Teistmoodi võrreldes nüüd tänase päeva ülesannetega ta nagu pisut ajalool ajalooline ja viib meid tagasi üsna kaugesse aega, nimelt ta koondub peamiselt esimese nõukoguderinghäälingu esimese aasta ümber. See on siis 36 aastat tagasi väga pikk-pikk, aeg. Ja tolleaegsed olud ja ja ka töö oli hoopis teistsugune väga paljudes suhetes, kui see on tänapäeval. Peale selle, ma tahaksin kohe alguses täpsustada võib-olla oma ettekande pealkirja. Nimelt ma kõnelesin teemal mõningaid jooni Nõukogude Eesti Ringhäälingu tekkimisest ja arengust. Sealjuures muidugi tulevad ka võib-olla mõned tööd traditsioonide jutud ette, aga üldiselt oleks juttu siis ainult mõningatest momentidest, sellepärast et materjal on nii tohutu suur, et paratamatult ei olnud võimalik just täiuslikumat ettekannet teha. Kõigepealt millal siis Nõukogude Eesti ringhääling algas? Siin on üks väikene niisugune küsimus, mida peaks nagu paari sõnaga selgitama. Asi on nimelt selles et ega nõukoguderinghäälingut Eesti Nõukogude ringhäälingut ennem ei saanud olla, kui tekkis Eesti nõukogude sotsialistlik vabariik ja see on teatavasti 21. juulil. Ometi, kui me räägime esimesest nõukogudeaastast, siis kõik alustavad juttu 21. juuniga. Ja ma mõtlen, et ei ole vajalik eraldada seda esimest kuud omaette lõiguks, sest nagu meie ajaloo uurijat ja partei ajaloo uurijad ütlevad. 21.-st juunist peale algas sotsialistlik revolutsioon, edasi algas sotsialistlik revolutsioon ja edasi jätkus juba nõukogude Nõukogude vabariigi väljakuulutamise järel. Kõigepealt aga mõned mõned sõnad kodanliku korraaegsest ringhäälingust. Muidugi, kodanliku korraaegsel ringhäälingu areng mis algas teatavasti 50 aastat tagasi, on olnud erinev vastavalt ajaloolisele olukorrale ja selle ringhäälingu enda kujunemise loogikale. Mina tulin teatavasti ringhäälingusse 1940. aastal 21. juunil, nagu te arvatavasti teate ja mina siis rääkida peamiselt sellest, missugune oli siis ringhääling 1000 940. aastal. Kõigepealt võib-olla küsimus, kes siis juhtis ringhäälingut. Seal oli kõigepealt teile kahtlemata tuntud nimi kolonel Fred Olbri kõrgemat järku nõndanimetatud vabadusristi kavaler ja vabadussõja sõjaväe sideülemsidepataljoni rajaja, keda peeti ka üheks riigi truumaks väeosaks. Ja kui nüüd rääkida 21.-ks ju 21.-st juunist, siis meenub, et kui meie siis Veimeriga koos astusime ringhäälingusse et teda üle võtta, siis oli ka see kaitsevahtkond kutsutud välja sidepataljonist. Kohta võiks nii öelda, et tema figuur selgemaks saaks et kõik see, mis ta oli, tema positsioon, tema haridus, tema võimalused olla osanikuks osaühisus riigi ringhäälingus ja mõnes raadiotööstusettevõttes keegi selle võlgnes ta kodanikule korrale, kodanlikul valitsusele ja sellepärast ei saanud ka mingit kahtlust olla tema andumuses kodanlikul riigile. Antud juhul sel ajal Pätsi võimule samasuguse mentaliteedi kooliga Olbri vend, kes juhatas töökodasid ja auto garaaži. Saatekava osas mängisid juhtivat osa kaks meest Hanno Kompus ja Karl kesa. Viimane oli elukutseline ajakirjanik, esimest eestikeelset raadioväljaannete toimetaja kindla rahvusliku parempoolse maailmavaatevaatega. Hanno Kompus oli liberaalsem, tema oli kunstiinimene. Kusjuures minu mulje kohaselt need on muidugi isiklikud muljed. Sellest ajast. Nõukogude kunstitaotlused talle päris võõrad ei olnud, niisamuti kunsti ühiskondlik missioon. Kuid aktuaalses poliitikast hoidis, hoidis ta kõrvale ja läks õige varsti raadiost ära, nimelt kunstimuuseumi direktoriks. Võib-olla paljudele on uudiseks, et ringhääling oli kaudselt seotud ka eikellegi muuga kui okupatsiooniaegse nõndanimetatud omavalitsuse juhiga. Vapside füüreri Hjalmar Mäega, Jalmar Mägi mäemäe mittemägi mäginimetust kandis, tema vend, kes töötas ringhäälingusaagis, oli hoopis teistmoodi mees. Jalmar vaja oli Eesti Raadio ühingu esimees ja kolmekümnendatel aastatel raadiolehe toimetaja. Ja oli ringhäälingu koosseisus sel ajal ka mõningaid teisi nõndanimetatud vabadussõjalasi. Kuid kui ma nüüd seda räägin, siis ma ei taha sugugi sellest järeldust teha, nagu oleks eesti kodanlik ringhääling olnud olnud vapside ruupor. Sest me võime kohe esitada teise rea nimesid, kes ka töötasid ringhäälingus ja kelle progressiivse maailmavaates pole mingit kahtlust. Minu tõsi, seal oli kirjanik Paul Viiding ja lastesaadete toimetaja igati edumeelne pedagoog Jaan Rummo. Ringhäälingu algaastail oli isegi aeg, kus ringe liin koos kirjandussaateid korraldas pahempoolne kirjanik Aleksander Antson. Tol perioodil läksid eetrisse kodanluse korruptsiooni ja kodanluse tuusasid paljastavad epigrammid vasempoolne, luule ja nõnda edasi. Muidugi ei saanud Antson sellel kohal olla kaua, aga jälje ta jättis. Jälje jätsid mitmed teised progressiivsed kultuuritegelased, kes aeg-ajalt vahesid mikrofoni ette või keda siis kasutati saadete korraldajatena. Nii et siis ka ringhääling oli kahe kultuurivõitluse tandril. Kuid Pätsi pro fašistliku režiimi tingimustes oli tagasisurumine tagasi surumise tendents sedavõrd tugev, et progressiivse kultuuriilmingud jäid järjest vähemaks. Avaliku arvamuse osas. Vasempoolsete ja isegi liberaalsete kodanlike vaadete avaldamine muutus ka ringhäälingus täiesti võimatuks. Et, et kodanlik ringhääling oli rohkem tasalülitatud kui seda oli ajakirjandus ajakirjanduses näiteks ametiühingud, kes olid sel ajal niisugune progressiivsed ametiühingud, ma mõtlen niisugune progressiivne, arvestatav ühiskondlik jõuda ajakirjanduses siiski avaldati nende koosoleku kroonika vähemalt kuigi väikese kirja kuskil tagapoolringhääling ringhäälingus ei olnud võimalik isegi seda avaldada. Ja siin on, siin on kuidagi märgata üldse niisugust väga loidu reageerimist ühiskondlikele nähtustele välja arvatud muidugi see, mida juba siis propagandatalitus, kes tol ajal ringhäälingut kontrollis. Ettekirjutus. Seejuures oli ka ringhäälingupäevauudiste ja poliitiliste saadete saadete toimime lõpetaja toimetajate poliitiline haridus sedavõrd madal, et isegi 21.-ks juuniks ei jaganud nad reaalsete poliitiliste jõudude asetumist ei Eestis ega ka rahvusvahelises ulatuses. Päevauudiste toimetaja, et ei olnud suutelised isegi nimetama mõnd Eesti suuremad ametiühingut ja tema juhte saati siis taipama, et 21. juunil olid välis ja sisepoliitilised oli välis ja sisepoliitilise olukorra kujunemise tõttu Eestimaa kommunistlik partei ainus reaalne poliitiline jõud, kes juhtis täielikult. Täielikult küllalt löögi võimsat 20 tuhandelist ameti ametiühingute organisatsiooni, punakodanluse organisatsiooni Isamaaliit, kaitseliit olid tegutsemiseks täielikult halvatud. Nüüd tahaksin hästi lühidalt küll peatuda või nimetada mõningaid ajastu iseloomulikke jooni. Meenutades ajastu vaimse palge iseloomustavaid jooni tuleks kõigepealt võib-olla nimetada seda, seda fakti, et Hitler tuli 1000 933. aastal võimule. Ja natside suhtlemiskultuuri iseloomustas kõige paremini võib-olla see, et 10. mail 1000 933. aastal Hamburgis süüdati tuleriit kuhu heideti siis Marx'i ja Engels'i, Heinrich Heine ja Heinrich Manni Loudis renni ja Erik Maria remarki ja paljude teiste autorite teoseid. Muidugi Hamburgi tuleriit oli esimesi hoiatusi pärast põletati tuleriitidel juba inimesi. Ja sellele siis sissejuhatusele seal Hamburgis järgnes ka kohe Saksa Saksa progressiivse intelligentsi vangistamine, nende väljakihutamine maalt tekkisid mitmel maal niisugused, kus nad peavarju leidsid. Antifašistlikud keskused Moskvas hakkas ilmuma 36. aastal ilmus kuni 39. aastani ajakiri tas Vort ei kellegi muu kui Bertoltrechti Lion, Feuchtwanger, Ri ja Willy