No täna oleks pidanud kutsuma saatekülaliseks, Ene Ergma aga ei võetud jutule terve pühapäevakooli kuulajad ja need inimesed, kes inglise keelt oskavad, keskmisest paremini kuulasid alguse palaja. Kord on meie pühapäevakoolis alguse pala, see, mis annab nagu suulise või, või teeviidad, millest tänases pühapäevakoolis juttu tuleb. Ja ma pean tõdema, et tegelikult tuleb sellel teemal vist isegi kaks saadet. Ja tere tulemast pühapäevakooli astronoomiatundi. Igor Maasik on täna lektor ja panen prillid pähe. On siis konspekti välja ja siirdume siis tähesaiu. Nii saame nüüd saame nüüd natukene tõsisemaks ka, Tšetrotaal oli see loominguline kollektiiv, mis meie astronoomia tunni sisse juhatas ja palaberini ees ka 1984. aasta albumilt andev rämps. Nüüd aga muutuvaid saatuslikuks ja täheteadus ehk astronoomia uurib siis kosmilisi objekte laiemas plaanis kogu universumit ja siinkohal tuleb saatejuhil rõhutada ja, ja ei saada, et ilma füüsikat ja matemaatikat tundmata on võimatu tunda end astronoomia territooriumil mugavalt ja kompententsena. Et no inimesed jah, võivad küll õhtuti käia taevalaotus vaatamas ja laskma tähtede ilust enda meeli hellitada ja otsida üles, kus seal suur vanker ja, ja targemad leiab. Targemad teevad üles ka võib-olla põhjanaela ja väikese väikese vankri, aga, aga selleks, et nagu ma ütlesin, mugavalt ja kompetentselt astronoomia territooriumil tunda tuleb ikka natuke matemaatilist mõtlemist kavamada. Nüüd üritame siis tänases saates muide juttu teha ka põgusalt astroloogias loomulikult, kui jõuane ja astroloogia kohta, siis tahaks selle mõistega lahti seletada. Ma, ma võin spekuleerida, äkki mõni inimene arvabki, et astronoomia võrdub astroloogia astroloogia siis taevakehade asendil põhinev maailma mõistmine, täpsemalt siin tootiline maailma mõistmine, see on siis märgi keelte järgi maailma mõistmine. Tartus on kunagi elanud tööd aidanud ja õpetanud ka maailma kõige kuulsam semiootik ja see jäägu meie meie kuulajatele koduseks ülesandes, kes oli? Olgu see selleks? Saatejuhil vabadust Lektoril, õpetajal on ta kuidagi ja tuju võib olla ja sellepärast, et kui teevad hästi hapralt valdad maa rõhutav valdad, mitte ei tea, siis tuleb hästi hoolikalt iga oma lauset kontrollida ja, ja, ja kiigata aega, et ka spikri peale. Olgu Mastroloogiad võib siis ju defineerida ka kui ennustamise süsteemi ja selle süsteemi loovad taevakehade paigutus teatud ajahetkel. Tuleb siinkohal jälle rõhutada, et astroloogia pole mitte mingil juhul teadus ja, ja kui palju me täna astroloogias jõuame rääkida süvitsi, see kõik oleneb sellest, kui ladusalt meie loentena kulgema son. Peaasjalikult püüame astronoomia tunnis tänases esimeses astronoomia tunnis olla äärmiselt ajaloo keskne ajalugu on pühapäevakooli kuulajatele ja mis siin salata, ka Lektorile väga südamelähedane olnud ja seda juba ammu aega tagasi. Astronoomia ajalugu kui nüüd rääkida inimkonna ajaloo foonil ongi iseenesest kogu inimkonna ajalugu. Algne astronoomia oli iseenesest kõigest ainult teadmiste kogum tähistaevast, mis seal siis näha oli, parajasti hiljem arenes klassikaliseks geomeetriliseks astronoom jaks ning box, siis ma julgen öelda, kusagil 20. sajandi vili on, see lõpuks arenes või õigemini astronoomia oli selleks vundamendiks mis lõi astrofüüsikale nii-öelda rohelise tee. Ma ilmselt ei eksi, kui nimetada astrofüüsikat universumi füüsikaks ja seda viimast nimetet teemat. Ma kahetsusega täna, noh, ma ise kahetsen siin praegu. Mina ei puuduta, kuna julgen tunnistada, et