Tere päevast, vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit ning suvine ajama rahvateenrite saade alustab ning täna seda rahva teenrid on Peeter Kaldre ETV-s, Ainar Ruussaar, BNS-is diama Lauri Hussar vikerraadiost. Ning Me peame ütlema, et kohe süda on juba möödas ja jaanipäevgi selja taga. Sellel aastal oli jaanipäev üle Eesti peaasjalikult vihmane, aga aga kui öelda seda, et jaanipäev oleks väga rahulikult, me ei tea, kas oli siis põhjus vihmases ilmas või oli eestimaalastel tõepoolest on siis eestimaalastel tõepoolest mõistus koju jõudnud. Mis seisukohal teie olete? Ta läks üldse jaanipäev kõige, no tegelikult ma tahaks kummutada selle, selle jutu, et jaanipäev läks vihmaseks vihmaselt sellepärast et ma olen harrastus ilma jälgija kogu aeg olnud ja ma vaatan erinevaid ilmaportaale ja ja nii nagu no ma pean tunnistama, vaatan Soome kolmanda ilmateadet, mis on minu meelest kõige täpsemalt mis paneb ka Eesti kohta, on üldse maailma kohta kõik ajaliselt ja kohaliselt hästi paika ja see juba teatas hommikul, et õhtul kuskil seitsme kaheksal läheb taevas selgeks ja, ja tuleb päike välja ja, aga mitte igav helistades erinevatesse kohtadesse ja mitte igal pool mitte igal pool ei tulnud kell kaheksa väike välja, sest paljudes kohtades tuli ka kell neli välja näiteks päike juba. Nii et kell üheksa, siis kui nagu see õige jaanipäeva aeg oli tulnud Läti süütama, siis säras minu meelest üle Eestimaa valdavalt päike, mis muidugi ööseks ööseks kadus, aga aga ilmselt oli jah põhjus see, et ta nii rahulikult möödus, oli see, see hoiatused ja see hommikune ilm, mis, mis ei, ei tõotanud just eriti ilusat jaanipäeva. No aga täpselt samamoodi oli hommikune ilm vähemasti Lõuna-Soomes ja Põhja-Lätis. Laussadu pool päeva aga ei läinud nii hästi mõlemas riigis Lätis minu mälu järgi kuus hukkunut jaanipäeval ja Soomes veelgi rohkem. Et kui parafraseerida seda Eestis väga popi laulu praegu depressiivsed Eesti väikelinnad, siis võiks ilmselt seda kanda üle ka depressiivsed. Euroopa väikeriigid. Kuigi seitse hukkunut Soomes See on soomlaste endi sõnutsi väga hea number, me peame arvestama ka seda, et soomlasi on oluliselt rohkem kui eestlasi ja, ja nad ütlesid, et ka neil ei ole üle pika aja olnud nii rahulikku jaanipäeva, nagu oli sellel aastal. Nojah, ainult, et me kogu aeg toome eeskujuks Soome liikluskultuuri. Ei tea äkki kultuuri või muud taolist, et täiesti eide läheks hästi ja Eesti läks hästi ja ma olen optimist. Ma usun nagu eesti rahva tulevikku, et äkki ongi mõistus koju tulnud. Soomlastel on see kõige hullem päev, on ju see maipühad ja, ja siis on niimoodi, et bussid välguvad ja katkiste pudelitega lüüakse päid, lõhkuja Helsing lõhki ja Helsingis pannakse suuri vanu maju põlema ja see on nagu nende päev. Sellel on ju väga suurepärane nimi vappu. Nii, aga rõõmustame siis üheskoos selle üle, et jaanipühad läksid Eestis rahulikult üle Eesti sai ikkagi jaanilõket teha, sest vihma piisavalt ei sadanud, et ja loodetavasti oli sellest kõigile palju rõõmu, aga mitte nii palju rõõmu ei ole. Ühest eilsest kohtuotsusest, mis on need tekitanud väga palju küsimusi ja millega tegelikult, et on seotud kõik inimesed, kes on internetikommentaariumites sõna võtnud ja mis küll otseselt või kaudselt meid kõiki puudutab, nimelt eile langetas siis esimese astme kohus otsuse, et uudiste ja meelelahutusportaal Delfi peab hüvitama Saaremaa suurärimees Vjatšeslav Leedo-le komment saatorite solvangu. See hüvitise summa ei ole vist kuigi suur, vist oli 5000 krooni 1000 krooni, aga aga see, see lahend ise on, on palju märkimisväärsem. Tahaks kohe alguses küsida teie käest, et kas te olete nüüd rõõmsad või kurvad selle lahendi üle ja et kas, kas sellega on seatud ohtu ka sõna. No ma arvan, et me peame alates eilsest ka meie rahvateenrite saates suud koomal hoidma, sellepärast et Tunnen, et ma ei ole sellega nõus, ei ole siin kedagi otseselt solvanud, vaid me püüame otseselt ja ausalt eme kritiseerida ja midagi üle uute, mida võib tõlgendada. Dada, kui solvangut ja kombeid kohtusse kaevatakse, siis järelikult Eesti rahvusringhäälingu juhtkond peab nagu pappi välja laseb. Aga selles selles, et meil lasub vastutus oma sõnade eest, me oleme täiesti teadlik seda, kindlasti pole meil probleeme, aga minu arvates on kõige suurem probleem nüüd ikkagi selles, et vastutus interneti kommentaari eest, mis on ju tegelikult täiesti anonüümne läheb nüüd täielikult meediaväljaande õlule. Vot see on selle selle otsuse puhul, see kõige märkimisväärsem nüanss. See on nagu hästi keeruline ja, ja see on, see on tegelikult, ta on nagu hästi reguleerimata valdkond, et rahvusringhäälingu puhul või paberväljaande puhul on saanud tavaks selle sisu eest vastutab välja. Mitte siis sina, Lauri, sina, Peeter, kui mina aga aga vastutad nagu väljend. Ja siis vastavalt. Siis siis ajakirjanikke, kes on kas eksinud eetika kriteeriumite vastu või, või millegi muu vastu. Seega kui sina siin mingit jama ajad, siis vastutav vastutab rahvusringhääling, aga pärast tullakse minuga saate juurde. Miks Ainar Ruussaar siin seda jama? Lihtsalt ja öeldakse suled Lauri, et äkki äkki on mõttekas Ursa asemel palgata mõni nagu, nagu teine inimene seda selles saates osaleb. Nüüd, mis puudutab internetti küll nagu segane, et kui delfi taoline portaal või sellel portaali ärimudel ongi suuresti rajatud ju anonüümsetele kommentaarid siis kui, kui rei mudeli puhul peaks vastutama väljaandja ehk siis delfi omanike palgatud tegevjuhtkond ja kaudselt ka omanikud, siis läheb nagu asi tõeliselt keeruliseks. Ja mina olen teatavas segaduses, kes nüüd siis anonüümsete kommentaatorite puhul vastutab, kes näiteks mis, milline on järgmine pretsedent, kas arvukate blogipidajate vastu võidakse alustada järjekordset kohtu kohtuasja, sest see, mis toimub blogides, on laussolvane Savel? Mina ei tea. Mina olen seekord, aga siin on väga huvitav see, et me ei ole üldse vaadanud, et mis on nagu. Kas toimunud, et et maailmas on väiksemaid