Ummikust Maardus. Minu nimi on Hillar Peets ja järgneva tunni sisse olen mahutanud mõned mõtted, mis tulid meelde ja keelele. Aastavahetuse saginas oleks pidanud see aasta 1995 olema edukam. Kõik on suhteline, mingil hetkel oli tunne, et asjad laabuvad normaalselt. Siis aga võttis maad veendumus, et kõik läheb untsu. Ja küllap jääb tõde kuskile keskele, sest pole ju kunagi nii, et miski on täpselt just selline, kui antud hetkel tundub. Lõppev aasta oli sea aasta valimiste ja Euroopa Liiduga vabakaubandusleppesse pürgimise aasta reformide ning uuenduste jätkumise aastal kui edukas. No kuidas kellelegi? Reformidest suurkuju Liia Hännilt pärinevad järgmised mõtted. Omandiõiguse taastamine ja omandi puutumatuse, kui loomuliku kõlblusprintsiibi tunnustamine on hädavajalik. Kui Eesti soovib saada õigusriigiks pärast on ülioluline, et enne valimisi saaks selgeks, millist seisukohta üks või teine erakond ja valimisliit toetab. Õnneks on Eesti kraatia arenenud siiski nii kaugele, et valija otsustab, millist poliitikat toetada. Tähtis on see, et inimesed teeksid oma valiku, teades ühe või teise valiku tagajärgi. Nii on ühes intervjuus öelnud Liia Hänni. Ja siis oli alles 1995. aasta oma õigustesse sisse elamas ning poliitilise aktiivsuse kulminatsioon rahvaesindajate ja valimised riigi kõrgemasse võimu esindusse ees. Oli lubaduste ja ootuste aeg. Talle järgnes huvitav periood, mille hindamiseks meil igaühel on oma mõõdupuu. Nii et pealinna poole vaatame me kõik. Ja Julius võttis kah sõidu ette. Mineva nelja läks Julius Tallinna onu naisele kartuleid viima ja endale tööpükse ostma. Vanadel olid ju kolmandad lapid. Lapitud. Julius tuli Tallinnast tagasi, põld, teisel pükse ega kedagi muud, kui suur hunnik ajalehti oli, teisel kaenlas. Metsa pimeloom, nendega peale hakkad. Kine. Pükse saab ka edaspidi. Ei olnud kuulda, et püksitegijad oleks parlamenti trüginud, aga ajalehte varsti enam. Hullu juttu. Kas jälle vene tankid tulevad tankidest poolt kuulda? Valimised tulevad suuremalt jaolt, kõik ajakirjanikud on oma nimed Riigikogusse üle sänd. Suuremad ajalehed, raadio pannakse kinni, Pole enam tegijaid, kõik on varsti parlamendis. Julius tõstis lehehunniku lauale, pani prillid nina peale, muudkui hakkas lehte lugema. Mul oli veel labakinda, pöial pooleli. Julius ae. Mis uudist veel Tallinna peal kuulda oli? Soo, jah, Kallas pidi Kirsipuu ära võtma. Kihluse pilt olid kõik plangud täis. Kelle see toomepuu jälle ära võtab? Siim Kallas võtab Valve Kirsipuu, noh pärast pulmi pidada kahe peale hakkama peaministri kohta pidama, et näe, ükski pole üksinda hakkama saanud, nemad proovida nüüd kahekesi. Suu või Kallas, võtab Kirsipuu. Aga see naisterahvas paistab üsna keskealine olema. Kas panga direktor ei saa kedagi nooremate hulgast? Julius viskas käega. Mul ükstakama autiskida, seal Tallinna linna peal kabistab, peaasi, et saaks ükskord sihuke minister etteotsa, kes ka lambal ja lehmal vahet teeb, et kes siiani eesotsas olid. Ei tea kust otsast siga sööb vaid kala. Julius kas sa mäletad, kuidas me kolhoosi seatalitaja Veera omal ajal rahvasaadikuks valiti ülemnõukogusse noh, mäletad? Ei mäleta. Kõik see kõrgemalt