predeli toimetusel. No siin ma lihtsalt nimetan, et suurt osa antifašistlikku meelelaadi ujuta kujunemisel Euroopas ja kogu maailmas mängis Hispaania kodusõda siis riigipäeva põletamise protsess, mis tõstis ajastu kangelaseks Georgi Timi troofi. Siis prantsuse rahvarinne. Kominterni ja lõpuks tuleks mainitud Kominterni seitsmendad kongressi kus Georgi timmitrofi juhtimisel ja Nõukogude Liidu kommunistliku partei vahetul osavõtul töötati välja ühisrindepoliitika. Mis ka Eestis siis viis, 21. juuni võidule. No vot, need olid niisugused niisugused jooned, ma meenutan, tellid pekki, muidugi teate aga nad mõjutasid progressiivse intelligentsi meelelaadi kujuneks ja ka Eestis küllalt palju, nii et niisugused ideed peegeldusi muidugi küllalt kaudselt nagu küllalt kaudselt meie kirjanduses loomingus mõnedes muudes väljaannetes nagu album, tänapäev ja nii edasi. Ja, ja, ja kommunistlik partei muidugi oma tegevusega arendas neid meeleolusid. Noh, ma ei hakka kordama siin Pattaya, kui te teate ühisrinde tekkimist ja teate, missugused suhted ees rentniku intelligentsi ja töölisklassi vahel tekkisid. Aga vaat kui mina tulin ringhäälingusse, siis oli olukord seal, nii et samal ajal kui liikudes näiteks ütleme, ametiühingute ringides või Tartu ülikooli ringides siis need antifašistlikud meeleolud olid hästi tunda kohe. Aga ringhäälingus neid meeleolu oli vähe tunda, vähe oli tunda. Ja, ja siin oli niisugune kuidagi niisugune niisugune hoiak, et nii nagu Prantsusmaal kodanluse sel ajal, et parem parem Hitler kui rahvarinne. Ja muidugi see kõik mõjutas, seda tähendab situatsiooni missis ringhäälingus tekkis kui ringhääling võeti, võeti üle. No tutvudes siis lisuse kaadri olukorraga ringhäälingus sai ka minule selleks, et selle koosseisuga ainult selle koosseisuga neid ülesandeid täita, mis ringhääling nagu uues olukorras saidi ei, ei ole kuigi hästi võimalik ja sellepärast tekkis mõju mõte komplekteerida kohe uut koosseisu. Ning. Noh, läksin mina oma ettepanekutega neid hästi järele mõeldes ja tol ajal siis juhtus niisugune kohe päris imelugu omamoodi et ringhäälingu koossessis, nende ettepanekute tagajärjel ma mõtlen, toimetuste koosseis suurenes 100 protsenti. Muidugi, kui ma nimetan siis neid praegu neid arvusid siin siis nad tunduvad võib olla kutsuvad pisikese muile esile, sest nad on niivõrd väikesed võrreldes praeguste sadade toimetajate arvuga. Nimelt vana koosseis toimetuses oli umbes no isegi täpselt 16 inimest. Ja niisama palju siis tuli uusi juuri juure. Vaat selle ettevalmistamise käigus õnnestus mul see, need nimekirjad nimekirjad peaaegu täpselt taastada, ma ei hakka neid kõiki siin üles lugema, kes olid need uued ja kes olid need vanad. Mõnda vana ma juba nimetasin. Aga Ma siiski, noh, võib-olla paari inimestelt anda muljet, kuidas või kes nad siis olid, ehk lühidalt, iseloomustaksid noortesaadetesse näiteks tulid esimese nõukogude aasta jooksul juure siis Jaan Romole abiks liit, uiman teil hästi tuntud veteran. Siis oli seal veel Paul Härm, siis oli Kaarel korsem samuti päevauudistetoimetusse suurenes tunduvalt, kirjandus. Toimetus suurenes. Ja no ära läinud Hanno Kompuse asemel tuli siis saatega juhataja kohale Leonhard Hallop, kes oli lõpetanud Võru Õpetajate seminari juba seal, olles lülitanud vasepoolsesse liikumisse, kavatses jätkata õpinguid Tartu ülikoolis, kuid alles pärast sõda lõpetas TPI majandusteaduse osakonna. Olles samal ajal Eesti tähendab Nõukogude kooli vastutava toimetaja ase täitlejatodaali küllaltki erudeeritud inimene, püüdundaa. Surnud August, korsem oli siis tema lähema abiline, Augustus Arsenali, trükitööline, lõpetas Tallinna kolledži. Võttis osa vasepoolsest liikumised liikumisest, oli ulatusliku lugemusega mees. Laia silmaringiga mees, töötas algul Leningradi pärast kui oli evakueerimine, töötas siis Leningradi Eesti saadete toimetuses ja koos Allopiga läksid siis üle Laadoga jää blokaadirõngast välja. Noortest juurde tulijatest, kellest, kes nii hiljem on meie avalikus elus silmapaistnud mainiksin lastekirjanik Iko Marani kes siis töötas tõlgina ja toimetajat Riina Tederit, kes oli lõpetanud Tallinna kolledži, astunud ülikooli filosoofiat õppima, kuid sõja ajal ta evakueeris ka ja sõja ajal rahvakomissaride nõukogu tõi ta siis Moskvasse õpingute jätkamiseks. Tegelikult lõpetas ta ülikooli alles pärast sõda filosoofia alal ja asus tööle Pattaya instituuti, kus temal teenete eest marsiheegelduse teoste tõlkimisel ja toimetamisel eesti keelde anti. Eesti NSV teenelise kultuuritegelase nimetus suri mõni mõni aasta tagasi. Võib-olla paar sõna ajapuudusel ma rohkem neid ei mainiks neid töötajaid. Kuid ajaloo ajaloo jaoks on mul need nimekirjad olemas, nii et omaette ainult koos, ma annan nad ära. Võib-olla ma mainiksin neid põhjuseid lühidalt, millest see koosseisu suurenemine tingitud oli, sest selge oli muidugi see, et ega me ka ilma vana kooses ilma vana koosseisud ta ka läbi ei saanud, kohe. Kuna nendel olid ikkagi kogemused olemas, no kõigepealt suurenes saatemaht, sest kodanlikus ringhäälingusse oli ainult seitse ja pool tundi. Nüüd nagu keskmine saatemaht, minul mitte täielikule mittetäielike Landmen esimesel nõukogude aastal ulatas 10-le tunnile. Väga tublisti suurendasid oma töö oma oma osa töös laste ja noortesaated, kooliraadio hakkas järjekindlalt tööle, senna lisandusid veel veel igasugust kuuldepilv, pildid, kuuldemängud. Noh siis päevauudiste muidugi saated, sest esimesel aastal nagu te teate, Ringhääling väga palju tegi ülekandeid, reportaaže organiseeris väga paljud tööliste talupoegade intelligentsi esinemisi ja seega siis päevauudistesaadete koosseis niisamuti suurenes. Ja muutus ka senine töökord ja stiil, sest peab ütlema, et kodanlikus ringhäälingus see oli võrdlemisi. No niisugune niisugune käsitöö elik või niisugune niisugune väikene. Ja ei nõutud ka arhiivi vähemalt kunstiliste saadete osas mitte mitte samuti ka mitte kunstiliste saadete viseerimist. Ühesõnaga, kõiki materjal ei tulnud isegi mitte masinale ümber kirjutada. No nüüd siis nõukogude esimesel aastal tuli siiski arvestades vastavaid eeskirju sisse seada kindel kord arhiivi osas ja see tuld omakorda jaga kindel viseerimise kord ja see omakorda ka suurena suurendas töömahtu ja üldse kollektiivne töö suurenes, saadete vastastikune läbiarutamine, noh see see kõik ennem tegi lihtsalt üks inimene kuidagiviisi valmis ja asi asi läks, aga nüüd ta tuli ikkagi nii eriti suuremat saated kollektiivselt läbi vaadata, arutada, kritiseerida nii edasi, kõik see suurendas töö koormust, aga ma usun, et tööl oli sellest siiski kasu. Uute juurdetulijate osas oli veda kommuniste, nii et sai kasutada siis oma parteiorganisatsiooni. Niisamuti asutati komsomoliorganisatsioon. No võib-olla ehk mainida seda, et. 15-st uuest inimesest evakueeris tagalasse seitse. Kui me võtame siin raadiolehe juures töötanud ühe seltsimehe veel juurde, siis koguni kaheksa ja välismaale läksid siis kolm ja ülejäänud jäid Eestis vanas toimetuses niisamuti. Välismaal läksid kolm, ülejäänud jäid Eestisse. Nüüd tahaksime lühidalt peatada. Nii lühidalt kui saab, siis ma vaatan Kell jõudsalt läheb edasi. Nõukogude Eesti ringhäälingu saatekava iseloomulike joonte juures. Vaatasin kahte kuud. Esimene jaanuar 1940 ja teine jaanuar 1941 esimene siis kodanliku korra aine Riidjalid ja teine Nõukogude ringe äri, kui ta oli juba tükk aega eksisteerinud. Kahjuks on need saated hävinud ja muid võimalusi ei ole siin saatekava vaatlemiseks kui ajakirjanduses avaldatud, eeskätt raadiolehes avaldatud saatekavad. Aga