kohtuasju, blogi pidamise vastu algatatud aga ühtegi sellist suurt keissi, mis oleks trendi loom, ei ole ju tegelikult maailmas veel näinud, et, et kui me siin tegelikult nagu väidame nüüd, et blogi bloginduse osas võiks nüüd Eestis tulla mingisugune põhjapanev kohtuotsus, siis ma küll küll arvan, et päris päris nii see olla ei ja, ja et kui maailmas ei ole nagu sellist põhjapanevat otsust loginduse osas tulnud siis siis vaevalt et ka siin Eestis seda tehakse. Küll aga, aga võib öelda, et internetikommentaaride osas kindlasti on on riike, kus neid väga selgelt tsenseeritakse, kus võib-olla üldse ei saagi midagi internetis kommenteerida. Tegelikult on asi ka lihtsam, sellepärast selle selles mõttes, et internet on selline koht, kuhu üldiselt jääb jälg, kui sa seal, kui sa seal käinud, nii et tegelikult on päris lihtne tuvastada, kui mitte seda kommentaari kirjutajaid, siis vähemalt seda nii-öelda punkti arvutit millest see kommentaar kirjutati, ehk siis tegelikult tuvastada seda, seda, seda isikut on suhteliselt lihtne. Nii et noh, meenutame siin kas või kohtulahendeid, lausete juudid ahju, kus inimene mõistet Teie kriminaalkorras süüdi sellise interneti kommentaari. Ja ja täiesti õigustatud. Tegelikult siin võiks, kui üldse pretsedenti luua, siis võiks luua tõepoolest pretsedendi konkreetse kommentaari kirjutaja. Ja siis solvad toad. Me vaatame Delfi kommentaare täna siin praegu siis ma võin öelda, et, et kolmandik kommentaaridest võivad liigitada selle alla, mille osas langetati praegu positiivne otsus Vjatšeslav Leedo kasuks. Ilma küll jah, rääkides näiteks kas või eesti või venekeelsest Delfist vahet ei ole, solvanguid lendab mõlemale poole, kasvõi näiteks jalgpalliga seoses pärast seda, kui Venemaa kaotas Hispaaniale, algas näiteks venekeelses Delfis meele diskussioon eestlaste ja venelaste vahel ja, ja, ja see, milliseid solvanguid seal mõlema rahvuse aadressil välja käidi, noh see on ikka täiesti uskumatu, et, et seal oleks võinud küll väga selgelt nagu nii-öelda rahvusliku vaenu õhutamise alusel juba juba selle nii-öelda teema teema üles tõmmata, nii et, et siin on, siin on see probleem, et kuidas hakata seda asja üleüldse reguleerima ja kas seda, seda hakkab tegema nüüd portaalis arvestusega, et vastasel juhul talle tekivad rahalised kohustused. Või siis anonüümsed kommentaarid kaovad ära, inimesed peavad ennast läbima selleks meeletu kadalipu selleks et üleüldse midagi kommenteerida või, või lõpetatakse see kommenteerimine sellisel kujul üleüldse ära. Milleks on vaja kadalipu, ma arvan, et see ei ole väga keeruline teha selline süsteem, et inimene, kes kommenteerib teda, on võimalik tuvastada. Sa pead inimese siduma konkreetse vastutusega, sellepärast et kuna nüüd selle kohtuotsuse alusel Eestis langeb vastutus meediaväljaande õlule peab meediaväljaanne vastutama ka nende inimeste eest, kes, kes tal kommenteerivad seal. Noh, pretsedent oli, see oli see igal juhul ja mina ei, mina arvan, et seda internetti anonüümse kommentaaride reguleerimist ei ole nagu võimalik praegu praegu saavutada. Et noh, tegelikult on igal inimesel õigus ka anonüümselt välja öelda oma arvamust, et juhul kui see on adekvaatne, et ma ei, ma ei tea, ma olen, ma olen selles mõttes kerges segaduses, et minu meelest ei ole seda valdkonda võimalik reguleerida ja, ja ma arvan, välja arvatud väga tõsised juhtumid nagu rahvusliku vaenu õhutamine või, või midagi taolist või või terrorismile üles kutsuda. Et vaadake, meil meenutagem seda Soome koolitulistamise lugu, mis tegelikult oleks võinud olla ennetatud, kui, kui kui keegi oleks, oleks suutnud jälgida seda, mis toimub internetis. Väga paljusid teised taolised juhtumid kaob. Ehk siis pretsedent on loodud? Ma ei tea, kuidas, kuidas nagu edasi minna, aga aga mind pani hämmastama ka see kohtuniku põhjendus või kohtuotsuse sõnastus mulle seda kahjuks sees, mis oli hästi kuidagi kuidagi nii, nii ebamäärane või umbmäärane, et seda võib tõlgendada nii ja naapidi, ajakirjanikud alati kipuvad taolisi asju tõlgendama tõlgendama oma kahjuks ja, ja, ja ja tõusevad pate nii-öelda tagajalgadele kui, kui, kui Neile näib, et kusagil märki sõnavabaduse piiramisest näiteks isikuandmekaitseseaduses on, on ju, on ju tavaline väide, et isiku delikaatsete isikuandmete avaldamine on põhjendatud, siis, kui see on tingitud laialdaselt avalikust huvist, ehk siis mis asi on laialdane, avalik huvi? Keegi nagu seda seda ei ole ju ette andnud, siin peab nagu tervest mõistusest lähtuv No siin on muidugi asi ka see, et ma pean tunnistama, et ma, ma katsun internetikommentaare mitte lugeda mitte kunagi, mitte mingisuguse teema kohta, sest nii palju kui mõned juhtunud olen lugema, need on need on tõesti tülgastavaks väga paljud neist ja seal on isiku solvumisi ja, ja halvasti ütlemisi ja noh, kõige lihtsam on muidugi seda mitte lugeda. Aga teisalt olen nõus sellega, et inimene, inimene peab kuidagi ennast väljendada saama. Nii et jah, ma olen nõus aineriga, et tekitab kimbatust küll selline selline. Raadiokuulaja kalle kommenteerib päris tabavalt seda teemat, meil ongi ju nii tavaks raadiost kuuldud jutu puhul, mis näiteks poliitikutele ei meeldi, nuheldakse raadiot, kommentaariumide puhul hakatakse suhtlema netifirmasid ja riigikogulaste sigaduste puhul kukub Riigikogu, mitte poliitiku mainet. Meil lihtsalt ongi selline tava ja välja kujunemas kollektiivne vastutus ja hajumas isiklik vastutus. Õigused, vastutust ei ole. Kas teie hinnangul on isiklik vastutus ka selliste otsuste najal hajumas, tegelikult on ju praegu sisuliselt kohus andnud sõnumi kõikidele netikommentaatoritele, minge solvake ja tehke mida iganes. Vastutab ju tegelikult see kommentaari kommentaariumi. Välja vastutab väljend. No üldiselt mina olen, mina olen nagu seda meelt, et, et üks üks täiskasvanud inimene peaks oma oma sõnade eest vastutama, ükskõik kas on öeldud lukus uste taga pereringis, töökaaslaste juures või, või, või avalikkuses. Et me kõik vastutame oma sõnade, sõnade ja