oli parteikomiteesse käsk, et peab olema naisterahvas, kehaehitusega, valgetverd ja valla silmata. Meie ja eelmise talitaja Veera vastas siis tormidele ja pandigi ülemnõutuba. Budistid ei vasta küll, aga siis sellest küsis Julius. Ega selle aja valitsusel kah viga olnud. Veera sääsjal presiidiumi poest endale ilusa linna, villase kleidiriide ja lastele tõi apelsine kah ja ühe korra oli banaane ostnud, aga need tõi lauda naistele süüa. Lapsed olla ühelt, et muidu head jahused küll, aga Jõgeva kollane on ikka ühe koorega ja ei lähe keetes nii pudruks ka. Veera ütles, et üsna kena amet oli, sai ennast korralikult välja magada, tema oli istunud kõrvu ühe suure saapavabrikut hektariga. See oli iga kord näpistanud, kui oli vaja kätt tõsta. Ja Leontiine. Mis viga oli vene ajal valima minna, põld ka ühtegi muret, keda saab, valid või valimata jätad katsussalid. Kellel keda me küll kahe nädala pärast ära valime, millal see kuu luuakse? Tuhkapäeval siis pole ju viiendal märtsil veel kuud kah taevas, muidu küsiks kuu pealt nõu. Vähest hooajaloo eme, Ammalee kalle peda ega rets peab aeg-ajalt kasva vea veadega Veepavad alla. Seal on ka repo altar FK ärev. Vaest Vox Ramba O. A O, Altai ladu, Kaarel. Räppar algataja all. Hoian korvpalli on A ja O on raha manis haigla pea all ja EKA l o haigega päev o hoias Harris välja. Päeval aspekoltgaa kärmoon, väga rõve erakond Paavo Nõgene. Ka talle endale. Palgapäeval kahe käega alla. Jube libe oli. LHV kokku ana ega valima vaid kaevuvee või teega tasa. Jälge on preili O. A ja maneer. On bana rallipaar päeva. Teiega. Talibani kalle Alisa ja ulu mari ole Norra päev, Campbell. Ali keelel orie osaline sellel tampi näevad hädaldada soore. Kas värvata ka oma kärge järgele korragee laava paljoga olnud, arva Tamm Anne vähe? Vaibaga peldava. PayPal Valga. Räägib vaid poolte kokkuhoid koos laua taga eali sappa segu. Aga ta. Peab laule veel rappe laia lauaga Apola ja panin käe all sai proovi patja. Rakendada. Eesti Raadio Tallinn, Gonsiori 21 Enne riigikogu valimisi paluti Tartusse erakondade esindajad, et nad tutvustaksid oma programme. Eesti põllumeeste suur kooli akadeemilises miljöös lausuti nii mõndagi meeltülendavat. Siinkohal pakun kuulata väikest valikut öeldust tegemistena, Nad on fragmentidega, aga eks tervik mosaiikidest koosnegi küsimused, põllumehed on natuke teistmoodi või ei ole, siis sulle meeldib. Klimaatilised juba turu eripärast tulenevalt tingimused ja arvestuse, eriliselt ei ole. Säde maksude pool suur võlur. Panen sellise tabeli näiteks peale siia tahtnud näha, kus seal miinusmärkidega see pool esimese variandi puhul seal on viimane väljalüps 4000 5000 6001 kaks kolm lehma ja kus on see miinuspool küsimus? Äraelamine, kus hakkab tootmine pihta? Mida sära, sära. Ja ütleme seda, et see tegelikult on see taimetaime ja traditsioonide lava, mille alusel on see võimalik toomise edasi viia. See päeva konkreetsed ettepanekud. Maksukoormuse vähendamiseks. 