see käib pühapäevakooli õpetajale lihtsalt üle jõuht. Nõnda käis läbi definitsioon füüsika, mis tähendab seda, et ma, kui ma nüüd saate alguses mainisin, et tuleb ja, ja, ja peab oskama matemaatikat, siis peab oskama astronoom füüsikat ja minu teada minu teada on lugu niimoodi. Et õigupoolest siis, kui pühapäevakooli lektor piss, astronoomiat oli see nagu eraldi õppedistsipliin, ma ei teagi, kuidas praegu korraldatud on. Et kas seda õpitakse füüsikatundide arvel või või siis on see eraldi distsipliin ja läheb siis teie hinnetelehele ka eraldi siis hindena, kui te gümnaasiumi ära lõpetate, ma võin siin natukene laiata, et pühapäevakooli lektori astronoomia indeks väga hea. Vaat ega ma muidu siin praegu ei kehkutaks tagasi ajaloo juurde. Niisiis. Varajases astronoomias vaadeldi, prognoositi taevakehade, see on siis tähtede ja planeetide liikumist sündis muide sellega paralleelselt ka idee hakata koostama horoskoope, see on siis juba astroloogia teema. Ja ette rutates olgu öeldud, et astronoomia ja astroloogia käisid teineteisega käsikäes õigupoolest väga pikka aega inimkonna ajaloos. Ja võib ehk öelda, et ehtgoli renessanssi, ajastu, see aeg, kui astronoomia ja astroloogia teineteisest hakkasid kaugenema, ma tahan rõhutada kaugenema, nad ei lahknenud veel, see on kaks erinevat asja. Praegu oleks meelest läinud ka see asi, et see millele tuleb kindlasti rõhku panna, et see kaugenemine oli iseenesest väga visa protsess ning eksperdid ja vaatlejad on väitnud, et lääne kultuuriruumis toimus astroloogia lahknemine astronoomiast alles tähele pannud tähelepanu 18. sajandi teisel poolel. Nüüd tänases saates me jõuame ilmselt ka selle momendi juurde, miks see võib-olla saatejuhi subjektiivne arvamus, miks astronoomid olid huvitet tegelemast ka astroloogia, aga sellel on puht materiaalne taust olemas, aga kui me selle juurde ka jõuame. Ja veel üks asi oleks äärepealt meelest läinud huvitava märkida. Tähti ja planeete hakati teineteisest eristama juba väga vanal ajal. See on minu jaoks suur suur müstika ja siinkohalgi. Tekib küsimus, et kuidas oli see võimalik. Ja nüüd tänases loengus me saamegi selle asja lahti selgitada, kes siis ei tea, kes tahab olla nagu harrastusastronoom, aga ei oska sellele küsimusele vastata ja vastus on õigupoolest lihtne. Tähtede suhteline lase nüüd, ma rõhutan, suhteline asend püsib sajandeid muutumata. Aga planeetide suhteline asend muutub võrdlemisi lühikese aja jooksul. Ja muide, SÕNA planeet Ta on modifikatsioon kreeka keelest Asterezplanettai ehk rändavad tähed. Ja muide, ma olen kuulnud, et mõned daamid Neid nimetatakse planeetideks. Ja ma saan aru nende soovist, et teile pannakse säärane säärane huvitav. Epiteete juurde, sest nad tahavad olla ühes kohas, ühel ajal natukese aja pärast teises kohas, vahel lähevad teemast mööda ja peale selle ei ole see pedagoogiline. Nii. Jätkame. Astronoomia on ilma igasuguste reservatsiooni deta Kalendri loomisele kaasa aidanud ja loodi see, see tähendab kalender Päikese ja Kuu näiva liikumisel ja see tegelikult on juba omaette teema. Nüüd kui veel kirjeldada vana aja astronoomiat läbi graafilis piirkondliku võtme läbi, siis eriti suured astronoomiahuvilised ja taevakehade jälgijad elasid pabiloonias. Seevastu vanade laste huvi astroloogia kui sellise vastu oli märksa tagasihoidlikum ja muinasegiptlaste huvi läbi astronoomia prisma vaadatuna oli kontsentreerunud asjalikult päikese liikumisele ja siin on oma põhjendus kah tegelikult olemas. Oli ju lugu tegelikult niimoodi