tegude eest. Teisalt internet on võimalus ennast ennast välja elada ja oma meelt lahutada ja mina suhtun nendesse kommentaaridesse suuresti kui meelelahutus. Ilmselt ilmselt nii muidugi tuleb võtta. Ehkki meelelahutusele on ka oma hea Rainer, aga see kohtuotsus on, on märkimisväärne veel ühe poole pealt, nimelt see kommentaarium on tegelikult selle kohtuotsuse alusel mõistetud meediaväljundit Nende lahutamatuks osaks, ehk ta kuulubki selle selle toote juurde. Tegelikult Delfi puhul see nii ongi. Delfi ärimudel on rajatud anonüümsetele kommentaaridele, sõbrad. Ma arvan, et te olete minuga samal meelel. Kollektiivne aju. Aga ma hakkasin, võtame Lauri ütles, et raadios nagu, nagu eriti ei saa, et me kõik oleme oma nimega siin seotud, aga tegelikult on ju ka raadios üks rubriik, kus saab sellist asja harrastada. Need on need hommikused telefoni helistamised kus sa võid stuudiosse helistada, saatejuht ei saa, nagu öeldakse, kätt ette panna, kui sa sealt totaalse vihapurske esile paiskad. Ja aga Peeter, aga väga palju sõltub saatejuhi meisterlikkusest, ma olen ka olnud kokku puutunud üsna sageli selliste olukordadega, kus kus tullakse oma meelsust avaldama, aga kas siis on võimalik alati katkestada või või, või? Nojaa, aga radadele jahivad Hannesega ikkagi 10 sekundiga solvangu eetrisse. Paisata ja on seda juhtunud ja on terveid saateformaate nii Eestis kui ka kõikjal maailmas, mis on rajatud sellele, et inimesed helistavad ja avaldavad oma oma arvamust ja nad on üldiselt väga populaarset populaarsed saated Eesti puhul küll ma olen tähele pannud, et helistajate ring on suhteliselt kitsas. Ja aga needsamad inimesed, aga ma ütleks siiski, et see solvang Isegi kui, kui see on vormistatud, see ei ole solvang, vaid pigem on see kriitika, et, et meie eetris küll enamasti solvavaid ebatsensuursed väljendid ei kuule. Viis-kuus aastat tagasi ma mäletan, oli mingi skandaalne juhtum ühes Eesti raadios, siis sellest, mis saates, kus, kus tõepoolest eetrisse kui see, aga see oli pahatahtlikkus lonkab. Aga. See otsus kaevatakse edasi ja see laheneb teise astme kohtusse. Sellel teemal veel siin pikalt arutleda, aga jääme siis ootama teise astme kohtuotsust. Ja, ja vaatame, mis nende interneti kommentaariruumidega edasi saab. Paar nädalat tagasi Briti suursaadiku aiapeol vestlesin aga riigikogu liikme Sven Mikseriga, kes ütles mulle muuseas, meie saate kohta niimoodi, et muidu on rahvateenrite saade hea, aga te olete langenud nagu Venemaa-temaatika lõksu ja ta leiab, et meie Venemaakäsitlus on liiga Foomne. Täna, kui Venemaal Hantõ-Mansiiskis soome-ugri rahvaste järjekordsel kongressil kohtuvad Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Venemaa president Dmitri Medvedjev tundub mulle, et, et me ei saa jälle Venemaa teemast ei üle ega ümber. Mida teie siis nii-öelda sellelt pikalt oodatud kohtumiselt? No kes seda kohtumist Ontikani väga pikalt enam ootas, ma arvan, et kõigil oli juba lootus kadunud sellise kohtumise peale ja ja aeti nagu muid asju, aga minu meelest on see märgilises mõttes on see tore ju, et et Venemaa ja Eesti presidendid nüüd kokku saavad, sest teatavasti ju siin eelmistel soome-ugri kongressidel Eesti Eesti presidenti lausa kutsutudki. Aga ega sealt jah, mingit läbimurret ju oodata ei ole ja noh, hea küll. No aga eile öeldi Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumisel ju kõik ära. Või ma tahtsingi öelda, et küll Sven Mikser võib öelda, et Me võime siin aeg-ajalt foobsed olla, aga noh mis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine siis muud oli kui järjekordne näide sellest, kuidas, kuidas Venemaa oskab Euroopa liidule oma tahet peale suruda ja see partnerluslepp alustamine ja president Medvedjev ja sõnavõtud seal, kus ta muu hulgas kallasel süüdistustega üle ka Läti ja Eesti, see ju viitab sellele, et ega ega seal midagi muutunud ei ole, aga Venemaa poliitikas midagi muuta. Aga see oli väga täpselt formuleeritud lause, meid paneb endiselt muretsema meie kaasmaalaste õigusliku olukord Lätis ja Eestis. Lubamatu on leebe suhtumine natside kaasosaliste Heroliseerimise katsetesse püüjatesse kirjutada ümber üksikuid lehekülgi Euroopa 20. sajandi. No üks helge moment oli, kui Solana Selle peale vastas, et me mõistame hukka kogu totalitarismi tegelikult sealhulgas. Scana Solana, Solana vastus oli küll erakordselt erakordselt ettevaatlik ja ta alustas oma oma vastust sõnadega, et see on väga probleemne küsimus kogu maailmas laiali. Sõbrad 15 aastat tagasi oli Venemaa retoorika täpselt samasugune, et ma ei ole üldse pooble, aga, aga mina võtaksin mingit mingisuguste süüdistuste puhul natuke nagu mingit uut nüanssi või nagu mantra. Mantra, et ootaks, vaataks mingit sähvatust, noh, Medvedjev võiks öelda, et senikaua kui Eesti ei lõpeta, ma ei tea. Tuumarelva ettevalmistustöid, on Venemaa Eesti suhted, pingelised, on midagi, midagi taolist, midagi uut, mingit mingit uut nüanssi, aga. Tulles siis Sven Mikser vastu ma tahaks öelda. Ähvat Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumisest ka midagi. Ilmselt need ilmselt ilmselt liigub osa Euroopa Liidu rahast, nüüd nagu kokkulepe on Venemaa piirialadele ehk siis ilmselt näiteks Pihkva oblast. Saab, saab mingisuguseid Euroopa Liidu arengurahasid, mis tegi väga hea, kui, kui Eesti naabruses Venemaa äärealad hakkavad jõudsalt arenema Euroopa toel. See ei ole nüüd üldse foobed. Väga hea. Euroopa Liit on seisukohal, et kahjuks või õnneks on Euroopa liit seisukohal, ma ei pea siis tugev Venemaa on ka Euroopa Liidu huvides, aga aga tundub, et, et kipub nüüd nagu Euroopa liitu vaikselt nagu kotti panema, sellepärast et et kui Venemaale sobib, siis suheldakse Brüsseliga. Kui Venemaale sobib, siis tehakse kahepoolseid lepinguid ja see on selline Venemaa nagu võimalus Venemaa võimaluse Euroopa suunale täpselt vastavalt oma huvidele ajada. Ka vastavad välispoliitikat. Vot Sven Mikserilt meelde tuletades, vot see on nüüd õhtumaade poliitikute puhul täiesti foobiline olnud