muuseas, kui te lööte lahti 1940. aasta see tähendab siis enne pööret 1940. aasta raadiolehe jaanuarikuu esimese numbri siis leiate sealt esimesel leheküljel. Artikli Johannes Barbaruse 50 50. sünnipäeva puhul. Ja sealsamas kõrval kohe teisel leheküljel leiate peaminister Jüri Uluots, 50 aastane, nii et kokku panevad kokku pannes lähevad parajasti vastav isik niiviisi ainult et uluotsa pilt on siis viis korda suurem kui Barbaruse pilt aga, aga temale pühendatud artikkel viis korda vähem kui Palvarusele pühendatud artikkel. Raske on öelda, kas siin on mängus tolleaegse toimetaja Aleksander Illi käsi, aga fakt ise on tähendusrikas. Tõmbist uluotsast polnud midagi kirjutada, aga teravast, kapitalistliku ühiskonna kriitikus barbarlasest küll. Ja fakt on ka prohvetlik. Kuue kuu pärast asus doktor Johannes Vares-Barbarus peaministri kohale. Nii või teisiti ka selle fakti kaudu jõuame kahe ideoloogia kahe kultuurivõitluse teema juure. Kuigi võib-olla, et ei oleks pidanud jõudma. Sellepärast et ringhääling oli Pätsi diktatuuriperioodil. Nagu ma juba ütlesin, rohkem tasalülitatud, isegi kui ajakirjandus. Ometi tegelik elu on alati tugevam kui igasugused keelud ja korraldused. Ja siin on küllalt palju, võib-olla ka tolleaegse ringhäälingukavas niisugusi materjale, mis näitab seda läbilöömist läbi keeldude. Kuid kahjuks ei saa seda teha, seal analüüsi teha, kuna materjalid, nagu ma ütlesin, neid ei ole säilinud. Lähme nüüd nende saatekavade juurde. Mõlemad kuud jaanuarit, nii et 1940 kuni 40 eks algavad sõnalis muusika muusikalise sõnalises muusikaliste saadetega 1940. aastal rahvusliku kultuuri lipuga, mille tähtsamaks sisu osaks on peaminister Jüri Uluotsa. Pätsi režiimi ülistab Isamaaline. On kavas sotsialistliku ülesehitustööhommik mille peamiseks osaks on Tartu Ülikooli rektori professor Hans Kruusi kõne eesti ja vene rahva sõprus eile ja täna ja kontsert eesti ja vene muusikast. Siin seisavad seega vastastikku natsionalism ja internatsionalismi millest räägivad teised sõnaliselt saated kodanlikus ringhäälingus jaanuaris 1940. Otseseid poliitilisi loenguid ei paista nagu eriti eriti palju olevat. Noh, kui mainida, siis tööliskoja loeng, mille tagapõhjaks on tööliskoja kui ainsa tõeliste esinduse välja mängimine mööda minnes ametiühingutest, välispoliitiline vestlus ja Loimud loengut, millest üks räägib Ameerika Ühendriikide välispoliitikast kodanliku vabariigi tekkimisel muidugi antud momendil 1000 940. aastal on Ameerika Ühendriikide välispoliitika OP hoopis midagi, midagi muud, nemad rääkisid vats siis sellest ajast. Nõukogude Eesti ringhääling 1000 941. aasta jaanuaris pakub palju poliitilisi ettekandeid ja saateid, seda enam, et käsil on parajasti NSV Liidu ülemnõukogu saadikute valimised esma esmakordselt Eestis. Rohkearvulised mitmekesised valimissaated kõnet, reportaažid, intervjuud vahelduvad poliitiliste saadetega, mille eesmärgiks on esiteks partei ja valitsuse poliitikat selgitada rahvast kaasa tõmmata selle poliitika teostamiseks. Keskkomitee põllumajandusosakonna juhataja Aleksander Haagen räägib, maareform on lõppenud, plaanikomisjoni esimees Oskar Sepp räägib majandusplaan 1009 41.-ks aastaks. Teised nende hulgas tulevad ka nende hulka tulevad ka arva arvata ametiühingute keskliidu ja maatööliste ametiühingu pidevalt korduvat saatjaks edasi. Teiseks saated poliitiliste teadmiste levitamiseks EKP ajaloos, Nõukogude Liidu ühiskondlikud klassid, omandivormid Nõukogude Liidus, Lenini üle maailma. Tunnustus, riiklik sotsiaalkindlustuskolmandaks, nõukogude kodumaa tutvustamine ja revolutsioonilise liikumise ajalugu. Sari sotsialistlik kodumaa, see oli väga ulatuslik sari, mitukümmend saadet läksin. Verine pühapäev 1905 punaarmee loomine. Erikohale saatekavas on asetatud Vladimir Iljitš Lenini hääl kus Eesti raadio kuulajatel on võimalus kuulata Lenini häält heliplaatidel. See ei olnud siiski mitte esmakordne ja esmakordselt tehti seda juba eelmise aasta suvel. Muidugi ei puudu kavast ka välispoliitiline Rein Ringvaade. Noh, palju siin kommenteerida ei ole. Kodanluse pool, mõned kuulajad poliitilist otsustusvõimet, segadusse viivat saadet või siis otsest natsionalistlikud propagandat töötav rahva poolel. Siig Endel poliithariduslik, võib-olla mõned ehk ütlevad, et kas ei ole seda liiga palju palju korraga, kuid ärge unustage, et nõukogude kord oli alles taastatud uus ja huvi selle vastu väga suur. Ja see nagu ühekorraga pühkis ära kogu selle vaikiva oleku rahva poolt oli väga palju küsimusi ja seda näitas ka poliitilise kirjakasti saadevis. Sisse seati 28. märtsil 1000 941. aastal, mida minul tuli toimetada. Mõni päev tõi 10 kirja, teine päev 20 kiri, aga siis tuli tuli päev mis oli rekordiline 100 kirja. See oli tolle aja kohta väga suur arv, oli väga kriitilisi, kirju oli väga tõsist ettepanekutega, kirju oli väga kaasatundvaid til kirjad, siis liigitati sisu järgi anti nii hästi üldistavaid Puiga konkreetseid vastuseid, osalt ka posti teel. Aga millest siis kodanlik ringhääling oma kuulajatele veel rääkis? Suure osa sõnalisus saadetest jaanuaris, niisamuti ka teistel kuudel võttis oma allataoline materjal nagu nagu naiste ülesanded näiteks seega poliitilise tagapõhjaga siis käsitöö, kodu, kaunistamine, meie lapsed ja meie naine, port. Maanaiste seltsid, rahvad, toidud ja nii edasi. Muidugi selles osas oli paljugi kasulike näpunäiteid praktiliseks eluks jaanuarist 1941. Nõukogude raadio osas oli neid küsimusi pisut ehk vähem, aga nad on siiski olemas, kui laiadele hulkadele vajalikud. Neid leiame nii põllumeeste saadetes kui ka erisaadetena. Talispordiharrastamist oli näiteks lasteaiad, kasvatustegurina, tervishoiu rahvaministeeriumil loengut, rahvakomissariaadi loengud, laste kehaline kasvatuspealinn, Kehakultuuri harrastamas, harrastamas rõivaste ümber tegemist oli ja nõnda edasi. Nüüd vaatame ja see nii kultuurisaadete osas on minu arust päris huvitav. Kuuldemäng jaanuarist 1940 jaanuaris 1000 941940 Ellen Nyirmanni vaibunud tuuled, Enn Irdi kuuldemäng katedraal, viies järgus. Ilmi Raidma karjapoiss lööb sekka valve sarettok, mis jumal on ühte pannud Eerik Laidsaar meister ja sellid. Kuuldemängud Nõukogude raadios, 1941 jaanuar. Aleksander Orneid supp, laaton, kretset kuuldemänguks seadnud Kaarel korsett, Ostrovski, talendid ja austajad kuuldemänguks seadnud Albert püksi. Andreis upits draama 1905 kuuldemänguks seadnud Alberti üksib Eduard Vilde pisuhänd. Kuuldemänguks seadnud Albert eksib pesu anna puhul on ehk huvitav meenutada ka koosseisu vana vestma Paul Pinna Matilde Marie Parikas, Laura Marimeet, Ludvig Sander, Albert üksi ja piibeleht Hugo Laur. Ma arvan, kuuldemängude puhul on vist igasugused kommentaarid täiesti liigselt, ei taha ka sellega sellega küll öelda, et see nüüd määras kogunit seda kodanliku korra aegsed ringhäälingu kuuldemängude kava sellest võib olla ühest kuust võrdlusest on, on vähe, aga te näete, missugused drastilised vahed siin siiski olla. Noh, kodanliku korraaegsest skulptuuri saadete hulgas selles jaanuarikuus võiks, võiks ehk nimetada Barbaruse 50. sünnipäeva saadet siis reportaaži mehed maa all, kui seda kultuuri saat üldse hulka üldse lugeda. Ja tingimusel, kui sealse kodaline maha maa harjata siis Tammsaare, hollandi keeles ülevaated ilmunud kirjandusest ja muud taolised mida oli, aga suhteliselt mitte mitte palju. Nüüd, mis puudutab muusikalisse kamba. Ma vaatan, mu aeg hakkab nii kiiresti lõppema. Ma ei suudagi sellel peatuda, kuigi mul siin analüüs on tehtud, tehtud, ma nimetaksin ainult seda, et võib-olla