seda ütleme, aga kui ma oleks omamoodi ütelnud Nad oleks mu välja naernud. Juba sellepärast rääkisin ma nende keelt. Aga kodus omavahel, see oli ikka meil, nagu oleks kokku räägitud püha ja puutumatu oma murre. Mis aastal te kooli läksite? Ma läksin vallakooli 1914, siis, kui algas esimene maailmasõda, sellest on ju ikka põhjatu aeg mööda, mul on see küll ka väga selgelt meeles, ma mäletan, kuidas isa tuli jalgrattaga posti järel oli ta käinud ja ajalehed ära toonud ja ütles emale. Hõikas maailma num sõda pääle hakanu, et naa, selle Ärtsegoviinab printsi vahalasken. Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi ja minu meelest see oli hästi hirmus kuulda niisugune sõnum ja sõda. Ma ei teadnud, mis sõda on, aga see on mulle väga meelde jäänud see sõja alguses. Teadustus isa poolt, kui ta tuli väljast maailmast, sinna, meie koju. Kas kool oli teie kodunt kaugel? Vanemad pidasid aru, kuhu kooli mind panna, sest et Maarits vene kiriku juures oli kool, kirik ja kool olid üsna lähedal meile, võib-olla poolteist kilomeetrit sinna oleks ma saanud siis kodunt käia, ehk. Aga minust 10 aastat vanem vend Märt, kes kõiki asju juba teadis ja oskas vanematele nõu anda. Ja kui nad pidasid nõu siiski sinna vene kooli mind ei panda või vene usub Kösti juurde vaid käidi siis aru pidamas ja küsimas kammeri valla koolist. Et kuidas seal õppimisega olukord võiks välja näha. Ja vend teadis, et sinna Kamneri kooli oli tulnud Tartu seminari lõpetanud noor õpetaja Karl kirss, kellest tema juba teadis vanematele rääkida, et see oleks õige koht, kuhu mind viia. Aga et meil ei olnud endi loobust ja see maa oli siiski liiga pikk minu koolis käimiseks oleks tulnud nädalaks sinna jääda. Koolimajas, aga ka sellega ei oleks mina väike kaheksaaastane hakkama saanud selle eluga nendes tingimustes, mida me nii hästi kõik on lugenud Lutsu kevadest kuidasmoodi lapsed seal köögis ise sööki soojendasid ja, ja nädalaks kaasa võetud putru ja kapsaid praadisid, leiti siiski parem võimalus. Saadi kaubale koolmeistri. Mamma võttis mind enda juurde kosti peale. See tähendab, et ma sõin nende lauas ja isegi minu väike voodi viidi sinna. Ja ma olin kolm meistri Toas siis nende perekonnas nagu kolmas Liige. Kas õpetus oli põhiliselt vene keeles? Õpetus oli vene keeles ja kui ma kooli läksin, oli väga imelik, et kõik laulsid, imelikke sõnu ma aru ei saanud, mis nad tähendasid ja ega minu pärast hakanud ka keegi mulle seda hümni ümber tõlkima. Kõrva järgi laulsin koos teistega iga hommiku seda poolset sarja ravi just nimelt. Meelde, ta jäi lõpuks ja ja ega niikuinii ju olnud tähtis, mis see sisu oli vait. Ta esid, vorm sai ikka täidetud nagu vaja. Ka muidugi oli igavahommikuga hommikupalvus nagu asja juurde kuulus Mul on meeles kõik need õpikud vene keele õpikut isegi silma ees on veel see pilt, kuidasmoodi esimese vene keele õpik välja nägi suure pajuga ja esimene sõna selles oli Eeva pajuoksad laotusid jõe kohal olnud, see on minu esimese õpiku esimene lehekülg. Õppetöö oli ju ikkagi vene keeles, õppeained olid vene keeles, eesti keeles oli ainult usuõpetus ja ja laulutund aga tunniplaani. Me ikka peenia Jerry Zuwanie, kui me tunniplaani endale kirjutasime. Minu valla kooliaegne elu oli just täpselt nii, nagu Luts oma kevades kirjeldab, seal oli üks suur klassituba, kus oli kolm rida pinke. Iga Rinkide rida kujutas ühte ateleeni, et siis terve õiew taroojaiaTretja ja kaks magavust are oli üks oli poiste, teine oli tüdruk, vaata, seal olid puu, lahvatasid, lahvatasite pääl olid põhukotid reas, kus lapsed magasid, need, kes olid nädalaks ajaks tulnud. Aga nüüd läks aeg edasi, olid maailmas suured muudatused. Venemaal oli revolutsiooni. On olnud