50 protsenti põllumajandussaadustele samuti alustuseks kohe ka see 100 protsenti piim avasta vabastada käibemaksust. Jäta see alles ainult viimases lülis kaubandus ja tarbijad. Nii. Mul on samamoodi, kui siin tulu ei ole, mille arvelt on siis võimalik tulumaksu maksnud? Omaette on sotsiaalmaksude pool, sest sotsiaalmaksude puhul on see, et need, kes ei ole suutelised ja võimelised ise endale oma tegevusega korjama enda jaoks vanaduse päeviks raha, siis neid aitama. Kõigepealt, ma vabandan, mul udupilte näidata ei ole. Niiviisi. Jätkan selle koha pealt, mis eelmisel kõnelejal Jätkan selle koha pealt, mis eelmisel kõnelejal nagu pooleli jäi, nimelt jutt oli pikaajalistest krediitidest. Kui meie jälgiksime omal ajal Eesti vabariigi ajal seda olukorda, siis võime märgata, et Eesti ajal oli kolm niisugust põhilist krediidiasutust, mis andsid küllalt soodsatel tingimustel kahest kuni 10 protsendini pikaajalist laenu. Seal oli siis Eesti pikalaenuga hüpoteegipank ja Eestimaakrediidiselts. Maakrediidiselts oli huvitav asi, ta nagu kujutab sõnaliselt, nagu oleks tegemist mingisuguse ühiskondliku organisatsiooniga kuid ta oli 1000-ga 802. aastal moodustatud mõisnike, Eestimaa mõisnike krediidiseltsist ja Liivimaa mõisnike krediidiseltsis selle ühendamisel Eesti iseseisvuse ajal ja see andis ka pikaajalist laenu, kusjuures pandiks oli siis olemasolev maa. Muidugi nii kaua, kui meil niisugust võimalust ei ole loodud maa elanikkonnale, on raske loota, et maal olukord paraneb. Sellepärast et lääne tehnika, mis sisse tuuakse, on liialt kallis selleks, et inimene saaks oma tööga seda osta. Meil siin oli jutt meil ka statistikast, statistika on hea asi. Aga kui ma vaatasin, kuidas paar vanamutikest püüdsid ühe lehma puhul endal arveraamatut sisse seada siis mul tuli küll higi otsaette. Sellepärast et need nelja ja kuue klassi haridusega inimesed ei tulnud sellega mitte toime. Ja on ka arusaadav. Lõppude lõpuks, kui ühel pensioni paarikesel on seal üks lehm, siis ei ole mõtet seal otsida tootmist, vaid see oli lihtsalt nende elamisviis. Ja sellega tuleks ka leppida. Aga puudutada ühte teist külge, mis on palju tõsisem. Nimelt aastatel 1990 oli ja on põllumajandusest lahkunud taluma ja ligikaudu 20000 inimest. Ja peale selle on uhked oma uue kavaga Narva ligi 30. 1000 inimest, kes on mujal töö ja on maalt lahkunud, kuid loba, ela. Need on parimas eas inimesed. Vanuses valdavas enamuses 30 kuni 50 aastat. Igas enamuses on need inimesed ka haritud inimesed, kes on saanud kas põllumajandusliku hariduse või või mõne muu hariduse, kuid siiski haritud inimesed ettevõtja vaimuga ja nii edasi ja need on meil praegu läinud. Meie maa jääb tühjaks tööjõust ja veel hullem, ta jääb tühjaks, vaimust ongi juba jäämas. Või ongi jäänud? See on läbimõtlematu maaelu ja põllumajanduspoliitika otsene tagajärg. Nende vigade parandamine läheb Eesti rahvale küllaltki kalliks maksma. See ei möödu niisama, tähendab, kui me praegu räägime ettevõtlusest maal ja räägime maaelu taastamisest, siis praegu liigub maaelu ja põllumajandustootmine allapoole, veel rahvas lahkub, loobutakse ka talu pidamisest ja selle peatamiseks. Kõigepealt me peame midagi väga äkki ja otsekohe ette võtma. Kõigepealt peaks looma motivatsiooni, põllumajandustootmiseks ja motivatsiooni. Peame looma sellega, et tagame sellele tootmisele tulukuse olukorrast välja tulemiseks. Kuigi