et vanadele lastel oli astronoome juskuv põllunduse siis abistaja, nimelt kui kontsentreeruda päikesele, siis tähendas seda, et oli vaja koostada kalender ennekõike põlluharjale, tüdo, meil aeg esimeseks muusikaliseks vahetunniks ja enne veel, kui käivitub suurepärane lugu, suurepäraselt artistid, ma nägin, et mis me siis vahetunnis kuulame ja, ja millega, nagu tegu on muide astronoomia mingil määral astroloogia on väga viljakas, pillas oldud popkultuurile nii muusika, nii film mida iganes, kolmandat ja neljandat ja seitsmekümnendatel aastatel oli üks diskomuusika suund koguni Speys disko. Ja see kontsentreerus siis teemadele, mis, mida ammutati või algainet ammutati siis kosmosest ja need teevad, valati siis diskomuusika rütmidesse ja nii sündis koguni suur mitte suur, vaid alažanr, mille esindajaid, nii mõnigi mõnedki on meil plaanitud. Nii sellesse kuga järgmisse saatesse olgu siinkohal toodud välja sellised nimed nagu siis ansambel Speys Lauljatar, Sheila ja muidugi kohe oma lauluga. Veenus. Või armastuse jumalus astad meie kuulajate kriitilise palge ette. Lauljatar inglise päritoluga lauljate artiidi jaksan. Pühapäevakool. Nii muusikapala kuulatud vahetund on läbi saanud ja astronoomia ajaloo juurde tuleme nüüd tagasi. Astronoomia ajaloo seisukohalt on oluline roll olnud, kui me nüüd mõtleme, nagu mõtlesin geograafiline piir piirkondliku võtme läbi islami astronoomiale. Muide, araablased andsid astronoomiale väga tugeva hoo sisse peaasjalikult peale roomama riigi lagunemist. Ja muide, ma tahtsin siinkohal veel öelda endise keemikuna, et Araabia Araabia teadlased on olnud väga tublid aegade aegade alguses. Ja muide, kes see on, vahe remark sellesse ühe pikema saate, kes siis avastasin piirituse loomulikult araabia keevik. Nii, mõttelõng läks nüüd segamini, ühesõnaga Rooma riik lagunes ja olgu siis lisatud, et vanas Roomas oli astronoomia küll hea hariduse üks osa ent kahjuks täheteadus ei arenenud seal üldse edasi, põhimõtteliselt nagu oli seisak krampis ühtedel ja nendel samadel või trampis õige fini ühtedel nendel samadel ideedel ja klišeedel aga, aga kuhugi edasi ei arenenud, tundus, et see oli nagu teadmiste kogum, mis siis oli nagu omandatud ja kuna, kuna rohkem sellega ei tegeleta tuntud ja, ja rohkem ei osatud astronoomia territooriumil midagi peale hakata, jäi see nii-öelda stagnatsiooni. Aga niisiis araablased, noomia ette rutates olgu öeldud, et islami astronoomidel puudusid sellised vahendid. Selline astronoomile vajalik vahend nagu teleskoop ja ma julgen oletada, et kui neil oleksid olnud kasutada teleskoobid, see on muidugi spekulatsioon siis oleksid araablaste kogutud astronoomilised teadmised märgatavalt vääralt kiirendanud astronoomia kui teaduse arengut. Põhiline asi, millega Araabia astronoomid tegelesid, oli siis tähekaartide koostamine. Seda tööd tehti, ma julgen öelda massiliselt. Ja siinkohal veel üks huvitav nüanss, mis siis tuleb ennekõike astroloogia ja astronoomiavahelistest seostest välja. Nüüd lugu on nimelt selline, et kui võtta ja islami kui religiooni, siis islam üldiselt ei luba ennustada. Araabia astronoomid said siis rakendada seetõttu oma energiat. Hoopis teadmispõhise info tarvis ja astroloogia oli niisiis tegelikult võib-olla mõni tegeles haltuura korras astroloogiaga. Aga, aga kas oli selleks välja kujunenud ka kindlad süsteemid ja kindel lähenemine sellele tänase pühapäevakooli lektor vastata ei oska, ühesõnaga jätan meelde, et islamis ei saa ennustada, ei täheda tähtede. Aga jumal