ka kodune elu, siin hariduselu muutus palju, mind viidi Otepää kooli, kus jätkasin õppimist tookordses progümnaasiumi nimelises erakoolis, mille oli ümbruskonna rahvas asutanud Tartu tütarlaste erakooli eeskujul, nagu neid kool, et tol ajal hakkas tekkima meie maal Otepää kooli toodi mind sellepärast, et siin oli õpetajaks parajasti mu vend Märt, kes eesti keele õpetaja oli. Temaga koos sain ma küll ainult ühe aasta olla, sest tema lahkus Otepäält tuli Tallinna ja tema asemel tuli uueks õpetajaks eesti keele õpetajaks meile Richard Kress. Richard Kress oli niisugune õpetaja, kes oskas oma õpilastes äratada huvi keeleküsimuste ja kirjanduse vastu. Ma nägin ka ära need õpilased, kelle seeldusi vastava huvi edasi viljelemisega oli. Meil oli koolis õpilasühing kirjandusring. Lugesime tookord ilmuvat uut kirjandust ja arutasime neid teoseid ja õpetaja muidugi andis meile vihjeid, mida oleks kasulik ja huvitav lugeda ja tema enda puhas ilus diktsioon, kuid ja tema selgesti artikuleeritud kõne klassi tundides see kõik nagu mängis kaasa selle juures püüdsid ka enda kõnes ja kirjas niisugust tooni tabada ja seda ilusat väljendust, oskust edasi arendada. Ma olin väiksest saadik väga tahtnud luuletusi lugeda, ma lugesin neid valjusti oma väiksele õele. Te koos tegime nukkudele ju koolipidusid ja sõelmed nukult deklareerisid Gustav Suitsu elu tuld, mis oli esimene niisugune luuleteos, mis mulle otsast lõpuni pähe oli jäänud. Kuidagi nagu huvi luule vastu üldse oli väga suur. Ma püüdsin ka ise. Või ma ei püüdnud seda teha, vaid tekkis ikka jälle tahtmine midagi riimitud kõnes, kas kirja panna või üles tähendada ja kui venekeelses koolis Nekrassovis allerman Lõvi väga-väga ilusad luuletused, mida pidi klassis pähe õppima kui nende kõrvalt veel midagi leidsid, mida ei pidanud teha 10 ja leidsid, et see veelgi ilusam või, või vähemalt niisama ilus oli, distahtsid sellega ikka-ikka-jälle tegeleda. Ja nüüd, kui ma olin esimesel aastal, mul oli väga suur koduigatsusest, et sinna jäi väike õde, hüüdsin temale raamatuid teha, kirjutasin sinna oma peast jutte ja tõl käisin siis neid ilusaid luuletusi roosidest ja kevadest ja ja koduigatsusest klassis õpitud ilusatest venekeelset luuletustest tegin tõlkeid. Õpetaja dress oli ka see, kelle kaudu ma keeleuuendusega lähemalt tuttavaks sain. Siis oli ju just see keeleuuenduse kõrghooaeg, kui Aaviku uuendused laineid lõid ja uute kirjandusteoste kaudu kõikidele kättesaadavaks muutusid, kes tahtsid selle vastu huvi tunda ka oma hilisemas elus, siis kui ma olin juba Tallinna tulnud siin mitmesugustes asutustes toimetustes töötasin, püüdsime alati Aaviku keeleuuenduse kursustest osa võtta. Et sellega kursis olla. Nüüd me jõuame ehk ka juba soome keele juurde. Sellest keelest olete te ju põhiliselt tõlkinud. Mina olin pool aastat Soomes, et õppida soome keelt, see oli võimalus mulle saadud Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse kaudu. Ja ma tegin selle poole aasta jooksul nii suure hoolega tööd, et ma sain selle keele üsna hästi kätte. Kui aasta hiljem tulin Tallinna, et siin tööd ja leiba otsida endale ja kohta elus püüdsin oma võimalusi nii leida, et nad oleks mingil moel trükisõna ja kirjasõnaga lähedast seoses. Ja soome keele praktikandi palka, ükskõik missuguses kohas oli muidugi väga väike ja sellele lisa saamiseks hakkasin ma lehtedele joonealuseid jutte tõlkima. Muidugi oli selle eest tasu väga väike sent rida, aga kuna ma omandasin Aja jooksul selles hästi suure kiiruse ja need väga mitmed ajalehed oma joonealuste kaudu sõid hästi palju seda materjali ära niiet siis oli võimalus mingil moel endale lisateenistust sel moel saada. Alguses tõlkisin ma neid