Täna meenutan lühidalt, kuidas sündis laulmis näib olevat Eesti levimuusikas kõigi aegade numbriks Saaremaa valss. 18. aprillil 1949 tekitas heliloojate liidu noortesektsioonis pikema mõttevahetuse Valgre laul Saaremaa ööd tema kirjutatud akordimärkidega meloodia noodile märgitud 15. aprill 49 allkiri. Ta keerutab, lennutab valss oli kirjutatud Solmi nooris. Koosoleku protokollist leiame järgmisi mõtteavaldusi. Meloodia on meeldejääv. Kas ta on, aga selles laadis, millist me tahame rahvale pakkuda, seda on raske öelda. Nii-öelda moodsa muusika mõju, seda võiks vähem olla. Kuna me teksti ei tunne ega pole sellesse süvenenud, ei saa öelda, kas muusika vastab sõnadele. Võib-olla, kui siin teatavaid redigeerimise ette võtta, saab sellest sealaul teine mõtteavaldus. Mulle tundub, et esimene osa on liiga pikk. Raimond Valgre ütleb vahele, et see ei ole mõeldud alati lauluna, vaid teisel korral vahemänguna. Kolmas kinnitab, laul jääb meelde, ainult algus meenutab ühte puhkpilliorkestrile kirjutatud valssi. Mainiti, kahetsen rahvaviis, eriti eesti intonatsioone ei oma, on sellega seoses ka võtteid teisest stiilist. Üldine suhtumine on heatahtlik. Kokkuvõtte teeb Harri Kõrvits. Valgre on astunud suure sammu edasi selles siilist, mida ta parem viljeldas. Siin on tunda aga vene mõju, näiteks plaanteri. See on parem kui istuda lääneküljes kinni, aga see ei ole ka päris õige, kuna nõukogude kunstipoliitika näeb ette rahvusliku vormi sotsialistliku sisuga. Vormiliselt see laule rahvale meelde. Laulu võiks hoopis kirjutada, masooris jätaks hoopis rahvuslikuma mulje. Kohatise meloodia muutmisega. Soovitan laulu kirjutada refrääniga, pluss neli salmi päälkirjaks paneksin Saaremaa valsi. Kirjeldatud koosolekut mäletab hästi Veljo Tormis. Olime kõik ümber klaveri, Valgre mängis laulu, et kui räägiti, et Minoorika ei kõlba kargas Bodelski klaveri taha, mängis Valgre minu eelmängu mosooris ja ütles, et nii võib see asi teha. Muidugi oleks ka Valgre ise selle peale tulnud Davis valsi faa maroori ent piirdumata sellega töötas kogu põhjalikult ümber. Usun, et Valgrele, kes polnud harjunud oma laule viimistlema või koguni parandama võis uue saare valsi tegemine olla isegi vastumeelne. Seda enam peab imetlema lausa geniaalset tulemust. Ka väärib imetlust tekstiks vajalike salmide leidmine Debora Vaarandi lühipoeemist talgud lööne soos. Olen kindel, et algne Minoorne variant poleks tema loomingust nii uhkelt välja paistnud. Laupäevagaase, kui nendes vajutad ja aga kiige sidus, ta laseb, et õnne vaid kauguses kukkuva ka eerunud Total linalakk neidu, kel silmist nii kelmikalt sädemeid siis küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heinamaad. Juuni. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaagi jooni. Ning hämaras Toome puul nabale on sinule hõiska vaid ööbikuid. Miks muidu su huuled ja õhetav pale, nii nagu sarnane? Keeruta lennuta linalakk. Helsingis eesti keel, nii kaitse meid ei sellist küll maailmas kusagil. Või Saaremaa heinamaal juuni. SL on maailmas kuu saaginud. Kui Saaremaa heinamaad jooniliku. Oi Saaremaaniitudega aastased üle vaikuselauludest helisev nurm orbiiti vedes lendab taevasse ja kirgliku soodumuse esmane. Erutav Total linalakk kel silmist nii kelmikalt meid ei sellist küll maailmas kusagil. Või Saaremaa otsiooni SMS, küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa Häidavatsioonigu. Just sellise lehe heinamaal peamegi pidu, kus hämari toidul ulatab on mõtteid ja toimi kössi, toonsed ööde ning rõõmudeküllane. Ma. Laekudroodsa kavalat juttu kuldtärniga, nooruke, kes ja mis ööd on nii valged ja kuluvad ruttu. Sina, Nakene, sinust saab püüda ei saa. Ööd on nii valged, onu ruutu seina, Lakene, saab püüda.