muusikalises osas on kodanliku ringhäälingu kultuuri missioon vast ehk kõige suurem ja, ja paremgi. Aga ka siin on tendents slikus näha. Nimelt kuigi kodanliku ringhäälingu muusikaline kava sisaldab no vene klassikalist muusikat, näiteks Tšaikovski on küllalt armastatud helilooja, mida tihti esitatakse aga nõukogude nõukogude heliloojad, mis sel ajal juba omandasid maailmakuulsuse. Need on kuidagi niivõrd tagaplaanil praegu minul olevatel andmetel või mul on kuri-kuri kahtlus, et näiteks Šostakovitši tuli esimest korda. Raadiokava alles nõukogude ajal augustikuus 1940 ja pealegi pealegi veel niisuguse plaadi kaudu nagu välismaa Šostakovitši Philadelphia sümfooniaorkestri ettekandes ja Pariisi sümfooniaorkestrile ettekandes järelikult oli kodanlik ringhääling selles osas isegi tagurlisematel positsioonidel, kui lääne lääneringhäälingut olidki. Muusikalisi kavu, kui neid võrrelda jaanuar 40 ja 41, siis siin muidugi, ka see kaalukeel tunduvad kaalu Nõukogude Ringhäälingu kasuks. Ma ei hakka siin nimetada mull nimetama ajapuudusel. Aga siin see muusikaline osa, mis nõukogude Ring hääli andis oma esimesel aastal on küllalt küllalt ja küllalt tõhus. Nii kogu see, ütleme, niisugune saatekavade analüüs ja võrdlus on muidugi oleks üks pikema aja töö, aga küsimus kerkib. Kas seda ongi nii väga vaja teha ja sellepärast, et tendentsid peaksid olema selged ka pealiskaudsemalt tutvumisel. Pealegi on meile kodanlik ringhääling juba vägagi kauge asi. 1940. aastal revolutsioonist vöödest on möödunud juba 36 aastat kodanlik ringeni. Kodanliku ringhäälingu igagi on lühike ainult 14 aastat. Nüüd on nõukoguderaadiol juba kujunenud omad traditsioonid, mis tööd kannavad. Ma tahtsin paar sõna nimetada ka edasise arengu kohta. Ma ei ajapuudusel sind ainult paari paari sõnaga. Mina isiklikult hindan nõukogude raadio, kui nüüd vaadata Nõukogude Eesti ringhääling vajadusi, ma hindan väga ja väga kõrged just sõjaperioodi. Ja ja kõike seda tööd, mis tehti sõja ajal. Ja mulle tundub, et see periood lõi just need alused, mis, millele rajanes pärastsõjaaegne Ringhääling. Kodanlik Ringhääling ju peaaegu niisama hästi kui hävis. Mesisime täiesti paljakäsi asper mäletab küll seda aega Estonia varemete ees ja küsimus oli selles, et kust leida kohta, kuhu panna stuudiot, et ringhäälingusaateid alustada, no neid tehti, nagu te teate algul Estonia teatri keldri see oli tehnika osas. Siis saatekava osas oli meil juba kõik sõja ajal endal moodustatud. See oli iseseisev raadiokomitee oma kollektiivid, toimetajad, diktor, kõik olid olemas ja vot sealt läht läht lähtusime siis edaspidises edaspidises töös. Ma tahaksin siia lisada veel oma arvamisena seda, et et mulle tundub, et seal sõjajärgset kultuurielu tagalas, milles raadio esid mängis küllalt olulist osa, on üldse veel vähe uuritud. Mis puutub raadiosse, siin on nüüd üsna häid sügavaid vagusid ajanud Silvi kalkus oma diplomitööga, siis säde Burge ja kirjanduse osas üsna säravalt kirjutatud asi noore kirjandusteadlasi, kes ja vala vara varalahkunut kirjandusteadlase Evi pringi teos raadioosast Kirjanduse saadete suhtes. Aga siin on veel väga palju kündmata põldu ja vot säält tuginevat ometi tugineb ometi kogu see kultuurielu, mis meil pärast sõda siin edasi läks. Viiekümnendatel aastatel minu arvates toimus raadiotöö tuntav laienemine, süvenemine nagu suur jõgi oleks oma sängi laiendanud, et täita oma vooluga kogu meie ühiskonnaelu igapäevane inimeste elu ja teda edasi viia suurte sihtide poole. Ja tänapäeva elu me juba ilma raadiota ette kujutada ei saa. Oleme me siis raadiokuulajad või oleme raadiotegijad. Sellega ma lõpetaksin. Järgmine ettekanne on seltsimees Sillartilt raadiotehnika arengust Eestis. Palun asume siia tihedamasse ringi, siis me näeme paremini, sest siin on tarvis ka vaadata. Ja mul on tunne, et tubades peaks olema meie töö kuulda. Ma juhin armsate kolleegide tähelepanu sellele, et valge saali uksed on avatud. Ja kui te tahate meie tööst osa võtta, siis järgmise Etegandajal jääte te poolest ilma. Sest siin tuleb ka vaadata. Ma pean kõigepealt vabandama, et see materjal pildimaterjali, mis avaldanud see on arhiivimaterjali ja väga vana materjali, tihtipeale mõned pildid on väga tumedad ja valge saal on valge. Õppimine läks teha päris ei saa. Aga osa neist on muidugi vaadatavad. Teiseks veel kõik pildid ei ole päris nii ajaloos kronoloogilises järjekorras, vaid on natukene tuleb sõnaga neid õieti paika panna. Kui me algaks võrdlemisi varakult nimelt side ajaloost Nõukogude Liidu side ajaloos on märgitud, et 1900 12 aastal oli Eestis ainult kaks raadio saatejaama. No need ei olnud mitte ringhäälingujaamad, vaid Telegraphi saatejaamad ja nendega ei olnudki võimalik üle kanda muidugi häält, vaid andnud telegraafi. Need asusid, üks oli Tallinnas, ühe kilovatine saatja ja teine oli siin Ruhnu saarel. Muidugi esimese maailmasõja ajal ehitati terve rida jaamu just telegraafijaamu ja kaks või üks komplekt. Pelingaatori jaamu nimelt, millega oli võimalik teisi saateid kindlaks teha? See oli üks, oli Pirita jõesuus, siis oli Pärnus ja Kõpu tuletorni juures. Muuseas siis need saatejaamad on tulnud ajalukku sellega, et kunagi toodetakse 14 aastal Saksa sõjalaevad pommitasid Paldiski ja siis ära minnes üks ristleja Magda põrk sõitis Osmussaare madalikule ja see kutsus kiirest abiks omal teisi sõjalaevu. Aga need kolm jaama tegid siis selle asukoha kindlaks, andsid teada muidugi mereväejuhatusele. Sõnad muidugi, ehitati Tallinnasse veel sadamatehastesse Lasnamäele siis Haapsalu ja põõsas pääle ja, ja Hiiumaale või Saaremaale ka üks ja need, nagu ma nimetasin, olid peale esimest maailmasõda. Kõik peaaegu varemetes järel oli siin Tallinna Sadama ja nimelt ma ise töötasin selles ka 1985. aastal, see oli. Muidugi oleks tore muuseumis seda vaadata, seal kondensaatori näiteks ei osatud teha kõrge sageduse või kõrgepinge jaoks olid harinud leida purgid, noh, võis ainult ümber võtta, vot nii jämedad. Ja need on umbes täpselt samasuguse kujuga nagu koolipingis oled õppinud. Ja terve suurjaam oli. Kahekordse maja, sest siin sadamatehastes ja aga vastavalt rahvusvahelise konventsiooni alusel ei lubatud töötada kindlaid jamasi enam seal jaamas ja pidi ehitatama kustumatu lainega saatejaam. Kustumatu lainega saatejaam ka ehitati Haapsalu, see on tuntud nõndanimetatud Haapsalu jaama nime all, vaatan nüüd. Siin on muidugi sadamajaam märgitud terve suur hoone oli täis, seda ehitust. Ja väga ei saanud, väga tore, leidus. No siin on 1900 20. aastal üks saatejaama vastuvõtte, osa siis kasuta, oli muidugi väga primitiivsed vastuvõtjad ja. See ei ole uuritasin ja saatejaamade osad. See on põhjust laeva saatejaamad tuttav läbi. See on harilik üks laevajaam, mis töötas ka kuni 1009. Saatelambid siis veel vesijahutussaate laantes ei tuntud. Siin pakub huvi mikrofonide, seal esimene mikrofon, süsimikrofon tähendab, kujutab endast ühte süü Narva siin kahe kontakti vahel siis vastu rääkides, siis vastavat vooluringi takistus muutus ja siis oli tema mikrofon, tema algkuju. Siin on juba noh, nisuke 1900 25. aastal kasutada mikrofon juba tunduvalt keerulisem. Selle ajal umbes 1000 925. kuuendal aastal põhiline vastu võeti, oli ju detektorvastuvõtja, siin on toodud rida skeemisi, mis märgivad ära neid vastuvõtt, kõige tüüpilisem vastuvõtja oli muidugi sarnane. Detektorvastuvõtja direktor, kristall ja tele on jaa, muidugi häälestus, kondensaatorid muidugi vastavalt antennile. Need olid need põhilised. Noh, siin ongi üks selleaegne raadiovastuvõtja detektorvastuvõetav, näete, meie