sellele võib-olla vaieldakse vastu, nimetatakse võib-olla sotsialistlikuks lähenemisviisiks. Tähendab, me peame kehtestama, kehtestama miinimumhinnad, et me mitte ei kurnaks seda põllumajandust välja. Just ütleme, et me praegu toodame oma põhivahendite ressursside arvelt nii, ütleme ilusti ära, kaks kolmandikku meie masinapargist variseb lähema viie aasta jooksul kokku ning selleks on vaja investeerida. Ja selleks on vaja ka tehnoloogiat uuendada ka põllutöömasinaid minna praegu Euroopasse konkureerima Euroopa põllumehega, kellel on aastakümnete jooksul sisse seatud hea korralik tehnoloogia, minna nendega konkureerima nende vanade masinatega, mis me oleme saanud Soomest ja Rootsist. See on absurd. Teeme nüüd juttudele vaheaja ja pakun kuulata poliitikute tulevikunägemuste vahel ühe särtsaka ja tuttava laulu laserplaadilt, millele on kirjutatud pühendus Eesti Raadio Tartu stuudiole. Austusega Anne Veski. Jätkame võrdlusmomentidega, millised on teie kogemused ja mida pakkusid poliitikud, kui aasta tippsündmus, riigikogu valimised alles kihutustöö etapis olid ja me arvame, et, et valdavad noh, nagu on praegu nii ka veel mitmeteks vastasteks jäävad väikesed elatustalud, kes kuidagi hoiavad hinge sees nende pidajatel. Ja sellepärast vajavad need talud eriliselt kõrvalt abi just riigi poolt. Kuna talud, nagu siin ennegi oli öeldud, ei ole mitte ainult kasutusvõimalus inimestele peredele võtan ka ühtaegu Eesti kogu maamajanduse alus sealhulgas ka Eesti rahvuskultuur, Eesti rahvuse, üks väga oluline taastootmise koht, isegi. Me näeme peatselt algamas küll niisugust protsessi ja see ongi isegi alanud, et talud hakkavad suurenema. See protsess, millest enne räägiti, et 140000 talu asemel on juba üle 200000 praegu tagasi taotletud. See niisugune jagunemine on kunstlik paberil rohkem, kuid ta tegelikkuses omand tuleb teistmoodi. Ja need niisugused jahutatud omandit omakorda kindlasti liituvad. Ja talud hakkavad suurenema, talud tegelikkuses. Ja seda ei saa takistada tulegi takistada. Tuleb käsitleda loomuliku ja paratamatuna kui aastakümne järel. Ilmselt jääbki meil järele hulk väiksemaid hobitalusid ja siis väiksemal arvul suuri tulundustalusid. Mujal nimetatakse neid farmideks Eesti NSV taluseadusega ja muul alusel toimunud maaomandiõiguse rikkumised. Tegelikult olid need rikkumised, need tuleks kuidagimoodi heastada, selge see uut represseerimist teostada ei ole õige. Kuid noh, mingil määral. Ja seda on ka paljudel juhtudel juba toimunud. Need valesti omandisse läinud teiste omandite talud, mis on Eesti NSV taluseadusega kellelegi teise omandusse läinud, need praegused omanikud on, on tihtipeale need vabatahtlikud ise õigele omanikule tagastanud. Ja võib-olla on mingid kohapealsed võimalused seal niisuguste asjade õigeks tegemiseks olemas kõikjal. Üks probleem on veel okupatsiooni ajal ju paljud endised talu omanikud, nende järglased olid sunnitud ära müüma just selle korra sundusel oma talu hooned. Ja, ja nüüd, kui nad poolest tahaksid taastata oma talu, kuna maa on nende oma siis neil peaks ikkagi olema õigus seda teha selle talu maade peal ja peab asja ka niipidi võtma, et ka see taluhoonete ostja