154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 122. Su kingist parem märkmik on mu aju täis kirjutatud kestvat mälestust, mis iial nagu lehed ei haju. Või seni, kuni elamast ei keela mu aju ja mu südant loodusel ja põrm ning unustus neid veel ei neela. Su pilti selgelt säilitab mu meel. Ei pea oma pügal Põlval armuarvet. Naine, paber küllalt näitasinud. Subkingil minu jaoks ei ole tarvet. Mullustavam on märkmikku ustav rind. Kui sinu meelespidamiseks vajaks maa abilist end loeksin unustajaks. Seikspiri soneti number 122 luges Hendrik toompere juunior.