Tere kena pühapäeva õhtut headele raadiokuulajatele, kes on meiega ühinenud järgmiseks nädalaks saada natukene filmisoovitusi, alustab kinovärgiga mandariini saada ja nagu ikka, on meil stuudios filmikriitikud miile. Toomela. Tere, Ralf Sauter, tere, Andrei Liimets. Tere ja mina Maarja hinda alla. Tänast saadet võiks ehk kõige paremini sest mingi ühisnimetaja kaudu nimetada, ehkki popkorni või ajaviitefilmide Eriks. Täpsemalt räägime tänases saates sellistest filmidest nagu doktor streing, audiitor ja mägiplaan. Koomiksifilmid Marveli stuudio on saanud nüüd täiesti tavapäraseks nähtuseks. Kohtame vähemalt kahte värvikirevat koomiksifilme aastas ja Need on saanud omaenda soolofilmi juba kuuekümnendatel ilmavalgust näinud tegelane nimega doktor Strange, kes ainult Marveli filmidega tuttavatele inimestele on ilmselt pigem võõras tegelane. Doktor Johnson siis algselt edukas neurokirurg nimega Stephens French, kes kolleegide seas on tuntud sellise ülbe egomaniakk kina, nagu juhtub temaga traumaatiline autoõnnetus, mille tõttu ta kaotab täiesti töövõime, sest tema käed saavad meeletult vigastada. Ja lääne meditsiin ei suuda teda õieti aidata otsustajate rännata siis Nepaali ja proovida seal müstika ja maagia abil enda käsi tervendada. Praegu avastab ta endale lavatega hämmastavad võimed, millest tal endal aimugi olnud tõbi pajaga manipuleerima teleporteeruda ja kõike muud põnevat tegema ja, ja siis täpsemalt vastaseks saab, näete juba filmis. Ma olen Marveli filmide osas väga küüniline ja minu jaoks on ammu need koomiksid filmid tugevalt ära tüütanud, mulle ei meeldinud ka viimane Ventšers doktor streinz paratamatult. Eelkajastuse põhjal tundus natukene põnevam eelne kõike kahel põhjusel, esiteks sellepärast kuidas siin väänatakse aega ja ruumi mille muidugi probleem on see, et kogu see visuaalne sõnavara on ikka suhteliselt otseselt tõmmatud tuurja Christopher Nolani algusest. Ja teiseks muidugi hämmastava näitlejate plejaadi pärast, et siin mitte lihtsalt jälle tuntud näitlejad, vaid ka tõesti väga head näitlejad, peaosa mängib siis Benedict Cumberbatchi kõrval osutas Tilda. Swing. Ta on härra õitschelmake Adams, Mads Mikkelsen, Chivateleczafor, kelle seas on siis mitu Oscari võitjat, mitte Oscari nominenti. Marveli filmid ei ole just need kohad, kust head näitlejad saaksid või kus head näitlejad saaksid ütleme, parima võimaluse oma andeid näidata, mis on tore, on see, et siin on päris vaimukaid kohti, Benedict Cumberbatch kannab seda rolli päris hästi välja. Aga muus osas on mulle tundub, et et see ei ole eriti positiivne selline trend filmimaailmas, et ka sellised väga head näitlejad, kes võiks igal aastal suurematel auhindadele kandideerida, et neid ikkagi kisub sinna Marveli dollarite poole, mitte originaalse mate filmide suunas. No tähendab, kui taktis sündisid tegeleda kuuekümnendatel koomiksipaberilehekülgedele kanti siis Steve teid poolt, siis oligi just katse tuua nendesse koomiksites rohkem maagiat ja müstikat ja mul on tunne, et siis Marvel samamoodi üritab natukene liikuda mingisse teise suunda vahelduseks, sest eelmistes ütleme tasujad tegelaste soolofilmides tasujate filmides on väga palju just rõhku pandud sellele nii-öelda loogialatoonistarkan, eks, prominentne tegelane ja tal on see enda ehitatud rüü just täiesti mehaaniline. Ja siis sündis, toimub rohkem sellist loitsi meistrit, talle antakse sinna maagiline sõrmus, mida ta saab kasutada enda vägede juhtimiseks nii-öelda. Ja ma nägin mõni aeg tagasi siis kosmose kinos ka sellist viie minuti pikkust privi jõud või kus näidati nii-öelda sellist pikemat treilerit ja sealsed mõned stseenid jätsid mulje, et tegemist on eriefektide koha pealt, vähemalt isegi nagu revolutsioonilise filmiga. Selline sellised kõlakad selle kohta käisid ja seal näidati ka neid psühhedeelsed kaadrikuste, ulbib seal multiversumis ja seedis nagu põneva mulje, paraku filmi mõjunud just nii unikaalse, nagu ma oleks lootnud, ma oleks justkui tahtnud midagi natuke dramaatilisemalt kaalukamad. Ning lõppkokkuvõttes ta funktsioneerib kõige rohkemast sellise kogu pere fantaasiafilmina, aga selles minu meelest ei ole ka midagi halba, et meest ütleme, nautisin teda samas võtmes, ütleme sellises iroonilises võtmes, et miks ma naudin mingeid filme 80.