suur ja suured poolid ja siinjuures Et see on juba juba nii tööstused välja lastud, juba. Detektorvastu Lorenz Atonen, jah, detektor siinsed otsisid siin elada ja kohta, kus siis oli kuuldavas kõige parem, kõige tüüpilisem vastuvõtja üldse, mis siis rahval oli, 25. ja kuuendal aastal oli detektor aparaat muudetavad poolidega koolidele intuitiivset seotut. Ja siis häälestus kondensaator siinjuures muidugi peab märkima vastuvõtjad, selle ajal ei olnud nii vabalt müügil nagu meie praegu läheme. Et ostame kauplusest vastuvõtja, see oli riigi monopol ja selleks oli tarvis luba, et üldse raadioaparaadi müüa või osta. Ja raadioseadus, kui sellist veel ei olnud, kasutati tsaari veneaegsed seadust, mis oli 1912 välja antud selle alusel siis teod, no siis on ka selleaegsed lampide arengus näeme, et ta on päris vastuvõtte või valgustuslambitaoline, peaaegu siin vahet ei ole. Siin on siis üks Adolf harilik periood. Veel peab märkima, et meie nagu teame, et raadiovastuvõtjad pannakse Debsel seina ja, ja võime raadiot kuulata või nüüd transistoriga käime kaasas ja pole mingit vooluallikat, siis oli väga tähtis. Sest tal oli harilikult kuue kuni 12 voldi Se akumulaatoris köeti tema kütet, anood oli 120 volti, sageli 100 volti. Ja selleks oli suht anoodpingepatarei olemas ja selle voolutarvidus oli ka väga suur, nii et pidid tihti laadima seda akud. Vot esimene niisugune ka selleaegne üks põhiline lampvastuvõtja näeme, et siin on patarei olemas juba kütte jaoks Yalekuleerimine ja samuti lasin anood patarei harjunud tühja lambiline ja vastava reaktsiooniga. See oli nüüd umbes ka 25. kuuendal aastal. Auto väliskuju. No vot, me jäimegi vahepeal nüüd vastuvõtjaid vaatama, selle ajal. Siis otsustati ehitada Haapsalu raadiojaam selle. Just sellepärast ehitati Haapsalu, et seal olid mastid olemas, siis oli olemas hoone olemas. Samuti veel kirjutas bensiiniait ja sammast kõrvalhooned. See mass tuli umbes 190 meetrit oli kõrge. Saatja ise telliti. Saksamaalt telefoni saatja, ka õhkjahutusega olid veel lambid muidugi küllalt suure võimsusega saatja nimelt kaheksa kuni 10 kilovatti 10 kilovatti, töötas viimasel ajal. Ja siis tema vooluallikad. Olid ka kõik, näeme muundajad, tähendab mootorgeneraator, praegu me saatusest aparaadi ei näegi, peaaegu. Muidugi tekib kohe küsimus, mikspärast kasutati kõiki niukseid agregaate seal. Sellepärast, et ei olnud veel voolu alaldi tõde. Noh, areng nii kaugele, et oleks võinud kõrgepinge Sid alandada. Nii et olin masin generaatorit, mõnes pool tarvitati isegi akusid saatejaama noodipinge saamiseks mitu mitu 1000 volti, 10000 volti või 12000. See on selle aparatuur. Selle saate aparatuur, kus tehti ka esimesed katsesaated. Peab ütlema, et kui seda ajakirjandust selleks ajal jälgida, siis näib, et põhiliselt olid tehnilised huvid saade mikrofoniga saate modelleerimisest kogu aeg kasutad ikka telegraafi tööd. Aga peab märkima ka, et et ei oldud veel tehnilisi inimestel kogemusi mikrofoniga töötamiseks nimelt selles suure saatja modelleerimist tarvitati ühte kolme lambist väiksed võimendajad, mis võib-olla andis seal kaks-kolm volti välja elus ning seda siis modelleeriti seal modelleerimise muidugi sügavus oli väga halb ja seda tõendab ka vastav kirjeldus. Ja Tartus. Et kui see esimene katsesaade oli üheteistkümneil mail 1924, siis tartus kuuldi jah. Kuldrannake lauldi ja midagi ikka tuli, aga suured raginad ja mürinat ja midagi oli seal muidugi esinest. Haapsalu ühisgümnaasiumi segakoor aga Tartu edasi andmetel on esinenud ka seminarikoor, nii et siin päris selge ei ole. Teine saade tehti sele. Saatega ja samal aastal 1009 24 12. juunil juulil siis juba tehti juba väike stuudio vaade oli süüditud, väike väike stuudio, seda on küll väga raske jälgida. Siin näeme, et mikrofon on riputatud siia ülesse, siin on seina telefoniaparaat, sealt on võetud lihtsalt mikrofon ja noh, et teda on väga kaja vähendada, on need vaibad või suurrätikud riputatud siia ümber ja see oleks siis ringhäälingu esimene niisugune või helistuudio katsesaade stuudio. Nii et küllalt küllalt, näeme, et see hakkas väga primitiivselt peale. Siis esises esines muidugi siin ka kolmeliikmeline orkester. Ja see siis, see oli just selle juulikuu sees. Üks tõsisem saade toimus aga 1925. aastal, 27. septembril. See oli juba nagu natuke juba juba nagu raadiosaate moodi nimelt Kungla rahvamajanduse asus saatjast kaks kilomeetrit eemal, seal oli siis see heli laulukoor Cyrillus Kreegi juhatusest oli. Ja see ülekanne siis läks muidugi saatjasse. Ja seda saadet siis kuuldi muidugi saati oma võimsuselt oli sel ajal võib-olla üks suuremaid, seepärast et ringhäälingusaatjat kõik olid sel ajal veel kahe, kolme kilovatist, 10 kilovatist saated peaaegu ei, ei olnud. Muidugi siin on üks. Mees nimelt Laurmann tema oli saatejaamaülem selle ajal ja tehnikahuviline tema siis initsiaalid. Põhilist need saated korraldati muidugi, postivalitsus oli ka huvitud sellest. Nimelt ta tahtis anda raadiokontsertide ülekandmiseks põhiliselt kasutades. Sealtpeale ka selle 1009 25. aasta katsed enam Haapsalu saati jamaga teha ei saanud, sest sidepidamine läks niivõrd tihedaks. Et jaamale ei olnud lihtsalt vaba aega. Siis muidugi needsamad inimesed. Meie posti valitsuses tähendab siinsamas Kreutzwaldi tänav 12 toimusid katse saated provisoorselt, ehitasid ühe katsesaatjad, toimus sellega siis katsesaated kuni 1926. aasta, millel siis päris saate hakkas. Siin on siis toodud Tallinnas Pika ja võimu tänava nurgal sel ajal piko ja vaimu taamal nurgal pikk 43 maja, kus siis hakati asutama ringhäälingu stuudios, et seal oli neli ruumi. See toodud asusid siis neljandal teisel korrusel. Ja üks ruum oli nendest stuudioruum. See oli umbes 55 ruutmeetrine tublisse vaipa, mis me näeme ka pärast tubliste vaipadega sumbutatud vaibad põrandal siis tehniline keskus. Ja siis oli seal ka üks ruum nii-öelda ametiruum ja teine oli siis veel uuete ruum. Saated. Saated nagu me pärast näeme, olid kõigist kaks, kaks tundi. Ja saate ise asus koplis. Nimelt 1001 23. aastal ehitati ka rannaraadiojaam ja telegraafijaam, mis pidas sidet laevadega. Ja see saatejaam, mis telliti kaadele funkeni saate ja noh, ta võis olla natukene suurem kui see valju öelda kast. See paigutati ka sinna jaama ja siis ühtlasi oma vooluseadmetega Räägime veel natukene stuudiost, põhiliseks seal, pikal tänaval oli mikrofon, sisi mikrofon sinna edaspidi veel näidatud ja siis kolmeastmeline otse köetav lampidega võimendaja. Sellele järgnes siis potentsümmeetriga üks mikser ja sellel siis liini võimendaja üks väike kaheastmeline või üheastmele võimendaja. Oh see ongi siis liini võimendaja. Võrdlemisi nii primitiivselt aeti läbi, rohkem ei olnud, see on siis see esimene tehniline keskus, mis asus siis seal. Pikal tänaval siin on tehnik, ka tema on kõrvaklapid peas, ta jälgib ise saatjat ja siis reguleerib nagu umbes praegugi Mikseri taga potentsiomeetrid, milles Aneme, mis siin on juures seal kõik akude laadimiseks, sest akud, nagu siin näeme veel akud olid üks väga tähtis asi, aga siin on need impulsmeeter selleaegne. Noh, mina ka põhiliselt on katsunud uurida, mis, millest ta koosnes. Et näitajad on üsna palju siin peal, aga, aga kuidas ta näitas, mul ei ole ka ülevaadet sellest No siin on selle nii-ütelda tehnilise keskuse tehnilise talituse aparatuuri montaazi poolt vaadates, sinu kõik akude laadimiseks on nähtud võimendajad. Väga väiksed on midagi, see on mitu korda võetud. Vot siin oli ta suurematel, oh, siin ongi, aga nii kahju, et vist ei näegi peaaegu seda. See oligi esimene stuudio üldse, mis sinna laia ja, või pika ja, ja siis selle võimu tänava nurgale ehitati. Ta oli sinise riidega seest vooderdatud. Ja siis tal oli klaver ja klavessiin. Ma ei tea, miks klavessiin oli mikrofon ja kui orkestris mängis, see tuli siis oma pillid sisse ja mängis ka siin ära. Samuti toimus siin teadvustamine ja päevauudiste jaoks selle kõige nende lugemine asi. Vot siin ongi esimene diktor, esimene ringhäälingu direktor ja esimene ütelda päevauudiste ja selle toimetaja ka kõik ühes esimees Aleksander Tamm oma oma mikrofoniga. No siin on see olnud Reinson, see, neid mõlemaid nimetati sel ajal veel kava kuulutajadeks. Siin on juba Felix Moor, Felix Moor tuli natukene hiljem, siis juba saated käisid, siis oli, see on teada nüüd saatides igal pooled sealt kuuendal veebruaril. 