hoidku mängukaartide pealt. Hüva, räägime vanadest kultuuridest veel. Jõuame siis vana vanas Indiasse seal noh, nagu aru saada praktiseeritud, astronoomiaalaseid tegevusi. Ja muide on huvitav märkida, mis jälle selle astronoomia ajaloo seisukoha pealt ennekõike vanaindia astronoomia. Rakursist vaadatuna on nimelt selline, et tegeldi tolle aja kohta väga tipptasemel astronoomiaga, aga kõik need nähtused ja, ja, ja. Kirjeldused, mida siis astronoomid nägi, need preservjueeritis seal maal pühakirjadesse ja need olid omakorda kirja pandud siis värsivormis mida on dešifreerida suhteliselt keeruline ja võib-olla need teadmised olid üsnagi põhjapanevat toda ajastut arvestades, ent ometigi, kuidas talle lahti? Või tähendab neid värssidesse valatud teadmisi siis adekvaatselt kasutada, see on siis uurijatele paras pähkel. Ja muide on kindlaks tehtud. Vanas Indias kasutati taevakehade, mõtlesin, täpsemini küll kuu ja päikese liikumise jälgimiseks. Konkreetselt geomeetriale ja trigonomeetria jale toetuvat teadmisi, see teeb see teeb meele heaks. Juba tollel ajal ulatas matemaatika vanale astronoomile käe ja, ja millised olid siis tulemused, me räägime küll. Tublid olid India astronoomid ja, ja kus on siis kus siis nende tööd, aga palun väga, muide kuuvarjutuse ja päikesevarjutuse põhjused avastati just nimelt Indias. Mis on kuuvarjutus, Kuu vari, kus on siis selline nähtus kui süsteemi päike, kuu jama? Üks osa, see tähendab, maa vari langeb kuule siis see on kuuvarjutus. Ja mis asi on päikesevarjutus inglise keeles, Solar, ikk, lips meelde, Solar Eclipse on siis lugu selline, vaatame siit maa pealt päikese poole, ärge kunagi päikesele silma vaadake, võite pimestada ja ühel hetkel kuu dub päikese ette ja katab siis osa päikese. Päikeseketas võib siis noh, ütleme ühe nurgakese või, või, või siis hull on see kui praktiliselt kogu päikese. Sellega Ta lihtsalt on seal ees ja meie vaatame siis maa pealt küll päikese suunas, aga näeme, et päikesest Ta on tulnud kuu. Ja see on päikesevarjutus. Päikesevarjutust on muide väga paljudes kultuurides väga halva endena nähtud ja ja seda sellest me räägime kindlasti tänases loengus veel edasi. Nii, ja veel India astroastronoomiast umbes pes 500.-le aastal. No ütleme, Kristuse kalendri järgi püüda, et seal siis anda hinnang ka maaümbermõõdule ja, ja läbimõõdule ja ning aegade kulgedes, üllatus-üllatus need tulemused olid, pean silmas arvutuslikud tulemused, üsna täpsed, on arusaadav ja minu mõttelõngast käis ka läbi selline üks sõna nagu arvutamine ja ja matemaatika ei ole ju loomu loomulikke astronoom või siis noh, ütleme ütleme, teadlane võtab joonlaua või paremaks, võtta mõõdulint ja läheb siis maaümbermõõtu mõõtma. Toimus, rõhutan, rõhutan arvutuslik meetodeid kasutades ja olgu lisatud, et India kõige kuulsam matemaatik tähelepanu tähendab matemaatik astronoom on läbi aegade olnud mees, kel nimeks Aria, pahada tema panus matemaatikasse astronoomias. Tegin väikesed nopped ja ja jõudsin siis välja kirjutada vahetult enne saate algust tähtsamad. Vaata saavutused nimelt Piia, me teame, mis sarv on bee matemaatikast harjabata, jõudis järeldusele, et see on irratsionaalse väärtusega konstant ja ükskord me teeme ka saata, kus me räägime matemaatilistest konstantidesse ennekõike nende saamisloost. Ja kui tekib küsimus, kus võeti kasutusele arv null, siis see on aaria paata töö ja nulli sünnimaa on india. Nüüd need olid siis nagu harja paata matemaatilised saavutused. Nüüd, ja mis siis ka puutub astronoomias, siis