-te filmi, trüki, Dancing, China ma ei pea neid objektiivselt nagu headeks, aga lihtsalt nad mingist otsuses on. Toredad. Ma ei ole ka, pigem ikkagi Marveli filmide fänn, kindlasti mulle ei meeldi tasujad isegi mitte ühte ükski nende nendest osadest, aga aga üllataval kombel doktor Strenze mulle isegi meeldis keskmisest rohkem. Ja ma arvan, et üks osa ja sellel oli see, et et ta oli selline puhas meelelahutus ja mulle meeldis, et tal ei olnudki väga selliseid pretensioone olla, tohutult sügavamõtteline. Et ei olnud sellist nagu silmakirjalikkust selle juures, mida tihti Hollywoodi filmid esindavad, et luuakse selline mingisugune filosoofiline tagataust või lugu, mis tegelikult mida film ise tegelikult hiljem ikkagi esindaja ei suuda ka lõpuni lahti mõtestada, et doktor streinsoni hea meelelahutus ja ja ma arvan, et kõigile neile, kellele meeldivad sellised koomiksiteemalised action filmid, see võib neile peale minna ja see maagiaelement oli isegi nagu tore, aga ma ei ma ei tea, minu jaoks ei olnud nagu keskne siin isegi võib-olla et et kõige rohkem, kui me selle filmi peale hiljem mõtlen, siis ta jäi meelde just visuaalselt. Et aga ma ei, ma ei tea, ma ei, ma ei ütleks, et tsi visuaalne kontseptsioon päriniks intseptionist. Et mul ei jäänud siit seda tunnet, et mul jäi pigem mulje, et oli ammutatud inspiratsiooni rohkem maalikunstist ja joonistamisest ja kõigest sellest, et kui hakati rohkem eksperimenteerima kujutavas kunstis optiliste illusioonidega et see oli väga mõjus ja siis oli lõpuks ka üks film, mis ikkagi teataval määral ja palju rohkem kui teised filmid õigustas seda, et oli kasutatud kolmdee efekte. Et Nikondi efekteri kuidagi nagu hästi orgaaniliselt kasvatatud, et need sobisid sinna, andsid juurde sellele efektile, et kuidas siis doktor Strenze his Benedict Cumberbatchi reisid seal erinevates universumis ringi. Ajad kukkuvatele peale, põrand pidevalt jalge alt, sellepärast et kõik asjad on, on pöördes või kreenis. Et see kuidagi see, see mõjus mulle, see oli meelelahutuslik loomulikult sellest filmist midagi väga, tohutult sisukat ja sellist kanna pöördeliste kaasa hiljem ei võta aega, kes otsib siis uuel nädalal mingit toredat vaheldust siis kõigile koomiksi fännidele, mina pigem soovitaks seda filmi. Ma lisaks juurde jah, kolm teie on tegelikult üks lisaväärtusi selle filmi puhul tihti tundub, et kolm täiesti mõttetu kolm tähendab minu meelest küll väga palju juurde, mitmed inimesed on mulle öelnud seda veel tagantjärele. Tegelikult noh, need visuaalselt kõige pead pööritama kaadrit sulest pärinevad algselt nagu koomiksilehekülgedelt stardid koolis, artist, kes nagu kuuekümnendatel lõi sellise taga hallutsinogeenseid joonistusi, mis paljudel nagu sööstusest seente LSD-ga ja nii edasi. Ning jah, üks positiivne emotsioon pärast filmi heiet Antonaalselt vähemalt väga paigas, et ta teab, väga hästi olla tahab. Ja lugu on isegi, see on sihuke hästi universaalne, et ta puudutab just sellist egost vabanemist ja enda, sellise minakesksuse otamist läbi siis just seal spiritist reaalsuse, Etese dimensioonis, minust film väga huvitaval seisukohal, et inimene on küll arst, aga see ei tähenda, et ta tahab ilmtingimata elusid päästa ja siin on alguses eksstseen, kus