27. Tema tulek oli sinna ka nii päris huvitav. Ta kirjeldab seda esimest oma esinemist seal. Siis ka, et kuidas seal tehti ülekanded, näete, klaver on siin ja see on vist daata. Ja siin on siis mikrofon ka ikka nii nagu praegugi midagi ei ole. Siin on tuntud siis mikrofon. Selle mikrofoni kohta võiks nii ütelda, et tema hinnalt, kuidas oskasid firmad võtta raha söödaks seal selle mikrofoniind oli umbes kui parem hipodroomi traavel. Aga tegelikult tema võib teha meie iga tehnik peaaegu praegu valmis selle, midagi tal ei ole, meie tehnikud teevad palju paremad. No siin on orkester. Muidugi siin oli vist kaks Südsi mängisid. Ja siis Nigol pärast meil oli siin orkestri juht ja ei tea, paar inimest, need on. Noh, siin on nüüd üks ülekande. Felix mooria tehnik on ülekandel lõpetanud, siis on nende üle kanda aparatuur ülekandeaparaat üks oli üks kolmelambipatarei võimendaja kolme mikseriga. Ja selle võis päris vihmaga selga võtta. Mikrofonile oli muidugi aku ja siis mikrofoni, kas tuli ise ka suur, need on siin all. Sel ajal oli ka oma kava nimetada Committee. Siin näeme, et Felix Moor on Südsin ja koosnes nähtavast nende juhti tagasi. See on siis üks juhatus selleaegne. Nimelt moodustati osaühisus Raadio Ringhääling, mitte riigiringhääling raadioringhääling. Ja sellega oli enne tegemist, sest nad oleks võinud hakata juba 25. aastal saate tegema aga ei olnud vastavat raadioseadust. Siis moodustati. Raadiotelegraafikomitee muidugi hiljem muudeti ta raadio komiteeks ja see see oli nõuandva hääleõigusega teedeministeeriumis või valitsuse ees. Ja see siis koostas raadiummäärustiku, mis ilmus 1000 926. aastal ja peale selle mälestati ilmuse võidi siis konstitutsioon leping sõlmida. Siis osalise raadio. Ringhäälinguga raadiosaadete teostamiseks seal määrati muidugi kindlaks ka raadiomaksud. Kuni 27. aastal raadiomaksu ei olnud, aga muidugi raadio ütelda. Muretsemine oli muidugi väga raske sest et seal oli väga palju nõudmisi, mida see isik pidi vastama, see nähtub näiteks üheks tühjaks võib ütelda, et esitasid selle raadiokomiteele raadiovastuvõtja loa saamiseks üsna palju inimesi üle 25. Nendest vahe lahendab ja anti luba ainult kolm, nimelt. Üks oli vist ajaleht Päevaleht ja teine oli üks sanatoorium. Ja siis vist Kuressaare gümnaasium. Aga teised jäid seekord veel lahendamata. No siin on siis, kui see saated käisid juba esimene trükitud kava näeme kuuest üheksani õhtul Tallinn 440 meetrit 2,5 kilo. See saatja ise oli muidugi väga nõrk selle ajal. Siin on toodud üks kava, mis, mis selle avamiseks siis mängiti. Selleaegsel stuudios. Samuti seevastu, et see on olemas. No vot, siin on ka üks tüübiline vastavat laastulambid olid harilikult ikka Nende peal ja siis see sa ja jaama välja häälestama oli väga raske, oli tarvis kolm kondensaatorid viie vastavalt resonantsi, siis seda saatjat kuulati kõige parem. Nüüd ei ole see midagi, ühe nupuga läheb ja on kõik kõik vastavalt häälestatud. Siin on veel üks vastuvõtjad. Siin on siis see saatja ise, nagu ma näeksin, asus Koplis. See on umbes sele, noh, igaüks teab see Puubila vabrik, sitsi vabrikumäel ja need on selle saate esimeses ringhäälingumastide kõrgus oli ka umbes 35 meetrit. Puitmastid olid ja oli vot siin on siis saad rannaraadiojaama plaan, sest see ringhääling võttis oma alla ainult ühes ruumis, oli, siin oli saateaparatuuri ja siin oli tema vooluallikad noh, aparatuuri skeem oli ka väga lihtne. Generaatoriga anti kõrgepinge ja siin oli üks eelvõimendaja ja siin oli siis vastavalt saatelambid ja nendele saate lampide kütteks oli jälle omaette generaatorid just selle põhimõttel ikad alal. Ja tehnika oli niivõrd väike, et ah, siin ongi see saatajamise. Saate eamises siin antenni seadmed veel ja vastavad häälestusega. No vot, mootorgeneraatoreid siin põhiliselt. Nüüd kui oli juba need saated käinud, tähendab Kopli saatja kaudu see oli pool kilovatti. Ei, 0,75 oli antennist võimsust. Aga selleaegsed saatjad hakkasid juba välismaal juba viie kilovatini ja kõrgemad, nii et õhtutundidel seda peaaegu väljaspoolt Tallinna kuulda ei olnud. Ja siis tihti muidugi Tartus üks nende tagavaraosadest, selle saate ja tagavaraosade pisike saatja, mida me Kaarel näeme. Ja aga see ikka ei rahuldanud ja nimelt tekkisid salasaatjad. Ja mitu salasaatjat hakas tööl, nats üks salasaati oli number neli. See andis ka muusikat ja teda noomiti ka, et ei tohiks saadet segada ja, ja muidugi otsib teda taga ja viivuks muidugi saadi kätte ka. Aga just siis oli sunnitud ringhäälingu tähendab Raadio Ringhääling ehitama suure võimsast saatjad. Ja selleks kohaks muidu valiti Lasnamägi, arvati, et see on merepinnast tunduvalt kõrgem ja muidugi Kopli oli väga madal. Ja siin ehitati siis 70 meetri pikkused mastid siiski puitmastid, Wella nelja tähendab sellest palgist koosnev. Ja saadi siis Saaremaa mehed muidugi ehitas seda, saadi siis. Vot see Kopli saatja või saatejaamahoone oli seal muidu tema pilt on. Tema plaan on siin-seal väga nii hästi säilinud veel. Muidugi joonist, saated ise pole olemas, aga seda hoonet, see on sõjaaeg sai otsa. Nimelt selle masti ehitamisega, noh, juhtus üks, kaheksas niisugune lugu, et üks mast kukkus, ei saa alla. No see juhtub muidugi. Aga muidugi ajakirjandus ei fikseeri, seda mitte niisama protokollignavaid ilmus näiteks esmaspäevaseks niisugune jutt, et Ülemiste mäe Paabeli torn langes alla kuu kuuldi kohutavat mürtsu ja raginat ja kui inimesed kokku jooksid, siis nägid Dilbastanud palkisi ja, ja siis terastrosside sasi. Muidugi see tegi muidugi ringhäälingul kahju ja ehitati, võeti siis vastutav insener maha. Kohalde pandi muidugi teine. Aga muidugi saate aparatuur võib ütelda, et oli esimene tõeline ringhäälingus aparatuur, sest telliti Nõukogude Liidu nõrga voolu tehnikast. See ja siin kasutati juba 20 kilomeetrilisi saatjaid saatja lampi, mis oli vesijahutusega. Ja juba oli stabiliseeritud lainega nii et tema laine kõikumisi eetris oli väga väike ja ja siin kasutati esimest korda ka elavhõbealandajad, sest varem ei saadud sellega hakkama, tekkis tehniliste keeles nüüd tagasilöök, tähendab, ei olnud võimalik ka esimene saatja, kus kasutati siin siis elanud kõrgepinge, trahvusid ja elavhõbe alandajaid, ilma et oleks neid mootorgeneraatorite tülikaid olnud. Siin on selle saate jaoks kontroll osa veel mis on saatja kontrollimiseks, siin on veel mast siis Tartusse, nagu ma rääkisin, ehitati abi saatja nende osadest ja siis ehitati muidugi Tartusse Emajõe äärde ka sa väike saatja hoone ühes mastidega. Vot siin ongi see 0,35 kilovatti oli siis saatevõimsus, see ka vaevalt vaevalt üle Tartu linnapiiride kostis. Ja põhiliste liidu direktori vastuvõtjad mõned üksikud olid lampvastuvõtjad. Nii et oli väga-väga primitiivne. Muidugi