ta tegi kindlaks, et maa pöörleb ümber oma telje ja planeetide orbiidid on ellipsikujulised. Muide, tahan rõhutada, et endiselt eksisteeris tollel ajal geotsentriline ettekujutus siis maailmaruumist ja mida see tähendab? Geotsentriline ettekujutus maailmaruumist on nimelt see, et maa, asumaa, kui planeet asub siis kogu universumi keskpunktis ja kõik planeedid siis tiirlevad ümber ja seis mõeldi planeetide alga loomulikult päikest. See elik geotsentriline ettekujutus päikesesüsteemist püsis ka Euroopa kultuurides, õigemini Euroopa teaduse astronoomiateaduse territooriumil väga pikka aega. Ja keegi ei tahtnud siis nimetada või õigemini välja öelda tõdemust, et tegelikult Päikesesüsteemi keskmeks on päike jõuame selleni lõnga lahti arutamiseni kaadreid täna vaatleme Hiina astronoomiat paremini. Seal olid muide astronoomi astronoomid keisri õukonna üks oluline osa ja kui nüüd mälu mind alt ei vea, siis selline institutsioon, mis oli keisri õukonnas ja mis siis koondas enda ümber astronoome eksisteeris seal. Julgen öelda Vana-Hiina aegadesse, ka viimane märge selle kohta vist on aastast 1911 võin segi ajada ja võin, võin praegu eksida, nii et päris päris sajaprotsendiliselt pihta seda võtta ei saa. Seal olid siis vana Hiinas keisri õukonna üks oluline osa, nad olid tehtud mehed. Peamiselt kandsid astronoomid vastutust kalendri koostanzi eest ja on muide välja uuritud. Hiina keisrite astronoomid olid siis koguni koondunud selleteemalisse nagu ametkonda, mitte ametiühingusse, vaid ametkonda. Ka niinimetatud keisri õue. Astronoomid, toome siit paralleeli. Luhm raadiokuulajad. Kuninga tola, kuninga kass ja oli ka kuninga õue astronoom. Nad olid väga vastutusrikast ülesannet pandud täitma. Esiteks kalendri koostamine ja oma eksimuste eest muide õue astronoomid vastutasid seal maal koguni eluga. Ajaloost on teada, et kahel kahel Siina astronoomid praegu mulle kahjuks meelde nende nimed, need olid siuksed, kolmetähelised nimed. Ma ei taha siin praegu isegi võib-olla neid välja öelda. Et me, et mitte sattuda piinlikku olukorda. Ühesõnaga juhtus niimoodi, et kaks hiina astronoomi kes ei oskanud päikesevarjutuse toimumise aega ette ennustada, maksid, maksid eluga ja Neil raiuti päev maha, nagu meil Lõuna-Eestis öeldaks nyyd suureks saladuseks, õigemini ebaselgeks on jäänud aga asjaolu, mis seotud siis Hiina astronoomide instrumentaariumiga. Ja pole täpselt teada, et kas taeval taotluse uurimiseks kasutatud seadmed olid siis Hiina astronoomide poolt, et leiutatud või, või kasutati siis tänu kontaktidele islami ja kreeka tsivilisatsioonidega juba siis niinimetatud kohtadest mainitud kohtades kasutusel olnud analoogseid instrumente. Vot see on nüüd astronoomias ajaloolastele, ennekõike nendel ajaloolastel, kes siis uurivate instrumentaariumiga seotud. Fakte jäänud suureks suureks saladuseks. Samas oletame, et kui nüüd saatejuhil palutakse öelda omapoolne seisukoht, siis ma julgen kahelda, et kas olid ikkagi islami ja kreeka tsivilisatsioonist pärit algteadmised ja teadmised instrumentidega koostamise poole pealt. Siis hiinlastele hiinlastele üle võetud. Hiina astronoomid olid ka agarad astroloogid ning astroloogia kui kategooria oli muide ka seal maal riiklik. Ja no kui mõnda astronoomiaalast juhtumit Ei suudetud ennustada ja sellest pidi pea panti panema või õigemini peast ilma jääma siis keisritele ja kogu kogu ülikonnale ennustada tud astroloogilised dogmad oli, et ilmselt see, mis kaalus üles Saamaksis astro noomiks või siis astroloogiks