Esimene küsimus, millega meile täna helistati, oli, tuli Aidilt ja murelik, küsis täitsa mureliku tooniga niisuguse küsimuse, mis puudutas põrgut ja taevast sellest, kuhu inimesed lähevad ja kuidas need asjad täpselt käivad. Võtnud liinile sellele küsimusele vastama usuasjade spetsialisti Naatan Haameri, tere hommikust. Ja Aidi küsimus kõlas siis niimoodi, et on olemas põrgu ja taevas ja tema mure oli selline, et miks on niimoodi, et väga korralikult elanud ja oma elus palju heategusid teinud ja üldse mitte reeglite vastu patustanud inimene satub ikkagi põrgusse. Kui ta ei kuulu kirikusse, ehk siis miks on niimoodi, et kirikusse kuulumata ise usklik olemata, lähed sa ikkagi põrgu, vaatamata sellele, et sa oled väga hea inimene? Ma arvan, et selline mõttekäik suhteliselt lihtsustatud. Ma arvan, et esiteks ei ole veel, inimestel on võimalik niimoodi ära määrata, kes kuhu läheb, see pole meie inimeste ja siis jääb rohkem jumala siia inimlike volituste ületamine, selliste otsuste tegemine. Aga jah. Aga aga siis on, audil oli seda öelnud tema enda sellised tõsiusklikest sugulased ja kes olid öelnud, et selline reegel kehtivat kirikus levitatakse või liigub info, et kui sa ei kuulu kirikusse, siis sa lähed põrgusse. Ma arvan, et infona seda käsitleda ei saa seal pigem kellelegi usk siis sellisel juhul, et see asjad niimoodi käivad, aga ma arvan, et kirikus käimine rohkem ikka inimese jaoks. Ja noh, ma arvan, et kirikuskäimise mõte on just nimelt toetada seda usku, mis inimesel on ja eks seal teised, kes mõtlevad temaga ühtemoodi ja ja usuvad, et selles paigas selles pühas pojas on mingi väärtuslik osa nende jaoks Aga mis see teie enda seisukoht selles osas on, et kas, kas üldse või õigemini niipidi, et kas saab üldse käsitleda ateistliku inimestel nagu põrgu taevaskaalal. No see sõltub, kes käsitleb muidugi saab, kui keegi keegi oma skaalad sinna kõrvale paneb, aga aga noh, selles mõttes mina arvan, et päris sellist inimest, kes mitte midagi ei usu, on väga vähe, et midagi, igaüks usub, et ja mis seal see ateismi piir, seda on vahetevahel väga raske öelda. Kui inimene ei ole täpselt määratlenud ava religioosset kuuluvust või selgelt välja öelnud, mismoodi ta täpselt mõtleb, siis see ei tee teda veel automaatselt artistiks. Aga ühesõnaga, kas see teie juures siis võib niimoodi aru saada, et tegelikult võib pääseda ka inimene, kes ei kuulu mõnda kogudusse, ikkagi taevasse? No ma arvan, et võib muidugi, aga see ei ole minu otsustada. Ja see selge, aga kas teil on mingisuguseid selliseid isiklikke näpunäiteid näiteks kas või hoidile, et kuidas ta peaks ikkagi oma elu elama, et noh, suhteliselt suure tõenäosusega põrgu asemel taevasse sattuda? No ma arvan, et see oleks esiteks natuke pikem jutt, siis peaks temaga maha istuma ja arutama neid asju. Aga niimoodi paaris elage, kindlasti need näpunäiteid ei anna, seal on võimalik anda ja ma arvan, et küsimus. Noh, ütleme sellistest tegudest õigsusest on jah, selles mõttes see peab ikkagi mingi sisemine veendumus olema, et mis on hea ja õige, et ei ole, et umbes. Ma arvan, et nii on õige ja sellepärast teen ja ja aga et ma ise tegelikult ei ole oma tegude taga, et ma arvan, et pigem on ikkagi selle oma tegude taga olemine ja, ja väärt elu väärtustamine selles mõttes. Suur tänu, väga hea vastuse sellises Naatan Haamer. Tähtis kirikumees Eestis, eks ole, ja vastus tuli enam kui pädevast kohast, niiet Aidi, ära muretse, täiesti vabalt võid sa pääseda taevasse ja see ei ole sinu sugulaste otsustava õpise ära, et kui sinu sugulased ütlevad sulle, Sa ei saa taevasse, siis ütle, et nüüd olete te võtnud valdkonna otsustada asjadest, kus teil volitusi pole. Kuulub kellegi teise pädevusse.