154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 90. Siis viska mind kui pead ja kohe aegu sest praegu käib maailmaga murrayyd. Löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Valu järelväes ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö. Et kurblik vihmasele hommikule ei annaks aset tuuleringe. Ning hoobiks Äraviimsed hetke valva Mil väiksest muredest ma olen nõrk vaid hüljates mind enne nõnda salva, et teaksin, pole miski muu, nii mõrk. Ei loeks ma ühtki valu enam valuks kui süda sinu kaotamist mul taluks. William Shakespeare'i soneti number 90 luges Hannes Kaljujärv. Tõlkinud Harald rajame.