juba paarkümmend aastat, et tugev Venemaa on kogu maailma huvides. Ma meenutan paljude paljude Seda ei olegi väitnud Läänes. Maade poliitikute väiteid, kui võimule tuli Gorbatšov, kui korrati nagu mantrat tugev Nõukogude Liit, on rahu tagatis Euroopas ja kogu maailmas, et kõige hullem, mis saab juhtuda, on Nõukogude Liidu lagunemine, mis toob kaasa totaalse kaose maailmas. Noh, ja võib-olla selle tugeva Venemaaga samamoodi. Ei no see on ju noh, neid teoreetikuid ja analüütikuid on muidugi valdav vähemus, kes arvavad vastupidi, et tegelikult on tugev Venemaa ohuks kogu maailmale ja kui vaadata Venemaa arenguid ja Venemaa käitumist välispoliitikast, siis ma pigem nõustuksin nende viimaste arvamus, et aga kes arvavad, et tugev Venemaa on ohuks ja seda on kogu tugevneb Venemaa Putini ajal ju näidanud see gaasi gaasisilmus, mis nüüd Euroopale kaela pandud, see on selleks kõige kujukam näide ja ka retoorika, mis nüüd käib ka, ütleme seal balti riikide suunas, ega siis see on ju võrreldes näiteks Jeltsini ajaga on tunduvalt tugevamaks muutunud. Ja kui oli Jeltsin võimul, siis oli Venemaa nafta on üldteada asi, oli Venemaa nõrk. Ja siis oli Venemaaga ju küllaltki lihtne läänel suhteid arendada ja Venemaa oli Lääne suhtes oluliselt sõbralikum, kui praegu ei olnud juttu sellest vaiksest öeldakse külmast sõjast, mis, mis juba ammu käib, siis oli, oli lootus sellest, et Venemaa nagu intervjueerubki lääneriikide perre Tuletan sulle meelde, et Jeltsinile Jeltsini ajal oli, oli Venemaal selline väliminister nagu Andrei koosolek, kes oli, kes minu meelest läks Venemaa ajalukku sellega, et ta ühel samal päeval tegi kaks täiesti erisuunalist avaldust, ta võis, ta võis Vene meediasse kui siunata ja kiruda Balti riike ja ta võis paarid paar tundi hiljem pärast lennukist väljumist kusagil Lääne tippjuhtidega kohtudes, vastupidi rääkida, kuidas Venemaa arendab suhteid balti riikidega ja, ja Euroopa Liidu. Et noh, eks seal Jeltsini ajal oli ka seda külma sõja hingust. Nii või naapidi natuke tunda, aga Venemaa ei olnud tugev, see on küll õige. Venemaa ei olnud tugev ja seda näitas ka ju tegelikult esimene Tšetšeenia sõda. Kui nurk oli Venemaa tol hetkel, kui, kui Jeltsini käsul siiski tankidega mindi, mindi separatistliku Tšetšeenia maha suruma. Praegu on Venemaa tugev ja Venemaa majandus kasvab. Iga kasvul on üks kord ükskord ka lõpp ja, ja muidugi saab näha ja Venemaa Venemaa majanduslik kasv sõltub muidugi väga palju energiakandjate hindadest maailmaturul üldse. Aga praegu on Venemaa tugev ja Venemaa teab seda ja venemaalased, et on hakanud seda ka mitte ainult uskuma, vaid ka omal nahal tundma nii palju, kui ma aru saanud ja ja see näitab, et Venemaa muutub üha tugevam. No tõe kriteerium on alati praktika ja praktika on ju seda näidanud, et nõrk Venemaa on oma naabritele tunduvalt lihtsam käsitleda tunduvalt arusaadav. Ma arvan, et kui kui oleks Vene väed Eestisse jäänud, siis tugeva Venemaa ja Putini ajal ei oleks neitsi ka tappes välja viidud seda näidanud kõik see, mis toimub Gruusia suunal, seda näitab Abhaasia ja nõnda edasi. Aga nad viidi 94. aastal Jeltsini ajal ju ikkagi õnneks välja ja paljudes teistes Euroopa riikides. Me jälgime praegu Online'i, et kas on ka uudiseid juba Toomas Hendrik Ilvese, Dmitri Medvedjevi kohtumise kohta meil ei ole mitte midagi tulnud, aga mis teie hinnangul võiks kohtumiselt, mis peaks nüüdseks juba läbi olema arutluse alla tulnud, mis, mis on need teemad või et kui milline see retoorika võiks üleüldse olla ja kas sealt üleüldse mitte mingisugust uudist tuleb uudis. Me oleme paar paar päeva kuulnud, et, et tõenäoliselt Mitte mingisugust uudist ei no uudis on juba iseenesest kohtumise toimumise fakt. Kõigi kõigi uudistekriteeriumite puhul ületab see uudiskünnist. Aga tulemust ma sealt nüüd küll ei ootaks, et mis, mis tulemusi ei saa ise sealt nagu ootab, et mis seal siis, mis meil on, mida Medvedjev võime öelda. Minu jaoks oleks üllatav see, kui näiteks Ilvese Medvedjevi kohtumisel Medvedjev ütleks, et et mister Ilves, et uskuge, tegelikult olen mina, Venemaa president või, või midagi taolist. Nojah jaa, jaa, kesine, kesine uudis oleks nagu selle kohta, kui Medvedjev arvab, et presidentide kohtumine on jälle see koht, kus, kus peaks nagu mingisuguse vähemusküsimuse üles tõstma ja ja ütleme seal Eesti käitumise, no miks mitte Euroopa liidus ja nii edasi, siis ma arvan Miks mitte, miks ei võiks Medvedjev seda teemat tõsta ja Eestit teravalt kritiseerida? No, ma arvan, sel juhul on kohtumine nurjunud, sest ma loodan vähemalt, et siis ka ilves leiab adekvaatse vastuse, nagu on kombeks. Aga mõtle, kui sellele järgneval pressi usutluses ütleks Medvedjev nii nagu eile me arutasime seda ja leidsime selles osas täieliku teineteisemõistmise. Et see oleks selline välk, mida, mida Ainar justkui nagu sooviks. Nojah, võib-olla see oleks hea. Näha Eesti presidendi reaktsiooni, ma loodan, et see saaks olema väga adekvaatne seal pressikonverentsil, et see oleks vähemalt erakordselt huvitav. Pressikonnale. Ma arvan, et kui mõni teine president meil oleks ja kohtuks Medvedjevi, võib-olla sealt isegi tuleks sellel lausa siis, et väljendati täielikku teineteisemõistmist vene vähemuse olukorrale Eestis. Aga õnneks meil vist ei ole selline president. Ja ma arvan, et Ilvese Putini kohtumine oleks olnud tunduvalt huvitavam kui Ilvese Medvedjevi kohta millegipärast arma panite. Putini kohtumised on alati huvitavad olnud, ükskõik kellega ta kokku saada. Nii, aga energiahindadest oli juba juttu, me ei saa kahjuks sellel teemal rohkem kaasa rääkida, kuna me ei tea, mis mis sealt handi mansi maalt meieni jõuab. Küll jõuab meieni sealt gaasia jõuab tõenäoliselt ka mingi osa sealt pumbatavate naftast ja gaasi hind on jälle tõusnud. Ja see on tõusnud 14 kuni 38 protsenti, tee vastavalt siis tarbimise mahud, konkurentsiamet on, on selle hinna kooskõlastanud. Ja, ja, ja kui ma nägin paar nädalat tagasi ühes eratelekanalis lugu, kuidas inimesed süüdistasid