pidi ikkagi teadma, tajumaad ei ostnud. Arvame, et hoonete omanikul nagu ei oleks õigust suuremale maatükile seal oma hoonete ümber, kui kuni kaks hektarit. Põllumajandus on siiski erinev kui kõik teised majandusharud ja sellest tulenevalt tuleb põllumajandusse suhtuda erinevalt. Põllumajanduse eripära seisab vabadusastme piiramises kolmanda komponendiga, see on kodusega. Kui teistel on ainult, ütleme, sotsiaal-kultuuriline ja tehiskeskkond, siis põllumajandusel on loodus, mille seadusi tuleb arvestada. Tahad või sa ei taha. Teiseks. Maa tuleks tagasi anda ja võimalikult ruttu ja kasutada selleks neid olemasolevaid kaarte, mis on, kuid mitte maa tagasiandmist pöörata jälle, nii, et kellele me juba kord oleme andnud, selle käest hakkame jälle uuesti ära võtma ja ümber tegema. Nii kahju kui see ole, meievanuste silmad on näinud ju seda, kui Eestimaal lammutasime mõisaid, ehitasime talule Otto, siis lammutasime talu lautu, ehitasime suuri lautu, nüüd lammutasime jälle suuri lautu ja nüüd varsti hakkame jälle teise pidi ringi vägisi tagasi kiskuma, sest elu nõuab. Riik peaks garanteerima kindlalt pikaajalise laenu. Pikaajaline laen, mitte üksi pikale ajaline laen, vaid pikaajaline laen ka selle poolest peaks olema riigi garantiiga, et see, kellel täna ei ole vara, kuid kellel on tahtmine, oskused ja teadmised selles suhtes, et tegeleda põllumajandusega. Et see oleks ka võimalik, võtta laenu ja panna see asi tööle. See peaks käima nii koostöös kohaliku valla kui põllumajandusministeeriumiga, kelle käest need vahendid ja kontroll selle asja üle peaks olema. Tuleks lõpetada põllumajandus, nii maad ei tahaks, õiglus mitte, et seda müüdaks välja võõrriikidele või väliskapitalile. Seda võib rentida, kui seda on vaja, aga need peaksid jääma. Samuti peaks maa maarahva kontrolli alla jääma ka põllumajanduslik töötlev tööstus, mis nii lina, lina, piim, liha, leib, kõik me seda seadvad üheks, kõige suuremaks ülesandeks riigi juures õiglus loeks seda, et riik peaks tagama tasakaalu. Et peaks energilise ressursi, ütleme, et selle aluseks on diiselkütus, piim, leib, liha ja tööinimese keskmine päevapalk. Me teame Kõikidesse või väga suures osas Euroopa riikidest just põllumeeste seast oli kõige suurem vastuseis Euroopa Liiduga liikumise liitumisele ja need kartused on ka mõistetavad ja arvatavasti needsamad kartused. Kui me need poliitilise retoorika kõrvale heidame, siis needsamad kartused peaksid meid ka ettevaatlikuks tegema. Ja loomulikult sellest liitumisest meil pääsu ei ole. Aga kiiren ja valutut liitumist me siiski ette ei näe. Vajalikuks töötada välja teaduslikult põhjendatud põllumajanduse arendamise programm toodangumahud ja prioriteedid, tehnilise baasi kord ja uuendamise vajadus, selle maksumus, tootmise efektiivsuse tõstmise võimalused, tööjõu vajadus, tootmisstruktuuride areng, talud, hobi ja kodutalud, ühistud ja nii edasi. Tuleb taastada põllumehe motivatsioon, põllumajandussaaduste turukorralduse hinna ning maksupoliitika kaudu. Selleks tuleb kah kehtestada reeglistik ja põhimõtted siseturu ja tootjate kaitseks, Euroopa Liidu Euroopa Liidu maades kasutusel olevate põhimõtete alusel