ringhääling ise ei, ei rahuldanud ikka oma saate tõepoolest, ja oli kavatsus ehitada muidugi ühte suurt jaama Kesk-Eestisse, et oleks olnud rohkem kaetud. Ja muidugi sellel tõukele oli see, et Ring raadioringhääling riigistati võeti riigi nii-ütelda hoolduse alla. Ja siis hakati uurima, kuhu on võimalik paigutada saatjad, et oleks kõige parema levi, kui me teame, et saatja levikus sõltub väga palju pinnas ja tehti 1000 935. aastal terve rida mõõtmisi. Nende tulemusena selgus, et Türi jõe ääres asetatud saatja oli siiski kõige tugevam. Muidugi saated olid mitmel poole pandud ja võrreldi nende väljatugevust. Aga see oli siis kõige nii soodsam ja ehitati tülis Türi saatejaam. Selle saatejaam ise telliti Marconi firmalt. Aga tema, noh, vooluseadmed aga jälle mitmelt firmalt, kus neid odavamalt muidugi saadi. Tal oli õieti kaks põhijooned saatejaamahoone ja siis abi siis vooluvarustuse hoone, kus oli umbes 7000 kilovatile jõuseadmed. Aga peale selle toodi veel vooluvarustus Ellama ja Ulila elektrivõrkudest. See on see saatejaamahoone seest. Ta on praegu muidugi meie esimese programmi praegune saatja on tunduvalt uuem, aga sama firma oma. See oli üks selle Marconi firma oli üks esimesi saatjaid ehitada ja, ja siis esialgu ta töötas muidugi väiksema võimsusega, ta oli nähtud ette, et teda võib kuni 120 kilovatti kasutada, aga esialgu töötasin 40 kilovatini. Siis võiks nimetada masti massi ehitati 90 196,6 meetrit kõrge. Ta seisis kolmel jalal kolme isolaatoriga. Ta töötas poollaine veerandlaine diipolina sest see pinge, mis siia alla tuleb, siis on teada saatejaamadesse. Pinge on kohutav, suur, see oli 120000 volti. Selleks oli tal 12 meetri kõrgused isolaatorid all. Ja need isolaator arvestatud siis, kui tõmbele tähendab tuulega kui ka kokkusurumisele. Ja et niiskus seda aga 120000 volti ei lööksid maha. Selleks olid need siis õliküttega seest, et ta alati niiskuse kuivatatakse ja siis läheks siis. Oleks töötaks korralikult. See on üks montaaž piltides, selle saatejaama ehituse ajal, tema meeskond siin ja ja kas vähemalt huvi tunneb, siis võib uurida, mis siin on, aga siin on kõik positsioneerimisseade vooluvarustus, oma vooluvarustus ja liidrid ja muidu ta asus ise. Ligi 24 meetrit saatest eemalise mass Salifiidriga ühendatud. Nagu ikka need saatjad. Siis võib märkida, et et umbes 30 Kuuendal ja seitsmendal aastal saabus meile üks sassi Soomest, mille peale siis ehitati esimene reportaaž auto hõbehall. Selle ajal muidugi magnetofoni veel ei, ei kasutatud. Ja siis tal hakati ehitama peale vastavaid seadmeid, siin on üks väljasõit, on, Nimelt sellel masinal oli nähtud ette, et me teame, et et vooluvarustusmaal oli sel ajal veel väga väike, väga vähe oli elektrivoolumaal ja siis oli tema peale nähtud ka oma vooluvarustus, tähendab need helisalvestusseadmed, plaadiseadmed, need töötasid 220 voldine 50 perioodi ja plaadi lõikes pidid olema need täpselt 50 perioodi ja pingega. Ja sellepärast siis oli ka siin peal nähtud ette vastavad reguleerimise seadmed selle voolu varastusel, niisama oli ka muidugi kaabel, kus sai, vool, oli et sai seda voolu kasutad ja peale selle oli veel väike nõndanimetatud üks, eks see bensiinimootor, Toftov, millega sai siis juba ka kasutada voolu, siin on näha siis need lõikeplaadi lõike, seal need kaks seadet plaati lõigata, selleks tuleb panna, ei tohi kõikuda see plaadi süsteem ise lõikesüsteem, sest siis võivad need kaks grammofoni nõndanimetatud vagu kokku minna ja seda maha mängida ei saa. Selleks pandi see masin siis kahetungrauaga paigale ja nii, et ta ei kõikunud või keegi tuli sisse näiteks autosse või läks ära, seisis ta seal siis vahepeal on siin võimendaja ja siis seal oli siis kaks lõikeseadet. Siin on siin on nähagi vastavat vooluvarustus seadmes, selleks võimedamis kasutati selleks vao kolmandat viis tunnevad juba uuemat tehnikud. Põhiliselt kasutati seda seal. Noh, siin Estonia, mis igaüks sadu jääb sest juba varsti koliti sealt pikalt tänavalt ära. Tähendab, laialt ja võimu tänava nurgalt Estonias Estonias kolmanda korruse saada siin mõned üksikud ruumid. Noh, siin ongi, see on tehniline keskus, siis oli siin veel üks, üks helilõikeruum ja siin oli üks stuudio ja siis pärast oli siin diktoride stuudio ja maamäng seal ja siin on üks toimetuste ruum. No vot, esimene tehniline keskus Estonias oligi siin niukene ka võrdlemisi primitiivne alles, noh see 27. aasta lõpul oligi väike. No siin on juba natukene suurem, aga näeme ikka, et ikka vooluvarustus, see on see kõige suurem ja ikka akumulaatorid veel kadunud. Noh, veel üks järgmise aasta 30. Kaheksa. 28 30 umbes. Siin on siis juba 36. aastal sind vastavad montaaž, selle ringhäälingutöös sinuni esinejad siis on siin üks kuuldemängude proovist ja siin on laboratoorium aparaadi ja siin on lugemise tund ja siin on isegi mehaanikatöökoda. Siin on juba diktorisi, siin on heliplaati lõikamine esimene heliplaadi ütelda režissöör ja, ja siis plaadilõikaja asjaga tasuta tee oli Aleksander pärnpuu. Tema tegi võrdlemisi palju plaate ja rahvamuusikat. Siin on siis diktorid. Ja see on samuti kahjuks lugemise tund. Tehnilis-keskus pult juba tunduvalt keerulisem ja, ja parem. Ja siin on siis kuulda mängude Jaan Rummo vist ja Felix Moor. Ja siin on eksesineja kuuldame noh, siin on üks diktor küll see on üks viirsalu seal esimene naishääl, mis siiski ringhäälingus esines, ma ei tea, kui kaua ta küll oli. Aga see oli siis esimene naisdirektor, siin on ka üks diktor koha allpool. Noh, siin on üks raadioluba, üks pool, kaks poolt raadioluba, mis välja Antiga raadiokuulajale Radoloni teatud maks. Sest libasiiski, 26. aastal anti juba välja seadus, et raadio Sid võis osta igaüks ja müüa ka ainult ülesseadmiseks pidi olema vastav luba olemas. No vot siis on tegemist tihtipeale paljud ei võtnud seda raadioluba, ei maksnud raadiomaksu ja selleks siis oli jänestepüüdja ja see jäneste püüdja, siis on siin Kalektorkatuuris tehtud ja need see oli võrdlemisi suur, ainult karistusega konfiskeeriti. Aparaadi aparaadi ei olnud mitte nii odav nagu praegu aparaadi või vähemalt kuupalk kõigil või kahe kuu palk veel ikka kahe kukal paremat. Ja see võeti ära ja määrati rahatrahv veel selle jälle. Siin on üks ringhäälingutöötajad 1000 989. aastal. Naat saatekava juhtudel siin. No see graafiksin, tahaks näidata, muidugi, see on välja antud juba riigi ringani poolt, ta näitab, et Eestis on tõusnud ringhäälingu kuulajad on väga kiiresti, siis on. No muidugi see esimene vaimustus läks üle, palju kuulda ei olnud midagi, siis jälle vaikselt tõusis ja siis kõikus ja, ja siis hiljem siis see näitab, et juba peale 34. aasta riigistada ja siis tõusis väga kiiresti, ma ei ole seda mujalt nii-ütelda arhiive andmetelt võlgu, et kas ta on, vastab just sellel kava jaotus, kuidas ta siis oli muidugi heliplaadimuusika näeme, et see on, see valdab osasi. Nüüd veel üks pilt, mis ma siia panin, see on nimelt meil praegu kasutas lääts transistori ja kõik need on ühes väikses võimendas, sees on terve väikses karbis sees terve võimendade komplekt. No siin ka hakati tehtama proovi nõndanimetatud höövel lööve, lambiga pandi kolm, madal sulades võimeldast ühte klaaskolvi selle sisse, et siis ühe lambiga võiks kuulata. Muidugi selle puudus on see, et kui üks lamp põles läbisid, siis pidi terve selle ära viskama. Muidugi transistori tänasesse ei ole. Hiljem jah, nii kolmekümnendatel aastatel oli ikka see aparaat siiski vahetava poolidega, eks tähtsam neiut rahvaaparaat. Siin on toodud Estonias juba tehnilisi keskuse ütelda, plokkskeem siin on lihtsalt