kriminaaljutte saksa keelest aga pärast leidsin, et soome keele kaudu läheb mul see asi palju hõlpsamini. Ja nõnda olen ma igasugu võimalikke kriminaali armastuse jutt, et lehejoonealustesse Ameerika ja Inglise ja teistes keeltes ilmunud jutte soome keele kaudu sinna joonealustes toppinud. Seda niisugust tööd tehes omandasin väga suure kiiruse ja vilumus. Väärtkirjanduse tõlkimiseni jõudsin alles 36. aastal, kui töötasin ajakirja Nädal pildis toimetaja Abilisena. Tol ajal ilmus Soomes Olavi Paavo laise väga huvitav raamat rist ja haakrist. Palusin temalt loa sellest ühte osa tõlkida, ei ajakirjas järgneva jutuna ja seal ilmus poole aasta jooksul Olavi Paavo lais raamatust tõlgitud osa inka kultuuri kohta. 36. aastal ilmus Soomes Hella kooliõe näidend niiskame naised. Hellavooli õel on ka teie elus üsna suur osa. Te olete teda ju palju tõlkinud küll pärast sõda. Jah, see oli üsna imelik, mina tegelikult Ellovoolijugi kui hella Murrikud, teadsin ju vanast ajast. Subal lapsena ajakirja Linda lehitsedes leidsin ma seal Ella Murricu nime all ilmunud luuletusi ja teadsin tema elust nii palju, et Taagepera tüdruk niimoodi soome mehele läks. Minu ema teadis Murricu Lupe Katariina juttude järgi, sest ta on kahju mull ja sealtkandist pärit voli udutagused oli minu elus väga tähtis raamat, kui ma seda hoopis lapsena lugesin, jättis minusse unustamatu mulje, seal oli minu jaoks vägevaid lehekülgi. Just selles udutaguste raamatud juhtus. See on ju eesti keeles kirjutatud ja see oli tema üks esimesi teoseid. Niiskame näidendeid on ju kokku viis. Lisaks 40. aastal ilmunud niiskame noor perenaisele kirjutas ta veel pärast sõda kaks näidendit juurde, Niskame, Heda ja mis nüüd Niskame. Mina sain nendest asjadest teadlikuks. Neist viimastest näidenditest selle kaudu, et siinsed isetegevuslased olid mingite sidemete kaudu saanud ühe näidendiraamatus, sest see oli see, viskame noor perenaine ja nad tahtsid seda ette kanda, aga neil polnud tõlget ja pöördusid minu poole, et ma selle neile tõlgiksin. Selle näiteringi juht oli kadunud Andres Särev ja Särevitama tundsin ja seal oli ka väga sellega nõus, et seda tõlkida ja ette kanda. Ja lõpuks, 84. aastal ilmusid siis viis niiskame näidendit ühiste kaante vahel Eesti raamatuväljaandes. Kas te Soomes olete ka neid lavastusi näinud? Kui Soomest 1000 986. aasta suvel pühitseti Hellavooli sajandat sünniaastapäeva siis oli mul võimalus käia Tampere teatripäevadel ja seal kaks etendust. Nähe siis viskame Heda ja viskame naiste etendust, aga Niskame. Mängisid meie isetegevuslased siin ja samuti neid teisi järgnevaid osi mängisid isegi kaks isetegevusteatrit meil pinna nimeline ja tookordne täitevkomitee draamaring, kellele ma need kaks näidendit käisin, viskame noor perenaine, niiskame Heda. Te olete üsna palju Soomes käinud ja Soomes ka elanud mõnda aega. Kas te olete näinud niisuguseid suur talusid nagu Niskamäe niisugust mõisa moodi talusid? Kui ma noorena 30. aastal esimest korda Soomes olin, siis olin ma 100, Kunnas on nii nagu meie Viljandimaa võib-olla või Nende häne järel üks rikkamaid ja ja jõukamaid maakondi. Ja seal oli mul võimalus väga mitmel puhul käia niisugustes taludes naguniskamäe. Ja mind hämmastas muidugi tookord väga, et et üldse võimalik olid, et talukohas oli nii palju teenijaid, nii palju tube, nii suured peod ja nii rikkad inimesed. See oli siit kehvadest oludest läinud noorele inimesele lausa uskumatu tundus mulle. Aga muidugi tundus mulle ka väga palju muid asju tookord uskumatuna eritise, nende jäikus ja võib-olla ma ei tea, kas seda praegu ka veel esineb, niisugust mentaliteeti maa elus vaevalt küll vist. Aga seekord oli küll nii, et kui läheksid kuhugi külla