Johnson siis eemaldab ühesuremisohus inimese koljust kooli ja siis, kui tal õnnestub see inimene päästa, siis tema lähedal Ta kallistajatele kuidagi ei meelse või ta tõrgub nagu eemale. Ja tegelikult ta teeb seda lihtsalt ainult sellepärast näidata, kui lahe äss vend on ja kui hästi ta suudab selle kuuli sealt välja võtta. Ja isegi hiljem, kui enne autoõnnetusse sattumist talle antakse valik, milliseid juhtumeid käsile võtta, siis ta valib ikkagi selle järgi, mis talle endale kõige põnevam tundub. Et just tema, see minakesksus on siin väga prominentne ja siinkohal üks minu suur probleem selle looga oli see, et, et minu meelest film üritab panna vaatajat jahmuma, et see inimene, kes on hästi ülbe, egotsentriline arst, kes huvitub ainult oma tööst peaks tegelikult tahtma ühel hetkel saada superkangelaseks otsustajad, okei, värisevad edasi. Ma loobun sellest elust täielikult, ma hakkan inimesi kaitsma superkangelaseks mõned filmi, justkui üritamine vaatajad sellest nagu üllatuma panna. Aga mul lihtsalt ei tekkinud, et just see maagia osa on nagunii tore, et kui näed, et kui, kui lahedad need võimed on, siis noh, tundub ikkagi normaalne või nagu aru saada, aga te peate, et teda tõmbab, saajad otsustab nagu selle elu juurde jääda. Nii et selles mõttes ma oleks tahtnud Schweinsolex rohkem mölakas olnud, aga lihtsalt rohkem rohkem lahti kirjutatud. Just sissejuhatav osa siin eelmisel esimene kolmandik, anna minu arust väga hästi seda. Joonista tema seda tegelase olemust nii selgepiiriliselt välja, kui ma oleks võib-olla tahtnud, kuigi Benedict Cumberbatchi on muidugi väga hea selles rollis. Mul on väga hea meel, et Terrence Marveli universumiga liitus. Mina võtaks selle lühidalt kokku niimoodi, et selle visuaalse poole osas ma olen nõus, et on vaatamisväärne kusjuures minul ja puhtalt selle avastseeni põhjal väga tugevalt tekkesse inseptioni seos. Et selline film üldiselt ka korralik, niisugune happetripp, aga minu jaoks see visioon, Algne vaatemängulisus ei kaalu üles niivõrd lihtlabast moraali, mis selles filmis on. Tõsi, Ralf, mis sa tõid välja täitsa ainus nagu väärt mõttekild minu meelest seal filmis on, on see ego teema, aga kusjuures mitte selles võtmes, et inimese ego selles mõttes, et ta tahab silma paista, särada, olla kõiges parim vaid just selles mõttes, et see on vastupidi, hirm läbikukkumise ees. Mitte et selleks tõukejõuks ei ole mitte soov läbi lüüa, vaid hirm läbi kukkuda. Aga üldiselt, et noh, selle filmi kui mulle üldiselt meeldivad sellised mastaapselt aja ja koha villased filmid, mis aeg-ajalt tuletavad meelde, et me tõesti meie üks ühe inimese eluiga selles universumis on nagu selline mööduv helbeke, sest minu meelest doktostreinsele eriliselt midagi selline lapselik ja, ja lihtlabane, selles räägib endal teemadel väga sellises lihtsustatud lastele arusaadavas keeles ja et võib-olla see teine oluline kild, miks ma seda filmi üldse mainiks on see, et ta algab nagu väga hea liiklusohutusreklaam. Ja selle saateosa lõppu siis ütlen veel ühe sellise fun fakti sellest filmist, et mulle väga meeldis doktor Struensee soundtrack minu lemmikmomente sellest filmist oli kui, kui kõige alguses doktor striinse ehk siis Benedict kamber päts opereeris üht winden Fay saatel. Operatsioonisaalis mängiti siis erinevate lugude äraarvamise mängu ja tehti üksteisele viktoriini. Et seal siis oli kihvt, kuidas samal ajal tehti tohutult keerukaid protseduure ja esimene lugu, mis siis taustaks kõlas ja mille järgi doktor siis ka väikest tantsu tegi, oli just seesama lugu, mida teile nüüd kohe mänginsen siis öhtu, Indian Fairy žaining staar. Ja seal filmis siis selle tegevuseks nii kiiresti edasi, et kambrobets selle loo nime ei öelnudki ja soundtrack'i listist, kui te seda ei leia, aga