Hiina keisri õukonnas, sest need olid väga väärikad ja, ja lugupeetud mehed. Enne kui lääne muusikapala juurde, siis saaks veel mõne lausega rääkida Ameerika vanade kõrgkultuuride, peaasjalikult siis maiade ja asteekide aastronoomilisest maailmapildist. Ja, ja see maailmapilt oli oletatavasti oma aja kohta üsna koloriitne, õigemini kõrgelt arenenud ja minul tekib küsimus, miks oletatavasti, aga lugu nimelt selline, et enamik astronoomiaalaseid kirjutusi ja tähelepanekud ülestähendusi hävitati siis konkistatooride poolt ja seega sealsed saavutused astronoomia vallas on uutele põlvkondadele teada vaid oletuste ja ma julgen öelda kant hüpoteeside läbi. Küll on aga välja uuritud jaga ka kinnitust leidnud tõsiasi, et näiteks maiade kultuuris oli ajamõõtmine ja loomulikult siis seoses sellega ka kalendri koostamine väga olulisel kohal. Kuulge, ma arvan, et võiks teha muusikalise pausi, ma nägin muusikapalas ka vahetunnis peaksime, eks, lektor tahab puhata, õpilased raadiote vahetus läheduses tahavad puhata, nii palju informatsiooni on täna olnud. Järgmine esineja on David Bowie ja tema filosofeeriv oma laulus. Teemal kas Marsil on elu. Pühapäevakool. Ma siin vahe vinietina võin kuulajatele vahendada, kes nädala alguses Postimehest lugesid siis Postimees oli üks huvitav artikkel, et üks vene inimene ilmselt on tal hästi palju pappi. Kavatseb kavatseb hakata uurima, kas Marsil on elu, nii et, et see David povi pala on omal ajal, kui ta seitsmekümnendatel salvestati ja loodi sihuke prohvetlike ette nägemus. Ja üks huvitav tähelepanek ka veel all ajalehest, seal oli lugejaküsitluse, küsiti seda, et kas te usute astroloogias ja arheoloogiliste märkide tähendus siis 79 protsenti lugejatest vastasite ja 21 protsenti ei lähe, kui me nüüd edasi oma astronoomia ajalootunniga ja ma olen kindel, et me täna oma teemasid ei jõua kõiki ammendada, et me järgmisel nädalal, kui kõik hästi läheb, teeme veel ühe astronoomia tunnis, siis on vool kaks ta veel vool üks. Vaat siinkohal tahakski rääkida natukene kalendrist õigupoolest ka sellest, miks mõni aasta on liigaasta esmalt taga definitsioonide territooriumile ja päikeseaasta on aeg, mil siis maa teeb ühe tiiru ümber päikese ja selleks kulub aega. Tähelepanu tähelepanu mitte 365, vaid 365,2420, kas taeva nüüd juhul kui võetakse järjekindlalt aasta pikkuseks 365 ööpäeva, siis pikemas perspektiivis tekiks kalendris aastaaegade triivimine. Seega lisades aeg-ajalt, no me teame väga hästi, et iga neljas aasta tagant kalendrisse juurde ühe päeva saabki seda nii-öelda triivimist tagasi korrigeerida. Nüüd püüame siis ennast positsioneerida renessansiaegsesse Lääne astronoomias ja see oli siis tegelikult astronoomia jaoks kui teadlase jaoks õitsengu ja trastiliste muutuste aeg. Viimast eriti noh, ma pean silmas maailmapildi kujundamise rakursist vaadatuna drastiline. Kus toimus siis, kuna miilset täna astroloogia juurde päris põhjalikkusega jõuame ainult maininud seda definitsiooni ja kes sellega tegelesid, siis siiski peaks vajali kuks ühe vinietinaliselaid renessansiaegsetele astronoomidel oli. Horoskoobi koostamine, mitte sugugi võõras tegevus ja see oli, no ütleme ausalt välja, see oli väga hea Alttuura. Ja kui sa olid juba astronoom ja koostasid siis horoskoope, siis käes väljavalitute hulka ehk siis õukonda oli peaaegu et garanteeritud. Need, ma arvan, et alustasin väita, et kaasajal aktsepteerivale Päikesesüsteemi käsitlusele lõi aluse meelik vundamendi poola teadlane Nikolai Kopernik. Ja kuidas, kuidas