valitsust teisi selles, et gaasi hind tõuseb, siis siis noh, tegelikult kerkib üles ainult üks küsimus, et kuidas oleks võimalik seda gaasi hinda kontrolli all hoida, kui see on seotud naftaga ja seda dikteerib väga selgelt Venemaa, mis kehtestab gaasi hinna lihtsalt, et vastavalt maailmaturuhinnale, et et ega siin ei olegi, ega siin ei olegi mitte midagi muud tõenäoliselt teha nii nagu nagu konkurentsiameti juht Märt Ots eile aktuaalses kaameras ütles, et inimesed tuleb hakata kokku hoidma. Aga nii ongi. Kaheksa kuu jooksul on masuudi hind tõusnud 64 protsenti, 64 protsenti on tõusnud Eestis müüdava masuudi hind. Kõikide energiakant. Hinnakorra küsin, kas sina kütad, Mosuuriga ei kütamas kena lihtsalt väga hästi informeerida. BNS-i uudistest teada, sellepärast olengi hästi informeeritud, aga kõik energiakandjate hinnad on tõusnud kogu maailmas maa optimistina väga loodan, et õigus on nendel inimestel, kes ütlevad, et need hinnad on spekulatiivsed. Ja et need hinnad, hinnatõus, mitte ainult peatu, vaid energiakandjate hinnad hakkavad kukkuma. Pessimistina pessimistlik pool minust ütleb, et kui nad kukkuma ei hakka ja isegi peatuvad, siis on energiakandjate hinnatõus ikkagi väga valus väga paljudele riikidele ja, ja kindlasti kõigele inimeste. Aga viimasel ajal on järjest rohkem juurde tulnud neid optimiste, kes ütlevad, et kohe-kohe hakkab, hakkab nafta hind maailmaturul kukkuma, aga mida me nägime eile? Nafta ületas 140 dollari piiri barrelist ja, ja võib-olla jätkab tõusmist. Ei jah, minu jaoks on fenomenaalne see, et energiakandjate hinnad on, on sellised asjad, mille puhul ilmselt inimeste mõttelaadi on kõige keerulisem muuta, ehk siis ehk siis panna inimesi kokku hoidma. Toasooja autosõidu, millegi taolise pealt on, on kõige keerulisem, et mu hiljutine kogemus Gruusias pani mind hämmastama sellega, et et inimeste keskmine sissetulek on umbes 3000 4000 Eesti krooni kuus keskmiselt riigis kütuseliitri hind on umbes 15 eesti krooni ehk siis Eesti mõistes võrrelda keskmist palka bensiiniliitri hinda, siis Eestis võiks bensiiniliitri hind olla sellest selle selle võrdluse põhjal 45 krooni liitrist vabalt ja kõik sõidaksid. Ehk siis ilmselt inimesed hoiavad kokku kusagilt mujalt ehk üks. Kuulge Gruusiaga, miks ei võrdle meid Saksamaa ja Rootsi? Ja täpselt samamoodi, aga ma ei näe kusagil kusagil neis riikides ei ole tendentsi seda, et autode hulk teedel vähene, kas või et inimesed hakkaksid investeeriksid gaasikütte asemel maaküttesse või või mingisse taolisse. Rohelisse energialahendusse, mis, mis, mis ei vaja seda, seda üha kallinevate energiat. Ma arvan, et inimesed hakkavad kokku hoidma kusagilt mujalt, näiteks loobuvad suitsetamisest, mis on väga tervitatav. Jood vähem piina, võib-olla söövad natuke tervislikumalt ja odavamalt, ma ei tea. Tervislik toitumine on kallim toitumine kui ilmselt küll jah. Aga. Visata õhku ikkagi ühe küsimuse, mis ei puuduta inimesi, vaid puudutab poliitikaid ja poliidi, poliitikat ja poliitikuid, nimelt et kas kütusehindade kallinemine ei võiks kellelgi tekitada justkui kiusatust, et võiks välja käia lubaduse, et mingisugune osa kütusehinna tõusust kompenseeritakse inimestele. Sellepärast? Tanklad tänu ainet tänu kütusehinnad. Võib-olla tegelikult hakkab ka riiu riigieelarvesse rohkem raha laekuma, sellepärast et kuna see on seotud käibemaksuga, siis ikkagi riigieelarve laekumised paranevad ja siis võiks juba kaaluda, et järsku oleks võimalik inimestele siin siinkohal midagi kompenseerida, mis, mis oleks ju väga-väga huvitav samm ja muuseas, väga paljud, ma ütleksin, mittedemokraatliku maailma riigid, on, on praegusel ajal juba selliseid sammast. Jah ilmselt on sul õigus, et Eestis oleks märkimisväärne hulk selliseid valijaid, kes usuksid näiteks loosungit meie hoiame nafta hinna kontrolli all. Aga raadiokuulajatele, et ärge ärge taolisi lubadusi jumala pärast, uskuge, kui mõni poliitik Aga me praegust juttu mitte ühegi erakonna, mine asjastanud seda. Et ärge uskuge taolisi poliitilisi lubadusi või taolisi poliitilisi poliitilisi loosungeid. Ma ikkagi ei saanud aru, et kuidas, mis, mismoodi poliitikud võiksid siis selle energiakandjate hinna nagu kontrolli alla saada. No seda ei tehta ju mitte kusagil, meenutame, et üle Euroopa ju käivad ja, ja veerevad suured autojuhtide mässud selle vastu, kuidas kütuse hind on tõusnud ja valitsus ei tee midagi selleks, ehk siis ei kompenseeri. Ja, ja on ka raudselt teatanud, need valitsused näiteks Prantsusmaa ei kompenseeri et on nii, nagu on ja oma oma riisika on ja ma arvan, et noh, Eesti, kes on alati suurusin õpilane ja selle valitsusega eriti ei mõtlegi selle peale, et siin mingisugust kompensatsiooni maksta. Kõige hullem on see, et igasugune energiakandjate hind on see siis kaasvõi, nafta mõjutab tegelikult kõiki noh, sisuliselt ilmselt kõiki teisi teisi hindu samamoodi ehk siis, kui energiakandjate hinnad tõusevad, siis kõik ülejäänud hinnad võib-olla välja arvatud telekommunikatsioonifirmade sidekulud või midagi tõuseb, kasvab ja, ja seetõttu tuleb vaadata nagu, nagu natuke laiemalt. Seda, kas toas on soe või, või või kui palju bensiini, mu rahakott lubab, autoleb tanklas paaki lasta. Aga võib-olla me arutleme üldse valest otsast, seda asja me peaksime arutlema siis hoopiski selle üle, et kuidas energiakandjaid ja ja ja kasutoovaid energiakandjaid juurde tuua, kus ja mille kaudu me saaksime ka odavamat energiat. Väga huvitav algatusega on välja tulnud Eesti Energia juht Gunnar Okk ja ja endine siis Soome suursaadik Eestis Jaakko Bloomberg, kes on siis kokku pannud raport milles soovitatakse Eestil ja Soomel ehitada ühine tuumajaam ja seda mitte Soome, vaid Eestisse. Ja see raport on, on huvitav ja ka mitmes mõttes nimelt seal käiakse välja idee, et Soome hävitajad võiksid ka Eesti taevas hakata patrullima. See siin on, siin on teataval teataval määral sellist eesti soome sidus riigi ideed näha ja, või liitriigi ideed näha. Muuseas idee on nii, tõi, on päris