154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 114. Kasse. Mu meel nüüd sind kui krooni kandes joob kuningate mürki meelitust või oma silmast talle õigust andes. Pean kõnelema kui algeemikust. Et silm su armult õppust sai. Kunst teha võib sinu näoga ingleid monstrumist võimuta kauniks näotu vorm ja keha vaid pilgu libistades üle neist. Ei silm, vaid meelitame meelt on varmas meel suureline kuninglikult joob silm teadmismeele, maitsel on armas ja tema suulae järgi peekri toob. Kui jook on mürk, siis silm, mis segab, seda, jääb süüta ise enne maitstes teda. William Shakespeare'i soneti number 114 luges Jüri Lumiste. Tõlkinud Harald Rajamets.