tegemist on siis looga, mis pärineb aastast 1975 albumilt teatrite või World ja tegemist on hästi märgilise looga. Kuna see oli esimene hittööst winden Fairy sulest, mis tegin, et siis USA-s ja siis laiemalt aren piiskeenel kuulsaks ja lugu esindab selliste puhtad jõulist franki, mis suutis siiski peavoolu muusikamaastikul edu saavutada ja kuuleme siis nüüd lugu juustu, Indian Zayni Stahl. Kuulasime siis ei oleks võinud end Fajevi lugu, žaining staar, ja edasi läheme järgmise peavoolu kinofilmiga, mis mõned päevad tagasi esilinastus. Tegemist on siis Penneffeki kõige uuema filmiga The content ehk siis eesti keelde tõlgitud kui audiitor. Ja see on siis film, mis on enne esilinastust korralikult üles haibitud ja fännide ootused said üles krutitud ka sellega, kui, kui filmiga. Kui filmi treilerile andis oma panuse riigi Ahed looge, siis Everything in its väitless. Ja, ja siinkohal tahan öelda, et kui tavaliselt juust on selline toiduaine, mis on alati hea pitsa peal, ei ole teda kunagi liiga palju ja pole olemas toitu, mida juust paremaks ei teeks siis seekord on filmitegijad Täcountenti puhul võib-olla sassi ajanud oma valdkonnas. See film on erakordselt juustune ja minu meelest ülepakutud täiesti ja selline juustune stiil, kus nii stsenaariumi klišeelik, dialoogid on klišeesid täis, kõik on nii ettearvatav, kui veel vähegi olla saab siis see see enam ammu juba ei töötaja ja tegemist on linateosega, mis, mis sellest hetkest alates, kui, kui esilinastus, direinven ja kus siis Hollywoodi tohutu obsessioon selles suunas, et vändata erinevaid filme autistlikest inimestest ja näidata seda kui supervõimet, et see film järgib sedasama liini, aga teeb seda oluliselt kehvemini. Ja mingil määral mulle tundub ka, et nagu silmakirjalikult, sest et otseselt ei, ei teatagi, kuidas kuidas, kuidas selline psühholoogiline seisund või häire peaks päriselt toimima. Ja peategelane, kes, kes on siis autistliku inimese kohta ebarealistlikult sõbralik, humoorikas ja lisaks ka võistluskunstide äss, ei mõju, ei mõju absoluutselt usutavalt, et temast on tehtud nagu selline superkangelane, kelle supervõime on lihtsalt see, et nautist ja oma siis eriliste annete toel pakub raamatupidamisteenust maailma kõige ohtlikematele Kenktaritele. Raske film neile, kes nagu mina ei kujutaks ette Penneflecki isegi korrutustabelis vastuseid andmas ja ilmselt väga hea päev kõigile neile, kes mõtlesid kümmekond või natuke rohkem aastat tagasi piinatud geeniust vaadates, et rassalkrooli selles rollis ikka nõrk, seal oleks pidanud mängima Ben Affleck. Iseenesest ma olen nõus mile kriitikaga täielikult, sellepärast et autism on üha leviv probleem Ameerikas. Viimane statistika ütleb, et iga 68. laps on diagnoositud autismiga ja poiste seas on see üks 42-st, mis on väga-väga suur number ja see on väga problemaatiline, kuidas Hollywood kipub seda väga raskesti diagnoositavat ja siiamaani teadmata tekkepõhjusega haigust või diagnoosi kujutama. Ega see film kuidagi labastab seda nii tohutult, näitab seda mingisuguse, sellise nagu öeldud, super võimena ehitab sinna ümber mingisuguse väga keskpärase märulifilmi ja noh, iseenesest võib-olla see, kui see film oleks lihtsalt märul, ei olekski nii hull, aga tal natuke on probleem ka sellega. Ta kui Ralph armastab öelda mingite filmide kohta, et nad et nad justkui teavad, mis nad on, siis mulle tundub, et see selle filmi puhul lavastaja ei tea, mis film see on, et sinna žanreid lähevad nii sassi, et vahepeal üritab olla selline hästi nagu temaatiline draama, siis ta on märul ja siis ta on tõesti sihuke lihtsalt. Ma ei tea, juustune, pere lugu ja siis on vahepeal siuke Bornelik põnevik ja hästi sassi lähevad. Metoonide arst ütles, et see kõik kestab üle kahe tunni, siis väga raske