kvoodid, importtollid, kvaliteedinõuded, nõuded, sanitaareeskirjad ja nii edasi. Pooldame põllumajandusettevõtetega käibemaksu diferentseerimist või päris ärajätmist. Võin tuua ühe näite, näiteks enamikes Euroopa riikides on käibe maks mineraalväetistelt taimekaitsevahenditelt seemnetelt söödalt produktiivloomadelt kaks kuni kolm korda madalam kui tehnikalt ehitusmaterjalidelt ja varuosadelt Iirimaal Meil on seeme ja sööt, Suurbritannias söödad ja produktiivloomad käibemaksuvabad. Hollandis on käibemaks taimekaitsevahenditelt väetistel seemnetel söödalt ja produktiivloomadelt kuus protsenti kui tehnikalt ehitusmaterjal ja varuosadelt ja remondilt 17,5 protsenti. Ja noh, praegu on jälle Eesti ainulaadne maa, kus kõikides osades tähendab oma võrdle käibemaks. Ja seda selles suhtes ei ole põllumajandustootja ka võrdsetes tingimustes. Teiste majandusharudega. Küll, aga tahaksin ma puudutada maaeluprogrammi ja neid punkte, mis meie arvates tuleb kohe hakata ellu viima. See on esiteks maaeluseadusandlik reguleerimine. Võtta veel käesoleval aastal, tähendab, noh, kui see era, riigikogu tuleb Seadust seaduse või seaduste paketti maaelu reguleerimiseks järgneval neljal aastal tähendab kogu oma siis riigikogu valitsemisperioodiks oleks maaelu küsimused seadusandlikult reguleeritud, siis ei saaks neid loksutada, sõltuvalt sellest, kas tuleb üks või teine põllumajandusminister tuleb üks või teine valitsus. Valitsus peab täitma seadust, valitsus peab täitma neid reegleid, mis seadusandja on kehtestanud. Kas pooldate Eesti astumist Euroopa liitu? Vastaksin kuid vabakaubanduskokkuleppe, põllumajandust ja kalandust käsitlev eriprotokoll tuleks varakult ette valmistada, kooskõlastada Läti ja Leeduga. Sellepärast, et ilma nende toetuseta ilm ühtse majandust kaitsva poliitikaga väljuva välja astumata ei ole võimalik siin Euroopa liiduga ka erilist edu saavutada. Nii et see peab olema pikaajaliselt ette valmistatud programm, kuidas Euroopa Liiduga ühineda. Pooldate poliitikute või spetsialistide valitsust. Ma arvan, et poliitikud ja spetsialistid peaksid tegutsema käsikäes. Nii et oli sõna ja sellele järgnes tegu. Kuidas Leontiine ja Julius valimas käisid. Tuletagem meelde, Mineva pühapäev, kui loomad said talitatud, ajasin mina jalgratta välja ja hõikasin Juliuse pulga peale. Virises teine küll, et nagu häbi naise pulga peal sõita ja et mis teised valimisjaoskonnas arvavad. Tema läheks ikka oma rattaga. Hüppa aga pulga peale, lupsu talu tuleviku valime meie täna kahekesi koos. Julius oli just neljapäeva õhtu vasta reedet unes näinud et meie lauda ukse all seisab suur jäme puu üleni õisi täis. Julius arvas, et mis muud see ikka tähendab, kui Valve Kirsipuud peab ikka reformipartei valima, kui juba unes ette öeldi. Aga reede õhtu vasta laupäeva, nägin jälle mina unes. Meie kruupingi peal hööveldab üks ilusa näoga raudriides mees ja ise muudkui sööb, aga vähki. Suured punased keedetud vähid olid. No Julius, sale, kas tahad, need olid rüütel höövel ja vähi ja see on kennel nagu aamen kirikus. Selle peale virises Julius, et olgu nad pealegi tema ikka kirsipuust lahti ei ütle. Mina ei hakanud teist tühja kah kehaliselt mõjutama