märgitud seda, et, et tarvitati väga Odavalt keemiline tsentraalset süsteemi, kus kõik võimendaja tasusid ühes tehnilis talituses ja ruumid olid stuudio tulid mujal, kus oli tarvis lülitada, siis tehti tehniskeskusse ära, see oleks väga odav süsteem. Nüüd aga kasutuses on hingates teesen esitad süsteemi, sellel, siis on sinul mikrofoni võimendaja see aeg siin palju uut ei ole, seal kasutati juba praegusel ajal veel kasutaks põhiliselt ka seda eelvõimet, noh, need mikrofonid siiski tulid, umbes nii, 35. aastal kondensaator, mikrofonid. Noh, siin oli selle analüüsi skeem, seisis koos esimesest kolmeaastane võimendaja umbes 55 detsibelli järgmine oli tema toiteseade siis on miks see on harilik paralleelmikser, mis kasutati ka meie peale sõda meil teie mikser siduda väliskuju? Siin on siis liini võimelda ja muidugi see oli nüüd põhiliselt hea, et oli kaks võimendad ja kõik ühe sama lampidega põhilist tehtud. Ja sellesse ühted skeem oli väga lihtne. Kas tähtsam osa muidugi oli aegne ülekandevõrk. Ja kaablivõrk oli asetatud õieti kahte süsteemi, üks oli Kadrioru poolnud enneli linnas ja need süsteemid siis võis ülekannet teha igalt tähtsamast kohast. Muidugi need olid nii pärast hajutad peale südame väga vähe saime seda kasutada, sest et kõik olid need kirikutesse paigutada need otsad. Ja aga muidu oli Toompeal ja tähtsamad kommertskool ja muidu väljakud ja oli olemas. Vaat siin on diktoristuudio diktor oli siis teise ülesannet, diktor oli niimoodi, et, et teadvustus ja mängis ise plaadiga, lõi gongi ja temal oli ikka palju võrdlemisi palju tegemist. Otsis ise plaadid ka, tihtipeale kui saatega muudas tuli, siis läks kapi juurde. Me siin näeme ka seda kapid ja otsis sinu, ta just panebki plaat peale, kong on ka siin siin tema mikrofon. Oh, siin ongi plaadid, need plaadikapid asusid ka samas ruumis samas diktori stuudios stuudio number üks selle kapi juures, muidu tal oli vastavad nimestikud olemas ja siis leidis selle plaadi. No siin on kõnestuudio väike kõnestuudio oli selle juures nõmmelt stuudio number kaks, siin oli siis vastav kell, mis näitas, kui palju kellelgi oli aega ja vastavad punane, roheline ja valge, tuli oli seal üleval, signaal tuli, pisike laud lugemiseks. Seal kell on toodud siin teist korda, sellest võiks rohkem rääkida. See oli siis tehniline keskuse pultzi. See on nüüd rohkem näidatud, et selle süsteem. Ta oli ka omamoodi süsteem, nii et ühe poolega võis saadet teha, teisega võis proovi teha, sa siis näiteks tülile kasutati kõrge sagedase ülekannet kõrge sagedustelefonid põhimõttel. Tähendab mitte madalsagedusvoolu juhitud Türile, vaid juba nagu kõrge sagedussegud. Siin on neli plaadi. Salvestasid magnetofonid. Siin ongi magnetofoni salvestuse ajal. Siin on plaadi maha mänginud, seades plaadi maha mängis, seaded olid siis väga tähtsad. Isa oli, mul ei olnud teiste piltisid panna. Siin on üks plaadilõige lõikeseade muidugi, see oli väga oluline, see plaadilõige sedapidi jälgima mikroskoobiga, see plaadi lõikes vagu oleks õietis sügav. Selsamal ajal pidi ise ka reguleerima nivood tähendab režissööritööd tegema. Ma pean ütlema, et häid sõnu ma sain ka kuulda, aga ükskord sain ka väga halvasti, nimelt Heino Eller tuli sinna ja orkester, sümfooniaorkester mängis Elleri koitu ja ma salvestasin ja ma olin võrdlemisi noormees ja põhja üldise tähelepanu mureks oli ikka selle plaadi, et kuidas see hästi välja tuleb. Mikseri tunnustasin palju paigale ja Eller tuleb alles. See ei ole minu muusika, mis ma kuulen, see on midagi muud kui ta jättele. Ja mul oli väga piinlik, aga siis orkester oli hea ja, ja ütles, et mängib üks kord veel ja salvestasin selle ja see, see plaat tuli siiski väga hea. Eller kuulas ära ja ütles, et jah, see on üks parem, mis ma üldse kruusid ole muidu see oli vist rahustuseks, võib-olla ei olnud. Siin on üks süsteem, magnetofonid. Asso sel kolmas stuudio, tähendab, see asus kohe tehnilis-keskuse juures, seal oli niuksed, väiksed kolmeliikmelised etega inimest. Siis see on kuuldemäng. Kuuldemängustuudio Läks nimetasid trepist üles tõustes, trepp oli juba ka määratud kuuldemängule, siin oli ka signaalid juba pandud ja see oli siis nõndanimetatud Foonika siis stuudio A B ja C oli seal üleval. Kohe näeme, vot see ongi, trepp tuleb, kuulame, aga siin on siis kuuldemängudele siiru. Ja põhilist maha mängiv, tundis plaatide pealt ikka plaatide pealt. Siin on samuti mängimises. Sinul stuudio A Moor töötab seal. See on siis juba T ja T stuudio, see oli paksu vatiga kaetud. Täitsa sumbunud ruum. See on siis sümfooniaorkester, ruum, esimene Viies stuudio, see on juba nõukogude 40 alguses, muidu siin on tujuga, aga näeme, et see stuudio ei olnud ka mitte, see oli nendele Estonia sinine saal, see on kõik akustilist sai mõõdetud ja vastavat akustilist materjalid seina peale pandud, et ta oleks siis kõlaks. See on üks, nii et sel ajal ka orkestri juht läks, ise oli muidugi selles stuudios ja tema avas siis mikrofoni ja süljes nii kuidas ta tahtis, nii et et teda oli ka ise lülitaja. No see oleks toimetuste ruumid siin päevauudised on juba natukene hiljem. Siis orkester juba suuremas koosseisus noh, see. Need ei ole olus, selleaegsed vastuvõtjad, neid on igal pool neid näha, see vist väga huvitav ei ole. Läksid mööda. See on nüüd raadiomaja juba poolel, tema sai valmis või tähendab katuse alla siiski ka nõukogude korra ajal enne sõda. Siin on ta poolik ehitus areneda. Siin on siis natuke juba betooni pandud ja. No plaadi salvestust ei jõua enam midagi rääkida, ma paar asja näiteks siin, mis vajab muidugi muigama asja, siin kuulavad väntad plaadi peale sai lõigatud monogramm ja siis need kuulad ja Ventavad ise ringi kuulavad. Siin, eks täielikum, mis sa arvad meie helirežissöörid siis sellelt rehtedesse rääkimist ja siis salvestuse kvaliteedist? Noh, siin on teine restor suurem ja orkester ja kõik peavad mängima siin seletada siis. Aga siis elektroonselt võimendajad ei olnud. No see oli meeldivat restod siin, see on juba seal. See, mis te arvate, see on, see on esimene magnetofon. See on nimelt taanlane Paulson uurisse taga titektorisi, sest detektorid olid koheralid ja kõikut väga viletsad. Tema tegin Magneet detektori. Aga siis ta leidis, et ahah, sellest on, võib isegi helisalvestusi teha nimetada hakkas siis traadi peale heli salvestama. Ja seda noh, siin on, põhimõtteliselt pole huvitavat. Siis laiatarbe kaubana siiski kasutati nõndanimetatud nagu diktofoni, aga see ei olnud mitte traadi peal, vaid oli väikse lindi peale teraslindi peale sai seal ja see oli ka nii, et selle pikkus oli ka nii, et pool tundi siis samuti ka Saksamaal ja ja Ameerikas ja tehti üks magnetavas tille. Nõndanimetatud siis järgmine tüüp oli juba selline, ta põhimõtteliselt endi, muidu siin tan väikselt, ta on ikka siiski üks nii kõrge nagu magnas on meilgi. Ka juba lindi filmi peale pandi magnetiline kiht. Aga muidugi kõrge praegu esimesest magnetofoni, mis meil ka oli, meil esimene magnad saabus 1928. aasta lõpul ja see oli ka alalisvoolu kustutusega, nii et seal oli väga suure müratasemega. Aga see põhimõte vahelduvvoolu või kõrgesajas vooluga kustutas, oli juba Tokyos 25. aastal leiutada, aga teda nagu ei osatud kasutada siiski sakslased kaks meest, nimelt Braun ja Peeter siis 1040. aastal siis said sellel magnetofoni kõrsaalses kustutuse ja, ja siis sellest algab ütelda teatud revolutsioon helisalvestuses. Ja see, et magnetofoni nimetus siis selle magnetofonilt ongi tuld tuldud. Nimetus, nõndanimetatud maakletub foon. See oleks kõik. Tänan väga, tulete aitäh.