kuidagi emotsionaalselt suhestada. Sellega. Et mulle tundus käed siin mitmed osad olid isegi nagu ala kirjutatud ja siis hammas oli püütud võluda mingite uhkete relvade ja hästi rohkete selliste kakluste stseenidega ja võltsida Seebeedoonides Flaspakidega, mida oli nagu eriliselt palju, et kuidas siis see Läcountandile oli tohutult raske lapsepõlv ja kuidas ta Jakartas käis võitluskunstidega piimas ja kes ta minu aruste autismist supervõime tegemise stoori laini siis toetas ka see, et tegelasel oli, oligi selline taustalugu, mis oligi nagu superkangelase väljakujunemine, see, kuidas ta, kuidas ta õppis ja treenis, kuidas ta lõi endale rutiini ja nii edasi, et et hästi, jah, ma ei teagi, ma hakkasin hiljem mõtlema, et kes oli veel mingi stereotüüp nohitlikkuse kohta või, või mõni klišee, mida oleks võinud veel siia filmi tuua, aga no ei tule mitte ühtegi meelde, et need kõik on siin olemas ja ja jah, ja ma olen ka nõus sellega, et, et see film ei otsustanud ära, mis ta päriselt on, need, mis on tema žanr. Ja mulle tundus, et kuna see märulivärke mõjus nii eba realistlikult, siis võib-olla oleks isegi palju armsam olnud, kui see film oleks hoopis selline. Ma ei tea, romantiline draama, et märulimärulikontseptsioon nii mööda. Muuseas, been pleki kaitseks ma pean ütlema, et ta visati mõni aasta tagasi kasinast süüdistati kaartide lahendamises ja tegelikult ta kirjutas ka Oscari ühele filmile matemaatilises Keenias nimega Heavil hanting. Aga ta on väga halb näitaja. Kusjuures ta sobib sellesse rolli selle pärast, just et ta on emotsioonitu ja ta nii kehv näitleja, tema selline nagu stoilisus sobib siia, kus ta mängibki siukest nagu endasse hoidvat introvert. Kes see ikka väga tuim tükk ja mõtlesin, et tal olid igasugu kullakangide dollarid seal sahtlis oma haagiselamus, et oleks võinud espressomasinast aga mult küsida jah, pärast kella kahte hüdra ma arvasin, siis ma kasutasin Bob Dylani laulu pealkirja ütlesin, et too much Nothing ja lisaks nendele probleemidele, mis te välja tõite, millega ma olen absoluutselt nõus oli minu jaoks ka see murekoht, et ma ei teadnud, kas, kas ja kui palju, mis on üldse peategelasele kaasa elama, et kui seada, nagu reaalselt õnnetan äsja ambivalentne koju ja mis puudutab seda autismi tegelikult minu arust on varem tehtud ütlema, et ilma palgamõrvaritest, keda võib kirjeldada autistlik minu arust nagu näiteks Leon lõppessoni filmist sama moodi, et tal on autistlikud, autistliku inimese tunnusjooned kindlasti ja lihtsalt seda ei tooda välja, aga see film nagu ei tea, kes ta räägib nagu autistist, kes on eestlase külmavereline killer või siis riskisin eestlasi autist, et ja, ja noh, siin ongi see probleem ainet. Sina saavutismi märksinas, auditeerimise, Karksi märulivärk seinal, uurimise värk ja igasugu erinevaid värke lõpuks nagu ongi do maitselt narhingenega. Et sinna ei teki mingit sellist ladusalt huvitavat narratiivi kahjuks. Minu jaoks film natuke elavnes just siis, kui ta selle relva kätte, kes ma tundsin, ta hakkab minema juba ja siis muidugi hakkas jälle minema mingit siukest halli kuivatud lamedat riburadapidi. Ja minu meelest päris kihvt, et siin isegi ütleme selle filmi piirides, kihvt. Rõhutan seda oli Anna Kendrick kõrvalosasid, c väike osake, mis tal oli. Ta mängis päris hästi ja tõi natuke nagu rohkem sellist energiat juurde ja võib-olla mingid dünaamilisust, et et ma arvan, et kõrvalosa poole pealt võib talle küll nagu plusspunktid anda. Mina jällegi seda seisukohta ei jaga, et seal järjekordne film, kus ma vaatasin Anna Hendrikut ja mõtlesin, et issand jumal, et ta võiks natukene parimatesse filmidesse ennast sebida, et ma usun, et temas on rohkem potentsiaali. Ka minu meelest. Kõrvalosad olid selles filmis tegelikult suhteliselt