154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 14. Ei tarkust taevatähtedest ma taha, eff kastronoomiks pean küll ennast ka. Kuid ennustama tulgu hea või pahakatk, ikaldus või nälg ei hakkama. Ei või ma öelda ette küsijaile, et tõuseb torm, et tuleb vihm või kõu. Ja õnne lugeda mul kuningaile ööda päevakirjadest ei ole nõu. Vaid sinu silmist võin ma ennustada. Neis kindlaid tähtedes on teaduskoos et ilu kõnnib tõega ühist rada kui ennast uueks, Loodsa järelsoos. Kui mitte, kuulutan ma sulle ohtu, et tõe ja ilurada kasvab Row. William Shakespeare'i soneti number 14 luges Marius Peterson. Tõlkinud, haaranud rajame.