oli kutsutud siis kutsutud külaliste ees avati kaks ust, ühte tuppa läksid peremehed isandad ja teises istusid need perenaised, need emandad ja ainult siis söögilaua juurde ilmusid nagu üheskoos, aga jutuajamist üldist niisugust selles mõttes nagu see Me oleme harjunud mingisugune vestlus, seda ma tookord üldse ei näinud ja minu meelest see oli lausa nii väljakannatamatu, et et ma ei tahtnud sellega seal kuidagimoodi harjuda. Sest et naiste vestlus teemad olid ikkagi nii kitsad ja ühekülgsed ja kui kõrv kuulis avatud uksepraost, isandad rääkisid ühiskonnaelunähtustest ja mitmesugustest huvitavatest asjadest, siis kangesti oleks kiskunud kuulama seda, mis sealt oleks nagu tarku mõtteid kuulda olnud, aga perenaised muidugi rääkisid ainult laiskatest, teenijatest ja toiduretseptidest. See oli minu esimene mulje tookordsest 30. aasta soomes olemisest, kus ma nägin väga ühekülgselt Soome ühiskonda ja koju tulles ütlesin oma rumaluses, kui küsiti, missugune oli Soome Elumätsin, seal vaeseid inimesi ei olegi. Aga vaevalt et hella voli jõgi ise oleks tahtnud istuda seal emandatega koos ja rääkida ainult käsitööst ja retseptidest teenijatest, kui ta juba koolitüdrukuna Tartus oli huvitatud just igasugustest vaimsetest teemadest ja kanti filosoofiast ja ja oli Tõnissoni suur pooldaja. Algusesse. Muidugi tuleb minule ka neid niiskame näidendeid lugedes ja neid tõlkides on tulnud korduvalt pähe see, et ka siin on see tema enda Udutaguste talu probleemid, need viib ta sinna Soomemaale kaasa ja, ja neid elab ta seal nende tegelaste kaudu uuesti välja. Hellowooli õel on ilmunud ju ka viis mälestusteraamatut millest esimene ongi koolitüdrukuna Tartus. Lühendatult on selle välja andnud tee tõlkes Loomingu Raamatukogu. Kui hellowooli sajandat sünnipäeva mälestati 86. aastal, siis äkki olid kõik ajakirjad väga huvitatud ja tahtsid saada midagi sel puhul avaldada? Mul oli kibe tunne, sest et viimastena aastakümnete jooksul olin maailma eduta korduvalt püüdnud üksikuid peatükke nendest mälestustest ühte või teise väljaandesse pakkuda, kuid noh, nagu ma ütlesin, ilma eduta, sest et ju Soome ja minevik ja see ju ei olnud tookord meie jaoks siinses ühiskonnas olemas seda küsimust. Ja ma ei saanud avaldada muudkui võib-olla mõned kohad, kus ta kohtus leeniniga näiteks, ühesõnaga mõnda niisugust väikest töölehekülge kultuuris ja elus või mõnes muus väljaandes mis kuidagi sõelast läbi läks. Aga, aga kas see mõte väga ja ma olin korduvalt käinud kirjastuses rääkimas, et kas ei oleks võimalik seda koolitüdrukuna Tartus esimest kogu välja anda? Ja olin osade kaupa seda enda jaoks tõlkinud, kuid noh, nagu ütlesin, ei leitud selleks kunagi võimalust. Kibeda kurva naeratusega ütlesid ülemused, et see ei lähe kirjastuses. Läks nüüd siis UCLA Tiia mulle üteldi, et võin lepingu teha ja võin seda teost hakata tõlkima. Ma sellega muidugi olin algust teinud juba varem, aga võtsin selle nüüd tõsiselt kätte. Aga siiski juubeli, sest tal ei läinud korda rohkem kui Loomingu raamatukogus mõned peatükid sellest avaldada. Selleks anti võimalust kahe numbri jagu ruumi Loomingu raamatukogus, see on ainuke publikatsioon siis nendest minu tõlgitud mälestustest. Aga olen ma siis viimaste aastate jooksul need mõlemad raamatud ära tõlkinud. Nii hästi selle koolitüdrukuna Tartus kui ka üliõpilasaastad Helsingis ja nad on mul käsikirjas olemas. Kas teie poolt on käsikiri juba nii kaugele, et see võiks trükiminna? Ma ütleksin peaaegu sest käsikirja ta on masinal ümber kirjutatud ja nõuetekohaselt, kuid tema viimistlemisel läbilugemisel tekkisidki raskused minu nägemise väga tunduva halvenemise tõttu. Mul valmistas raskusi seda lugeda ja ma lõin käega kõige peale ja lihtsalt oma hooletuse tõttu olen asjaajamise pooleli jätnud. Olen kindlasti otsustanud selle teosega lähemal ajal lõplikult siiski valmis saada. Te olete hulgaliselt tõlkinud ka soome muinasjutte. Missugused on teile endale kõige südamelähedasemad? Muinasjuttudega hakkasin ma tegelema pärast sõda väga rasketel aegadel siin suure pere kõrval ja oma laste kõrvalt tõlkides muinasjutte saksa keelest, saksakeelsetest väljaannetest, raadio jaoks, lastetundidele, 50.