vana ja üks selle tuline toetaja oli ka näiteks Jaan Kross. Muide, Edgar Savisaar, Tallinna linnapea on ju korduvalt esinenud väga-väga huvitava ettepanekuga, et Tallinna-Helsinki võiks tegelikult olla üks ja sama lind. Küsimus on ainult selles, kummal pool Soome lahte paikneb selle linnavalitsus. Nojah, need ideed on ju väga vanad, need algasid juba siin ärkamisajal Eestis, et Soome ja Eesti võiksidki üks riik olla Loomingu raamatukogus ilmus alles hiljuti ajaloolase prantslane, eks jah, raamat sellest, kus ta, kus ta väga tugevalt propageeris seda, seda ideed, aga noh, ajaloo sündmused läksid nii, nagu nad läksid ja ja selles kuidagi asja ei saanud, aga minu meelest on see väga tervitatav idee, mille tegid ja kui Plamberg see on nagu selline noh, käega katsutav tav, reaalne majanduslik samm selles suunas, et tõesti need noh, kui nüüd üheks riigiks mitte, aga siis vähemalt tihedamat koostööd siin Läänemere kallastel on täiesti võimalik arendada. Aga väga konkreetne ettepanek oli tuumajaama. Ükskõik, kuidas me suhtume, tuumaelektrijaama ilmselt kogu maailmas ei ole, ei ole pääsu Eestis kindlasti mitte. Sellest tuumaelektrist ehk siis ohutult raiutud. Kui minu koha peal istuks Marek Strandberg, siis ta ütleb, et see on, see on ja tupiktee ja, ja see oli väga-väga keskkonna. Teine on see, mis, mis, mis viib meid õigele teele. Eestisse on kunagi püütud rajada kuuekümnendatel aastatel tuumaelektrijaam Võrtsjärve äärde taheti seda ehitada, tookord see projekt peatati. Jumal tänatud, sellepärast et ilmselt oleks ehitatud taoline elektrijaam Tšernobõli oma Tšornobõli Ignalina, mis nüüd suleti, eks ole. Või Sosnovõi Bori taoline, mis on meie külje all. Selle selle keskkonnamõjudega seoses oleks olnud üks veel väga tõsine probleem, nimelt Võrtsjärve vesi oleks läinud soojemaks ja tõenäoliselt oleks see järgmine pool praeguseks kinni kasvanud või alguses oleks ainult galatavasti terakaks. Meie ümbruskonnas on nii palju turvalisi tuumajaam ja keegi nagu isegi väga tõsiselt ei arutlasega seismilises Jaapanis on väga palju tuumajaamu ja vaatamata arvukatele maavärinate-le pole seal nagu suurt midagi juhtunud nende elektrijaamad. Ma arvan, et tänapäevane tehnoloogia Tagab turvalise tuumaelektritootmise tuumaelektrijaamade puhul peetakse praeguses maailmas suurimaks ohuks terrorism mis ka ilmselt on suurim suurim oht, aga terrorism võib meid tabada metroos. Lennukites. Kontorihoonetes igal pool. Selles mõttes ma pean ütlema, et mina ei ole tuumaelektrijaama ehitamise vastu. Vastupidi, ma arvan, et see on majanduslikult väga tervitatav idee. Ja ei maksa unustada, et Soomes töötavad praegu Tšernobõl tüüpi elektrijaamad. Tõsi, väli Lääne elektrijaamade juhtimisseadmetega aga sisuliselt sarnased plokid on sinna püsti pandud. Ja neil ei ole olnud tõsisemaid probleeme nende tuumajaamadega, nii et ma olen seda meelt, et tuumajaamade rajamist tuleks väga tõsiselt kaaluda. Ja, ja kui kui ehitada ikkagi koostöös Soomega see tuumajaam siia, siis ma arvan, et 15 20 aasta perspektiivis oleks see kindlasti lahendus, kuidas, kuidas energeetikaga edasi minna, sellepärast et odavale elektrile, kusagilt mujalt või Venemaalt me tõenäoliselt lootma jääda ei saa. Ma arvan ka, et see saa seda diskussiooni pidada niimoodi, et meeldib või ei meeldi, et kas kas me tahame tuumajaama või muud argumendid, sinu muud argument siin maksab rahakoti paksus ja kui, kui muud energiaallikad ikka kogu aeg kallimaks lähevad, siis noh, lihtsalt paratamatult tuleb otsida alternatiivi, et seda hinda alla kuidagi lüüa. Ja mida rohkem neid energiaallikaid on, mida mitmekesisemad nad on ju seda parem. Ega see ei välista, et need tuulikut siis püsti pannakse, kuskil jaga töötavad need annavad ju ka mingi osa elektrienergiast. Hästi lühidalt puudutaks ka raporti teist huvitavat teemat. Soome hävitajad Eesti taevasse. Minuarvates. Aga Eesti hävitajaid ei ole meil ju võimalik Eesti taevasse tõsta. Kuigi see üks variant üks variant nagu kõne all on olnud, siis, kui siis kui sai sai teatavaks, et NATO võib-olla see oli 2018 või 19 loobub, loob sellest sellest projektist, et siis oli ju kaks alternatiiv, et kas Eesti muretseb endale ise hävitajad või siis hakatakse neid kuskil rentima või, või liisinud. No ma arvan, et ka soomlased hakkavad eesti laevas kaitsma, siis vaadanud seda tasuta teevad eks ole, selle eest tuleb ka midagi maksta, aga ma arvan, et võib-olla tuleb vähem maksta, kui meil oleks, nagu ma ei tea, belgia lennukite õhus hoidmisele. See on muidugi tegelikult huvitav idee, kui seda edasi arendada, et Eesti võiks hakata sõjalist teenust sisse ostma või liisima. Selles riigi julgeoleku seisukohalt päris päris huvitav idee liisiks liisiks eskadrill Euroopas on üks tankipolgu, Euroopas on üks riik. Mis teeb selle seda nimelt Vatikan lihvib relvi. Ja siin on valve ostab seda teenust Šveitsi kaardi kuule kasiinodes. Pidev nüanss, et see loob ju selles mõttes pretsedendi, et blokiväline riik noh, nimetame seda ometi blokiväliseks riigiks, hakkab kaitsma siis NATO liikmesmaa õhuruumi. Kas selle eelduseks on see, et selleks ajaks, kui see asi toimuma hakkab, on ka Soome NATO liige? Kui Swedbanki inimesed meid praegu kuulevad, võib-olla nad hakkavadki koheselt välja arendama ohud Baltimaade turule toodavat liisinguteenust. Ehk siis nii-öelda julgeoleku ja kaitseliising. Kuigi mina ei välistaks selliseid arenguid, sest vaadates, kes on praegu Soome välisminister ja teades, milline on tema seisukoht NATO-ga liitumise küsimuses, siis mulle tundub, et tänu Soome kogemusele on on see seisukoht, et Soome ei tohiks mingil tingimusel NATOga liituda Soomes vaikselt murenema. Oot välisministri seisukoht kukkus kohe ära NATO suhtes, kui ta sai välisministriks. Ja aga see on täiesti loomulik, see läheb seda seisukohta laiemalt. Soome Soome avalikku arvamust aga aga ikkagi jätkuvalt on, on see erakond, on seisukohal, et, et seda, seda küsimust võiks väga tõsiselt kaaluda, ega nad ei ole seda, nad ei ole seda