ega kedagi. Ja vaatamata sellele, et mina kaalun seitse puuda, aga Julius koos saabaste ja jänese nahka karbusega kolm puuda. No eks vene. Jaoskonnas olid tuttavad ametnikud laua taga, Lepiku Senni minia käib ikka minugi käest mune viimas ja Juliusega seltsis ühte Camorkasse. Nimekiri seisis laua peal ja mina leidsin oma numbri kiiresti üles, aga Julius tuhnis ja kaevas jope taskuid. Mis asja sina peaksid tuhnima ja sügama alles eile õhtu käisid saunas. Leontiine prillid on jäänud kuidagi nüüd oma valve siit pikast nimekirjast üles leian. Mina ei teinud mitte kuulmagi, mina olin enne tulekut Juliuse prillid salaja jope taskust välja. Lanni, ütle sina mulle siit tabelist ette, mis numbri all need Kirsipuu omad seisavad? Ma mängin sulle õhtu kodus lõõtsa peal seda ilusat lugu, et ütle mulle oma telefoninumber, mida mõtlesin, et seda mängivad Võru poisid mulle raadiost palju paremini, mina ütlesin Juliusele, kirjuta number 402. Julius EDIT teadnud tuhkagi, et see on Ants Käärma, meie kandi mees Rüütli ja Vähi. Ei, no. Ja see oli ka ainuke kord meie vaheldusrikka abielu jooksul, kui me ühel arvamusel olime. Kena oli koju tagasi tulla, kasepungad olid juba justkui paksemad ja varesed kraaksusid. Karjamaa kuuskede otsas. Leontiine, kas sa mäletad, kui tore oli vene valitsuse ajal valimas käia? Kõik see esimene valija sai lilled? Julius, see kõik, see esimene valija oli enamasti alati kultuurimaja, koristaja, Kadak, Roosi. Tema pühkis iga hommiku kultuurimaja õue, kui jaoskond lahti, tehti Läks oma luua ja lumelabidaga. Kohe toob. Kes enne kella kaheksat jaoskonda jõudis, sellele müüdi pool kilo doktorivorsti. Ilma rahata näidati kino ja ükskord näitasid teised vene imet, see vene ime kestis oma kolm tundi. Partorg passis ukse peal ei saanud, enne tuleb, aga, aga mul oli just lehm kodus poegimas. Selle mälestuse peale õhkas Julius rõõmsasti. No näed siis Lonni küll on hea, et mina ikka Kirsipuuööd, ehk saab ometi arukus, au teete ja jõukus majja. Mine aevastan selle peale, keeda. Büroo müüb jo parunite orjusse rõhuv rõngast. Paar hoonete ukrainlaste, vene keisri ilma tuli, keeda sõda, alustas siis Hiina riigimaid teema kangest ihalda. Aasta? Festiina. Ihaldas japs, ütles härra tükk kiik, au siit sa minema. Kui aga eila, siis peksan Valga ka, et sa ära ei kao, see Sony. Ja ka ei alla, aga Ahti japsi kurrat, kuule hoteid, mõnuhtleme teid, karvamütside kammemmerde, peksame. Tammesaale. Ega vokaatum molli karja sai soja välja liigillakus jo korraga. Palli sai sõjaväljal tee oraga Petrobauluq Kela võima soolida. Öö, papp merepõhjas kui ka päeva tõi oma tooliga Al käiga, nüüd amme veega Urrapatide veinivannis teeb nalja naistega. Kuid alampaekivi väljas seal võitleb naljaga. Leinata talle naistega alampäädis näljas näljaga. Jaanus, juudi laps on surnud, ma näe, kõnnime hub paljajalu joostes me ei allu kala, siin. Jällegi lapse vanahelme seal paljajalu joostes. Valasime saal, koer oli kolm rubla, maksis nael ja peenetantsule toodab. Albrokina signaal ja tantsu löödi ja õigus oodati. Reisiriideid kannab veeri Punase aumärkide, neile annab, kel käed. Ei voola see aumärke neile lahkel käel veeride rändrahnoja