-test. Aastate alguses tuli kirjastuselt soov avaldada trükis toppeliuse soome muinasjutuklassiku, soome klassiku muinasjuttu valimik. Ja ma sain selle endale tõlkida ja tingimuseks oli, et tõlgiks sinna ainult need muinasjutud, mis on venekeelses valimikus juba ilmunud. Ja mulle anti see ette ja ma selle põhjal siis otsisin nendest allikatest välja vastavad jutud muidugi, et niisugune, et juttudest tuli välja väga palju tähtsaid kohti nende kärbete tõttu. Ta ei saanud väga mitmed mulle armsad jutud ilmuda. Näiteks kus kurjade võimude eest vaeslaps siis kas või sellega, et ta kiriku trepile põgenes. Oli see juba põhjuseks, et see jutt ei kõlvanud. 90. aastal ilmus sellest uustrükk. Kui ma nüüd selle jaoks siis selle valimikku lause lauselt ümber töötasin siis sain ma need augud kõikjal tasa teha ja sellele tõlkele tehtud ülekohus on minu poolt küll hüvitatud. 100 rahva lugude sarjas ilmunud Soome jutud on ka tõlgitud soome muinasjutt. Ma vaatasin nendest muinasjutud tõlgetest, kirjutasin välja niisugused laused nagu poeg nõristas nutu Leelgee sporinal suur vaskkatel. Kas kalpsas talle järele sõõrik, leivad, kargu pääsenud hobune? Kas need väljendused on tulnud juba teie lapsepõlvest või aitab soome keel siin kaasa? Ei, need on ikka omakeelsed väljendid. Aga soome keeles on püütud muidugi enam-vähem leida niisugust soomekeelsele rahvapärasele ütlusele vastavat väljendust. Aga mis te arvate, kas soome keelest on eesti keelde kergem tõlkida, et keeled on lähedased või hoopiski raskem? No see on nii palju arutatud probleem siin mõned ütlevad, et peaks olema hästi kerge, aga vastupidi ikkagi teeb see asja üpris palju keerulisemaks ja nagu me kõik teame, ühtedel sõnadel võivad olla kummaski keeles hoopis erinev tähendus on, ma ei oska ütelda, raskem või mitte, aga väga huvitav, mõni soomekeelne väljend, mis tundub alguses päris võimatuna, ajab vägisi oma murrete kallale, küll siis otsid seda vastet kas Sangaste keelsust ütlemisest või, või, või võrukeelsest või oma mulgikeelsest. Kuskilt ta ikka pikapeale leidub. Aga on väga huvitav neid võimalusi otsida ja nendega mängida, kui aega on. Sellega puutusin ma kõige rohkem kokku ja nägin vaeva ja tundsin rõõmu, kui ma tõlkisin. Mayulassilon näidendeid, Mayulassila. Rahva keel on väga lopsakas ja huvid ja ka mitmekesine. Tema kaks näidendit olen tõlkinud tark neitsi ja nimi päeva Liina. Viimast ei ole küll ette kantud, aga tõlget teha oli väga lõbus ja põnev. Ma olen tõlkinud teatri jaoks veel ka Maria Joduni näidendit ja kuuldemänge terve rea. Et näidendi otsese kõne jaoks tõlkimine on jälle natuke teistmoodi kui jutustav eepiline tekst. Aga kõige rohkem tahaksin ma tegeleda luule tõlkimisega. Te olete natuke tõlkinud ju ka ma olen enda jaoks tekkinud armsaid asju mõned üksikud aeg-ajalt saanud avaldada, sest et noh, aeg oli niisugune ja küllap ma ise ei ole ka väga aktiivne olnud kuhugi neid pakkuma. Aga kuni viimase ajani on mulle väga armsad Joel Lehtuse väga lihtsad Juhanud Liivilikud äramineku luulet, et tema kogust jumalagajätt, linnuga tuule see on hüvastijätulindu kontol. Ja viimasel ajal on mulle väga südame järgi vilju kajava vanema põlve värsid, mida ma olen aeg-ajalt siin oma sahtlisse.