kuhugi kuhugi kalevi alla pannud. Noh, see on niivõrd, oleks niivõrd loogiline, et seda ilmselt isegi soomlased mõistavad Ma arvan, et Soome ühineb NATO ka varem või hiljem niikuinii. Aga mis meil sellel nädalal soomlaste ja paljude teiste Euroopa rahvastega ühist oli, oli see, et et me ei näinud ühest väga olulisest jalgpallimatšist päris mitut oluliste väravatega oli siis Saksamaa ja Türgi vahelise Euroopa jalgpalli meistrivõistluste poolfinaalkohtumisega, aga mitte sellest ja viini äikesest ei tahtnud me siinkohal rääkida, vaid vaid sellest mida arvata tee Venemaa jõudmisest poolfinaali ja, ja milliseid seoseid sellega seoses kõigil tekkis. Ja tegelikult ütleme niimoodi, et selle selle avalöögi tegid venelased ise, kui nad rullisid siis mängus Rootsi vastu. Nii suure Peeter esimese portree ta ju rääkides ja toonitades nii-öelda oma ajaloolisi võite rootslaste üle ja seda mitte pallimurul. Ja eile ekspeaminister Mart Laar oma blogis kirjutas, et Venemaa seob jalgpalli ajalooliste võitudega ja see pälvis väga elavat vastukaja nii vene kui ka eestikeelses meedias. Nüüd me võime juba selle kohta niimoodi öelda, sellepärast et, et kommentaarium on ju meediaruumi täiesti loomulik osa ja vene keel eestikeelses delfis oli, ikka, oli ikka väga tõsine mõttevahetus sellel teemal ja ja peaasjalikult ma pean ütlema, et Mart Laari seisukohad ei leidnud toetamist, aga mitte selles mõttes vähemalt eestikeelses delfis Tallinn toetamist sellepärast et, et sellega ei oleks nõus oldud või kleidi, et leiti, et Mart Laar on sellega nagu vindi ise üle keeranud. Ta küll seostab jalgpalli ja poliitika väga selgelt. Aga et ta ise sellised sõna võttis tundus inimeste arvates, et oleks nagu samale liinile. Mul on üks naiskolleeg äärmised, jalgpallikauge inimene, kes elab Lasnamäel ja, ja pärast seda, kui Venemaa oli võitnud veerandfinaalis Hollandit siis ta tuli järgmisel päeval tööle ja, ja vaatas mulle suurte silmadega otsa ja küsis, et mis toimus, mis eile õhtul toimus. Et ta oli hakanud magama jääma, kui oli kogu paneelmaja rõkatanud sellistest skandeerimistest nagu rassi ja rassi ja ja ta oli kohe hirmuga mõelnud, kas on jälle mingisugune pronksöö lahti. Aga siis ma seletasin talle, et ilmselt oli tegu sellega, et Venemaa võitis jalgpallis. Tagooge sport, sport, minagi, üsna spordikauge inimene ja ka jalgpallist päris vähe, aga sport ongi poliitika. Ma mäletan aastatetagust, et juhtumit, kui ma olin Horvaatias hetkel, mil Horvaatia sai, sai kolmanda koha. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel ja tookord tähistasid horvaadid õnnest automaate, mis olid küll paar aastat pärast sõda kuhugi hästi ära peidetud, aga siis jälle välja toodi. Mäletate, Nõukogude Liidus, kui Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia mängisid hokit? Tšehhid võitsid siis nii-öelda tola tollases retoorikas kogu progressiivne üldsus juubeldas tšehhide võidu üledest, sest kõik said aru, et tsehhid tegid nüüd natukene nagu Praha kevadest jälle nagu, nagu venelastele tagasi või nõukogude liidule ära, et sport ongi poliitika, me ilmselt suur osa eestimaalasi kas nutab lahinal või vähemalt ohkab õnnest, kui kui rahvusvaheliste võistluste areenil mängitaks eesti hümni ja tõuseb, tõuseb vardasse Eesti lipp, et nii ongi, see sport on mängitud rahvustunnetele, ta peabki mängitud rahvustunnetele ja ja ma olen kogu aeg aga öelnud seda, et kui mitte rahvusringhääling ei edastaks suuri spordiprojekte, siis kes sellepärast, et see on rahvusringhäälingu üks ülesandeid rõhuda sellisele rahvuslikule rahvuslikele tunnet tele ja seda ka läbi läbi spordi suursündmust. Spordivõistlussport ongi poliitika. Mart Laar. Jalgpall on poliitik. Ja millega ma arvan, Eestis poliitika on Venemaal poliitnõus on et kui meil oleks olnud selline võimalus, kas Eesti ei oleks siis ta või kasseti poliitikud, ma esitan küsimuse, ei oleks siis seda ära kasutanud, kui oleks võimalik olnud olnud staadionil kohal olla või sõna võtma ja näeme, et, et varastatud Saksamaa kantsler Merkel on praktiliselt kõikidel Saksamaamängudel kohal olnud ainult ühel mängul, ei saanud ta Euroopa Liidu tippkohtumise pärast viibida. Mäletan paar aastat tagasi, kui Läti vist oli hokikoondis võitis Vene vanema hoki hokikoondist. Mis toimus Lätis soli rahvuslikus usus. See oli, see oli Läti võit. Lätti, Lätti võit venelastele. Mitte ainult hokis, see see oli, see oli midagi. Aina me oleme ka jalgpallis Venemaad võitnud ja ka see oli toona, oli, oli, kuigi oli, oli kuus-seitse aastat tagasi. Nojaa, aga kui sain aru ja tuletas meelde, et see on ka rahvusringhäälinguülesanne, on sündmusi rahvani tuua. Ka nii-öelda tuletan valitsejatele mitte rahvusringhäälingutöötajana, vaid ühes erafirmas töötavale töötab ajakirjanikule meelde, et rahvusringhäälinguülesanne on näidata olümpiamänge, suuri rahvusvahelisi spordivõistlusi, sellepärast et aastaid ja aastaid. Aeg-ajalt kuuleme mõne poliitiku suust, et miks peab rahvusringhääling kulutama raha näiteks olümpiamängude ülekannete ostmiseks. See ei ole kulutus, see on investeering. Investeering, mida vajab kogu Eesti rahvast. Nagu vaja. Ma Ainar, me eile kuulsime siinsamas vikerraadio otse-eetris peaminister Ansipi suust lauset eratelekanal tehakse ära 100 miljondikku krooniga ja, ja samas esitas ta küsimuse, et miks küll rahvusringhäälingule, millele on peale selle, et seal on üks telekanal, on, on veel ohtralt raadiokanaleid ja muid funktsioone, et milleks on sellele vaja praktiliselt ligi ligi viis korda suuremat summat, et, et millega on selline põhjendatud ja ta leiab, et eratelekanalid tehakse efektiivsemalt ja ta ütleb, et olen veendunud, et ka siin rahvusringhäälingus on võimalik vahendeid efektiivsemalt kasutada. Ma ma nüüd ma nüüd kasutan seda võimalust, mida ilmselt rahvusringhäälingujuhtidel ei, ei ole keerulistes poliitilistes oludes võimalik teha, aga, aga mina väljendan siin rahvusringhäälingu otse-eetris oma siirast hämmastust meie peaministri. Kui mitte öelda rumaluse, siis