paar. Vormiliselt rändas. Hääde Keroomial jagarolitega. Saan lausuda ainult lohutussõnu. Eelnevalt kõlanud mõtted olid ainult katkendid pikematest, esinemistest ja kavadest. Tegelikku ellu jõudmisega võib siin olla mõningaid erinevusi. Ka teie isiklik kogemus võib olla erinev sellest, mis on lubatud, aga kui on lubatud, siis võib küsida. Kui öeldakse, et suu pihta ei lööda. Olgu kuidas on? Ta peab iseäranis edukalt võivad asjad laabuda, kui omalt poolt ka sammuke kaasa astuda. Ei maksa unustada muhedat meelt, sellest on abi. Aastalõpusaginas maksaks lisaks hinge eest hoolt kandmise eest ka ihu eest hoolitseda. Jah, tean, et. Ei tea, kas panen ju saunaahju küdema või? Kuidas arvad, tead, see kell praegust on. Näe, mis kell ja panin põlema ja mis sa veel ootad ja, ja küta ikka kasega saab ometi üks kõva saun, kui poiss paidest tuleb, tema täpike ka sauna paides kivimajas külmetanud. Mis kell ka siis Jüri ja mari peaksid Tartust tulema? Nii täpselt teab, eks nad õhtu poole jõuavad Tartust maailmatu maa sõita. Ja kes teab, kuidas see auto neil hääled sisse võtab? Nüüd välismaa siin ei ole nagu Neeme tunnis sõidad seal, tead, kaks praavitad välismaa masinaga tuled nagu lõunatuulega istuda ka sohva põhjutut. Ma ei tea, kelle auto selle uue auto nimi oligi, kas ta mai või või davai või midagi. Hiljuti kus out suletud voi oli nimi roolis hoopis Sunday Sunday oli nimeks. Eesti auto ei ole Sonda nimeks. Sa vaidled ise ei tea mitte tuhkagi, lapsed varsti autoga õues, eks sa vaates, mis ta nimi oli, kas seal ei panda ei või Hyundai või? Kuidas sa ütlesid Hyundai ja Hyundai Hyundai oligi, nimi oli. Naisterahva asi aga ometi ütles. Või seda naisterahva asja siin lupsu talus ei oleks mees siis lett, värgid välja tuleks. Mine nüüd ühe korra ometigi sauna kütma. No vaidleb ja vaidleb ja viidab aega. Leontiinekene, mul on sulle väike. Noh, üllatus ka, tead selle üllatuse tunned. Õhtus panid knopkad saunalavale püsti. Putkad jutus poest tüki head välismaa seepi soovitas prantsuse, kui nii. Niisutukami ning su nahk on puudutustele värske õhetav kui roosi. Lääne ees lömitamine on ju ammu teada, kes see teab, mis prantsuse seep nüüd teha võib. Viimati koorib naha maha. Nüüd ütles, et kõik meie kandi prominendid pesevad ennast kamee seebiga. Veiseühistu direktoriproua, sigade aktsiaseltsi esimees ja kanade osaühingut Proy neljas tead mis, kui see sigade selts ennast prantslasega või türklasega, mina pesen ennast omatehtud tõrvaseebiga ja pärast hõõrun omakootud linase käterätikuga naha krudisema Öelgu veel keegi, et prantslased paremad. Sina sina arvad? Panen nüüd saunaahju küdema või, ja minagi. Julius, kas vihad on ikke meie oma karjamaalt või otsid poest palmi? Oleme oma jutud tänaseks otsa rääkinud veidike tõsiselt, vahepeal need kõlasid. Vahepeal olid natukene vabamad, kuid loodan, et leidsite endale midagi taas kokku, uuel aastal. Olgu 1996. aasta teile edukas, toogu rahu perele head viljaõnne, head karjaõnne, tervist ja rahulikku meelt. Te kuulsite saadet. Tere hommikust, maarahvas. Selle valmimisele aitasid Ines Aru, Juta Üts, Raimo Aas, Kaljo Jaagura, Janek Suvi, Taavi Tagel ja Hillar Peets. Head uut aastat.