tugevad viimati Oscari võitnud sheiki simman, see oli minu meelest kõige karakteritena kuidagi kõige tugevam näitlejana kõige tugevam ja John Bountaalil oli niisugune, keda, mis mulle üldiselt ei meeldi väga näitlejana, aga tal oli siuke päris siukses lõbusaks, muutis selle oma käteväänaja, rollisime minu meelest mulle tunduski, et siin olid nagu keskmisest märulist olid need tegelased isenesest sügavamaks kirjutatud, aga, aga just selle žanrilise mitmeid laialivalguv ja seetõttu nad ei tulnud kuidagi piisavalt esile, ei pannud ennast maksma sinust, kui oli palju kvaliteetseid detaile kvaliteetselt tehtud, neid ei olnud suudetud kokku panna. Mis selle selle võrra oli võib-olla üllatavam, seda üllatavam, et lavastaja kävinok Hannar on teinud kuskil viis aastat tagasi sellise natuke rohkem võib-olla isegi sellise filmi nagu Voojärv, võitleja, kus Tom Hardy ja Joel hetkerttan mängivad kahte venda kelle elu on lahku kandnud ja seal läbi sellise, kuigi ta on žanriliselt, on nagu poksifilm, siis seal just need pereprobleemid ja niisugune raske taust ja lahkus, kasvamine tuleb väga hästi välja ja kuidagi kaks erinevat žanreid niisugune peredraama ja siis see poksi filmi spordifilm täiendavad teineteist väga hästi. Siis siin just need kaks asja kisuvad ikkagi täielikult lahku ja need erinevad detailid, mida ta püüab just esile tuua, tõmbavad üksteiselt tähelepanu ära ja ükski ei ole eraldi kuigi tõsiseltvõetav. Lõpp läheb sellel filmil ikka totaalselt lakkaks vaprate ja ilusate mingi paralleeluniversumi episoodiks. Kuule, aga, Andrei, seal oli üks päris hea ideed, mis selle filmi järgmine osa võiks olla. Teine osa võiks olla Hacountens arveametnikud, kus need kaks venda koos seda tööd teevad. Ja nüüd võiks olla suur arved ja väike. Mulle mulle tunduski, et see film, et võib-olla alguses stsenarist kirjutas nagu mingisuguseid täiesti kuiva draama lihtsalt audiitoritest, kus nagu mitte mingit märulit ei olnud, kas lihtsalt mingisugused tüübid vaatasid kellelegi paganama sarvepidamist läbi ja Hollywoodis Hollywoodi produtsendid vaatasid, okei, seda ei tuleks keegi vaatama, et lisame siia mingisuguse autistliku superkangelase loo. Ja ma töötasin Estonias ühte niisugust olukorda, kas Nelis risti ennu või staasia sisest Bourne'i filmide nagu päris lahedad see tegelane siis teine ütleb, et aga mis siis kalaski umbes selline tegelane oleks autist ja siis kolmas ütleb, et siis ta veel audiitor ka siis elasin, ütleb, et aga ma mõtlen, et võib-olla seal on mingi uurimine, siis ka käimasite tahetakse vahepeal taga. Ja umbes niimoodi pannakse midagi sellist kokku ja need filmist on tegelikult näha, et noh, umbes siuke erinevate väga segane ja halg koosmäng toimumas on. Jah, ühesõnaga kallid raadiokuulajad, palun ärge minge vaatama, filmid kauntanud. Selle asemel ma sooviks soovitaks vaadata umbes kuus ja pool minutit seda, kuidas Jimmy Fallon ja Ben Affleck dünatchou Strings, Jimmy Fallon neis teevad seda kiitsiitrid Decountendi teemal, et lapsed kirjutanud, sest selle pealkirja põhjal, et kuidas neile, mis neile tundub, et mis selles filmis võiks olla ja mulle tundub, et need lapsed panid suhteliselt täppi ka, et see stsenaarium oli üsna sarnane sellele, mis need lasteaialapsed seal kirjutasid. Aga jällegi ühe väikese hea killu ma suudan selle filmi juures välja tuua, vähemalt mulle väga meeldis, lisaks siis sellele Reidio Hedi loole Everything Ines Rait Bliss, mis on absoluutselt suurepärane lugu. Kõlab filmis jampsi lugu steit of the et mis oli tõesti minu jaoks ainus päikesekiir sellesse filmis ja täpselt seda lugu nüüd kuulamegi. Tee. Hafa. Muga Eve. Liigume edasi New York Citysse, sest just seal toimub elulise tramöödia nimega mägi plaan, tegevus. Filmi peategelaseks on noor naine nimega