vähemalt elu Kauke hoiaku pärast. Tuletan peaministrile meelde, et väide televisioon, see on imelihtne, ei pea tegelikult paika. Televisioon ei ole väga väga lihtne meediakanal ja avalik-õiguslik televisioon ja raadio on on ühe riigi normaalseks toimimiseks erakordselt vajalikud asjad. Kokkuhoid on alati võimalik. Küsimus on selles, mille pealt ja mille arvelt kokku hoida, et 100 miljoni kroonise aasta eelarvega on võimalik teha televisiooni aga mitte täita avalik-õigusliku missioon. Jah, ma panin. Ja mina olen töötanud nii avalik-õiguslikus ringhäälingus kui ka erameedias ja ja loomulikult ma ütlen, et on võimalik, on võimalik teha, programme on võimalik koonerdada, on võimalik kokku hoida ja kui me räägime siin eratelekanalite nägemusest, kuidas näiteks investeerida, kuidas, kuidas tehnilisi lahendusi parandada, siis siis eratelekanalite nägemus on väga lihtne, et me investeerime siis, kui midagi kõik on võimalik teha, tähendab, et see, et see, et hoiame inimestega tehnika arvelt kokku, see on üks variant, on, on, on, on loomulikult võimalik kokku hoida, aga lõpuks ühel hetkel see asi, see asi nagu enam ei, ei ei kanna, ei pea vett ja teine asi on see, et väga lihtne on teha programmi. Me kutsume tuntud bravuuritar, paneme ta stringide väele jooksma paljajalu mööda tänavat ja ütleme, et see ongi nüüd väga hea programm korjab mingisugust reitingute siis ja siis, kui, kui me lähtume, nagu sellistes kriteeriumites me võimegi täiesti vabalt öelda, ongi võimalik 100 miljoniga programmi teha. Loomulikult. Ma nägin hiljuti ühte ühest Eesti kommertskanalist uudisteprogrammi nime kandvas saates sellist lõiku, kus purjus eesti noorukid hüppasid pea ees, poria karjusid, mõnus mõnus, et et noh, me peame sellist sellist, sellist meelelahutust kuidagi tasakaalustama, seda tasakaalustada ainult avalik-õiguslik televisioon. Taas peaministrile, et igalt poolt on võimalik kokku hoida. Ma ilmselt kipun ennast kordama. Ilmselt on võimalik ühest kilost lihast teha ka 20 kilo viinereid. Aga ma ei ole kindel, et see on viiner. Peaminister peaks olema järjekindel. Kui ta ütleb, et eratelekanal suudab teha odavamalt samasugust programmi nagu Eesti rahvusringhääling siis mina küsiksin vastu, äkki on mingi erafirma, mis suudab tunduvalt odavamalt ja efektiivsemalt ka Eesti riiki valitseda, täita valitsuse ülesanded, näiteks liisime valitsus, liisime valitsus. See, mida valitsus, parlamendi ja parlament Nii ja ei pea seal olema 101 liiget, seal võib-olla 15 liiget ja riigihanke ja mind, mind hämmastab see. See peaministri, selline avalik julgus näidata oma ebakompetentsust. Esiteks panid arvudega mööda, 100 miljoniga ei tee keegi eratelekanalid ja ringhäälingu rahvusringhäälingu eelarve ei ole ka viis korda suurem ja teiseks, mis jäi. Ülejäänud on eratelekanalite kasu. Okei, aga mis jäi mulle hoopis teisest lõigust? Kellele nüüd antakse veel juurde muuseas raha, sellepärast et eradele vabastatakse loamaksust. Ma arvan, et üks, 10 miljonit kummagile kanalile tuleb kohe puhast kasumit juurde. Aga see ei puuduta ainult ERR ei aja siin ainult oma asju, see, see litakas, mis tabab, see tabab kogu kultuuri ja miks ma tahtsin öelda, et peaminister ei häbene näidata oma võhiklikkust, on see, kui ta Eesti raadio otsesaates ja pärast ka aktuaalses kaameras, mis ta, kus seda näidati, ütleb, et ma ju tegelikult ei tea üldse, kuidas teatrid tehakse. Aga ma arvan, et noh, mingi 10 miljonit kuni 10 miljonit Estonial pikka vaipa See on, see on täpselt seesama lähenemist seal, seal seal, nii hämmastav lähenemine, kuidas üks, üks, üks, üks tipp-poliitik võib väita umbes seda, et kuulge sõbrad sealt teatrist, te mängite siin tüki, kus teil on viis näitlejat. Aga miks, miks te kahe näitlejaga seda tüüpi ära ei mängi? Et kui te, kui te avastate rahvalikku tükki kolm musketäri, et miks pagana pärast Neli näitlejat tegelema, mängima tehke kahed ära milline kokkuhoid, mina olen kuulnud seda, et peaminister on öelnud näiteks saate tantsud tähtede kohta seda, et et tema temale teadaolevalt on tantsud tähtedega tehtud odavamalt kui näiteks ETV väga õnnestunud projekt. Laululahing, kusjuures ka see fakt ei vasta tegelikult tõele, sellepärast et laululahing oli ikkagi kolmanda või see tantsud tähtedega kolmandiku võrra kallim kui, kui laululahing ja kui peaminister on varustatud sellise informatsiooniga, siis ei olegi võimalik nagu nagu millestki rääkida, rääkimata sellest, et, et noh, me võrdleme võrdlematuid asju sellepärast et laululahing oli tõesti noh, avalik-õigusliku eetrisse vägagi sobiv projekt. Eesti rahvast liitev projekte, laul, erinevalt eliidi edvistamise kohast nimega tantsud tähendab just nimelt Et kuidas, kuidas tuleb üldse inimese peaajju selline mõte, et võrrelda, nagu öeldakse, siga ja kägu. No aga peaminister Ansipi erakonnakaaslane Kristiina Ojuland võitis paljude valijate südamed saatega tantsud tähtedega. See on poliitiliselt oluline saade Reformierakond. Mina pakun peaministrile võimalust natuke televisiooni tundes, ma, ma võin mõnedes küsimustes teda natuke tulevikus konsulteerida. Loodame, et sõnum jõudis kohale. Meie tänase saateaeg hakkab lõpule jõudma, aga kui juba täna jalgpallist juttu tuli, siis kiire ennustus, kes võidab homse finaali Saksamaa või Hispaania? No ma ennustan alati Saksamaa võitu, ükskõik millised võistlused toimuvad ja seekord ma olen, öeldakse oma oma oma eesmärgile üpris lähedal. Mul on täiesti ükskõik, aga selleks, et tasakaalustada rahvusringhäälingueetrit, ennustan ma siis võitu Hispaaniale ja Lauriga, minu süda kuulub ja on kuulunud kogu aeg sakslastele, aga aga ma millegipärast kardan, et Hispaania võidab täiesti tasakaalus lõpule. Absoluutselt. Sellega on tänane rahvateenrite saade läbi venelased, rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Ainar Ruussaar jaam, Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa suvise laupäeva jätku ja järgmisel nädalal on siin saatejuhitoolil juba siis meie hea kolleeg Aarne Rannamäe.