Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 130. Mu kallil puudub päiksepilk, Jaiume ta suul korralli verevust. Kui lumivalge on tal, rind on tume. Kui uus on traat, siis peastaltraat on must. Tian, Roose, Cyrioid valgeid vere vaid ei õhetama armsaim roosipoisi. Et lõhnu olen haistnud, kõrgemaid kui tema hingeõhk. Kas see on tõsi? Mul tema kõnet kuulata on hea ehk muusika on kaunim küll, ei salga. Guysi jumalannad sammuvad, ei tea. Teda kallimaks pean mõist naist, võrdlustega, võltsilt, kiideta-ist. William Shakespeare'i soneti number 130 luges Janek Vadi. Tõlkinud Harald Rajamets.