mägi, kes töötab siis kultuurikorraldajana ja tal ei lähe suhetes hästi ning tal on hirmus soov saada lapsi, mida ta plaanib siis teha just kunstliku viljastamise teel. Aga õnn naeratab talle, ta kohtab meeldivat sarmikat meest nimega John Harding, kes on siis eks ekspert antropoloogia alal ja mägi ioni vahel algab selline pika ajaline suhe, aga paraku on mees juba abielus naisega, kes vähemalt mägi arust on paras nõid. Vale. Olles Lonatsiooniga pere, saab mägi aru, et jonni endine abikaasa ei ole sugugi nii jube. Seevastu võib-olla palagani meeldiv, kui esialgu tundus ning mägi justkui tunneb, et oleks aeg esialgu väga meeldivana tundunud john sisse lükata jälle selle eksnaise suunas. Jäätsin film sellest, et kui sa oled avastanud ennast suhtest, kus, mille nimel sa isegi võitlesid ja kus sa üldse olla ei taha, et siis kui tavaline stena Harjumaal, eks see, et sa lähed seda inimese juurest ära, siis mägi otsustab, et tema tahab minna hoopis teed pidi, mis jätaks tema südametunnistuse priiks kellelegi teise abielurikkumise eest või vähemalt nii sellisel filmis esitatud ja siis ta haubki plaani et lepib kokku selle oma mehe eksnaisega, et kuidas neid siis omavahel taas kokku viia. Ja, ja siin filmis oli huvitav see, et kõik tegelased mõjusid nüax uskumatult tüütult, et selline kui isegi võib-olla nagu äge selles plaanis, et ma kogu aeg tundsin mingit emotsiooni ja see film mõjutas mind. Ja ma arvan, et kõige hullem on see, et kui ükskõik milline kunstiteos jätab ükskõikseks, et see film ikkagi nagu pani mind mitmeti mõtlema ja üks nagu selline läbiv teema on minu jaoks oli siin see, et mulle tundus kogu aeg, et naise ja mehe roll siin filmis nagu vahetuses, et mägi oli see, kes pääs kõik asjad korda oli vastus vastutustundlik ja esin oli justkui nagu mängitud sellega, et kuidas inimesed näevad tüüpiliselt pere rolle ja kuidas need justkui peaksid olema, et, et see oli nagu huvitav mõttekäik. Värskendav, et ei oldud nii kinni nagu tavapärastes sellistes rollimängudes, mis ühes peremudelis olla võivad. Ja kui mina siit välja lugesin, siis see oli ka see, et vahel võivad inimesed teha vigu, aga see aitab meil näha, mis oleks nende elus õige. Mulle sümpatiseerib algusest peale, ta meenutas mulle väga palju kuudi Allanit stuudiale mingisuguseid varasemaid teoseid, tegevus toimub ikkagi New Yorgis on ja, ja siin on paar sellist peategelast, kes on kõik sellised intellektuaalide, ma juba ütlesin, et jah, kui veel ma läheks paarkümmend aastat tagasi valminud Woody Alleni käel, siis John Harding tegelast, keda filmis mängib Ithaka läksisest, Uudjale võib-olla isegi kehastanud khati tundusid Iidenhock eski kasutas ka selliseid uudi, Ellenlik maneerisin. Ühtlasi meenutas mulle ka samamoodi nooo hambachi, keda omakorda andis võrreldud siis Woody Elleniga ja filmis mängib Mägid ka Gretega ööbik, kes on siis selline vabambachi muusa ja mänginud mitmes tema varasemas filmis ja ka, et aga miks siis peaks olema neile tuttav, kes on tõesti külastanud, sest seal linastusid pumbachi prantsuse spaa ja Mistus Ameerika ka vrakke minu jaoks ka samamoodi tekkis mingi negatiivne emotsioon. Miski kontsertfilm kuidagi alavääristame, naeruvääristab neid peategelasi ja võib-olla sugusid kedagi üldisemalt meeski lugesin häälet mehedest kategooriseerivat sellisteks ebakindlateks häda varastatakse, naised omakorda sellisteks neurootikuteks või meni. Ja, ja mul ei tekkinud tekkinud sügavamat sümpaatiat õieti kellelegi vastu, kuigi ma nautisin seda intellektuaalset käsitluste just seda kerget huumorit, ta ei ole selline haa naljakas, aga siin on omi selliseid vaimukaid elemente ja näitlejad panevad suuresti selle tööle tiksuma. Käsitlus oli minu arust pseudo. Intellektuaalne minu jaoks probleem oli just