154 William Shakespeare'i soneti. Number 130 liis. Kellel iganes, kuid sul on käes su tahe ja ülemäega vill ning lisavill sest hull on tahtmine. Ja minu pahed kiusan, sind, on kimbus veel üks lill. Kas sina, kellel tahe, suur ja lai, siis minu tahtmist sellesse ei lase. Kas seal, kus mõne tahe tahtmist sai, siis minu tahtmisele puudub ase? Velika Vihma mahub merelahte, kus vett on küll veel küllust varuks see, kui lisad omale veel minu tahte, eks rohkemaks üks tahe tahtmist, tee. Miks tapad tahtjaid? Jätta töö keskrell, kõik karva üheks. Üks neist, mina, hull. William Shakespeare'i soneti number 135 luges Andrus Vaarik tõlkinud Harald Rajamets.