see asi siis käis? Kopernik vaatles kuu liikumist kinnistähtede taustal. Siinkohal jälle tuleb üks definitsioon lahti seletada, muidu ei saa muide meile lihtsalt lännu ummikusse oma loenguga nimelt kinnistähed on taevakehad, mis siis planeedilt maa vaadatuna näivad ööd öötaevatähtede suhtes liikumatud. Nii, ja vaata siis neid kinnistähti ning Kopernik hakkas selle taustal kahtlema. Kas ma on ikka maailma keskpunkt. Ja selle uurimuse taustal püstitas teadlane hüpoteesi, täpsemini tekkis ahtlus geomeetrilise maailmasüsteemi paikapidavuses. Ja nüüd oleks vist viimane aeg lahti seletada, mis asi on siis geotsentriline ja heliotsentriline maailmasüsteem. Väga lihtne, geotsentriline maailmasüsteem ma juba põgusalt täna selle juures olin, on siis selline maailmakäsitlus ettekujutus maailmas, kus siis maa asub. Universumi keskmes või piirduma ainult päikesesüsteemiga, siis päikesesüsteemi keskel. Kõik planeedid, kaasa arvatud siis täht, täike, tiirlevad, vabandust, see midagi, midagi muud. Keelemine, tiirlevad planeedid, tiirlevad tiirlevad siis ümber maa ja heliotsentriline Helios tähendab minu uurimuste kohaselt päikest. Sõna Helios ja laen on tulnud Kreekalt kreeka keelest. Heliotsentriline maailmasüsteem on siis see, mida tegelikult aktsepteerib kaasaegne päikesesüsteemi ettekujutus kaasaegsest päikesesüsteemist ja on loodusteadlase põhiline. Päike on päikesesüsteemi keskne. Taevakeha ja selle ümber tiirlevad planeedid koos siis kaaslastega, nii et Helios on päike, geomaa ühest astronoomiast veel tahaks rääkida. Ja see mees on Jordaania, Bruno. Jordaania Bruno on siis teadlane, märter, teadlane, sest oma tõeks pidada, mis sest, et päike ei ole tiirlemas ümber maa, vaid hoopis maa tiirleb ümber päike maksis seegi mees endale kui enda elu. Ja Jordaania Bruno õnnetuseks oli ka see, et ta oli tegevpastor. Ja seetõttu, kui ta sellist tegevust harrastades, oli ta topeltsüüdlane, seda ennekõike just seetõttu, et no kuidas saab pastor väita, see pean silmas just seitsmeteistkümnel kuuel. Vabandust kuueteistkümnendat sajandit, et maailmasüsteem on üles ehitatud niimoodi, et päike on keskel ja maa tiirleb ümber seal ei, maa peab olema keskel ja siis siis päike tiirleb. Vabandust, maa tiirleb ümber päikese. Nii ja tema, see tähendab Jordanobruna väited heliotsentrilise maailmasüsteemi paikapidavuse kohta maksid teadupärast talle elu ja, ja siit maailmast lahkuda. Jordaania Bruno moodi. Mina nüüd küll ei tahaks, nimelt see mees põletati elusalt. Ma mõtlesin täna selle peale head raadiokuulajad, et võtame, võtame oma jõuvarud kokku, kohv ja räägime ehk nädala pärast jälle astronoomiast uuesti siis juba rohkem astroloogia rakursist, sesse astroloogia, et see hästi telema olen midagi ikkagi täna võlgu jäänud. Ja lubane, et meie astronoomia-alane täheteaduse alane loeng jätkub ka järgmisel nädalal. Muusikapalast muusikapala kuulub kreeka muusikule, kelle nimi on evangelist papatanasseus. Pohla lavanime järgi rohkem vangelis, aga ma võin veel kiiremini nime Evangelos papatanasse. Seitsmekümnendatel aastatel oli ta siis Euroopas salvestamas nii Prantsusmaa kui ka Inglismaal ja siis valmis ka tema teos all Peedo null, 39. Mis asi see Albee ta on? Alpeedon siis ühik, mis iseloomustab valgustatust, kui vaadata maad kosmosest. Pala iseenesest on üles ehitatud Ki maa, kosmiliste konstantide, maa, füüsiku, vabandust oma füüsikaliste konstantidega loetelu ja meditatiivses võtmes. Kuulge, järgneda tuleme astronoomia juurde tagasi, see on nii huvitav teema.