see, et need tegelased kõik siuksed akadeemilisest maailmast justkui kõike intellektuaalid, aga, aga samas nad olid nii tühised inimesed ja see minu meelest lisas nende sihukesele tüütusele. Võisin toodi voodi Allanit välja siis vaese mehe uudi jälle on üks paljudest siuksest viimaste aastate y-põlvkonna portredest inimestest, kes on suhteliselt suunatud ja mõttetud või vähemalt et mida oma eluga pihta hakata ja minu jaoks võrdlus näiteks just Francis Haaga tuli sellele filmile väga palju kahjuks, kuigi Greta Cerviga on minu meelest iseenesest kihvt ja temas on mingeid siukseid kvaliteete, mida väga paljudes naisnäitlejatest tänapäeval just ei näe, ta justkui oleks kuskilt teisest ajastust, ma ei tea, kolmekümnendates 40.-test ja see on selles mõttes huvitav, et sa filmi nimetatud Scruubalkamediksimisel žanr, mis oli populaarne kolmekümnendatel Hollywoodis. Kuule on teiega, ma ei ütleks, et see oleks nagu tema juures omadus, mida me mõtlesime ainult naisnäitlejate juures tegelikult ka meesnäitlejatega on tihti juhtunud see, et nad on nii nagu üheülbaliseks muutunud. Ja ma arvan, et et mis puudutab seda nagu intellektuaalsest siin filmis mulle tunduski, et see oligi mõeldud nagu naljana, sellepärast et ka see eriala, mille, kes Jon, keda kehastas, Islanhookesin filmis mägiplaan, oli ju tema eri alali fikto kriitiline antropoloogia. Et, et see oligi nagu naeruvääristatud seal. Ma ei, ma ei tundnud, et nad oleksid üritanud olla hästi nagu intellektuaalsed ja kui näiteks ka oli suur fikto kriitilisi antropoloogiahuviliste kokkutulek, et siis nagu hästi naljakas kuidagi selline. Minu arust kõige sülem oli muidugi kõige rohkem võib-olla välja ta mingil määral nagu karikatuur näete oma sellise taani aktsendiga, kes mängib siis Sonhadingi abikaasat, tema aktsent on selle koha täiesti puine. Ja siin on muidugi see nali. Küllaltki retooriliselt küsitakse, et kas inimene võib-olla liiga intelligentne, et talle romaanikirjanik, sest Johnhaadingsis üritab samamoodi kirjutada romaani oma debüütromaani. Aga ma ei tea, nagu selles mõttes imelik, et ta mõjub nagu tüütult, aga samas kokkuvõttes üldine nagu emotsioon, mis sellest loost tuli, oli ikkagi mingil määral selline südamlik ja mulle tundus, et nagu südamlik film ja selline küljelt ehtne romantiline komöödia, et ma ei saaks öelda, et see oleks nagu üdini halb olnud. Mulle täitsa, kelle sellise hea tunde sisse kõige pärast ma tahan, et suhted jumal. Et noh, justkui mingi selline tunne. Nii enne kui selle pühapäevase kinovärgiga mandariiniotsad kokku tõmbama ja anname teada, et kinost sõpruses on alates teisest kuni kuuenda novembrini toimumas rahvusvaheline filmifestival, merekino teatavasti on on käesoleva aasta siis merekultuuri aasta ja kõigile merehuvilistele ja laevakoeraomanikele on välja mõeldud filmiprogramm, kust üks film on film tulevikust ehk siis film, mis valmib alles järgmisel aastal 2017 ja kohal on siis linateose, mille nimeks on Ahto unistuste jaht. Tegijad, kes räägivad siis filmi valmimisprotsessist ja on võimalik tutvuda siis filmi režissööri Janis walkiga. Ja kõikidele Uberi sõpradele, kui te tahate teada, kuidas taksojuhid oma tööd teevad, siis saate kanapäeval Coca-Cola Plazas kell seitse õhtul näha Martin Scorsese klassikalist krimidraamat nimega taksojuht. Eks minu isiklikke lemmikfilme, mida ma soovitan igaühele. Kui nüüd jätta välja need viimased teated, siis suuresti kukkus saade välja niimoodi, et jagasime rohkem, pigem mitte soovitusi kui soovitusi. Loodetavasti järgmisel nädalal on juba natukene paremad raami, millest rääkida, seega kohtume jälle nädala pärast, pühapäeval kell viis raadio kahe eetris ja tänast saadet jääb lõpetama filmis mägislään ehk mägiplaan kõlanud Brush springstini Dancing in the dark.